Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus.
9.30 emafirma esindaja Albert Ajan Hollandist- nõupidamise avamine 10.00 finantsdirektor Riina Kasak- 2013. a. müügitulemuste esitlemine 11.30 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 12.15 personalidirektor Maris Tamm- tulemustasude süsteemi muudatuste tutvustamine 13.45 kohvipaus 14.15 turundusdirektor Andres Avango- 2014. a turundusplaanide esitlemine 15.15 päeva lõpp 2.päev 16. jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9.30 koolitaja Madis Teesalu- müügitulemuste suurendamise võimalused 11.00 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 11.45 koolitaja Rene Maiste- töötajate motivatsiooni hoidmine 13.00 koolituse lõpp 13.00- 16.00 vaba aeg 17.00 osalejate vastuvõtt hotelli Dorpat Restoranis 17.30 õhtusöögi avab emafirma esindaja Albert Ajan Hollandist 17
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus variee...
· Mängu eesmärk on lüüa pall vastasmeeskonna väravasse. Rohkem väravaid löönud meeskond on võitja. Eesti Saalihoki Liit 1993-2005 Eesti Saalihoki Liit (kuni 2001. a. sügiseni nimetusega Eesti Saalibändi Liit) on asutatud 27. 11. 1993. a. Tallinnas. Asutajateks olid 4 spordiklubi: Pärnu Vapper, Tallinna Estonians, Avinurme Avi ja Spordiklubi Aeg. Alaliidu presidendi kohuseid asus täitma Andres Kull ja peasekretäriks sai Tõnis Teesalu. 1995. a. novembris valiti presidendiks Ain Lillepalu. Nii tema kui Tõnis Teesalu jätkavad samades funktsioonides ka täna. Eesti Saalihoki Liit kuulus Eesti Spordi Keskliitu aastast 1994. Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee ühinemise tulemusena 2001. a. sügisel on Eesti Saalihoki Liit Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Saalihoki Liit kuulub rahvusvahelisse alaliitu International Floorball Federation täisliikmena aastast 1996. 2003.a
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Programmer Eliise Seling VAHELDUVVOOLU JAOTUSVÕRGU SEADMED Uurimustöö Juhendaja: Kristi Teesalu Pärnu 2010 Mis on PLC? PLC lühend on ,,Powerline Communication". Te leiate ka termid PLT (,,Powerline Transmission") ja BPL (,,Broadband Powerline"), millel on sama tähendus. Toite võrku kasutatakse Interneti spetsiifiliste andmete saatmiseks. Ühte ühendust saavad kasutada mitmed kasutajaid ja igaüks neist võib olla võimeline lugema kõigi teiste kasutajate side-andmeid. Andmed kantakse üle tavalise vooluvõrgu võrkudes. Kasutatav sagedusala on tavaliselt alla
efektiivseks võimaluseks kontrollida oma toidu rasva- ja energiasisaldust (Liebert 2008). Samas on tehtud uuringuid, mis väidavad, et light-tooted ei aita inimestel kaalust alla võtta, pigem muutuvad nende kaaluprobleemid veelgi tõsisemaks. Hiljutised uurimused on näidanud, et mida "kergem" on toit, seda suuremates kogustes seda süüakse. On võimalik, et kunstlikud magusained mõjutavad isu, valmistades organismi ette toidu vastuvõtuks (Teesalu 2006). Lahjad tooted sisaldavad vähem rasva või suhkrut kui rammusad alternatiivid. Suhkur 9 asendatakse lahjades toodetes mõne muu magusainega, mis küll ei sisalda kaloreid, aga annab kehale ikkagi signaali, et magusat tuleb seedima hakata. Keha mõistab sellist signaali kui üleskutset insuliini tootmiseks. Kuigi ,,värsket" suhkrut organismis pole, langeb siiski veresuhkru tase
intensiivne, et saavutada vererõhu normväärtused. Oluline on keedusoola tarbimise piiramine. ( kasutada Pansoola ) Vaadeldes kõiki neid riskifaktoreid saame me siiski ise väga palju ära teha ennetamaks südame ja ka kõiki teisi haigusi Loobu suitsetamisest Sea korda oma töö ja puhkuse vahekord Käi looduses, teatris, kinos. Kuula head muusikat, naera palju Naudi toitu ja söömist Pea lugu mõõdukast spordist ja füüsilisest koormusest. Kasutatud kirjandus Rein Teesalu- "Südame isheemiatõbi" ( Tartu 1999 ) Terho Toivonen "Südameraamat" (Kirjastus "Valgus" ) T. Jaanson "Sisehaigused käsiraamat õdedele" ( Tartu 1996 ) Internet
