Jevgeni Onegin 1pt Jevgeni Onegin- nõtke, elegantne, vaba hoiak, meeldiv. Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda. Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi. Vabalt valitses armuteaduses. Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade, kurvameelne, sädelev. Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle...
Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. -Nika Ahas- Henn Ahase isa. -Reinok- ...
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
Goethe Faust Tegelased 3 inglit Issand(Jumal)-tles snad:Kes otsib, see ikka eksib teel. Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surev...
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
ELIAS LÖNNROT "KALEVALA" 1. Kalevala on Soome kirjanduse alusteos, ajastu silmapaistvam eepos maailmakirjanduses. 2. "Kalevala" aluseks olevad runod (muistsed rahvalaulud) kogus Lönnrot Põhja Soomest Kajaana linna ümbrusest, IdaSoomest, Karjalast, Lapimaalt 3. Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6. "Kalevala" on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose...
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul arm...
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karen...
,,Mida arvan Tsehhovi novellide tegelastest?" Anton Tsehhov oli 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse üks nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. Kooli ajal hakkas teda huvitama teater. Tal oli hea näitlemis- ja improviseerimisoskus. Ta õppis arstiteadust ja samal ajal tegi kaastööd huumoriajakirjaga. Vahepeal käis ta reisil Kaug-Idas, e aidata sealseid inimesi ja õppida paremini tundma sealset piirkonda. Kui ta sealt naases, ostis ta endale mõisa ja avas seal haigete vastuvõtu ning lisaks sellele rajas ta ka kooli. Tsehhovi novellid on väga lihtsa süzeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta tähtsustas elu pisiasju- need olid kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Paljud tegelased olid väikekodanlased - eri rühmade esindajad. Tsehhov ise oli samuti pärit väikekodanlaste perekonnast. Ta mõistis, et väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. Novellis ,,Pala...
Mina Olin Siin SASS HENNO Raamatust: Räägib noorukitest, kes peavad endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. Narkootikumide müümisega.), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest. Võitis 2006. aastal romaanivõistluse. Tegelased: Rass- Käis rikkurite koolis. Elas koos enda tüdruku Sädega. Tema unistus oli saada arstiks. Tegeleses kuritegevuse ja narkootikumide müümisega, et saada raha ning maksta kinni sõbrale auto mille ta politsei eest sõites puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 T...
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
1. Barokk (16 saj lõpp 1750 a) 1.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus renessanssiga Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljend...
1.Mis põhjustas Trooja sõja? Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise.Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. 2.Millise sündmusega algab ,,Iliase" tegevus? Illiase tegevus algab Ahhailiste kõige võimsama Achilleuse ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tüliga! 3.Täida tabel. Trooja Kreeka Tähtsamad Hektor,Raris Odüsseia,Herakles,Paris, kangelased Helena, Achilleus, Manela...
VII rühm: Maria Bambus, Madis Suuroja, Marie Stefanie Helm, Tähe-Kai Tillo Kreeka mütoloogia Artemis ja Apollon · Õde ja vend(kaksikud) · Vanemad: Zeus ja Leto · Sündisid Deelose saarel Jumalanna Artemis (Diana) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Metsade suur · Kullatud vibu · Nõudis inimohvreid kuninganna · Õlal rippuv kuldne · Tappis Otose ja · Kuuvalgete ööde nooletupp täis nooli Ephialtese jumalanna · Seljas lühike hõlst · Päästsid Apolloniga · Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose valitsejanna karuga käest. · Jahijumalanna · Kujutatakse koos · Muutis Aktaioni · Osav kütt kahe lõvi, hirve või hirveks. · Hoolitses lindudega noorloomade eest · Range, julge, uhke · Nimetati ...
