Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
L. Pirandello eessõna katkendi "Kuus tegelast autorit otsimas" olemuslik ülevaade Pirandello käsitleb fantaasiat kui temast endast eraldi seisvat isikut, ent mis on siiski temaga üks (Pirandello tunnetab fantaasia ideid jne). Sealjuures on fantaasia mõttetegevus kiire ning seetõttu võib fantaasiat valesti mõista, ta võib isegi püsimatu tunduda. Tavaliselt on fantaasia ideed ülespuhutud, üleküllatud draamaga ja traagikaga (ilma nendeta ei oleks ju lugu põnev). Kunstnik ei tea kunagi täpselt, kuidas ta idee peale tuli. Ta võib küll oletada, kust ta inspiratsiooni ammutas, ent paljalt inspiratsioonist ei jätku kunstiteose reaalseks loomiseks. Selle taga on mingisugune tundmatu jõud, mida ei saa sõnadesse panna. Seda on võimalik vaid tunnetada. Arvatavasti tunnetavad kunstnikud seda jõudu aju ülesehituse omapära tõttu. Kirjanikke on kahte tüüpi: on selliseid, kes kirjutavad lugu lihtsalt loo enda pära...
Vaeslaps ja talutütar (Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub. (Näeb Vanapaganat ja tema seltsilisi teeb risti ukse ette ja jookseb lavale) Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvi...
vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi ...
Tiit Jõesalu AUT-22 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Tarapita oli eelkõig...
Koos, aga lahus Kohvikus einestasid kaks tüdrukut. Laura ja Liis. Peale pikaajalist vaikust ütles mossitades Liis: ,,Nii kahju, me ei kohtu enam kaks nädalat." Selle peale ütles Laura: ,,Miks??" ehmunult ja pillas leiva tüki taldrikule. ,,No ma rääkisin sulle ammu, et ma pean minema vanematega reisile kaasa," ütles Liis väsinud häälega. Kuna neil olid peo plaanid korraldatud, ütles Laura kokutades: ,,No, aga, aga, aga me ju pidime ..." Liis katkestas teda poole jutu pealt ja ütles ,,Räägime sellest siis, kui oleme söögi ära söönud." Nad jätkasid söögi söömisega ja kui söök oli lõpetatud, läks Liis kassa juurde ning maksis söögi eest. Nad istusid veel kohvikus, et jutt ära lõpetada. ,,Mida ma teen siin ilma sinuta, mul hakkab igav?" küsis Laura kurvalt. ,,No kui me Hispaanias ära käime, siis näeme ju ikka korra?" küsis Liis Laura küsimuse peale. Laura tõstis pilgu Liisile sügavalt otsa ja küsis: ,...
Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tu...
E. Brontë ,,Vihurimäe" tegelase Catherine analüüs Kätlin Nedo 11.klass Kuidas jutustaja mrs.Dean esitab tegelast Catherine`i? Kui Catherine veel noor oli, oli ta käitumine niisugune, mida mrs.Dean varem näinud ei olnud, ta pani kõigi kannatuse viiskümmend korda päevas proovile. Tegi sageli pahandust. Catherine`i tuju oli alati kõrgpunktis, ta suu oli alati tegevuseslaulmas, naermas ja tüütamas kõiki neid, kes sedasama ei teinud. Samas oli ta ka hooliv ning mänguhuviline. Kui Catherine juba vanem oli, oli mrs.Dean talle ikka nagu ema eest majapidajanna
Balzac Isa Goriot 1. Kuidas väljendub realism antud teoses. 2. Peategelase saatus, tema iseloomustus, kuidas mõjutas peategelane teisi tegelasi. 3. Kirjelda kõige sümpaatsemat tegelast. 4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2. Peategelaseks oligi Isa Goriot. Ta oli olnud noorena vaene, kuid oskas aega ära kasutades hästi rikkaks saada
Hamlet 1. Ülesanne 1. Ophelia oli noor ja üsna naiivne tütarlaps. Ophelia pidas oluliseks võrdselt oma perekonda ja armastatut. Ophelia oli väga kogenematu eriti armuasjades. Ta kuulas hoolega oma venna ja isa nõu ning usaldas neid täielikult. Tänu oma noorusele ja kogenematusele ei olnud Ophelia eriti iseseisev ning tänu oma isa, venna ja ka Hamleti kaotusele, ei olnud tal enam kindlaid eeskujusid ning lisandunud süütunne juhtunu pärast, võisid olla põhjused tema hulluks minemise taga. 2. Hamleti kõige olulistemaks väärtusteks olid ausus, sõnakuulelikus ja oma sõna pidamine. Enamus näidendist juhindus Hamlet oma tegudes ustavusest oma isale, kelle surm oli Hamlet mõtte ja tunde maailma kõvasti raputanud. Terve näidendi jooksul pidi Hamlet langetama raskeid otsuseid, kõrvutades alati kättemaksu iha isa ees ja inimlikku suhtumist inimestes...
