Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tehtud funktsioonide kasutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rate, intress, väärtu, intressim, intressimäär, value, sularaha, summ, gast, nüüdisväärtus, present, tulevikuväärtus, interest, tehingud, guess, veerg, pangast, lahtris, kvartiil, payment, leks, sisesta, sqrt, power, märke, sissemaks, hoius, üleval, nurgas, veerud, excelis, veerus, roman, round, logaritm, sumif, liidab, kellaaeg, date, yearDate või Time Valib etteantud kuupäevast aasta Valib etteantud kuupäevast kuu Valib etteantud kuupäevast päeva Praegune kuupäev Leiab kuupäevade vahe päevades (näite puhul aastates - jagamine 360-ga). NB! Kontrolli numbri vormingut. Peab olema General Ülesanne 1 Viie aasta jooksul võetakse iga aasta lõpul pangast välja 1200 eurot, kuid panka jääb veel 1500 eurot. Kui suur peab olema algkapital, kui intressimäär on 5%? Vastus: -6370,66 eur pmt rate nper fv type PV -1,200.00 € 5.00% 5 - 1,500.00 € 0 ### Page 5 Ülesanne 1 jääb veel 1500 PV kapitali nüüdisväärtus (present value = PV(rate;nper FV kapitali tulevikuväärtus (future value = FV(rate;nper
Kui palju praegune_väärt on - algkapital (present value) pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE,neil määr70000 eurot? (rate) - intressimäär Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille PMT, makseomafinantseering
Paned panka 200 eurot. Panga intressimäär on 1,5% kuus. Lisaks paned panka iga kuu lõpus 200 eurot. PV, Kui palju on- algkapital (present value) praegune_väärt pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE, neil 70000 määr eurot? - intressimäär (rate) Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille omafinantseering
eavad paiknema tõusvas tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 5 tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega Viide skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) RATE, määr - intressimäär (rate) NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) TYPE , tüüp- intervall, mille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpp, 1 perioodi algus) Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp) FV(rate; nper; pmt; pv; type) PV -0.20€ RATE 1.50% NPER 24 PMT -200 FV 6.01€ TYPE 0
Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) NB! Intressimäära ja perioodide juures tuleb tähele pa FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) - kui tehakse sissemakseid iga kuu näiteks nelja aas RATE, määr - intressimäär (rate) 12%, siis tuleb perioodiks arvestada 4*12 ning intress NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) - kui tehakse sissemakseid aastas korra nelja aasta PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) siis tuleb perioodiks arvestada 4 ja intressimääraks 1
PV - Praeg_väärtus praegune väärtus ehk kogusumma suurus, mida tulevased maksed on praegu väärt. FV - Tul_väärtus tulevane väärtus ehk saldo, mida soovite saavutada pärast viimast makset. Kui argument tul_väärtus puudub, eeldatakse, et see on null, st laenu tulevane väärtus on null. Type - Tüüp arv 0 või 1, mis osutab maksetähtajale. 0 või puudub perioodi lõpus 1 - perioodi alguses Rate - Määr intressimäär ühe perioodi kohta Value1 Väärtus1 1 kuni 29 argumenti, mis tähistavad makseid ja sissetulekut Values Väärtused massiiv või viide arve sisaldavatele lahtritele. Need arvud esindavad regulaarsete ajavahemike järel toimuvate maksete rida (negatiivsed väärtused) ja sissetulekuid (positiivsed väärtused). . Financ_rate - Finants_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär. Reivest_rate - Taasinvest_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär, kui selle
iga aasta panna sinna veel 2 000 kr juurde (intressimäär on 10% vastus 3. Teile pakutakse laenu 10 000 kr ,mida te väga vajate. Maksegraafik näeb ette, et see tuleb tagasi mak ühe aastaga, kusjuures kuus tuleks maksta 1 500 kr . Kas antud laen on otstarbekas võtta, kui te poolt võimalik kõrgeim intressimäär oleks 5% ? vastus 4. Kui suur on kuumaks, kui ostate järelmaksuga arvuti, mis maksab 25 000 kr 3 aasta jooksul, kusjuures intressimäär on 5% aastas? vastus 5. Selleks, et kolme aasta pärast võtta tähtajaliselt hoiuselt, aastaintressiga 5% täna paigutada panka.
