Inimese ülesandeks liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid. Donald E. Super on öelnud: Igal indiviidil on unikaalne komplekt huvidest, võimetest ja isiksuseomadustest. Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvide, võimete ja isiksuseomaduste komplekti. Mida väiksem on vahemaa nende kahe komplekti vahel, seda tõenäolisem on rahulolu valikuga. Eelistused, huvid ja võimed ei ole muutumatud aja ja kogemuse tulemusena võivad teiseneda. Superi teooria: kutse valik Donald E. Super on kirjeldanud seda teooriat oma raamatus ,,The Psychology of Careers". Ta on jaganud selle teooria järgmistesse vanusegruppidesse: kasv, uurimine, väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv See hõlmab eluaastaid 3 13. Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste tekkimine. Fantaasia etapp (4 kuni 10 aastat) Huvi etapp (11 kuni12 aastat)
Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, nind kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda vett ja õhku. Biosfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe moodustavad ÖKOSÜSTEEMI. Energia eksisteerib paljudes eri vormides ja need võivad üksteiseks üle minna-muunduda e. teiseneda. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Kui keha paiknseb teise keha loodud gravitatsioonijõu väljas, räägime gravitatsioonienergiast. Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise-mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Kulgliikumis-, pöörlemis- ja
reaalsetele ambitsioonidele ja eesmärkidele. Selles astmes tekib huvi suurus-, soo- ja eaerinevuste vastu. Imiteeritakse täiskasvanuid ja võrreldakse enda võimalikke tulevikurolle. Initsiatiivi tugeva regulaatorina toimib südametunnistus. Laste südametunnistus on üldjuhul liiga primitiivne ja kompromissitu, nad mõistavad kuulekust sõna-sõnalt ning elavad sügavalt läbi olukordi, kus vanemad ise ei ela südametunnistuse järgi, mida nõuavad lastelt. Moraalsus võib teiseneda kättemaksuhimuks ja teiste rõhumiseks. Selle staadiumi initsiatiivi ja konfliktide patoloogilised tagajärjed võivad ilmneda alles täiskasvanueas hüsteerilise keeldumise või enesepiiramisena, mis ei lase tundeid välja elada. Initsiatiivistaadium on aluseks püüdlemistele täiskasvanueesmärkide poole ning loob eeldused oma võimete rakendamiseks. Kujuneb veendumus, et "ma olen see, mis ma kujutlen end tulevikus olevat." Kooliiga (6-12) töökus või alaväärsustunne
peab olema tuttav oma võimaluste ning piirangutega ning pakendi loomisel nendega arvestama. 8 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 3. EMOTSIONAALNE ANALÜÜS Emotsionaalne analüüs toetub kogutud infole ning selle käigus selgub disaineri suhe asjasse. Emotsionaalse analüüsi käigus võib ka lähteülesanne täpsustuda või teiseneda (Mändmaa, 2005: 48). Emotsionaalne analüüs, nagu nimigi ütleb, peaks tuginema emotsioonil ning toimima ilma igasuguste piiranguteta ühtegi ideed ei tohiks kritiseerida või kaalumata jätta. Ideed tuleks üles tähendada kogu oma sisuga. Muu hulgas tuleks end asetada ka tarbija positsiooni (selleks on vajalik sihtgrupi tundmine eelnevast etapist) ning püüda aimata emotsioone ja mõtteid, mida tarbija tunneb kui ta vaatab üht kindlat toodet paljude sarnaste seas
108. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Efektiivsus... rohkem on parem, kuid teatud piirini*Võim 109. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Vastuvõtlikkus... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt 110. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Eesmärgid*Barjääride vähendamine 111. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 112. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? K = t * e * 1/k*K - kuulujutud*t tähtsus*e ebamäärasus*k kriitiline meel 113. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Auditoorium*Kommunikatsiooni allikas*Tagasiside 114. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile