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
“Kambalugu” D.Walbrecker Mall tuur 4. November 2013 Tegelased • Larissa- noor, heatahtlik, sattus probleemidesse kohtudes uute sõpradega, ühinedes bändiga • Chris- ennasttäis, nutikas,kutsus Larissa bändi • Kim- salapärane,tuim,andis Larissale kitarri hoiule Sündmused • Larissa bändiga ühinemine • Esimest korda kanepi proovimine • Bändist lahkumise soov Probleemid • Narkootikumid- Larissa kõhklused kas proovida või mitte • Vanemad olid harva kodus- ei saanud kontrollida lapse tegevusi • Suhtlemine- mõtted, kas jätkata suhtlemist uute sõpradega või mitte Minu arvamus Raamatu juures meeldisid: • Tegevuse äkilised pöörded Ei meeldinud: • Teoses olevate probleemide kordus Mina soovitaksin seda raamatut lugeda, just selle sisukuse ning õpetlikkuse pärast. Aitäh!
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" TEGELASED: Ludvig Sander- Luuser, kes mingisuguse kavaluse abil on suutnud end üsna kõrgele upitada. Sander elab oma naise ning tema isa kulul, pidades end inseneriks, luuletajaks ja kunstnikuhingega inimeseks. Libekeelne, kes armastab luisata. Ta põrub - tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis ei lähe läbi. Vestman Tark mees, kes on elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud tema äritegevusele, ta liigub ainult paremate tehingute suunas. Ta ise armastab enda kohta öelda, et ta on ,,Vestman Vestmani uulitsast". Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Tiit Piibeleht Ta on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud. Ta lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sandrile kui vanale Vestmanile en...
1. Inglismaal( majade kirjeldus) Durrellite perekond elas Inglismaal. Kuna oli hilissuvi, jäi pere haigeks. Kõige vanem poeg Larry pakkus sõita Korfu saarele, kus oli palav kliima ning ta lootis et kõik pereliikmed terveks saavad.Kõik olid ettepanekuga nõus ja võtsid kaasa ainult hädavajalikud asjad. Maasikaroosa maja Nad kolisidki Korfu saarele,maasikaroosasse majja, kus said sõbraks Spiroga, kes oli sealne taksojuht ja mõnede naabritega. Gerald uuris palju lilli ning taimi koos oma sõbra koer Rogeriga. Ta pidas põnevaks avastuseks kõrvahargi pesa.Kuldpõrnikate mehelt endale koduloomi juurde kilpkonna Achilleuse, tuvi Quasimodo ning veel mõneloomi. Geraldi ema hakkas muretsema oma poja hariduse pärast, ning teda hakkas õpetama George, kes oli tema venna Larry sõber. Tänu Georgele sai Gerald tuttavaks Dr.Theodoresega, kes oli samuti loodusehull. Vahepeal aga hakkas tema õde Margo kohtuma ühe kena poisiga, türklasega. Aga peale õnn...
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise alguseks Eestis peetakse 19. sajandit. Ärkamisaja eeldusteks olid, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Kas rahvuslikku liikumist võib pidada õnnestunuks või pigem läbikukkunuks? Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevuse...
lemmiktegelane. Märt oli tark, heasüdamlik, hooliv ja abivalmis, veidikene tundus ta ka olevat tagasihoidlik. Lisaks oli ta armastav ja südamlik ning vaiksema iseloomuga ning oleks kõike teinud, et Maiega koos olla ja temaga abielluda. Märt tundus olevat meeldiv inimene, kellega sooviksin sarnaneda. Tema tegelaskuju tegevus, käitumine ja kirjeldused lõid temast meeldiva pildi ning leidsin, et ta oli lihtsalt neist tegelastest mulle kõige südamelähedasema tegutsemisviisiga ja käitumismaneeriga. Märt muutus teose käigus minu arvates väga vähe. Nagu kõik tegelased näidendis muutus ka tema pisut targemaks ning oluliseks muutuseks oli ka see, et tema tunded Maie vastu tugevnesid ja ta hakkas Maiet veel rohekm armastama. Samuti muutus Märt ka osavamaks kauplejaks, mis väljendus tema oskuses kaubelda asjadega. Märdilt õppisin seda, et alati tuleb end harida ja seda, et haridus on elus väga tähtis
HIRMU- JA ÕUDUSJUTU D SISSEJUHATUS Õudusulme ei käsitle maailma tavapäraste arusaamade järgi. Hirmulood sisaldavad ohtralt müstikat ja üleloomulikke jõude. Juttude peategelased ei pruugi tavamaailmas üldse eksisteeridagi. Seega mängib fantaasia hirmu ja õudusjuttudes suurt rolli. Õudusjuttude eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla. Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu. Hirmulugude põhitegelasteks on: vaimud hinged vampiirid zombid libahundid pimeduse jõud kurjus VAMPIIRID Kes nad on? Vampiirid on inimesetaolised deemonid, kes hulguvad öösiti ringi. Kus nad elavad ? Vampiirid elavad e...
