47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill %20area&asrc=Search&ast=&gclid=CMTG6o
web.britannica.com/eb-media/74/81674-004- 1F328DE1.jpg&w=365&h=450&ei=R0nDUKO7MfOp0AWa2IHIBg&zoom=1&iact=hc&vpx=303&vpy=100&dur=6786&hovh=249& hovw=202&tx=119&ty=150&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=114&start=0&ndsp=32&ved=1t:429,r:3,s:0,i: 85 Tähtsaimad saavutused James Hargreaves mehaaniline vokk Edmund Cartwright mehaanilised kangasteljed Thomas Bell puuvillasele riidele trükkimise masin Eli Whitney puuvilla puhastamise masin Thomas Newcomen aurumasin George Stephenson auruvedur Robert Fulton aurik Gottlieb Daimler bensiinimootor Rudolf Diesel diiselmootor Joseph Monier raudbetoon Auruvedur ja aurulaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatooriumis 1972-1977 klaveri erialal Virve Lippuse juu
Prillidega ujuma? Karolin Karbus OP2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Jah, optiliste ujumisprillidega! Toote omadused Reguleeritav silmavahe Polükarbonaat UV kaitse Silikoon (klaasid , rihm) Pakend Varuosad Hind Sobivus Ninasillad Dioptrite vahemik Silmale vastav Tee õige valik Lähtumine tavaretseptist Astigmatismi eripära Kasutatud materjalid http://www.lensexpress.ee/muud/uued-tooted/optilised-ujumisprillid.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&client=firefox- a&hs=vOQ&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1024&bih=575&tbm=isch&tbnid=oYvoV5bCLkDwXM:&imgrefurl=http://www.chacha.co m/gallery/4549/stupid-things-men-complain-about&docid=Pfug8PlyVdAwqM&imgurl=http://web- images.chacha.com/images/Gallery/4549/stupid-things-men-complain-about760876407-aug-30-2012-1- 600x400.jpg&w=600&h=400&ei=4rOFUJyLLqnK0QW1sYGIBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=216&vpy=261&dur=1310&hovh=183&hovw=275&t x=72&ty=94&sig
Minu lemmik näitleja Matt LeBlanc Autor: KarlErik Reim Juhendaja: Ako Rääbis Varasem elu Matt LeBlanc, sünninimega Matthew Steven LeBlanc sündis Newtonis, Massachusettsi osariigis. Tema ema, Patricia töötas büroojuhatajana ning tema isa, Paul oli mehaanik. LeBlanci juured ulatuvad Itaaliasse ning PrantuseKanadasse.[1] Karjäär 1987. aastal oli Matt Heinz Tomato Ketchup reklaami peaosaline. 1988. aastal oli tal regulaarne roll TV sarjas TV 101. LeBlanc sai oma karjäärile hoo sisse situatsioonkomöödias ,,Sõbrad'', kus ta mängis Joey Tribbiani rolli. Sealt alates sai LeBlanc ning teised näitlejad sarjas ,,Sõbrad'' ülemaailmse kuulsuse. Matt ilmuma mitmetes filmides: ,,Ed''; ,,Lost in Space''; ,,Charlie's Angels'' ning ,,All the Queen's men''. 2011. aastast alates on Matt mänginud treeneri rolli sarjas Episoodid.[1] [2] [3] [4] [5]
The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Her majesty the queen Elizabeth Alexandra Mary
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-20341-work.html
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuclear Test Ban Treaty ) Oli kommunismi va
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ja Kärkna
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli vaevalt nelja aastane. Tema isa abiellus u
Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajandus............................................
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust saavad eestlased põhilise osa
Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Töökoja seadmed Iseseisevtöö Juhendaja Tauris Vijar Tartu 2012 Värvikambrid, ettevalmistuse töökohad, värvisegamisruumid, värvi kuivatuskamber Blowtherm värvikamber "CRAM SPEED" : standard sisemõõdud 4 x 8 x 2,7m või 4,5 x 8 x 3,0m; neljaosaline autouks sisseehitatud maalriuksega, eraldi maalriuks küljel; galvaniseeritud täisrestpõrand metallsokliga 530 mm, kandevõimega 1000kg/ratas; valgustid ülal servades 30 kraadise nurga all ja nurkades kokku 2100W. Lisavarustusena läbisõidetav variant, valgustid seinapaneelides, sisseehitatud vesivärvi kuiva
Lamborghini Kevin Liimask Silver Kolde Ajaloost Algselt tegeles firma traktorite tootmisega. Autotootmist alustas Ferruccio Lamborghini 1963. aastal. Esimeseks autoks Lamborghini 350GT. Miura 1966. aastal. Peale pankroti ostis firma ära Chrysler Corporation 1987 aastal. 1998. aastal müüdi edasi Audile, mis kuulub Wolkswagen Groupi Alates 2000 aastast hakkas Lamborghini tootma arvestatavat kasumit, tipphetkedeks jäid aastad 2007, 2008. Tootlikkus Lamborghini toodab aastas 3000 autot. Lamborghini tulust moodustavad lõviosa kaks autot: Gallardo V10 mootor Murcielago V12 mootor Motosport Lamborghini on osalenud: F1 võidusõidusarjas (1989-1993) FIA GT Championship American Le Mans Series Tuntuim Lamborghini toodetud võidusõiduauto on BMW M1 Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.leenwallpapers.com/images/gallery/Lamborghini.jpg&imgrefurl=http://www.leenwallpapers.com/cars/Lamborghini.ht ml&u
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõtt.............................................