toitekäitumise esimeses lülis- toidu valimisel, valmistamisel- mõjutab inimest hulk mõjureid: kaasasündinud füsioloogiline omapära ja rahvuslikud traditsioonid, religioon, majanduslikud võimalused jm. Toitumine on valdkond, kus harjumused inimest väga mõjutavad. Seedesüsteem on üks neid inertseid füsioloogilisi süsteeme, kus individuaalne tegevusrütm on väga oluline ja seda ei saa ega tohi järsult muuta, kui ei tunta selle süsteemi põhilisi füsioloogilisi seaduspärasusi (Teesalu, Vihalemm 2001:89). 3 1 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tasakaalustatud toidu juures peaks jälgima, et põhiosa toiduenergiast (kuni 50%) tuleks terades, juurviljades ja kartulis olevast
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K MINERAALVESI Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks normaalne vedeliku-, sealhulgas mineraalsoolade hulk, tuleks siiski juua mineraalvett. Millist täpselt, on igaühe individuaalne valik. Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett."
langus. Õige toitumine tagab ka ravimite parema antihüpertensiivse efekti. Patsiendile tuleb soovitada hoiduda soola lisamisest toidule, loobuda ülesoolatud toidust ja tarvitada toiduaineid, mis on valmistatud naturaalsetest koostisosadest, sisaldades rohkem kaaliumi. Patsient peaks tarvitama päevas rohkem puu- ja juurvilju , sööma rohkem kala ja vähendama päevast küllastatud rasva ja kolesteroolirikast toitu (Teesalu 2004: 3). 11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE Tiina Tiivik on 65 aastane, kaalub 78 kg ja pikkust on proual 156 cm. KMI väljendab kehamassi ja pikkuse suhet. Enam kasutatav on Quetelet´ indeks, mis arvutatakse valemist KMI=kehamass (kg)/kehapikkus (m2). KMI sõltub lisaks rasvkoe paksusele ka näiteks lihasmassist ning luude ja siseelundite massist. (Palo 2007: 380).
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO- kool Kerli- Estra Teesalu Jane Rähni Elise- Marie Sommer LASERRAVI Referaat Tallinn 2012 Sisukord 1 SISSEJUHATUS Laserravi tähendab teisisõnu naha uuendamist laseri abil. Protseduuri käigus tõstetakse temperatuur astmeni, mille juures kahjustatud koed aurustuvad hetkega. Lisaks toimub naharakkude täiendav stimuleerimine, mis kindlustab kiire taastumise ja rakkudevahelise aine uuenemise.
Nagu uue koolimajaga ikka, tulime kooli natuke varem, et uue majaga tutvuda ja uurida, kus mis on, et oskaks natukenegi ringi liikuda uues koolis. Kui olime sõpradega kooliga piisavalt tutvunud, siis oligi juba aeg, et kursusejuhataja tunniks koguneda. Nagu alati kombeks, siis suutsime kuidagi valesse klassi end algul sokutada, aga ennem tunni algust saime sellest ilusti aru ja otsisime oma õige klassi üles. Selgus, et seal oli mitu kurust koos, kelle rühmajuhataja oli Elje Teesalu. Esimsesel päeval olid kõik nii vaiksed ja tegelesid usinalt õppimisega kuna keegi ei teadnud veel üksteist omavahel rääkisid ainult need kest üksteist varasemalt tundsid. Paarist tunnist lasti ära veel need, kes olid siin koolis varem ka käinud ja olid oma hinde kätte saanud, kuid polnud seda veel ülekandnud. Imelik ja harjumatu tundus see, et osad tunnid kestavad polteisttundi kuna eelmises koolis olid kõik tunnid 45 minutit. Uued ained tundusid
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SÕMERU VALD KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merily Luik SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3
Tartu Ülikool TREENING JA TOITUMINE Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Tippsportlased ja toitumisprobleemid.......................................3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne...
