Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teine maailmasõda, Kontrolltöö B". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stalin, okupatsioon, riigijuht, roosevelt, suurbritanni, aprillis, väikeriigid, pingsalt, liitlane, hawai, suurbritannia, maailmasõda, jätkus, eisenhower, president, moskvaKordamine kontrolltööks : Teine maailmasõda 1939. aasta suvel toimunud Inglise - Prantsuse - NSV Liidu läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Saksamaal ja NSV Liidul oli kokkulepe. Stalin soovis NSV Liidu alasid laiendada. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop Moskvas mittekallaletungi pakti ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt
4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal.
väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 6. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. 7. Konverentsid: Teheran, Jalta, Potsdam (millal, kes osalesid, mida otsustati/arutati, kellele kasulik) Sündmus Dateering Osalejad /otsus/kasulikkus Teherani 1943.aastal NSV Liidu esindaja-Stalin konverents USA president-Roosevelt Suurbritannia peaminister-Churchill Lepiti kokku teine rinne ja Roosevelt teatas, et
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3
4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr
aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938
Ametlikult jäi Eesti Soome Talvesõja suhtes neutraalseks, kuid ❧ http://www.youtube.com/wat avalik arvamus oli ch?v=TwQmwbQttkY täielikult Soome poolel. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine ❧ 14. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ❧ 16. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatum Eestile ja Lätile ❧ 17. juuni 1940 algas NSV Liidu okupatsioon Balti riikides Punaarmee tankid Kaunases 17. juunil 1940 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine ❧ Tallinnasse saabus Nõukogude valitsuse eriesindaja Andrei Ždanov, kes asus organiseerima võimupööret Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine ❧ 21. juuni 1940 toimusid Tallinnas ja mujal Eestis “töörahva meeleavaldused” võimude vastu Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine
7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail
ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan
· 1942 Midway merelahing ameeriklased purustasid jaapanlaste laevastiku · 12. Loetle 6 Euroopa riiki, mille Nõukogude Liit hõivas aastail 1944-1945? · Karjala (Soome) · Eesti · Läti · Leedu · Ida-Poola · Bessaraabia (Rumeenia) · 13. Mis olid sakslaste edu peamised põhjused sõja algul Nõukogude Liiduga? · Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega · Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. · 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes olid nende riikide juhid? · Inglismaa- Winston Churchill · Prantsusmaa- · USA- Franklin Delano Roosevelt · 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? · 1943 - Teherani konverents, toimus Teheranis · 1945 Jalta konverents, toimus Jaltas · 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis · 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? · Itaalia · Bulgaaria · Rumeenia · Jaapan · Slovakkia
atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO
Mis olid sakslaste edu peamised põhjused sõja algul Nõukogude saarestikus Liiduga? 6. juuni 1944 – (Normandia dessant) avati liitlaste dessandiga Põhja- Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega Prantsusmaal teine rinne Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta. MRP-ga sai Hitler 17. sept 1939 – NSVL tungis kallale Ida-Poolale vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. 30. nov 1939 – algas Soome Talvesõda 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes 8. mai 1945 – Saksamaa kapituleerus sõjast olid nende riikide juhid? 6. aug 1945 – USA heitis tuumapommi Hiroshimale Inglismaa- Winston Churchill 2. sept 1945 – Jaapan kapituleerus sõjast, II maailmasõja lõpp Prantsusmaa-