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tu...
Lev Tolstoi ,, Sõda ja rahu'' "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel. Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See mood aga muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Riik peab taas kaitsele asuma ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid. "Sõda ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 18...
Laura Laas 9b Raamatu esitlus Harry Potter: Tarkade kivi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joanne Kathleen Rowling Sündinud 31. juulil 1965. aastal. Ta oli töötu abirahast elav üksikema, kui ta kohvikus istudes Harry Potteri esimest raamatut kirjutas. Teda loetakse maailma rikkamaiks kirjanikuks. Raamatu tähtsamad tegelased Harry Potter on oma ea kohta lühike ja kõhetu poiss, kes kannab prille ja kellel on mustad sassis juuksed. Ta oskab ussisõnu, ta on võlur ja tal on otsaees välgunoole kujuline arm. Ronald Weasley on pärit vaesest, kuid vana võluripäritolu perekonnast. Tal, nagu ka kõigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedretähnid. Ta on enda perekonnas noorim ...
A. Hansen- Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" KÕRBOJA REIN 1)Rein töötas õpetajana, kuni ta vend Oskar ostis Kõrboja ja kutsus ka Reinu sinna elama. Ta nõustus ja läks. Tal oli tütar nimega Anna, kes läks linna õppima. Oskar poos end üles ja Reinust sai Kõrboja peremees. Tema kätes Kõrboja muutus aina räsumaks, ta ei suutnud teha nii, et Kõrboja suunduks parema poole. Rein muutus vanemaks ja vanemaks, kuni tundis, et ta ei suuda enam Kõrboja pidada. Ta kutsus Annat Kõrboja perenaiseks ja ta sai sellega hakkama. Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei meeldinud Anna plaan teha Katku Villust Kõrboja peremees. See mõtte pakkus talle palju peavalu ja ta üritas Annale teisigi mehi pakkuda. Aga muidu elas Rein vaikselt oma kõrbojal, mida ta ei suutnud paremaks muuta. Ta tahtis vahel lausa Madliga kõrboja sauna ära kolida, et noored omaette saaksid olla. Aga lõpuks polnud tarviski. Ku...
Jürka Kannatlik -> Ants Töökas -> Põrgupõhja Hooliv -> Riia Aus -> kirikuõpetaja Usaldav -> Ants Järjepidev -> Põrgupõhja Endasse tõmbunud -> kõik ümbritsevad inimesed Julge, kartmatu -> karud Juhm, ohmu -> Ants Kergeusklik -> Ants Truu <-> truudusetu Kangekaelne -> õndsus Lisete Nõudlik -> Põrgupõhja Truudusetu -> Jürka ja sulane Kangekaelne -> Juula ja kaksikud Juula Töökas -> koduabiline Hooliv -> lapsed Truu -> Jürka Usaldav -> Jürka Heasüdamlik Kaval-Ants Omakasupüüdlik -> Jürka Ahne -> Jürka Kahepalgeline -> Jürka Valelik -> Jürka Abivalmis -> Jürka Kõrk, üleolev -> parem, suurem, ilusam Kartlik -> Jumal Veenev -> Jürka Manipuleeriv -> Jürka Kirikuõpetaja Heatahtlik -> Jürka, Ants Aus -> Jürka T...