Fourth level Fifth level Maalist 1642, õlimaal, lõuend, 363 x 437 cm. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 inimese asemel 31 tegelast. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa. Maali " Öine vahtkond " täpsem nimetus oleks: "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii".Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul
Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad Kristjan, Priit, Jaan ja Ardi Superüldplaan Subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu.
aspekt Psühholoogiline - mõtted, soovid, lootused Sotsiaalne – amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, suhted teistega Kujundlik – mida ütleb nimi ja välimus tegelase maailmavaate kohta Tegelase suhe loo 1. Tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise. jutustajaga, iseendaga, Kuidas esitab jutustaja tegelast? teiste tegelastega, Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda vaid tegevuses? Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? ümbritseva maailmaga Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda, kuidas saab lugeja tegelase kohta edasist informatsiooni? 2. Tegelase suhe iseendaga.
väga palju oli tarvis lasta oma mõtetel lennata. Raamatus ,,Öös on asju" on elekter justkui millekski, millest kirjutada, kuna muidu oleks jäänud see üsna napisõnaliseks teoseks. 3. Iseloomusta tegelasi, nendevahelisi suhteid. Millised on nende põhimõtted, käitumine? Kuna teoses on romaanile kohaselt üsna rohkelt erinevaid karaktereid, oleks tarbetu ning üsna ajakulukas neid kõiki iseloomustada. Peategelaseks aga võib lugeda mina-tegelast, kes kustkui meenutaks eelnevaid aastaid oma elust. Tegu oleks nagu tekstiga, mida vanaisa räägiks oma lapselapsele nooruspõlvest ning seal toimunud seiklustest. Jäi mulje, et mina-tegelane on autor ise, kuna ei leitud piisavalt head tegelast oma mõtete väljendamiseks. Kõige veidramaks tema puhul võib pidada salajast hellushoogu oma korterikaaslase kaktuste vastu. Mina-tegelane võiks tunde veeta nende seltsis, kuna pakkusid paremat seltskona kui inimesed
Selle tõlgendamine aga on ilmselt igal korral erinev olnud. Õnne erinevad käsitlused tulevad ka selgelt välja Balzaci teoses "Isa Goriot". Öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid samal ajal jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, kas seda saab tõeliselt uskuda. Suurem osa inimesi ei oska ilmselt sellele vastata, kuna neil ei ole olnud võimalust ära proovida mõlemaid variante. Ka Balzaci teoses "Isa Goriot" võisime kohata tegelast perekonnanimega Rastignac, kes oli üliõpilane ning otsustustas õnne otsima hakata kõrgklassi seltskonnast. Selleks laenas ta alguses raha oma emalt, et korrastada oma välimus ja hakata käima suursugustel üritustel, kuhu oli kohale tulnud suurem osa kõrgemast seltskonnast ning ka üliõpilase sugulane, kelle abiga ta seltskonda sulanduma hakkas. Üliõpilane mängis hasartmänge ja tegi kõike muud, mida üks õige kõrgseltskonna liige tegema peaks
Raamatutöö Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Küsimused 1.Iseloomusta raamatust nelja tegelast 2.Missuguseid probleeme on selles romaanis?(Nimeta 4) 3.Miks ja kelle vahel tekib enne sõtta minekut koolis tüli? 4.Miks on Ahase valik kummal poolel sõdida eriti raske? 5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11
.., Oli kord vaene, aga kaunis..., Kaugel maal elas kord kuningas... jne); · kindel lõpp: (Kui nad veel surnud ei ole, siis..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud..., Aga kuningatütred said aegamööda kuningapoegadele abikaasadeks..., jne); · arvukordused: levinuim on arv 3, aga väga palju kasutatakse ka 7, 9, 12 ja 13 ehk kuraditosinat (näiteks 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, keda hea kangelane varem aitas; tegevused korduvad 3 korda; jalga tõmmatakse seitsmepenikoormasaapad; kaunile neiule on kaaslasteks 7 vägimeest; ühel õel on 7 venda; Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde; Hunt kimbutab 7 kitsetalle; on vaja teha 12 vägitegu jne. Maagiline arv on 3 korda 3 ehk 9. Selline arvukorduste esinemine viitabki arvumaagiale, mis oli seotud rituaalidega. 1.2. Muinasjuttude liigid
kestab tegevus kauem kui 24 tundi ja näidendis on mitu tegevusliini. 2. Tehke näidendist kokkuvõte, millest selgub: a) millal ja kus toimub näidendi tegevus ja kui kaua see kestab; Tegevus toimub 1519. aastal Hispaania provintsis Saragossa. Tegevus kestab 4-5 päeva. b) kes on näidendi tegelased, mida keegi neist tahab, kuidas neil läheb ja mis põhjusel. Näidendi põhiliinis on neli tegelast: kolm meest ja üks naine, kelle pärast mehed konkureerivad. Hernani on bandiit, kes tegelikult peaks olema kõrgel kohal. Ta armastab dona Soli ja tahab temaga ühist tulevikku, samuti soovib ta kätte maksta don Carlosele, kelle isa tappis Hernani isa. Hernani saab dona Soli endale naiseks, aga abielurõõm jääb väheseks, sest pruutpaar tapab ennast. Hernani jõuab eesmärgini tänu oma jõule ja sihikindlusele. Enesetapuni viib aga teda tema liigne uhkus.