5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine · Molotov NSV Liidu välisminister · Ribentrop Saksamaa välisminister 6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverents (toimumisaeg, riigijuhid, otsused) (õpik ptk 13) Teherani konverents: · 1943 · Stalin, Roosevelt, Churchill · Teise rinde avamine; NSV Liit lubas kuulutada sõja Jaapanile; lepiti kokku Poola piirid ja Saksamaa jaotamine; tuldi Stalinile vastu kehtestada NSV Liidu piirid 1941. aasta seisuga (Balti riigid NSV Liidu koosseisus) Jalta konverents: · 1945 · Churchill, Roosevelt, Stalin · Saksamaa lõplik purustamine; sõjajärgse maailmakorralduse paikapanemine; määrati kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamisaeg ja koht
- Sõjategevus haaras ka Vaikse Ookeani piirkonna ning Euroopa tagant hakkas välja paistma Ida-Aasia. 9. Selgita mõisted: 1) Kolmikpakt 27. sept 1940. aastal Berliinis sõlmitud leping, millele allakirjutanud olid kohustatud üksteist igati toetama (Jaapan, Saksamaa, Itaalia); Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse ka Teljeriikideks 2) holokaust juutide hirmus saatus Teise Maailmasõja aastail 3) Atlandi harta 8-punktiline deklaratsioon, milles Roosevelt (USA president) ja Churchill (Suurbritannia peaminister) kooskõlastasid ja allkirjastasid kokkuleppe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Teise Maailmaõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit 1. Teise Maailmasõja oluliseimad sündmused aastatel 1942-1945. 194 1. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (algas Atlandi hartast, 26 riiki, hiljem 2 kujunes sellest ÜRO) 2
Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA Teisest maailmasõjast eemal. Samas oli see oluline ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu NSV Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941 sõtta ei astunud). Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (mis oli tekkinud seoses Tšehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses nukuriik), Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees. Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941 suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941- 1944 nn Jätkusõda), saamaks revanš kaotuse eest Talvesõjas 1939- 1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris NSVL, kes Soome territooriumit esimesena pommitas). 2.3. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine:
Kaks riiki leppisid omavahel salaja kokku Ida-Euroopa jagamises. Hoolimata Neville Chamberlaini, president Roosevelti ja paavsti keelitustest ning kartmata mingit sõjalist sekkumist, tungis Hitler 1.septembril 1939 Poolasse. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Saksamaaga mittekallaletungilepingu sõlminud Nõukogude Liidu väed tungisid ida poolt samuti Poolasse. Saksamaa ja NSV Liit jagab Poola omavahel ära. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taanisse ja Norrasse ning mais Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Juunis kuulutas Itaalia liitlasriikidele sõja. Prantsusmaale saadetud Briti väed olid sunnitud taganema Dunkerque`i, kust mitusada tuhat sõdurit evakueeriti Suurbritanniasse. Kuna suurem osa Euroopast oli fasistide kontrolli all, hakkas Hitler kavandama sissetungi Suurbritanniasse. Juulis 1940 asus Saksa lennuvägi Suurbritannias asuvaid sihtmärke pommitama. 3
vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati Leningradi blokaad Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese Moskva lahing Saksa väed liikusid septembri alguses Moskva poole. Sinna jõuti aga detsembri algul. Selleks ajaks oli Hitleri vägede edasiliikumine vaevaline, sest keegi polnud arvestanud, et sõda talveni kestab. 6.detsember asus Stalin vastupealetungile ning lõi Hitleri väed tagasi. 25. Jaapani sõttaastumine millal, miks, mis alad vallutati? 1941 dets Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Vallutati enamik Vaikse ookeani saartest. Lisaks Filipiinid, Tai ning Singapur 26. Pearl Harbori pommitamine millal, mis see oli, kus, mis oli selle tagajärg? 7.detsember 1941. Jaapani väed pommitasid USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