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
Isa Goriot 1. Proua Vauquer’ pansion ja selle elanikud Pansioni alumine korrus oli mõeldud pansionäridele ühiseks kasutamiseks ning seal asusid ka kaks kõige luksuslikumat korterit. Korruse üks pool koosnes esimesest ruumist, mille kaudu pääses söögituppa. Esimest ruumi, mida võis kutsuda ka salongiks eraldas köögist trepikoda, mille puuastmete ruudud olid värvitud ja läikivad. Salong oli sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida kattis tugev jõhvriie. Selle keskel seisis marmorplaadiga söögilaud. Laual asetses tuhmunud kuldäärtega kohviserviis. Kogu salong nägi välja väga kurblik ja nukker. Selle põrandalauad olid väga viletsad ning katki, osaliselt kattis seinu rinnakõrgune paneel ja osaliselt lakkpaber. Ruumi aknad olid võretatud ning see lehkas umbuse, hallituse ning kopituse järele. Söögituba oli täidetud mitmete võidunud puhvetitega, millel seisid eri...
Filmi "Amadeus" peategelaste olemused ja karakterid Antonio Salieri enda vanas eas üritas teha enesetappu aga see ei õnnestunud tal ja ta viidi hullumajja. Olles hullumajas isa Vogler kes on noor preester külastas Antoniot ja julgustas teda, et ta räägiks talle enda mõtetest ja deemonitest mis lase ta südamel rahus olla. Antonio vastas isa Vogleri palvetele rääkides kuidas tema oli seotud Mozarti surmaga ja enda tegevuste põhjuseid ja tagajärgi. Isa Vogler on täiesti shokis ja ära hirmutatud, Antonio jutt oli täiesti sõnatuks jätnud isa Vogleri. Mozart on geenius, kuid lapsik mees. Ta kulutab üle oma võimete, korraldab liiga palju pidusid ja trotsib autoriteetseid tegelasi, sealhulgas isa Leopoldit. Need negatiivsed jooned aitavad Mozarti langusele kaasa, kuid Mozartile teeb tõeliselt haiget tema ülbus. Tema ülbus muudab Salieri, kes oleks võinud olla võimas liitlane, hoopis vaenlaseks. Mozart leiab iga võimaluse Salieri sol...
2. Mõtlemapanevaid karaktereid romantilistest kirjandusteostest Vaba aega on minu elus vähe, kuid kui mul õnnestub leida vaba õhtupoolik, meeldib mulle kõige rohkem ennast diivanile kerasse keerata ja midagi huvitavat lugeda. Möödunud talvel olen lugenud mitut romantilist kirjandusteost ja need on mulle meeldinud. Seda just sellepärast, et olen nende teoste lehekülgedelt leidnud huvitava saatusega inimesi ja hingehädade küüsis vaevlevaid karaktereid. Millised tegelased on mind mõtlema pannud ja miks? Romantilise kangelase iseloomu tunnused on vastuolulised, neis on nii negatiivseid külgi kui ka positiivseid. Tegelased väärtustavad armastust, sõprust ja vabadust, erinevad massist ning positiivsed tegelased on tihti idealiseeritud. Mehed on vaprad ja õilsad ning naised lummava välimusega, õrnad, uhked ja kindlameelsed. Merimee teoses ,,Carmen" võib kergelt ära tunda tegelase halva ja hea poole, nimelt Jose tapab oma kallima Carmen...
Tasuja Eduard Bornhöhe See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust. 5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned pä...
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klass...
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11. Hephaistos ehk Vulcanus käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö 12. Hestia ehk Vesta kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomi...
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga h...