aktiivsuse tõttu on tema ainevahetuse käive kiire. Väikelapsele soovitatakse anda samasugust toitu nagu täiskasvanulegi, ainult selle kogus on väiksem. Väikelapsel ei või liialdada 6 kiudainerikka toiduga ning suhkur ja keedusool on mõõdukalt lubatud. Laps vajab päevas kaks klaasi piima. Oma kasvuks vajalikke aineid saab laps normaalse rasvasisaldusega(2,5%) piimast.(Teesalu, Tihelemm:1998:150) 1.4 Nädala menüü lasteaias Esmaspäev Hommikusöök: Kaerahelbepuder, võileib juustu ja tomatiga, klaas 100%-list apelsinimahla Lõuna: Hernesupp, leib ja magustoiduks maitsev mustikakissell kohupiimaga Õhtuoode: Kakao, võileib kalakonserviga, sai sokolaadikreemiga Teisipäev Hommikusöök: Mannapuder maasikamoosiga ja klaas värsket piima Lõuna: Ploff, täisteraleib, hapukurgisalat ja magustoiduks sai meega ning joogiks õunamahl
https://www.arst.ee/et/ Uudised-ja-artiklid/26505/sudame-rutmihaired-voi vad-olla-eluohtlikud (23.11.2014) Asberg, M., Hõrrak, E., Kerb, H., Kravets, M., Kuum, M., Müürsepp, E., Orasmaa, M., Remmelgas, E., Taimalu, T., Tupits, M., Šteinmiller, J., Zeel, O. (2011).Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetus. Tartu: AS Atlex. Follestad, A. (2010). Haigused ja õendusabi I. Tallinn: TEA Kirjastus. Gussak, I., Gussak, H., Teesalu, R. (1989). Südame rütmihäirete kliinilised aspektid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn. http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/ Pereoe_tegevusjuhend_07 %2004%202009%20tunnustatud.pdf (23.11.2014) Kasutatud kirjandus Kettunen, R. (2008). Suitsetamise lõpetamine. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H
potentsiaali korrumpeerunud ühiskonna vastu. 1980. aastatel asendub hoogne modernism teatava dekadentslikkusega, mille märksõnadeks võiksid olla "diskreetsus" stilistikas, rõhutatud juhuslikkus ja visuaalsete vastete otsimine alateadvuslikele kaemustele. Oluliseks nihkeks, mis hakkas kujundama uusi autorihoiakuid 1990. aastate eesti fotos, oli kindlasti võimaluste avanemine enesetäiendamiseks välisriikides (Kaido Teesalu Göteborgis, Peeter Linnap San Franciscos, Peeter-Maria Laurits New Yorgis; Toomas Volkmann Londonis jne). [3] Kunst 1940.aastate lõpupoole hakkasid võimud lisaks nö. präänikule ka piitsa kasutama. Alguses süvenes ja muutus üha ähvardavamaks ja konkreetsemaks ideoloogiline surve, millele järgnesid juba otsesed repressioonid. 1949. ja 1950.a. toimus mitu KL "puhastust" kodanlikest natsionalistidest ja formalistidest. Need viidi läbi EKP-sse kuulunud KL liikmete juhtimisel,