JUN JUL AUG SEP OCT NOV DEC 8. 9. 10. 12:00 1.klass 4.mai 12:15 2.klass 4.juuni 12:30 3.klass 4.juuli 12:45 4.aug 13:00 13:15 13:30 13:45 14:00 14:15 14:30 14:45 15:00 Finantsfunktsioonid Määr intressimäär perioodi kohta. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Per_arv makseperioodide koguarv annuit Makse iga perioodi makse; annuiteedi ke sisaldab makse põhisummat ja intresse, ku
-eurot aastase Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestat a) Üks kord aastas? 51 216,45 kr b) kaks korda aastas? 51 413,78 kr c) neli korda aastas? d) igakuiselt? ül4 Investeeritakse 1000 eurot kaheks aastaks liitintressimääraga 10% Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuvä ül5 Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressim graafik 0,1 0,11 e kasutades Exceli funktsioone neljakümneks aastaks 1000.-euro investeerimiseks. ks kord aastas, aasta lõpul ja tulumäärad on järgmised: FV=SUMMA+ i ASTMES N s hoiustada 34 600
present value annuiteet PV=PVA+PV 21369.600 1.2166529 98631.253 13,105.34 € Ülesanne i= 5% annuiteetlaen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 31,545.74 10,000.00 21,545.74 78,454.26 2 78,454.26 31,545.74 7,845.43 23,700.31 54,753.95 3 54,753.95 31,545.74 5,475.39 26,070.35 28,683.60 4 28,683.60 31,545.74 2,868.36 28,683.60 0.00 lõppsumma 0 126,182.96 26,189.18 100,000.00 0.00 fikseeritud põhiosaga laen
FVc = 34600(1 + ) 4 0,04 2*12 FVd = 34600(1 + ) 12 3. Ettevõtjal on soov kümneks aastaks hoiustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestatakse: a) Üks kord aastas? b) kaks korda aastas? c) neli korda aastas? d) igakuiselt? 4. Investeeritakse 1000 eurot kaheks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus 2 aasta pärast. Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuväärtuse leidmiseks funktsiooni FVSHEDULE 5. Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11% Üksiksumma nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame PV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Intressimäär on 20 %. Viie aasta pärast loodetakse saada 125 000.- eurot. Kui suur summa tuleb investeerida? Intresse arvestatakse üks kord aastas. 2
1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada). Lisaks tuleb arvestada ka väikeriigi iseärasusi, millest tulenevalt ei paku finantsturg nii laia valikuvõimalust. 2. RAHA AJAVÄÄRTUS 2.2. Intressid ja intressimäärad Rangelt tuleb eristada intressi (interest) ja intressimäära (interest rate). Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Seega on raha kaup, mis maksab, ja selle kallidus sõltub intressimäärast. Raha ajaväärtuse puhul kasutatakse kolmesugust rahaühikult intressi võtmise viisi: · lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt.
kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid?
Kuna raha peab investeerima koheselt aga tulu hakkame saama tulevate aastate jooksul, ei saa rahavooge lihtsalt kokku liita, vaid tuleb arvestada raha ajaväärtusega. 3 Raha ajaväärtus Raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt sõltub rahavoo väärtus selle rahavoo tekkimise momendist: kas nüüd või mõne aja pärast tulevikus. Sellest tulenevalt kasutatakse mõisteid ,,raha nüüdisväärtus" ehk ,,olevikuväärtus" ja ,,raha tulevikuväärtus". Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga. Kuidas toimub kapitali kasvamine: Algkapital 100 eurot Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot
rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
· väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS
teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole. Esimene avalik ehk riiklik ziiropank moodustati Veneetsias 1587, teine sealsamas 1619, mis püsis 1816. aastani. Itaalia eeskujul tekkis ziiropanku mujalgi Euroopas: Amsterdamis 1609, Nürnbergis 1621. Suure tähtsusega olid 1694. aasta, mil asutati Inglise pank ja 1695, kui asutati Soti pank. Erinesid linnalistest ziiropankadest seega, et nad asutati aktsiaseltsidena ning nad tohtisid
M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