„Mina enne sind“ raamatu ja filmi võrdlus Raamat ja film, mõlemad pealkirjaga „Mina enne sind“, räägivad samadest tegelastest ja jutustavad sarnast lugu. Need räägivad mehest, kelle nimi on William (Will). Will soovib sooritada enesetappu, kuna ta sattus kaks aastat tagasi liiklusõnnetusse, mis halvas ta keha kaelast allapoole. Raamatu ja filmi põhiprobleemiks on naine nimega Louisa. Willi ema Camilla palkab Louisa, sest Will oli hiljuti proovinud sooritada enesetappu ning talle oli vaja jälgijat ja meelelahutajat, kes vaataks, et ta seda uuesti ei teeks. Louisa seab endale
mürsulehtrisse, üksvastane roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu, teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad, me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Mis saab neist teose lõpuks? Kõik klassivennad on surnud ka. Ka Paul. II. Sõja mõju Missugust mõju avaldas sõda Paul Bäumerile ja tema sõpradele? Too näiteid. Too veel näiteid erinevatest tegelastest ja sõja mõjust neile. Millised omadused sõda esile toob? ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus. Kui mürsk tuleb, võin ma küüru tõmbuda, ja see ongi kõik; kuhu see sisse lööb, seda ma täpselt ei tea ega saa ka mõjutada. Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. " (63) ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest.
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome
Porfiri peenike mees oli nõrguke, ta värises oma reisikohvrite ja kompsude all. Tal olid kaasas ka naine ja gümnasistist poeg. Halva huumorisoonega või isegi pahatahtlik mees. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Paks mees, peenike mees ning selle naine ja laps. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Misa ja Porfiri kohtumist raudtee vaksalis. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Misa oli paks, Porfiri omas perekonda ning ei olnud paks. Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelased ei muutu: Misa jäi väärikaks, kuni lõpuni. Porfiri jäi kadedaks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Porfiri ikka proovis paksule mehele pahameelt teha. Lõpp on ootamatu:
Tõesti muljetavaldav oli vaadata, et ka mehed nii hästi tantsida oskavad. Oma rolli elas ta väga hästi sisse. Peer Gynt oli uudishimulik noormees, kes läks maailma rändama, et leida iseennast ja õnne. Oma rännakutelt tagasi pöördudes saab ta aru, et tõeline õnn asubki kodus, kus ootas teda armastatu Solveig. Neiut mängis H.J Blackbmn. Ka tema esitust oli väga meeldiv jälgida. Temast jäi meelde eriline õrnud ja heatahtlikkus. Tegelastest võiks veel välja tuua Peer Gynti ema Ase, kes tundus armastava kuid ka veidi karmi naisena. Tal oli väga tugev ning omapärane hääl.Veel üks meeldejäävamatest tegelastest oli Mäekuningas, keda kehastas R. Stepanov. Tema tantsis väga jõuliselt ning temperamentselt (kohe oli aru saada, et tegu pole eestlasega). Sellest balletist oleks eelnevalt sisu lugemata üsna keeruline aru saada. Kuid olenemata teose keerukusest oli seda väga huvitav jälgida. Aeg möödus nii kiiresti,
Naise mehe naasedes tõi Gulfardo jututeemaks võla, ning sõnas, et ta oli selle juba naisele maksnud. Naine ei saanud seda laita ning pidi oma mehele raha maksma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Gulfardo ning ta tunnistav sõber, Guasparruolo, Ambruogia. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ning sellega kaasnevat. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Ambruogia oli ilus, kuid ahne. Gulfardo oli väärikas. Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelane ei muutu: Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma. Lõpp on ootamatu:
Naise mehe naasedes tõi Gulfardo jututeemaks võla, ning sõnas, et ta oli selle juba naisele maksnud. Naine ei saanud seda laita ning pidi oma mehele raha maksma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Gulfardo ning ta tunnistav sõber, Guasparruolo, Ambruogia. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ning sellega kaasnevat. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Ambruogia oli ilus, kuid ahne. Gulfardo oli väärikas. Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelane ei muutu: Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma. Lõpp on ootamatu:
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui kü...
Nähtamatu Herbert George Wells 1897 Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta oli üks kirjanikest, kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. ...
ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele. 2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde
selline mees, kelle juurde võib alati minna küsima, kui on mingi mure, või on vaja haigusest lahti saada. Ta on tark, kaval ja ka natuke omakasupüüdlik. Eestlane pettis ka loodust. Näiteks kui taheti varandust peita, viidi see sohu ning pandi virvatuluke seda valvama. Peteti ka haiguseid, külmkingi, tonte ning kodukäijaid. Samuti käidi ka libahunti jooksmas, et saaks kodus natuke liha süüa. Tegevus toimub 19. sajandi Eestis. Tegelastest Peategelane Peategelane raamatus ,,Rehepapp" on rehepapi ametit pidav Sander. Sander on vanas eas mees, kes on palju näinud ja kuulnud. Ta on väga elutark ning talt võib alati küsida kui on mõni mure või probleem ning ta teab ka kuidas haigustest lahti saada. Ta on tark ning kaval. Sander peaks ka ülejäänud külarahvast harima rohkem haiguste ja muuda jamade kohta, siis ei peaks nad kogu aeg tema juurde jooksma. Rehepapp oleks pidanud katku kohe esimesel
ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele. 2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde
ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud, moodustasid suurima rühma sõjaväelased. Väiksemateks gruppideks võib pidada rongatrahteri pidajaid ning Carmeni ohvrid. Peategelasteks olid Jose ja Carmen. Kõrvaltegelasteks jutustaja, salakaubavedajad, Carmeni ja tema jõugu ohvrid, sõjaväelased ning mustlased, kes Carmenit siin-seal aitasid. IV. Tegelaskujude analüüs
``Ma tahan kindlaks teha kas sinu päeviku paber põleb sama kiiresti, kui minu oma. ´´ ``Kas sa pead ka päevikut? ´´ küsisin ma imestunult. ``Jaa, sinna kirjutan ma üles kõik oma valemid ja teatud salastatud joonised. ´´ Seepeale ütles ta shshshsh! `` Räägime parem kiirpõlemisest, ´´ ütles Oke ja osutas minu põlenud päevikule. `` See võttis 10 sekundit, ´´ jätkas ta ja kirjutas aja oma põlenud päevikusse. Tegelastest Ma kirjeldan nagu kirjeldas Bert: Torleif Andersson igav flöödimängija. Täiesti mittevajalik isik. Ta on koolis nii tubli ja oskab üldse kõike. Naeruväärne. Louise Beyer üsna ilus ja tore. Ei oska öelda, kas ma talle meeldin. Hanna Blumenberg hobuseplika. Vastik!!! Rut Bolin Torleifi tüdruk. Peaaegu sama igav. Ükskord ma suudlesin teda. Kuid tal on hambad pusereti ja see ei õnnestunud meil kuigi hästi. Josef Damar Pärit Liibanonist. Täitsa tore, kuid liiga vaikne
ellu ja pandi jälle hullumajja Tänu heale käitumisele sai ta lõpuks hullumajast välja KES või MIS PÕHJUSTAS TEGELASTEVAHELISI KONFLIKTE? Francie ja Joe vahelisi konflikte põhjustasid Joe vanemad, kes ei lubanud Joel peategelasega koos olla Samas aga ei olnudki väga arusaadav lõpuks, miks verevend Joe oma parimat sõpra Franciet reetis Võib-olla selle pärast, et Francie oli ikkagi liiga kurjust ja külmust täis ja, et Joe saadeti erakooli KES TEGELASTEST OLI KÕIGE EBASÜMPAATSEM? MIKS? Tegelastest kõige ebasümpaatsem oli võib-olla Francie isa Tema oli osaliselt süüdi selles, et Francie ema end ära uputas Ta kohtles väga halvasti oma poega ja peksis teda Francie isa oli peaaegu alati koju tulles purjus Ta oli halvaks eeskujuks oma pojale KUIDAS HINDAD TEOSE SÕNAVARA ja SÕNASTUST ÜLDSE? PÕHJENDA! Tekst oli küllaltki huvitav ning ei olnud igavat ja halba sõnastust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