1945 6 juuni 1944 teise rinde avamine Normandi disant, 1945 vebr. Toimus Jalta konverents kus kooskõlastati saksa lõplik purustamis operatsioon, juuli-august 1945 Potsdami konverents kus kooskõlastati saksa saatus ja nähti ette Jaapani lõpliku purustamise operatsioon Murrangulised sündmused: Euroopas Stalingradi lahing novembrist 1942-1943 veebruar. Normandia desant 6juuni 1944 , Saksamaa kapituleerumine 8 mai 1945 Aasia Pear-Haibour lahing Hawai saarestikul 7detsember 1941 Midway lahing 1944 juuni, Jaapani kapituleerumine 2.september 1945.Põhja-Aafrikas El- Alameine lahing 1942 oktoober-november Sõja tulemsed : euroopas muutused poliitilisel kaardil , NL domineerimine Ida- Euroopa üle, kommunismi leviku pidurdamine Lääne riikide poolt ja demokraatia toetamine( Marsshali plaan, Trumani doktiin ) Aasias kommunistliku reziimide katkestamine( põhja-korea,hiina,põhja veatnam) , Jaapani demokratiseerumine
Bulgaaria, Rumeenia, (Soome). Ungari riigivarahodja M. Horthy. Rumeenia liider Antonescu. 1941 22 juuni Saksamaa ründab NSV-liitu. Nädal enne Molotovi kõne – kõik on korras. Saksamaal probleemid – külm, masinad ei töötanud. Moskva peatas Saksamaa 5.dets 1941 Leningradi blokaad 7.dets Jaapan ründab USA (Jaapan oli Hitleri liitlane) August 1941 Atlandi Harta – Churchill ja Roosevelt kohtumine. 7.dets Pearl Harbour. Jaapan pommitas USA. 1942 1. Jaanuar 1942 ühinenud rahvaste deklaratsioon. Saksamaal kukkus Barbarosa läbi G. Žukov – Venemaa võttis Stalingradis Saksa 6. armee kinni. Stalingradis 19.nov 1942 – 2.veb 1943 (lahing). Esmakordselt esitas Venemaa Saksamaale ultimaatumi. Hakkas Saksa hävitamine. Põhjaliku pöörde algus (Venemaa võidetav)
silmas, et Inglismaa on saar). Juhul kui Inglismaa oleks vallutatud, kas see oleks siis sinu arvates taganud Saksamaa ülemvõimu kogu Euroopas ja lõppenud Saksamaa lõpliku võiduga? Arutle pikemalt ja too näiteid!Ma arvan, et Inglismaa vallutamine on siiski veidi utoopiline plaan, sest ka neil on sõjalisi jõude, samas õhust oli Sakslastel tugev löögirusikas, kuid Inglased oskasid kaitsta. Kui siiski oleks nii läinud, arvan ma, et Stalin poleks siiski lasknud Sakslastel Euroopat endale saada. 19. Miks ei õnnestunud Saksamaal vallutada 1940. a. Suurbritanniat? Millised kaugemad strateegilised tagajärjed olid sellel otsusel Saksamaa ja kogu maailma jaoks? Õhus allajäämine, hea vastupanu merel(inglaste poolt), suurbritannia geograafia. Saksamaa kaotas II Msja. 20. Nimeta kolm riiki koos juhtidega, kes moodustasid hiljem Hitleri-vastase koalitsiooni tuumiku.
Atlandi Harta põhimõtteid. Liitlaste konverentsid II ms. ajal (lk 153,154,156) 1)Teherani konverents 1943 nov-dets. (Iraan) kohtusid -Arutati Saksa tingimusteta kapitulatsiooni -Lepiti kokku teise rinde avamine Lääneriik. Poolt (1944 6.juuni alles avati) -Suurbritannia ja USA nõustusid, et peale sõda jäävad Baltiriigid N.L alla. Sõjas oli toimunudki pööre 1943a. teiseks pooleks Saksa kahjuks. 2)Jalta konverents 1945a. Veebruar (Musta mere ääres) Stalin, Roosevelt, Churchill -Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht -Sõjajärgne maailmakorraldus : Saksa ja Berliin jagatakse okupatsioonitsoonideks. -Sõjakahjude hüvitamine Saksa poolt. -Sõja jätkamine Jaapaniga -Jäeti alad Moskvale 3)Potsdami konverents 1945a. 17 juuli -2. august (Saksa) Stalin, Churchill, Truman -Saksamaa sõjajärgne olukord (pol. Maj.) -Sõjaroimarite karistamine (Nürnbergi sõjatribunal) -Jaapani tingimusteta kapitulatsioon.