elukutse konkreetset huvide, võimete ja isiksuseom erinevate rollide kestus, intensiivsus ja komplekti. Mida väiksem on vahemaa nende kahe emotsionaalne tähtsus muutub.; K-tee valikud mis komplekti vahel, seda tõenäolisem on rahulolu tahes ajahetkel sõltuvad oluliselt sellest, milliseid valikuga. Eelistused, huvid ja võimed ei ole muid rolle ja millise intensiivsusega in sel ajal muutumatud – aja ja kogemuse tulemusena võivad täidab. teiseneda. Life-Span (Super)- Life-span näitab rollide valiku 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment ja kohanemise protsessi elu etappides. Kasv (4-13) to Work” Uurimine (14-24) Väljakujunemine (25-44) 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Säilitamine (45-65) Eraldumine (üle 65)
maailma kõige kasutajasõbralikum tekstitöötlussüsteem", kuna annab arendajatele ka ideid, mida ei peaks tarkvara koosseisu lülitama. Põhiotsustaja määratlemine. Projektiga seonduvate lõplike otsustuste tegija peab olema määratletud; see võib olla üks inimene või rühm (näiteks juhtrühm). Viimasel juhul peaksid selles olema esindatud kõik põhilised huvirühmad. Projekti eesmärkide määratlemine. Eesmärgid võivad projekti täitmise käigus oluliselt täpsustuda ja ka teiseneda, sõltuvalt näiteks projekti täitmise ajagraafikus püsimisest, eelarve muutumisest jne. Näiteks NASA SEL (Software Engineering Laboratory) täpsustab reeglina oma projektides eesmärke viis korda, arvestades seejuures ka vastavaid "määramatuse kordajaid", vastavalt allpoololevale tabelile: Eesmärkide täpsustamise aeg Ülemise piiri tegur Alumise piiri tegur Nõuete väljatöötamise järel 2,0 0,5
võivad tulemuse sootuks ära rikkuda. Seetõttu pole isegi superraalide abil võimalik modelleerida vähegi keerukama dünaamilise süsteemi pikaajalist käitumist. Süsteemi dünaamika pikaajalise iseloomu väljaselgitamine on aga hädavajalik tema püsivuse kindlakstegemiseks. Kas Päikesesüsteem on dünaamiliselt stabiilne? Gravitatsioonijõudude mõjul muutuvad planeetide orbiidid pidevalt. Kuigi need muutused on aeglased, võivad orbiidid väikeste häirituste kuhjudes tundmatuseni teiseneda. Lõpuks võib mõni planeet teisele nii lähedale sattuda, et nad kas põrkuvad, purunevad lähimõõdumisel või paisatakse üks planeetidest Päikesesüsteemist hoopis välja. Planeetidevaheliste tõmbejõudude suuruse järgi hinnates peaks orbiidihäirete kuhjumine katastroofilise ulatuseni toimuma juba mõnekümne tuhande aastaga, Päikesesüsteem on aga püsinud miljardeid aastaid. Kust tuleb selline äärmine stabiilsus?
keskkonnas; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. Seda nähtust võib vaadelda kultuuri ja majanduse kompromissina linnaruumi tootmisel . · Arhitektuurse fantaasia tõus Näiteks: Dubai. Uued vormid kui reaktsioon uuele globaalsele reaalsusele, kaasaegse kultuuri väljakutsetele ja tehnoloogilisele edasiminekule. Et teiseneda, moonutada, arendada, luua uued arhitektuuri tähendused. Sellist ekstreemset arhitektuuri, mille loomine eeldab tohutu majandusliku kapitali olemasolu, on hakatud nimetama 'eelarveta arhitektuuriks' (budgetless architecture). Läbivad teoreetilised lähenemised: · P. Bourdieu teooria praktikast (habituse kontseptsioon) Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: A. Giddens (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 5. peatükk
· uuringu väited väidetega siduda · uurimistasand · kriteeriumid leidude tõlgendamiseks UURIMISPROTSESS Teadust vaadeldakse sageli kui protsessi ehk ajas kulgevat tegevustikku. Peamine põhjus selleks on see, et uurimistöö vajab aega ja kaalutlemist. Arusaamisele jõutakse järk-järgult ja see võib samuti teiseneda või muutuda aja jooksul. Uurimistöö käik: 1) Uurimisteema valimine 2) Uuritav probleem 2a) Probleemi esitamine 3) Uurimisplaan 4) Mõõtmine 5) Andmed 6) Valim/vastajad 7) Analüüs 8) Kirjutamine (aruande/väitekirja lõpuleviimine) 9) Tegevused Liikudes üldiselt uurimisteemalt uuritava probleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha.
