abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamistega Kõrgkultuur- moodne, euroopalik käitumine mida viljelesid elukutselised kojad Rahvakultuur- olukord kus rahvas osales nii kultuuritarbimises kui ka kultuuriloomes Kultuurautonoom ja Kultuurikapital- ühing mis jagas stipendiume ja preemiaid loovisikutele ja toetas kultuuriasutusi ja ettevõtmisi etaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12. Märtsn 1934 sõjaväelise riigipöörde J. Poska- endine välisminister ja eesti delegatsiooni esimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule J. Tõnisson –üheks opositsiooni eestvedajaks K. Päts – teataja peatoimetaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president M
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas.
Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures).
Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik). Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu.
Alan Hollinghurst Hollinghurst on teenekas Briti kirjanik ning tõlk. Lisaks 2004. aastal võidetud Bookeri auhinnale on teda pärjatud näiteks ka James Tait Blacki mälestuspreemiaga, mis on vanim Briti kirjandusauhind. 1954. aastal sündinud kirjanik on lõpetanud Oxfordi ülikooli inglise keele erialal ning hiljem töötanud samas ülikoolis lektorina. Pea kõigis tema teostes võib kokku puutuda omasooiharlusega. Hollinghurst ei varja ka enda
Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikkirjanikke, kelle sule all on valminud umbes 50 lasteraamatut, nuku-ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Eno Raud on avaldanud mudilastele lugusid loomadest ja tehnikamaailmast, lugusid Sipsikust ja Naksitrallidest ning mitu sõna- ja mõttemängulist luulekogu. Kooliealistele mõeldud juttudes seiklevad ettevõtlikud lapsed ja leidub mõnusat nalja
diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. Kaks aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning
· vaatluse eesmärk ja ülesanded · objekti ja situatsiooni valik · vaatlusviisi valik · tulemuste registreerimise valik · informatsiooni töötlemise valik Vaatlusviisid: · laboratoorne · loomulik 2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs) Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus. Jaguneb: · formaliseerimata · formaliseeritud (kontentanalüüs) E. Lasswell kui teenekas uurija Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik
Uluots 1915. aastal, omandades vastava tööga I järgu diplomi. 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks ja nii algas tema pikk ja teenekas töö Eesti Põhiseaduse kujundamisel. 1924. aasta II poolaastast valiti J. Uluots Eestimaa õiguse erakorraliseks professoriks. Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. Juba 1921. aastal võttis ta enda kanda õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931. aasta lõpuni. Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939
vaiki olla" ja "Ööbiku surm" on väga südamlikud ja siirad ning kaunite meloodiatega. 3. Rahvaviisiseaded- Oluline osa Härma loomingus on rahvaviisiseadetel, mida on umbes sada. Suurem osa tema poolt kasutatud viisidest on ka tema enda kogutud. Nende laulude hulgas on lihtsaid neljahäälseid seadeid, aga ka erinevate viiside ühendamisel saadud keerulisemaid kompositsioone. KONSTANTIN JAKOB TÜRNPU (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis)
Nüüdseks on Tartus ka Miina Här ma ni meline Gü mnaasiu m. Laulud jagunevad: 1. Isamaalised ( ,,Me este laul" , ,,Enne ja nüüd" ) 2. Lüürilised ar mastuslaulud ( ,, Küll oli ilus mu õe ke " , ,, Kui sa tuled too mul lilli" ) 3. Rahvaviisiseaded ( ,, Tuljak" , ,,Lauliku lapsep õlv" , ,,Ei saa mitte vaiki olla" ) · Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga m õisa m eieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel se gakoori ,, Sal m e ". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Här maga sa maaegselt. Õppis orelit ja ko mp ositsiooni
lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele läinud üpris kirjandusvälises olme- ja kaubandussfääris. Jutt on teadagi Sipsikust: Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. Kui säherduse Sipsikukultusega ainult silmist ei kao esialgne armas ja asjalik oma olek, see tegu ja nägu, mille kaltsumehikesele andsid Eno Raud ja Edgar Valter. Aastast 1978 on E. Raud ENSV teeneline kirjanik. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud
neist on tõhusa reklaamina käibele läinud üpris kirjandusvälises olme- ja kaubandussfääris. Jutt on teadagi Sipsikust: Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. Kui säherduse Sipsikukultusega ainult silmist ei kao esialgne armas ja asjalik oma olek, see tegu ja nägu, mille kaltsumehikesele andsid Eno Raud ja Edgar Valter. Aastast 1978 on E. Raud ENSV teeneline kirjanik. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud
Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. · Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) . Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. 7. Peterburi konservatooriumi tähtsus Eesti muusikaelus on suur, sest meie profesionaalsed heliloojad, koorijuhid ja pillimängijad on õppinud just seal. Sealt on saanud nad väga hea hariduse. Nt. Peeter Süda, Miina Härma, Artur Lemba..... 8.Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal
peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939.aastal ehitatud kolmemastilisele purjelaevale ,,Alar". Lagunenud mootorpurjekal on lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas "Ernst Jaakson" ("Alar") on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. Päeva viimaseks peatuspaigaks ning ühtlasi ka ööbimiskohaks on Kõpu poolsaar. Kõpu poolsaar asub Hiiumaa lääneosas ning on Hiiumaa üks vanemaid osi. Poolsaare teljeks on ligi 8000 aastat tagasi merest tõusnud moreenkõrgendik, mis ulatub Tornimäel kuni 68 eetrini üle merepinna. Sellel kohal asub Kõpu tuletorn, mis on ehitetud 16
Kutsauhkus, kohuse ja autunne on samariidi tätsamaid omadusi. Samariidis peab olema arenenud teadlik distsipliin, mis väljendub samariidi selges arusaamises oma kohuseist ja viimaste kohusetruus täitmises.7 7 ESMAABI JA TERVISHID /DR B.Voogas 1938 12 7. EESTI PUNASE RISTI TRNASPORDIOSAKOND Tallinna Kiirabi ajaloo seisukohalt on oluline Eesti Punase Risti transportosakond, mida juhatas teenekas arst san-kapten dr. Boris Voogas. Dr. B.Voogas juhendas ka samariitlaste koondist ning oli õdede kuratooriumi esimees. 1919. a suvel sai Eesti Punane Rist Inglise Punaselt Ristilt kingituseks 7 sanitaarautot, mis aga võeti Sõjaväe Varustuse Valitsuse poolt ära. Peale Tartu rahu sõlmimist saadi pika kirjavahetuse järel autod tagasi, neist 5 aga tuli kohe remonti anda. B. Voogase raamatus on kirjas, et 1. septembril 1922. a avati Tallinnas sanitaartransportpunkt
Kuigi on oletatud, et merevaik võiks seonduda jahindusega (Jaanits), pole see väga tõenäoline. Eestis leitakse merevaiku sageli naiste ja laste 21 haudadest. Samas on Zagorskis arvanud Zvejnieki kalmistu põhjal, et see oli ikkagi meestele tüüpilisem. Eestist on teada 314 neoliitilist merevaiguleidu. Enamasti on see vahetuse teel saadud materjal, vaid ühe Saaremaa tüki puhul on oletatud kohalikku päritolu. Eesti teenekas kiviaja-uurija Lembit Jaanits arvas veel 1950-60. aastatel, et vahetuskaubandus neoliitikumis oli väga primitiivne, kogukonnalt kogukonnale: mida kaugemale lähtepunktist, seda vähem vastavat kaupa leidus. Mirja Otsa uuringute kohaselt on merevaigu levik seotud pigem kaubateedega. On huvitav täheldada, et Eesti oli juba siis transiitmaa! NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR (3200/3000 ca 1900 ema) See on kultuur, mille kandjaiks traditsioonilises arheoloogias on peetud
volinik; 1980. aastatel aktiivne ühistu juhatuse liige; alates 1998. aastast Hiiumaa Tarbijate Ühistu Nõukogu esimees. Juhan Pihlap ühiskaubanduses tegev üle 50 aasta. Töötanud Abja Tarbijate Ühistus; hiljem pikka aega Tartu Tarbijate Kooperatiivis ja ETKVL Hulgibaasis; väga paljude tänaste kaupmeeste õpetaja ja koolitaja; 1996. aastast tegev Kaupmeeste Liidus. 5 Jaan Päeva kauaaegne Jõgeva Majandusühistu esimees, ühiskaubanduse teenekas veteran. Endel Randrüüt rohkem kui 50 aastat töötanud ühiskaubanduse süsteemis, sh juhtivatel ametikohtadel; alates 1993. aastast ühiskondlikel alustel Põltsamaa Majandusühistu juhatuse esimees. Georg Reinaste eriliseks teeneks Tõrva Tarbijate Ühistu taastamine 1990. aastal, mis sai võimalikuks tänu tema aktiivsele tegevusele. Salme Rosenberg Võru Tarbijate Ühistu kauaaegne pearaamatupidaja, eluaegne kaubandustöötaja.