(,,Saabastega kass", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" 2. Taani rahvaluuleuurija A.Olrik on formuleerinud 16 seaduspärasust, millest olulisemad on: kordamise seadus (kordus on sageli gradatsiooniline e astmeline); tagakaalu- või lõppkaalu seadus (kõige tähtsam tegelane/ese paigutatakse lõppu); komarvu seadus (arv 3 või 3 kordused pluss/miinus 1); tavalise kaksuse seadus (korraga on tegevuses maksimaalselt 2 tegelast); ainsa peategelase seadus (keskenddutakse ainult ühele tegelasele); kaksikute seadus (kaks tegelast ühes rollis- n. Hans ja Grete); vastandite seadus (tegelaskujud on kontrastsed- n. hea vaeslaps kuri peretütar); tegude või tegevuse seadus (tgelase oskusi/omapära kinnitavad konkreetsed teod); alguse seadus (algus rahulik, algusvormel); lõpuseadus (konkreetne lõppvormel). · Novellilaadsed e
,,Hirveküti" Zanri tunnused Raamat ,,Hirvekütt" on romaan. Romaani iseloomustavad keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg- eeskohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus-, isiku ja olustikukirjeldustega. Selles raamatus ei ole mõnda romaani tunnust nagu näiteks arvukas tegelaskond. Raamatus on vaid mõned üksikud, kuni kümme tegelast välja toodud. Minu arust ei ole seal ka väga pikk tegevusaeg. Tegevus toimub kõige rohkem ühe nädala jooksul. Mõned romaani tunnused teoses ikkagi olid. Raamatus on üpris keerukas sündmustik ja see on ka väga probleemiderohke. Niikui üks probleem lahendatud sai tuli kohe uus. Raamatus on ka jutustamine mis põimub dialoogidele. Väga palju seletatakse sündmustiku dialoogide teel. Kõvasti on ka loodus-, isiku- ja olustikirjeldusi
visandasid selle vastavale kohale. Selline modernne lähenemine oli minu meelest publikule väga vastuvõetav. Publik paiknes saalis astmeliselt, seega ka ülemised read olid võimelised nägema joonistusi ning lugema seletusi, mida visandatud ese endast kujutab. See võimaldas säilitada pidevat kontakti näitleja ja publiku vahel. Värvilahendus oli samuti tagasihoidlik. Mustad, hallikad ja valged toonid domineerisid terve etenduse vältel. Alceste, keda autor toob välja kui positiivset tegelast, oli üleni valges, mis võib tähendada tema puhtust ning ausust. Tema armastatu, Célimène, oli aga vastupidi, riietatud üleni mustas. Ning ülejäänud tegelased olid hallides kostüümides. See tekitab kahe äärmuse tunde: Alceste, valges, on hea, Célimène, mustas, on paha ning kõik, kes on hea ja kurja vahepeal, on hallid. Väga huvitav loominguline lähenemine oli ka kostüümide õmblemisel. Nad olid nii
autorina. Luuletaja võimendab oma nähtut, samuti võib osa inspirtsioonist pärineda unenägudest, unistustest või teiste lugudest. Baudelaire'i puhul on väga tähtsal kohal ka sümbolite kasutamine. Nii on ta näiteks andnud lõhnadele värvi. Samas edastab mina-tegelane tavaliselt autorile omaseid mõtteid ning nende sisemused sarnanevad. Kuna autor kujundab ise mina-tegelase, siis me ei saa eeldada ka objektiivset suhtumist, ikka püütakse mina-tegelast muuta paremaks, tõsta kõrgemaks ja tähtsamaks. Seega tulekski vaadata mina-tegelast kirjandusliku persoonina, aga mitte samastada autoriga. Julgen väita, et Baudelaire'il on üpriski omamoodi surmakäsitlus: ,,Surm, paraku, on, mis lohutab ja paneb elama; Ta on elu eesmärk ja siht, ta on ainuke lootus.." Luuletustes on surm positiivse varjundiga. Seda nimetatakse veel ingliks, öömajaks, jumalikuks hiilguseks, tõeks, kapteniks.