n Ebarealistlik optimism "minuga seda ju ei juhtu!" n Kolmanda isiku efekt arvamus, et teised on ajupesust/meediast enam mõjutatud kui arvaja ise n Vaikuse spiraal vähemusse jäämise hirmu ajel minnakse vooluga kaasa Avaliku arvamuse omadused n Avalik arvamus on alati jagunenud n Sõltuvalt antud teema intensiivsusest (pakilisusest) on see polariseerunud n Oluline on ka avaliku arvamuse stabiilsus. Teatud sündmuste tulemusel võib see teiseneda äärmiselt kiiresti ning seetõttu on nad ebausaldusväärne baas pikaajalise mõjuga otsuste tegemisel n Iroonia: iseäranis heitlik kipub avalik arvamus olema just valimiste ajal Propaganda ® Mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil ® Eesmärgid: n sõnumi vastuvõtu tagamine n soodsate eelsoodumuste tugevdamine n hoiakute muutmine ® Võtted:
rahva seas järgitav kultuur. Nende kahe sümbolid, väärtused ja osaluspõhimõtted on erinevad. Mida radikaalsem on võimuvahetus, seda suuremad muutused tabavad ka kultuuri. Ülikiirete sotsiaalsete muutuste perioodil ei pruugi pol kultuur oma ülesannetega toime tulla. Selle peamiseks põhjuseks on väärtusvaakumi kujunemine oludes, kus vanad teadmised osutuvad vildakaiks, vanad väärtused antiväärtusteks, uued aga pole veel välja kujunenud. Pol kultuur võib teiseneda ka stiihiliste protsesside tulemusel, mida võimud ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida (internet, satelliittelevisioon) Lisaks IT arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Mittetulundusühingud MTÜ loomiseks vaja vähemalt kahte liiget ja põhikirja. Majandussfäär Majanduse keskseks küsimuseks püüd lahendad ük soove ja vajadusi. Soovid piiramatud, ressursid piiratud Avalik ja eramajandus
Vastuvõtlikkus ... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt 80. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalses suunas suhtlemine toimub võrdsetel ameti- ja hierarhiatasanditel olevate organisatsiooniliikmete vahel. Ülesannete koordineerimine Probleemide lahendamine Informatsiooni vahetamine Konfliktide lahendamine 81. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 82. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on inimkommunikatsiooni vältimatu osa: (K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e-ebamäärasus, k- kriitiline meel)? 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia Suur Auditoorium Kommunikatsiooni allikas Tagasiside piiratud
Klammerdumine viib teise inimese eemaldumiseni, reageerib paanika ja depressiooniga. Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head,
Klammerdumine viib teise inimese eemaldumiseni, reageerib paanika ja depressiooniga. Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head,
aga veel selgelt välja kujunenud. Väärtusvaakum ning uue poliitilise kultuuri kujunemine on ka Ida-Euroopa riikide jaoks üks raskemaid probleeme demokraatia ülesehitamisel. Kui poliitilisi reforme võib teostada paari kuuga ja majanduse korda seada aastakümnega, siis demokraatlike väärtusorientatsioonide ja käitumistavade kujunemine võtab märksa rohkem aega. Poliitiline kultuur võib oluliselt teiseneda ka stiihiliste protsesside tulemusel, mida võimud ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida. Ülemaailmse arvutivõrgu ja satelliittelevisiooni tulek on erinevaid kultuuritüüpe ühtlustanud ja seganud. Teisalt toob ülemaailmsetes infovõrkudes surfamine kaasa poliitilise kultuuri killunemise. Ühised rahvuslikud väärtused ei ole enam samatähtsad inimeste suhtumiste ja käitumise vormijad kui aastakümneid tagasi.