nüüdisväärtuses. Seega raha aegväärtuse arvutamise vajadus tekib olukorras, kus on juba vara soetatud, tekkinud kohustuse või omakapitali instrumendi tulevikus kehtiv väärtus ja see tuleb diskonteerida tehingu toimumise hetke väärtusesse ehk nüüdisväärtusesse (Altmäe, 2015). Raha aegväärtuse arvestamisel on olemas mitmeid nüüdisväärtuse ja tulevikuväärtuse erijuhte, millest tuntuimad on kolm erijuhtu annuiteedi nüüdisväärtus (tulevikus laekuvate või tasumisele kuuluvate iga-aastaste võrdsete rahasummade nüüdisväärtus); perpetuiteedinüüdisväärtus (igavesti laekuvate või tasumisele kuuluvate iga-aastaste võrdsete rahasummade nüüdisväärtus); puhasnüüdisväärtus (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013). 1 RAHA AEGVÄÄRTUS Raha aegväärtuse reegel ütleb, et 1 euro täna on väärtuslikum kui 1 euro järgmisel aastal, sest
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
mingil hetkel osta. 6. Mis on raha tulevikuväärtus? Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha tulevikuväärtuse arvutamiseks on kaks moodust. Esiteks saab arvutada raha tulevikuväärtuse, kui perioodis on üks juurdearvestuse kord, perioodi lõpus. Sellisel juhul saab seda arvutada järgmise valemi abil: FV n = PV (1 + i)n PV - algsumma i - intressimäär aastas n - perioodide arv (aastat) Panka hoiustati näiteks 5000 eurot (PV), tähtajaga 2 (n) aastat ja intressimääraga 2,5% (i) aastas. Kui suur on hoiusesumma hoiustamise perioodi lõpus? Kasutades arvutusvalemit nr 1, saame hoiusesummaks hoiustamise perioodi lõpus 5253,13 eurot. Kui tulevikuväärtuse arvutamiseks tuleb juurdearvestus teha perioodiliselt, mingi kindla perioodi järel, saab seda arvutada järgmise valemi nr 2 abil. FVn= PV (1 + i l m) n *m PV - algsumma
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole. Tähtajaline hoius täitnud, siis ta võib pöörata nõude laenuvõtja vastu. väärtpaberi vormis
Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või investeerimisel ehk laenu andmisel teenitud summa 3. Aja periood, see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine ja maksmine
Matemaatikafunktsioonid Kasutatavad arvud 72 12,4 18 5 2 75 0,3 2 2 0 sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3,1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3,3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1,452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0,6367469687 sum SUM(A4:A8) 74 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ruutjuur pii (3,14) numbri teisendab roomanumbriks astendamine ümardab määratud lahtri etteantud komakohani logaritm Liidab määratud arvud Liidab arvud 2 kogused Kuupäevafunktsioonid
2007 S UHTARVUDE LIIGID Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist firma majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata: 1) lühiajalise maksevõime suhtarvud(S hort-Te rm S olve ncy R atios ), 2) varade juhtimise suhtarvud (Activity R atios ), 3) võla juhtimise suhtarvud (Le ve rage R atios ), 4) tulususe suhtarvud (Profitability R atios ), 5) aktsiate turuväärtuse suhtarvud (Marke t Value R atios ). Andres Laar 2008 2007 MAKSEVÕIME HINDAMINE Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab, kui palju oli firmal aruande koostamise hetkel (või keskmiselt) käibevara kokku ühe krooni lühiajaliste kohustuste kohta. Kui lähtuda sellest, et maksevõime tähendab maksukohustuste tähtaegse tasumise võimet ,
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
C eratarbimine (C = C0 + cQd ), I investeeringud, G riikliku sektori ostud, LOENG 12 INVESTEERINGUD Kapitali kasutamiskulu = intressi määr + amortisatsioon. Kuna mõlemaid suurusi mõõdetakse protsentides võime kirjutada: U = r + d kus : U - kapitali kasutamiskulu; r intressi määr (tinglik kulu, kuna kulutatud raha ei teeni intresse) ; d amortisatsioon. Investeerimine on mõistlik kui on täidetud tingimus R* > r, kus R* on loodetav kasumimäär, r on intress. Kasutamiskulu / kapitali marginaalprodukti suhte mudelit (U/ MPk ) kasutatakse põhivara optimaalse mahu määramisel. Kui U/ MPk < 1, siis on võimalik põhivara laiendada. MPk - loodetav kasumimäär %, e. kapitali marginaalprodukt Raha tuleviku väärtuse leidmise valem : FV = PV(1+r)n <-(n on aste) Kus: PV algsumma; r intressimäär; n aastate (perioodide) arv. Kui me tahame leida kupongvõlakirja tänast väärtust, siis:
annaabi.ee 