Christi). Väga usin ja edukas skeemitaja, kes oskab poliitilisi olukordi ära kasutada. Pärast seda kui Idas on aastakümneid vaieldud, leitakse Leo kiri, mis on teoloogilist hästi selgitav (kristluse mõlemad loomused). See tõstab aga ka läänekiriku autoriteeti, samas jääb alles terve hulk kirikuid, mis seda dogmat ei aktsepteeri (Halkedonieelsed/monofüsiitlikud kirikud nt Kopti kirik). Gelasius I (492-296). On nn „kahe mõõga teooria“ väljaarendaja. Väga teenekas liturg. Symmachus (498-514). Tema ajal formuleeritakse põhimõte, et paavsti üle ei saa ükski inimene kohut mõista (avaldatakse 502. aastal). Samal aastal hakatakse Rooma piiskopi asemel kirikupead nimetama paavstiks. Esimene Rooma kirikupea, kes hakkab jagama peapiiskoppidele palliume. Justinianuse kirikupoliitika Rooma üle. Room kui au-primaat (alates 536). Keiser Justinianuse ajal peetakse edukaid lahinguid idagootidega. Poliitilistel põhjustel hakkab
Mässuliikumist organiseerisid ususeminari õpilased, Jakobi vend ka kellest hiljem sai minister. Anton Palvadre, õiguskantsler. Jakob 1905 Valga linnakooli õpilane, lõi kaasa, hiljem töötas maakooli õpetajana, Tartus mitme lehe juures, ärksa vaimuga ja üpris hea sulega. 1909 sattus vangi, kuna sotsiaaldemokraatlikud vaated, kaitseks üks vanem vend Anton Paldvere, kes ise ka kaheksa kuud kinni riigivastase tegevuse tõttu. Veel vendi, üks vallavanem, üks teenekas kooliõpetaja, üks suri noorelt. Jakob vene armeesse, vabanes, I maailmasõja ajal värvati. Kommunistliku komitee esimeheks, sidemed enamlastega, Edasi elu kulges enamlikus suunas, teised vennad Eesti ja Eesti iseseisvust pooldavas parteis. Jakob Palvadre valiti 1916 punase pataljoni komandöriks Saksa vägede eest põgenedes, 1918 Vene kodusõjas, vene punaste ühe võitlusvõimelisema väeosa eesotsas. Võitles, võitlusvõimelisemad lätlased ja eestlased
Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: · osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); · osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus-nimisõnad (andekus, võimekus); · osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); · osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); · osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik). Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu.