=> ppp on oluline! (volituste allikaks liikmesriigid) Weiler: võiks eeldada, et ppp kaitsti hoolikalt, ometi, just sel perioodil saab kõneleda ppp erodeerumisest · ei jäänud praktiliselt ühtegi valdkonda, kuhu Ühendus poleks sekkunud algse lepingu järgi kolm jurisdiktsiooni- kategooriat: · Ühenduse jurisd. väljajäävad valdkonnad · ainult Ühenduse jurisd. kuuluvad valdk · valkonnad, kus pädevused kattuvad range tõlgenduse järgi saaks pädevuse jaotus teiseneda ainult alglepingu muutmise läbi piirangumõiste mutatsioon kui olemusliku muutusega ei kaasne muudatusi lepingus Weiler -> mutatsiooni prototüübid: Ekstensioon-puudutab ainult Ühenduse pädevusse kuuluvat · näide: inimõigused Kohus seadis Ühenduse seadusandluse inimõiguste-alase järelevalve alla Weiler: ppp küsimus ei tulnud neil puhkudel peaaegu üldse kõne alla
Vana-Kreekas iseloomustati inimloomet techne ja poesise mõistete abil, milles esimene rõhutas jäljendamisoskust, teine tegelikkuse taasloomisvõimet. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J
võimaliku käitumisvariandiga. Situatsiooniküsimused jagasin kolme rühma: kodune keskkond, töökeskkond ning suhted väljaspool kodu ja tööd. Analüüsides vastanute valikuid, kõrvutasin neid Hofstede ning Hall'i kultuuriuuringutega. Vastustest selgus, et eestlased ei ole eriti teadlikud, milline on mitteverbaalsete märguannete, sealjuures ruumikasutuse osa vestluse õnnestumise või ebaõnnestumise korral. Samuti ilmnes, et inimeste väärtused võivad teiseneda sõltuvalt suhtlussituatsioonist ning keskkonnast. Kehakeel. Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit: 1. Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. 2. Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel,
40 Weiler: võiks eeldada, et ppp kaitsti hoolikalt, ometi, just sel perioodil saab kõneleda ppp erodeerumisest · ei jäänud praktiliselt ühtegi valdkonda, kuhu Ühendus poleks sekkunud algse lepingu järgi kolm jurisdiktsiooni-kategooriat: · Ühenduse jurisd. väljajäävad valdkonnad · ainult Ühenduse jurisd. kuuluvad valdk · valkonnad, kus pädevused kattuvad range tõlgenduse järgi saaks pädevuse jaotus teiseneda ainult alglepingu muutmise läbi piirangumõiste mutatsioon kui olemusliku muutusega ei kaasne muudatusi lepingus Weiler -> mutatsiooni prototüübid: Ekstensioon-puudutab ainult Ühenduse pädevusse kuuluvat · näide: inimõigused Kohus seadis Ühenduse seadusandluse inimõiguste-alase järelevalve alla Weiler: ppp küsimus ei tulnud neil puhkudel peaaegu üldse kõne alla Absorptsioon-tõsisem mutatsiooni vorm: Ühenduse seadusandlikud algatused ületavad
normaalne) või jagades soovitusi, kuidas 10 parandada tema mahajäämust arengus. käitumise kirjeldamised ja järgneva arengu prognoosimised. Tänapäeva inimarengu uurijad püüavad seletada, mis on need kindlad faktorid, mis mõjutavad inimese arengut. Järgmine traditsionaalne samm kõikide teaduste puhul on ennustus käitumise kohta – elukutse valik, eluülesanne ja mõned juhtumid katsega teiseneda või arengu muutmine positiivsemaks mõne tüüpolukorra katsetamise või raviga. Inimese arengu õpinguil on Kui haridussüsteemis toimivad inimesed mõistavad, kuidas erinevas vanuses lapsed siin väga praktiline paremini õpivad, võivad nad koostada tähendus... Need kogemused