1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga
Slovakkia jäi saksast sõltuv väike riik. Agressioon jõuab Läänemere äärde; 6. MRP Molotov-Ribbertropi pakt esimesena vaatluse all Poola, suhted algul head. 21.03.1939 Saksamaa esitab ultimaatumi nõuab tagasi ,,Poola koridori". Järgmisel päeval võtab Saksa Leedult tagasi Klaipeda (Memel). Leedust saab liitlane (Poola lükkas ultimaatumi tagasi). 23.august.1939 Mittekallaletungi leping (Kaasnes Salaprotokoll 1989ni salgas Venemaa): 1. Vabad käed Eestis, Lätis, Soomes, Poola, Bessaraabia (hiljem ka Leedu); NSV Liidu nõudmised 2. NSV Liit (samal ajal läbirääkimised Ing ja Pr) lubas Saksal
·Punaarmee peatas Stalingradi varemete vahel sakslaste pealetungi, sealt alates sakslaste taganemine Berliini suunas ·Otsustav aspekt lahingu juures tulid ilmsiks poliitilise võimu piirid ·Stalin kindlustas oma võimu ,,poliitilise puhastusega`` - palju ohvitseri lasti lahti ja allutas sõjaväe poliitilisele juhtimisele ·Punaarmee õppis lõpuks oma vägede tegevust kordineerima ja koondama jõude vastase kõige nõrgema koha vastu. Stalin asus sõjategevust jälle ise juhtima, aga kuulas nüüdsest rohkem oma kindrale ka. Barbarossa 20.saj. kõige hävitusrohkem ja jõhkraim operatsioon. Hitler kujutas, et kui natsistlik Saksamaa hävitab Venemaa, oleks see ta ,,kingitus`` ülejäänud Euroopale ning sellega ootas kõigilt teistel riikidelt toetust. Mingil määral saigi. Hitleri väed oli täiesti ettevalmistamata puhuks, kui sõda peaks jätkuma ka talvel
Saksamaa erinevused: kapitalism, lühiajalisem, toetati esialgul rohkelt rahva poolt. millistes väeüksustes tuli eesti meestel sõdida? kuidas see nii juhtus? punaarmeesse, saksaarmeesse, sest toimusid sund moblilisatsioonid. miks ebaõnnestus 1944.a. sügisel eesti iseseisvuse taastamine? too välja nii palju põhjuseid kui suudad. sest punaarmee liikus edasi, meil nappis sõjaline jõud, puudus side rindel olevate sõduritega. nsvl okupatsioon baltimaades- 15-17 juuni 1940. talvesõda-nov 1939. jalta konverents- ehk krimmi konverents toimus NSV liidus krimmis livaadia palees kuni 4. kuni 11. veebruar 1945, kus nsvl, usa, suurbritannia jaotasid ära teise maailmasõja järgse euroopa ja aasia. 1943 juuli- kurski tankilahing. 1944 6. juuni-normandia dessant.
23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. Aprill-august - Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa-vastase liidu loomiseks, mis NSV Liidu ülemääraste nõudmiste ja soovimatuse tõttu liitu sõlmida läbi kukkusid. Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa-Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida- Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1. september - Saksa väed ületasid Poola piiri, algas II maailmasõda
liidu? Poliitilised: Versailles'i süsteem muutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud enam oma ülesannetega toime, Teisi riike tegid murelikuks Hitleri erinevad kokkulepped teiste riikidega. Majanduslikud: Hitleri sõjatööstuse arendamine ja laenude võtmine teistelt riikidelt, NSVL ehitas üles Punaarmeed, millele oli vaja leida rakendust. Ideoloogilised: Hitler plaanis hankida eluruumi oma lähiriikidelt, Stalin unistas kommunismi laiendamisest läände. Saksamaa sõlmis liidu: NSVL-ga (Molotovi-Ribbentropi pakt), Jaapaniga(kominterni-vastane pakt) 3. II maailmasõja algus: kuidas kulges Saksamaa ja NSV Liidu Poola-vastane sõda ning NSVL Balti riikide vastane tegevus. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne- Euroopas: Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine, lahing Britannia pärast. 1. sept 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat, lootes et teised riigid ei sekku, kuid juba 3
18.Saksa-Itaalia vägede lüüasaamine 1942. aastal Põhja-Aafrikas, Stalingradi lahingus lüüasaamine Punaarmee poolt 1943 ning viimane katse oma sõjaõnne päästa luhtus Saksa vägedel Kurski lahingus. 19.Punaarmee võttis Stalingradi lahingus Saksa väed piiramisrõngasse ning Saksa väed said lüüa. Viimane katse oma sõjaõnne päästa luhtus Saksa vägedel Kurski lahingus. Samal ajal kui toimus Kurski lahing, tungisid USA-Briti väed Sitsiiliasse. 20.1943. aasta lõpul. Osalesid Stalin, Roosevelt ning Churchill. Lääneliitlased otsustasid Prantsusmaal avada teise rinde ning alustatakse pealetungi sakslaste vastu. Idast pidi toetame NSV Liit. Lisaks võttis NSV Liit kohustuse kuulutada Jaapanile sõda, kui Saksamaa on purustatud. Jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise küsimustes ning Poola piiride suhtes. Peale kõige selle nõustusid Suurbritannia ja USA tunnustama 1941. aasta NSV Liidu piire. 21.6.juunil 1944a
1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi- Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga) 6
annaabi.ee 