samuti ning vahendeid lisandus ka teadustöö jaoks. Koproratiivne ühiskonnakorraldus andis arstkonna (ja rohuteadlaste) esindajatele otsese juurdepääsu riigivalitsemisele 1938. a põhiseaduse alusel loodud Riiginõukogusse kuulusid nii Arstide- kui Rohuteadlaste Koja (lisaks ka Tarrtu Ülikooli) poolt valitud esindajad. 1938. a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia. Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann (1885-1969), Tartu Ülikooli Bakterioloogiainstituudi asutaja ning teenekas juhataja. Meedikutest kuulusid Teaduste Akadeemiasse veel A. Paldrok ja L. Puusepp. 1930. aastate teine pool tõi kaasa ka teatava vastasseisu Tartu akadeemiliste (aga ka poliitiliste) ringkondade ning Tallinna, kui domineerimispüüetega võimukeskuse vahel. Välja hakkas kujunema Tartu-Tallinna konkurents nii mõneski valdkonnas, sh ka meditsiiniasutusi puudutavates. 52
poliitika, rahvuslikkus, surm. 1947 ,,Periheel. Ingi raamat". Periheel kaugeim punkt päikesest. Leinaluule. 1948 ,,Mare Balticum uue sõjajärgse aja luule. Inimesed peavae kokku hoidma. Eesti, läti, leedu ühinegu, et olla vene vastu. Prohvetlik isamaa käsitlus. 1950 ,,Linnutee" ja ,,Rännuraamat" 7.2.Oscar Wilde´i elu ja looming ,,Dorian Grey portree" 18541900. Rahvuselt iirlane, lapsepõlves nägi palju: ema igatses tütart ja seega teda kasvatati tüdruku riietes. Isa oli teenekas arst ja sai baronette'i tiitli. Ei olnud kodukesksed vanemad: ema oli salongi inimene, kuid haritud keelteoskaja. W. tohtis salongiõhtutel viibida, armastas end väga juba lapsest saati, tal olid suured vabadused. Vanemad panid ta kooli, kuid tal oli seal raskusi. Hoolimata haritusest oli ära hellitatud, mis kujunes talle katsumusex Dublini kolledzis `71'74 ja Oxfordis `74'78. Tema jaox olid vastuvõetamatud sport ja kehaline kasvatus (sest seal kasutatavad
massikultuure, ei plahvata kultuuris uusi stiile luues, kuid meie ühiskonnas peab inimene samuti toime tulema uute ja uuemate uuendustega. Eriti teravalt on tekkinud põlvkonnavahed vanema n-ö tiguposti ja noore internetiseerunud põlvkonna vahel. Pilet 21 41. O. WILDE'I ELU JA LOOMING, ,,DORIAN GRAY PORTREE" 1854-1900. Rahvuselt iirlane, lapsepõlves nägi palju: ema igatses tütart ja seega teda kasvatati tüdruku riietes. Isa oli teenekas arst ja sai baronette'i tiitli. Ei olnud kodukesksed vanemad: ema oli salongi inimene, kuid haritud keelteoskaja. W. tohtis salongiõhtutel viibida, armastas end väga juba lapsest saati, tal olid suured vabadused. Vanemad panid ta kooli, kuid tal oli seal raskusi. Hoolimata haritusest oli ära hellitatud, mis kujunes talle katsumuseks Dublini kolledzis `71-'74 ja Oxfordis `74-'78. Tema jaoks olid vastuvõetamatud sport ja kehaline kasvatus (sest seal kasutatavad asendid
Lk. 266 Titus Maccius Plautus (250 [?]--184 e. m. a.) -- rooma komöödiakirjanik. Tsitaat pärineb komöödiast «Asinaria». Lk. 268 Mummol, Ennius -- Burgundia sõjapealik VI sajandist. Võttis osa suurfeodaalide vahelistest sõdadest. Võitles algul Burgundia kuninga Gontrani vastu, läks hiljem tema poole üle. Kuningas laskis ta hukata, kuigi oli lubanud talle elu kinkida. Lk. 270 Michael Psellos (ka Konstantinos) (1018--1078) -- Büt-santsi riigimees ning kirjanik. Oli teenekas antiikfilosoofia uurija, on kirjutanud ka suure arvu teoloogilisi teoseid. Servius, Maurus Honoratus -- ladina grammatik IV sajandist, Vergiliuse kommenteerija. Lk. 271 «Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks!» -- Piibli legendi järgi nägi ürgisa Jakob unes redelit, mis ulatus taevani ja mida mööda inglid üles ja alla käisid. Lk. 272 Lullus, Raimundus (1235--1315) -- hispaania kirjanik ning alkeemik. Ta raamat
annaabi.ee 