Kuid aeg ja ruum ei ole kõikjal alati ühesugune. Näiteks mida kiiremini me liigume, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Samuti ka siis, kui me läheneme mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrile. Kui aeg ja ruum ei ole absoluutsed ( ehk nad on relatiivsed ), siis erinevates taustsüsteemides ilmnevad näiteks erinevad ajahetked. Seda füüsika osa uurib relatiivsusteooria. Aeg ja ruum võivad erinevates taustsüsteemides ja ka gravitatsiooniväljades teiseneda. Kuid meie maailm koosneb osakestest, mida kutsutakse aatomiteks. Osakeste erinevaid liike on väga palju rohkem kui neid aines kohata võib. Näiteks kui me vaatame oma emale otsa ja teame, et ta on tegelikult väikeste osakeste kogum. Kõik tema toimingud on tegelikult kui nende osakeste käitumise peegeldus. Kuid osakeste käitumist erinevates situatsioonides uurib kvantmehaanika. Osakesi vaadeldakse ka lainena, sest neil esineb difraktsiooni ja inteferentsi nähtused. Kuid
Kuid aeg ja ruum ei ole kõikjal alati ühesugune. Näiteks mida kiiremini me liigume, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Samuti ka siis, kui me läheneme mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrile. Kui aeg ja ruum ei ole absoluutsed ( ehk nad on relatiivsed ), siis erinevates taustsüsteemides ilmnevad näiteks erinevad ajahetked. Seda füüsika osa uurib relatiivsusteooria. Aeg ja ruum võivad erinevates taustsüsteemides ja ka gravitatsiooniväljades teiseneda. Kuid meie maailm koosneb osakestest, mida kutsutakse aatomiteks. Osakeste erinevaid liike on väga palju rohkem kui neid aines kohata võib. Näiteks kui me vaatame oma emale otsa ja teame, et ta on tegelikult väikeste osakeste kogum. Kõik tema toimingud on tegelikult kui nende osakeste käitumise peegeldus. Kuid osakeste käitumist erinevates situatsioonides uurib kvantmehaanika. Osakesi vaadeldakse ka lainena, sest neil esineb difraktsiooni ja inteferentsi nähtused. Kuid
Kuid aeg ja ruum ei ole kõikjal alati ühesugune. Näiteks mida kiiremini me liigume, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Samuti ka siis, kui me läheneme mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrile. Kui aeg ja ruum ei ole absoluutsed ( ehk nad on relatiivsed ), siis erinevates taustsüsteemides ilmnevad näiteks erinevad ajahetked. Seda füüsika osa uurib relatiivsusteooria. Aeg ja ruum võivad erinevates taustsüsteemides ja ka gravitatsiooniväljades teiseneda. Kuid meie maailm koosneb osakestest, mida kutsutakse aatomiteks. Osakeste erinevaid liike on väga palju – rohkem kui neid aines kohata võib. Näiteks kui me vaatame oma emale otsa ja teame, et ta on tegelikult väikeste osakeste kogum. Kõik tema toimingud on tegelikult kui nende osakeste käitumise peegeldus. Kuid osakeste käitumist erinevates situatsioonides uurib kvantmehaanika. Osakesi vaadeldakse ka lainena, sest neil esineb difraktsiooni ja inteferentsi nähtused. Kuid
annaabi.ee 