Põhiidee oli lootus, mida näitleja ka kehastas. Tekstid, zestid ja näoilmed olid ka hästi teostatud. Kõik see pea kratsimine, näo höörumine ja vahelduv hääletoon olid usutavad, tõetruud ja huvitav vaadata. Sama näitleja sobiks mängima väga hästi ka teisi filme, kus on vaja arsti või psühholoogi. Mõnda teist näitlejat ma selless rollis ette ei kujutaks. dr. Repenit kehastanud näitleja oli minu arvates selle filmi täht. Maarja tegelast kehastas Piret Tanilov. Maarja oli Päikesemaja elanik, kes armus Henrikusse. Tegelane eriti ei meeldinud, sest ei mõistnud teda täielikult, aga tean, et näitleja kujutas teda tõetruult ja hästi. Piret Tanilov oli ilus ja armsa süütu häälega ehk ta sobiski mängima Maarja tegelaskuju. Ta silmist ning näost oli näha mõtlikust ja tundeid. Näitleja Piret Tanilov näitles tegelast kogu hinge ja südamega. ,,Tuli sinu käes" kunstnikuks oli Karmo Mende
Kes on Itamid ja nende suhe Paasidega. Kirjelda seltskonda, kus Karin armastas viibida. Miks ei suutnud Indrek teda sellest välja tirida? Millest tuli see, et Karin oma meest nii vähe mõistis? Tõesta näidetega teosest. Tänu millele olid Karini vanemad jõudnud haljale oksale. Karini rängim eksimus. Miks Karini ja Indreku abielu ebaõnnestub? Too välja kõik põhjused jälgides mõlemat tegelast. Mis üllatab Indrekut meeldivalt Karini juures teose lõpus?
Pidepunktid ja küsimused lugemispäeviku täitmiseks 1. Nimeta kõik raamatu tegelased. 2. Tee lühike sisukokkuvõte raamatust. 3. Mil moel muutusid raamatu sündmustiku jooksul põhitegelased, miks? Kirjelda iga põhitegelase muutumist eraldi ja lisa kõigile seisukohtadele ka põhjendused. 4. Kuidas mõjutas iga põhitegelase muutumine teisi põhitegelasi? 5. Mida sina õppisid tegelaste käitumisest või mõtetest? Vali vähemalt neli tegelast ja kirjelda igaühe kohta eraldi, mida temalt õppisid. 6. Pane kirja sõnu, mis esinesid raamatus, aga mille tähendust sa täpselt ei tea. Kasuta eesti keele seletavat sõnaraamatut (paberraamat või veebisõnastik aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss/) ja selgita nende sõnade tähendused. Kui sa sõnastikust vajalikku mõistet ja selle tähendust ei leia, proovi oma sõnadega seda selgitada.