Autor: Jevgenia Spiljova http://lifeglobe.net/entry/1540 http:// www.showbell.ru/zamki/index.php?st=shenonso http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+%D0%B8%D1%81%D1%82%D wmuseum.ru/uploads/posts/201106/1308655157_schloss_chenonceau.jpg&w=2990&h=1993&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg http://www.justparis.ru/zamkiluari/chateaudeblois http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+ %D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE %D1%80%D0%B8%D1%8F&hl=ru&biw=1680&bih=949&gbv=2&tbm=isch&tbnid=4F Mqfn3QP_U_M:&imgrefurl=http://europeartinvest.webs.com/artofdecoration.htm&docid=gD3ac9Vdz0FBUM&imgurl=h ttp://www.jbiphoto.com/ValDeLoire/Chenonceau/photos Chenonceau/13_Chenonceau.jpg&w=800&h=535&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg&zoom=1&iact=hc&vpx=384&vp y=529&dur=3087&hovh=183&hovw=275&tx=119&ty=107&sig=112837830390354862278&page=2&tbnh=136&tbnw= 193&start=37&ndsp=45&ved=1t:429,r:1,s:37
Mehhiko laht Silver Kolde Kevin Liimask 11a Varud, toodang, tootjad Nafta varud 1970 miljonit m3 Nafta tootmises kuues koht maailmas (600 000 m3 päevas) Piirkonnas tegutsevad naftafirmad: PEMEX, Standard Oil Nafta tootmine aastate lõikes Sihtgrupp 41% USA kasutatavast naftast ja 30% maagaasist saadakse Mehhiko lahest, seega läheb enamus USA turgudele Tootmistingimused Naftat puuritakse veepeal olevate puurtornide abil,mida on lahes 3701. Nafta ise asub merepõhja all, selles tulenevalt on nafta tootmine raskendatud, kuna kohati on mere sügavus väga suur ning samuti on oht merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused tühimikud (täidetakse mereveega) Kui tarbimine läheb väga suureks, suureneb ka t
Bakterid geenitehnoloogias Mis on GMO? GMO (geneetiliselt muundatud organism) on elusolend, kelle pärilikkusainet (DNA'd) on muudetud geenitehnoloogilisi võtteid kasutades e. viisil, mida looduses ei esine. Kuidas toimub GM? Teadlased otsivad geeni, millest sõltub organismi omadus Geen eraldatakse ensüümide abil Viiakse söötmesse, kus bakterid paljunevad GM-bakter ...on geneetiliselt muundatud bakter. Milleks kasutatakse GM- baktereid? Teaduses Toiduainetööstuses Ravimitööstuses Materjalitööstuses Keemiatööstuses Biotervenduses (bioremediatsioon) GM-bakterite kasutuseelised Majanduses ajakulu, odavus, protsessi kontrollitavus, ohutus. Bioremediatsioonis aitab lagundada ohtlikke aineid. Ajalugu Esimene GMO oli GM-bakter E.coli (1973) 1974. sõlmisid teadlased kokkuleppe GM-bakterite kasutusriskid Võib: tekitada haigusi, mis ei allu ravile tekitada allergiaid ajada ökosüs
The Inuksuk Marit & Mari- Liis 9b symbol in the Arctic built from the stones "likeness of a person"( inimese sarnane) Used in many different ways. the way home warn of dangerous places showed where food was stored help hunt caribou herds (karjad) work of humans many Inuit lived on the sea ice stars in the night sky were important. Some Inuksuit were built to point toward the North Star Today much more than just a stone marker( kivid) symbol of the North and of leadership Traditional to mark their presence both in the Arctic and across this country. http://www.flickr.com/photos/aqaf33/6092241093/ http://www.pic2fly.com/Inutchuk.html http://www.google.ee/imgres? q=inutshuk&hl=et&biw=1680&bih=949&tbm=isch&tbnid= 5WUEz5RgVmQirM:&imgrefurl=http://aygues-vives- luzenac.com/En_Lesgites.htm&docid=gSyCFOShLKPK OM&imgurl=http://aygues-vives- luzenac.com/En_Lesgites_fichiers/imag
Tabasalu Ühisgümnaasium Sahhariidid referaat Koostaja: Aiki Sats Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2013 Sisukord 1 Glükoos 1.1 Saamine 1.2 Tootmine 1.3 Kasutamine 1.4 Keemilised omadused 1.5 Fakte elus 2 Fruktoos 2.1 Saamine 2.2 Tootmine 2.3 Kasutamine 2.4 Keemilised omadused 3 Sahharoos 3.1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur. Glükoosi sisaldub veres ja kõik
Kooli nimi nt Paju Gümnaasium Dieedid Uurimistöö Koostaja:........... Juhendaja: .......... kus töö tehtud nt: Tallinn 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Mis on dieet?.................................................................................................................4 2.1. Mis on dietoloogia?................................................................................................4 3. Kuulsaimad dieedid.......................................................................................................5 3.1. Atkinsi dieet...........................................................................................................5 3.2. Sheltoni dieet.................................................................................