Online Library Background Atopic dermatitis (AD) is a chronic inflammatory skin disease that can be classified into an extrinsic or intrinsic type. A high percentage of patients, especially adults with the extrinsic type of AD, have been reported to show antibodies to antinuclear ... Related articles All 3 versions Cite Save [PDF] from biomedcentral.com Low prevalence of IgA anti-transglutaminase 1, 2, and 3 autoantibodies in children with atopic dermatitis …, K Teesalu, T Annus, U Putnik, K Lepik… - BMC research …, 2014 - biomedcentral.com Background Atopic dermatitis (AD) is a multifactorial chronic inflammatory skin disease presenting with a relapsing clinical pattern similar to chronic autoimmune disease. Several human transglutaminases have been defined and keratinocyte transglutaminase (TG1) ... Related articles All 6 versions Cite Save [PDF] from oapen.org [PDF] Reading policy and public libraries in Estonia–from the perspective of
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas,
......................................................................................................................... VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID Referaat OSTEOPOROOS Nimi: Laura Ojaots Vana-Antsla 2010 Kasutatud kirjandus: · Selma Teesalu ,,Osteoporoos luude hõrenemine" ja ,,Laste ja noorukite osteoporoos luude hõrenemine" · Xandria Willams ,,Luude tugevdamine loomulikul teel" (toitumine ja harjutused osteoporoosi korral) · http://www.osteoporoos.ee/mis-on-osteoporoos/
EMÜ Sotsiaalinstituut Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine 1. kursus PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Triin Teesalu Koostaja: Annika Kartsepp Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST.....................................4 1.1. Põltsamaa linna ajalugu....................................................................................................4 1.2
kuid lõunamaareisilt pimedasse talve tagasi jõudes ilmnevad depressioonisümptomid kiiresti. Valguse mõju püsimiseks võib kasutada valgusteraapialampi ja teha niiöelda toetusravi (4). 13 Talvel, võib lõunamaa reisi asemel valida näiteks suusapuhkuse mägedes. Seal on samuti tunda, et kui lumi maha tuleb, läheb valgemaks ja hingel hakkab kergem (4). Professor Selma Teesalu väidab, et ka küünlavalgus mõjub teraapiliselt, sest toimib nagu päikesevalgus (4). Ka need inimesed, kellel ei ole depressiooni diagnoositud, võivad katsetada, kas ja kuidas küünlavalgus mõjub. Küünlad võivad mõjuda rahustavalt ja intiimselt. Kui küünlad kustuvad ja laetuled põlema pannakse, muutub kohe ka meeleolu (4). Väga ere valgus ei ole hea, valgusteraapias välditakse silmade ärritust. Mõnede haiguste puhul ere valgus ärritab
mõjutada kesknärvisüsteemi ja seostuda mitmesuguste vaevuste ja tundmustega. Nendest mõjudest on otsitud vastuseid laste ülielavale käitumisele ja puutetundlikkushäirele, mis hiina toidu söömisele järgneb. Samuti arvatakse, et kunstlik magusaine aspartaam, mis koosneb kahest aminohappest, põhjustab lastel rahutust (Ibid). Valgurikas dieet on näidustatud näiteks intensiivse kehalise pingutuse puhul (Teesalu, Vihalemm 1998; Jalak, Ööpik, 2005), raseduse teisel ja kolmandal trimestril ja imetavatel emadel (1,1 g/kg kohta) (Vaask jt, 2006) ning haiguslikest nähtudest näiteks maolõikusjärgsetel patsientidel (Ibid) ja dialüüsiga ravitava neeruhaige puhul, sest hemodialüüsiga kaotab patsient valku ja aminohappeid (Teesalu, Vihalemm, 1998). Väga ohtlik on aga valguküllaste dieetide järgimine kiireks kaalulangetuseks, milles on teadlikult