1. Mida kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 2. Mis rahvusest oli Oskar Wilde? IIRLANE 3. Millise keepi kandva ,,sõdalase" lõid 1939.aastal Bob Kane ja Bill Finger? BATMAN 4. Kes Eesti presidentidest on olnud ka hea kirjanik? LENNART MERI 5. Milline inglise kirjanik saadeti Readingu vanglasse 1895.aastal? OSKAR WILDE 6. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖIALPOISSI 7. Millist vibu ja nooli kasutavat legendaarset tegelast mängisid Errol Flynn ja Kevin Kostner? 8. Milline oli esimene film, mis võitis 1941.aastal kaks Oskarit? BEN HUR 9. Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 10. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 11. Kes mängis Joosepit filmis ,,Klass"? PÄRT UUSBERG 12. Kes laulab filmist ,,Titanic" tuntuks saanud laulu ,,My heart will go on"? CELINE DION 13. Millise kirjaniku sünniaastapäeval tähistatame emakeelepäeva? KRISTJAN JAAK PETERSON
Kivirähkile omaste rõvedate lugudega, mida selles novellis jutustab meenutustena edasi loo kolmas tegelane, kellele esimesed kaks külla lähevad. Lugeja huvi ja pinge on saavutatud ja kestavad sealtmaalt loo lõpuni. Teoses esineb anakrooniaid: prolepsis, ehk ettevaade leiab aset juba loo alguses, nagu eespool toodud tsitaadist välja lugeda saab on jutustaja ette öelnud, millise alatooniga sündmused aset leidma hakkavad. Loo tegelaste puhul esineb analepsis ehk tagasivaated: kaks tegelast meenutavad möödunud sündmusi oma elust. Nii annab jutustaja lugejale edasi tegelaste eellugusid. Näiteks meenutab peategelane Jaan oma vanaonu juubelit, põimides selle käesolevasse hetke ja lootes, et eelolev vanatädi sünnipäev sarnaneb olnule. Vanatädi meenutab karme lugusid oma elust, mis näitab, mispärast on ta nii umbusaldava suhtumisega, et lukustab ukse ning võtab võtme enda kätte. Minu arvates ei ole aru saada, et ajaline distants
Igaüks neist sööbis minategelase mällu, ühel või teisel moel. Lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva fantaasiaga vürtsitaud. Teose olustik ehk miljöö. Määra tegevuspaigad, tegevusaeg (võimalusel määra nii ajastu kui sündmuste ajaline pikkus), iseloomusta miljööd. Tallinn, mustamäel nullindatel kasvamisest väiksest poisist meheks saamiseni. Tegelased. Analüüsi 1-3 olulist tegelast. Kirjelda, iseloomusta ja analüüsi tegelast, tema karakterit. Millised on tema väärtushinnangud ja eesmärgid? Kuidas tegelase iseloomuomadused mõjutavad tema käitumist? 1. Peategelane- nimi jäi lõpuni mainimata ja salapäraseks. Ta oli katkine noormeess, tal polnud isaga soojasid suhteid, tal olid sõbrad, pigem istus ta sõprade juures kui oma kodus.. Kodus läheduse puudumisest otsis ta seda mujalt, oskamatusest alati kas käitus
ja tänavaülikonna tellimiseks? 6. Miks läks Rastignac mängupõrgusse ning millin oli ta mänguõnn? 7. Mille ostis Goriot Rastigncile ja kuidas olid seejuures mängus ta enda huvid? 8. Mis põhjustel ei tulnud tütred isa surivoodile, kuigi Rastignac läks lõpuks neid ise kutsuma? 9. Milline plaan oli Vautrinil Rastigncagiga? Kas see õnnestus? 10. Lisaks peategelasele on teoses veel mitu väiksema kaliibriga tegelast. Kes neist oli sulle lugedes kõige ebameeldivam? Põhjenda miks. 11. Kirjuta umbes 100-sõnaline arvamus teosest. Lisa: 1-10 igaühe eest saab 2 punkti! 20 punkti on max. 11. Küsimust hindamisel õpetaja ei arvestanud. Samuti nagu näha, siis ise pole ma teost lugenud nimed valesti kirjutatud...
Millest lugu räägib? Süzee? Kust algab, kust lõppeb? Inimeste vahelistest suhetest, sõprusest, usaldusest, üksteise mõistmisest, elu reeglitest, hirmudest, soovidest. Puhas elu. Elu tüüp olukorrad. Alati ei saa olla valmis, üles alla ette taha. OMA ELU? Lugu jutustab kahest sõbrast, Ziggyst ja Doodlest.loost jääb mulje et tegemist on vanade sõpradega Nad on erinevad justkui öö ja päev. Ziggy elab kartuses, ta ei näe asju erinevate külgede alt. Loos on 2 tegelast: Ziggy ja Doodle. Nad on väga erinevad, lausa vastanduvad. Ziggy kardab, et kivi kukub taevast ja tapab ta ära, sellepärast vahib ta koguaeg taeva poole. Doodle ei karda kivi, ta tahab mängida ja elust röömu tunda. Nad mõlemad mõjutavad üksteist.Ziggy räägib Doodle'i uskuma, et kivi on ohtlik ning enda kaitseks peab olema koguaeg Doodle paneb Ziggy uskuma, et kivi tuleb hoopis tagant mitte taevast. Sellepeale hakkavad nad ehitama müüri enda ümber.