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad selle järgi Neil on tugevad
Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust.
10c Laura Tumala Canon on maailma juhtiv, Jaapani päritoluga digitaalsete kujutislahenduste tootja nii kodu- kui kontoriseadmete osas. Firma nimeks oli algselt Goro Yoshida poolt pandud Kwanon , budistliku bodhisattva Guan Yin´i järgi, kes oli Jaapanis tuntud kui Kannon.Aja jooksul kujunes Kwanonist välja Canon. Canoni tunnuslause Tooted: ·Laserprinterid ·Digitaalsed koopiamasinad ·Tindiprinterid ·Digitaalkaamerad ·Skannerid ·Arvutid Sponsorlus · Euroopas Jalgpall Mood Punane rist WWF World press photo Formula One · Canadas Canon oli ametlik kaamera sponsor Montrea olümpiamängudel 1976. · USA-s · Okeaanias Canon Eestis Overall on Canoni ametlik maaletooja ja partner alates asutamisest 1990. aastal.Eestis on Canon eelkõige tuntud kvaliteetsete väljastus- ja skaneerimisseadmete ning fototehnika kaubamärgina, kuid ettevõtte tootevalik on oluliselt laiem ning lisaks kodu- ja kontorikeskkonda mõeldud toodetele pakub Canon mitmeid teaduse, medi
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli
2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud...............................
EDA-INES ETTI MUUSIKA REFERAAT 2 SISUKORD: BIOGRAAFIA.....................................................................................................................3 ELULUGU...........................................................................................................................3 MUUSIKALINE KARJÄÄR.............................................................................................. 3 TELEVISIOON JA RAADIO............................................................................................. 4 SAAVUTUSED...................................................................................................................5 DISKOGFRAAFIA............................................................................................................. 6 Albumid:.......................................................
HAAPSALU By Marika Form 7 HAAPSALU Seaside resort town located on the west coast of Estonia Administrative centre of Lääne County Population - 11,618 Tallinn 100 km away White Lady Western Region Administrative Centre Area - 10,59 km2 HISTORY The German Knights of the Sword conquered this region in 1224, and Haapsalu became the bishop's residence, with a fortress and cathedral built soon afterwards. The Danes took control during the Livonian War then the Swedish had their turn in the 17th century, but they lost it to the Russians during SYMBOLS Flag-blue and white, the flag is confirmed on 27 September 1994 Coat of arms- of the 27th confirmed September 1994 NATURE A few rivers and lakes A lot of deciduous trees and coniferous trees Lakes- Vaikeviik lake Rivers- Asuküla Main Ditch Haapsalu Bay FAMOUS PEOPLE Kaia Kanepi - tennis player Eda-Ines Etti - singer Eia Uus - writer Ly Seppel - poet and translator ATTRACTIONS C
Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni. Ühena oma esimestest tegemistest klubi standardiseeris reeglid, tehes need sobivaks inglaslikule mõtteviisile. See tollal väljatöötatud eeskiri on siiani sulgpalli a
Arvan, et eksmise põhjuseks võis olla see,et ma ei teadnud kus riik täpselt asub, ning mis maailmajaos. Kui ma oleks seda teadnud, siis võibolla oleksin ma osanud täpsemalt joonistada. Uurides erinevaid kaarte nägin, kaarti kus olid välja toodud suuremad sadamad, õli/gaasi maa- alad. Lisaks sellele leidsin ka kaardi, kus oli välja tooud, kui palju inimesi elab erinevates linnaosades. Liibüa asub Aafrika mandril, Aafrika maailmajaos, Põhja- Aafrikas. Tema naaberriikideks on Tuneesia, Alžeeria, Niger, Tšaad, Sudaan ja Egiptus. Asned mere suhtes on hea, sest Aafrika on ümbritsetud Vahemere,Atlandi ookeani, India ookeani ja Punase merega, Liibüale lähemal on Vahemeri. Liibüa on nelinurkse kujuga, mulle meenutab see ka natukene kausi kuju. Liibüa pikkus – ja laiuskraadid on :26°N 18° E. Pealinna geograafilised kordinaadid on: 32°N, 13°E. Pealinna kaugus Tallinnast on 2894,31 km. Ajavahe Eestiga on maailmaaeg +1 tund. Rahvaarvuks on 5,613,380 2012 juuli arves
Salme Põhikool Uurimustöö Soome keel Mirge Arge 9.klass Läätsa 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. L
Tartu Kutsehariduskeskus - - Tutvuda mõõteriistadega (nihik, kruvik) Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Nihik...............................................................................................................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Sissejuhatus An
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