Sokrates ütleb "Apoloogias": "...inimesele on ülimaks hüveks iga päev arutleda vooruse ja kõige muu üle, millest olete kuulnud mind kõnelemas ja milles ma ennast ja teisi olen kontrollinud ent ilma säärase sügavama enesekontrollita ei ole elu üldse inimväärne ..." (38 A). Munades sisalduvast trüptofaanist moodustuv serotoniin ehk õnnehormoon soodustab erksust ning aitab kohaneda eluraskustega. Munast suurema serotoniinisisaldusega on ainult juust, lisab Teesalu. ahes-tahmata meenub tuntud mõistujutt India sadhust ja luksuslimusiiniga Briti ärimehest, kes askeeti palmi all istumas nähes peatab oma auto ja küsib, miks too seal istub ja midagi ei tee. ,,Miks ma peaksin midagi tegema?" ei mõista sadhu. ,,Noh, kui sa teeksid tööd, võiksid sa teenida raha, palju raha," selgitas ärimees. ,,Ja mida ma siis teen, kui mul on palju raha?" küsis askeet vastu. ,,No siis sa ei peaks enam midagi tegema, sa võiksid istuda lihtsalt palmi
Kui varem suitsetati hoides sigaretti paremas käes, siis nüüd võiks proovida suitsetada vasaku käega. Sigaretti suitsetades ei tohiks tegeleda millegi muuga, võiks pigem mõelda mida te tunnete kui suitsetate ning miks te just sel hetkel pidite sigareti läitma. Viivitage mõned hetked enne kui sigareti haarate. Seadke piiranguid luues ning laiendades kodus, tööl ja autos suitsuvabu piirkondi ja märkige iga suitsetatud sigaret kellaajaliselt ning põhjus, miks suitsetasite (Teesalu, S. "Suitsetamisest loobumine "Terviseleht 19. jaanuar 2000.a.) Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda
Audi 810VWA 9136 LEMBIT PULK Tele2 Ford 781ATE 1969 ULVI VALTNA Tele2 Toyota 741QCF 18506 VOLDEMAR METSALLIK Tele2 Honda 887IAV 13897 MATI ERGOLEND EMT Mazda 836FWW 9819 ANDRES HION Elisa Ford 271KWX 5963 SIRJE MULDMAA EMT Honda 217CQJ 15266 PEETER JANTSON Elisa Mazda 632JCB 6177 MAGERA SEMJONOVA Elisa Volkswagen 85FOS 5952 LEMBIT TEESALU Tele2 Audi 895WOV 9308 KULDAR RAUDSIK Elisa Ford 282OAE 9180 KAIRE SÕMER Tele2 Mazda 717IHE 15649 TIINA RAIDSALU EMT Ford 216QNB 9156 HANSA BANKA Tele2 Mazda 822QNY 15357 ANTS TAEL Elisa BMW 197TFM 507 URVE REMMIK Tele2 Volkswagen 633WIK 16783 ELLE-MAI SUUR Elisa Audi 536ITL 17626 TOOMAS TIISLER Tele2
4678825475 HARDI ISOK Tele2 2400 0.4706999009 TOOMAS LUNTS Tele2 2900 0.4709391156 TAIMIROVELLE ROMANTSOV Tele2 600 0.4742146983 ELEV EKS Elisa 2100 0.4747927075 QUICK INVES Tele2 1500 0.4761412377 PAUL-JOHANNES KEPP EMT 1200 0.4767932141 VANESSA VAINO EMT 400 0.479134545 FAMILA TENDI EMT 2500 0.4795199234 RALF KÜTTIS Elisa 500 0.4798700419 LEMBIT TEESALU Tele2 1200 0.4823427785 LEO KALDMAA EMT 2500 0.4830311622 LILIJA PEETS Elisa 1300 0.4832153182 VILVE PÕLDMÄE EMT 1000 0.483669148 MÜHLBERG POLL Tele2 2700 0.485576516 LEHTI VAHTRAMÄE EMT 2600 0.4871841476 MIRKO HAAVEL EMT 2200 0.4972289891 LAURI SIIAK Elisa 500 0.4981405966 EVE SAMBERK Elisa 400 0.5003161181 HENRIK HOLOLEI Elisa 1500 0.5018343522
Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 Sarv, T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 Tali E. ja Tali T., Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. 49 Teesalu S. Seedimine, toitumine, dieedid: 2001 Vaask, S. jt Eesti Toidusoovitused. Tln. 1998 Visnapuu, M., Aas, K. Teeme ise kuivlilleseaded. 1996 Zilmer M. jt. Normaalne söömine. Trt. 2004 Zilmer M. Rukkileib tervislik rahvustoit. // Tervis. 2000 nr 8 Zirkel A. (koostaja) Rukkileib meie laual on tervis. Trt 2004 50
Tartu: Tartu Ülikooli Kardioloogia Kliinik. 53 Viigimaa, M. (2004). Mida on uut hüpertensiooni juhistes? Journal of the Estonian Society of Hypertension, (1): 11. http://www.eks.kliinikum.ee/Hupertensioonijuhised%202004.pdf (20.03.2008). Viigimaa, M., Eha, J., Hedman, A., Kampus, P., Liiver, A., Maaroos, J., Marandi, T., Mesikepp, A., Muda, P., Ristimäe, T., Roose, M., Suurorg, L., Teesalu, R., Tiik, M., Tupits, H., Vokk, R. & Zemtsovski, M. (koost.). (2006). Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsioonijuhised. http://www.eks.kliinikum.ee/SVH%20Eesti%20juhis%202006.pdf (19.03.2008). Wilson, D. & Hockenberry, M. J. (2008). Wong´s Clinical Manual of Pediatric Nursing. 7 th Edition. St.Louis: Mosby Elsevier, lk.20-21, 38-43, 60-63, 95-96. Virro, S. (2008). Äge kardioloogia. Teatmikus: Grünberg, H. (toim.). Valvearsti teatmik: lastekliinik. Tartu.
1919 2812 Tamm-Raudver Ragnar Tartu 04:46:59 M21 1963 1687 Tamsalu Rainer Tartu 04:50:46 M21 1890 1755 Tarend Rene Võru 04:44:37 M21 2379 2230 Taru Elar Rapla 05:56:56 M21 1079 2679 Tarvis Siim Rapla 04:00:14 M21 1850 2371 Tasane Tiit Harju 04:41:48 M21 1099 664 Teesaar Toomas Tallinn 04:01:17 M21 2146 2730 Teesalu Lembit Tallinn 05:05:49 M21 878 675 Tehvand Jaanos Tartu 03:50:05 M21 1677 1604 Tein Raul Tartu 04:29:47 M21 1477 2182 Teller Siim Tallinn 04:19:14 M21 2288 2188 Teller Vahur Tartu 05:28:06 M21 330 948 Teller Veiko Läänemaa 03:19:55 M21 2351 1703 Tenno Taavi Harju 05:42:11 M21 501 1084 Teppan Sten Tallinn 03:31:05 M21 381 464 Teppo Andres Tallinn 03:23:45 M21
Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal, Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter Tamm, Piia Tamm, Harry Tamm, Ronald Tammepõld, Lauri Tammiste, Erik Tamre, Mare Tannberg, Marju Tannberg, Sander Tanni, Ludvig Tasane, Hardi Teder, Tauno Tedre, Krista Teearu, Mikk Teelahk, Mait Teesalu, Tõnis Telga, Hasso Tepper, Annika Teska, Taavi Tiirik, Annika Tina, Peeter Tinits, Marek Tooming, Laur Tooming, Siiri Toomiste, Tõnis Tootsen, Konstantin Tretjakov, Renee Trisberg, Elmo Trolla, Katri Truu, Andras Tsitskan, Lea Tui, Taavi Tuisk, Terje Tuisk, Ando Tull, Tiina Turban, 14 Toomas Tutt, Reedik Tuuling, Eno Tõnisson, Villi Tõntson, Kai Tätte, Erle Tüür, Marju
annaabi.ee 