Atalanta ehk Atalante Kaisa Pilnik Atalantast Tasakaalus (Kreeka keeles) VanaKreeka mütoloogia tegelane Naiskütt Kaks samanimelist tegelast Schoineuse ja tema naise Klymene tütar Isa soovis omal ajal saada poega, kuid sündis Atalanta Poolhobused kentauri Hylaeus ja Rhaecus Argonautide retk Soo tõttu ei tahetud Atalantat kaasa võtta Oineuse poeg Meleagros armus tüdrukusse esimesest silmapilgust Tänu Meleagrosile võeti neiu jahile kaasa Paljud surid retkel läbi metssea rünnaku, enne kui keegi midagi teha jõudis Eurytion sai surma Peleuse halvasti sihitud odast
ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kunstmuinasjutud puhtalt autorilooming.
Kriitikutelt on see saanud väga palju häid arvustusi ja oli ainult aja küsimus, kuna ma seda ka ise vaatama lähen. Alguse poole näidati pikka aega uut Eesti artistide muusikavideot, mis ajas küll veidi segadusse, sest oli raske aru saada, kas see video läheb kuidagi filmi teemaga kokku, kas see on filmi osa ja nii edasi, kuid video ise oli väga armas ja sügavamõtteline. Mida edasi, seda paremaks film muutus. Film keerles põhimõtteliselt selle ümber, et 4 erineva iseloomuga tegelast kontrollisid ühe tavalise tüdruku mõistust ja tema tegevusi. Mulle meeldis kõige rohkem filmi juures see, et selle iseloomu ülesehitus oli rõõmus, kurb, rõõmus, kurb, rõõmus, sest nii oli seda veel huvitavam jälgida ja näha sai väga palju vaheldust, mis tekitades lõpus sellise tunde, et film võiks olla pikem ja ei tahaks veel vaatamist lõpetada. Just ka selle tõttu võiksid seda vaadata nii täiskasvanud kui ka lapsed, sest filmi sisul
Ivo Uukkivi Janne Reimann 12.b Elust Sündinud 11. oktoober 1965 Tallinnas. On eesti näitleja ja laulja. 1984. aastal lõpetas Tallinna Polütehnikumi. 1992. aastal lõpetas ta Tallinna riikliku konservatooriumi labakunstikateedri XV lennu, mille järel siirdus töötama Tallinna Draamateatrisse. Rollid Eesti Draamateatris 1991 poeg, kunstnik Luigi näidendis ,,Kuus tegelast autorit otsimas´´ 1993 Laurits Mati Undi ,,Tuleinglis´´ 1997 Abel Madis Kõivu ,,Peiarite õhtunäituses´´ 2002 härra Forbright Michael Cooney "Rahauputuses" 2008 Bruderschaft Bogusùaw Shaefferi "Loojangus" 2009 Tarmo Lagle Liivaku näidendis "Sinul on meretäis hirmu" Rollid teistes teatrites 1990 Snug William Shakespeare'i "Suveöö unenäos" (Tallinna riikliku lavakunstikateedri diplomilavastus, Ugala teater).
Nimed on teatud semantikaga, mis on kooskõlas tegelase iseloomuga. Meespeategelane Makar Aleksejevits Devuskin (Makar kreeka keeles võõras; Devuskin - neiu, rõhutatakse meespeategelase süütust). 14.02.07 1) Autobiograafiline foon isiklikest elamustest lähtudes, prototüüpide probleem. Sügavalt isiklikult läbitunnetatud teos. Üheski tema teoses ei ole sellist tegelast, keda võiks samastada autoriga. Peategelased on distantseeritud tema isikust. Naispeategelane Varvara Aleksejevna Dobrosjolova (Dobroe selenie head asulad, rõhutatakse heasüdamlikkust) (Dostojevski õe nimi on Varvara Mihhailovna) Bõkov meenutab Dostojevski õe peigmeest, kellesse ta suhtus küllaltki kriitiliselt, kuna see toetas materiaalselt tema õde ja perekonda. Need on kaks tegelast, kes omavad reaalseid prototüüpe. Selles tekstis peegelduvad autori isiklikud muljed
Edasi areneb lugu vestluseks, kus tulevad välja tegelased. Pinge hakkab juba varakult tõusma, kui lugejani tuuakse rida sündmusi, mille järel on ka kulminatsioon ehk lugeja hakkab mõistma loos toimuvat olukorda. Pööre toimub üheaegselt lõpp-pingega ning lugeja emotsioonid on haripunktis ega tea, millise lõpuga on lugu. Seejärel saabub väga ootamatu lõpplahendus. Sündmused toimuvad ajas, kuid kaks tegelast toovad sisse oma meenutusi. Esimesel korral jääb see vaid ühe tegelase mõtetesse, kuid edaspidi jagab teine tegelane oma lugusid kõigiga. Seega toimub teoses ka tagasiminekuid. Tegelased liiguvad ajas(välja arvatud meenutused), kuid kohad muutuvad. Kuna lugu on esitatud selliselt, pole lugejal raske toimuvast aru saada. Esimeseks kohaks on kodu, kust lugu pihta hakkabki ning sündmused alguse saavad, siis on
Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest. Krikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Igaüks tunneb või teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu nendeks Imbi ja Ärni, kes võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida-Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse
G1KL 15.11.2012 Maal ,,Popi ja Huhuust" Minu ees on maal, mis on loodud novelli ,,Popi ja Huhuu" järgi. Maali peal ma näen palju erinevaid värve, nii kirevaid toone kui ka tumedaid, mis seostuvad minu jaoks peremehe tegemistega. Maalil on kolm tegelast, koer nimega Popi, puuris elav ahv nimega Huhuu. Nende taga paistab olema kellegi suure vari, mis jälgib neid kahte. Kujutise peal olev Popi on väga hirmunud ning kurva näoga. Jääb mulje, nagu oleks teda just hiljuti alandatud puurist välja pääsenud ahvi poolt, kelles ta on leidnud enda jaoks uue peremehe. Huhuu on aga hoopis vastupidiselt Popile väga üleolev, aukartustäratav, kuid tema näoilmest võib ka järeldada, et tal on pohmell eileõhtusest viina joomisest
,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu
kujutamist peetakse nagunii lootusetuks ürituseks, vaid pakub lõpmata arvu viise, nii-öelda „mänge“ või „keeli“, millega elus tabamatuks jäävat on võimalik vähemalt mingil määral kirjeldada. Sellise eristuse järgi ei ole modernism ja postmodernism tegelikult mitte erinevad kirjandusajaloolised epohhid, vaid ühe ja sama kirjandusliku taotluse kaks külge. Postmodernismi võime leida juba modernismi algusaegade teostest (näiteks Luigi Pirandello näidend „Kuus tegelast autorit otsimas“). 20. sajandi teise poole eesti kirjaniku Mati Undi romaanid on ühtaegu nii modernistlikud kui postmodernistlikud. Jean-François Lyotard’i järgi postmodernistlikkus tunnetuslikus (kuigi mitte ajalises) mõttes isegi eelneb modernistlikkusele.
raamat "Väike teatriorgan" (1948) Looming Suurim 20 saj. Teatri uuendaja. Kirjutas ekspressionistlike näidendeid. Nt: "Baal", "Trummid öös" Brechti teater kujutab muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Esma tingimus on, et vaataja elab etenduse maailmasse sisse. Brechti eepilise teatri olulisemaks võtteks on võõritusefekt. Enamuse oma näidenditest kirjutas ta pagendusest. ("Hea inimene Sezuanist") Eepiline teater näitab tegelast sotsiaalsel taustal Kasutatud kirjandus XX saj. Kirjanikke Maailmakirjandus 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht http://www.neti.ee/cgibin/cache?query=bertolt
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi
Gaius Valerius Catullus´e luule analüüs (u 84-54 e.m.a.) Catulluse luule räägib peamiselt armastusest, sõprusest, kaastundest. Sageli kirjeldab ta isiklikke motiive, läbielamisi ja pettumusi. Keskset tegelast oma armulauludes nimetab ta Lesbiaks, kirjeldades tihti nii oma erootilisi kogemusi kui ka kibestust armastatu vastu. Teise suure alateema moodustavad pilkava alatooniga värsid, kus poeet alavääristab pahameelt varjamata poliitikuid, petistest kaubitsejaid ja sageli ka Caesarit ennast. Catulluse luule eeskujuks oli hellenismiajastu luule. Erinevalt varasematest suurtest luuletajatest ei keskendunud ta enam iidsetele jumalatele ja kangelastele, vaid rõhutas igapäevasemaid sündmusi
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv ja dramatiseeriv komponent, mille eesmärgiks on rikastada filmielamust ja juhtida vaataja emotsionaalselt läbi loo. Tuletades meelde mõnd filmi, hakkab sageli kõrvus kõlama üks või teine iseloomulik tunnusmeloodia. Muusika võib silme ette manada kaadreid, võib meenutada mõnd tegelast, olukorda, aga ka kätkeda endas sümboolset kogu loo põhiideed. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägematagi. Filmi helindamine on keerukas protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, taustahelid, heliefektid ja muusika. Kõne kaudu antakse edasi filmi sisu ja informatsiooni. Taustahelid loovad filmi ainulaadse helifooni ja heliefektid ilmestavad filmi kõlapilti meeldejäävate helileidudega
Harmoonia Kooskõla ja orkestrile, mis jutustab Hümn Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest. Intermezzo Vahemäng Pentatoonika 5 astmest koosnev helirida Intervall Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA) Juhtmotiiv - Muusikaline motiiv, mis Pizzicato Keelpilli mängimine näppides iseloomustab mõnd tegelast Renessaans 14-16.saj stiiliperiood Juhttoon Toonikale eelnev aste helilaadis Neumad Esialgse noodikirja märgid Kammermuusika Ansamblile loodud Sonaat Kammermuusika zanr muusika Tokaata J.S.Bachi oreliteoste sissejuhatav Koraal Kirikulaul osa Kvartett 4.mängijast või lauljast koosnev Organum Keskaja 2-he häälne laulu zanr
kaevatud käigud. Lagedes ja seintes olid tihtipeale ka maalid. Kõige tuntumad on Rooma katakombid. Katakombid Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Apostel 3. saj. keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst
b) Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses i. Peategelased 1. kannavad teose ideelist põhiraskust, nad juhivad ja arendavad sündmustikku ii. Kõrvaltegelased 1. peategelaste teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju iii. Episoodilised tegelased 1. esinevad teoses vaid põgusalt c) tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. i. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent aitab ilmekalt avada ajastule eriomast d) Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikkuses eksisteeriva inimese põhjal. Sellist tegelaskuju nimetatakse prototüübiks e) Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud i. Mahukad panoraamromaanid kasutavad enamasti tegelaste muutumist
1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" Õli, 1880. "Truu valvur". Õli. 1878 . 1878. Õli Nõidusunest ärkamine. Õli, 1864. Õli, 1864. Ema portree. Õli. 1857-1861 "Lorelei needmine munkade poolt" 1887. aastal Pariisis. Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni. Johann Köler. Portrait of a Roman Lady Tulge minu juurde. Maal Kaarli kiriku apsiidivõlvilt. Sünnikodu. Viinamarju noppimas Itaalanna lastega ojal Tatarlanna Msatka mõisa aias Skulptuur Johann Köleri Johann Köleri hauasammas (skulptor monument Amandus Adamson) 22. aprill 1899. Johann Köler suri 22. aprillil 1899. aastal.
Ega religioon ei õpeta inimestele ainult usulisi tõekspidamisi, see harib neid. Pealegi tutvustatakse eri religioone ajaloos ja ühiskonnaõpetuses ning ka teistes ainetes. Mõne aine õpetaja peab seda aga rääkima seetõttu, et lapsed teistes tundides sellest ei kuule, seega teeb ta seda seepärast, et vastasel juhul oleks tal oma töö tegemine ehk aine õpetamine võimatu. Ma usun, et eesti keele õpetajal on väga raske rääkida Piiblist, kui ei teata sealt ühtki tegelast peale Jeesuse. Ma ei ole usklik inimene, aga ma pole ka ateist. Ma ei kiusa kedagi taga tema usuliste tõekspidamiste pärast ning ei naeruväärista kedagi. Ma arvan, et usuvabadusel on demokraatlikus ühiskonnas tähtis roll, samamoodi nagu sõnavabadusel ja naiste valimisõigusel. Kuid ma arvan, et haritud täiskasvanu peaks tundma eri usundeid. Ta ei peagi omaks võtma ühtki usku, aga ta võiks teada mõnest
o Kanuti Gildi Saal – nüüdistants o MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6. Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes o Näidend – draamavormis kirjalik tekst o Tegelane – fiktsionaalne olend 8. Autori kommentaar näidendi tekstis on remark. 9. Kahekõne ehk tegelaskõne on dialoog. 10. Sünonüümsed mõisted: o Režissöör – lavastaja o Koreograaf – tantsuteatri lavastaja o Dekoratsioon – lavakujundus o Grimm – jumestus o Stsenograaf – lavastuskunstnik
annaabi.ee 
