Report Theatres of Tallinn Student: Supervisor: Tallinn 2008 Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................2 Introduction.................................................................................................................................3 The Estonia National Opera........................................................................................................4 Russian Drama Theatre...............................................................................................................5 Tallinn City Theatre.................................................................................................................... 6 Estonian Drama Theatre....................................
School name THEATRES IN TALLINN Term Paper Compiler: Tallinn 2013 Introduction Tallinn is the capital city of Estonia. In Estonia there are many theatres. Tallinn has 8 theatres. Most of them are located in the Old Town or near the Old Town. These 8 theatres are: Estonian National Opera, Tallinn City Theatre, Estonian Drama Theatre, Estonian State Puppet & Youth Theatre, Russian Drama Theatre, VAT Theatre, Theatre NO99 and Von Krahl Theatre. Estonian National Opera The song and drama society `'Estonia'' was founded in 1865. Play-acting started in 1871. The following theatre activites were relatively haphazard, theatre as a tradition really came into being since 1895, when the society began to direct song plays, folk plays and comedies, usually with singing and dancing; in the start of the XX century already saw more serious drama on the stage. In year 1906 Paul Pinna a...
Eesti teatrid tänapäeval Kuldre Kool 8. klass Mariliis Kallion Eesti draamateater Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli m...
Taastatud hoone avaetenduseks oli 21. detsembril 1944 Kaarel Irdi lavastatud August Kitzbergi "Enne kukke ja koitu". 1948. aastal suunatakse Ird vastumeelselt, seoses juhtkonna vahetamisega teatridirektori kohalt Kunstide Valitsuse juhatajaks. Kuid ka sellesse ametisse ei jäänud ta pikalt pidama. Peagi vabastati ta sellelt kohalt ning saadeti korraks Vanemuisesse tagasi. Süüdistatuna aga kodanlikus natsionalismis eemaldati Ird Vanemuise töölt ja aastatel 1950 1952 viibib Ird suurtest teatritest eemal.1952. aastal suunati ta tööle Pärnu teatri peanäitejuhiks. Alates sellest ajast rõhutas Ird erilise tähelepanuga vajalikkusest lavastada rohkem eesti algupärandeid: August Kitzbergi "Punga Märt ja UbaKaarel", Lydia Koidula "Kosjaviinad" jt. Pärnus töötas Ird 1956. aastani. Tagasi Vanemuises 1956. aastal anti Irdile võimalus hakata uuesti juhtima "Vanemuise" teatrit, ning sellele ametile jääb ta pidama kuni surmani.
Miks on meil vaja teatrit? Meelelahutus on väga oluline osa meie elus. Me tahame veeta aega meeldivalt. Nüüd on meil palju võimalusi lõõgastuda, kuid me tahame lõõgastuda kasulikult. Iga inimene valib puhkuseks oma mooduse, sest meil kõigil on erinevad maitsed. Meil on palju kohti, kus saame puhata. Näiteks, kino, muuseum, kohvik, teater, galerii. Kui me räägime teatritest, siis selline meelelahutus on muutunud vähem populaarseks noorte hulgas. Teatrit eelistavad vanemaealised inimesed. Aga miks meil on vaja teatrit? Teater on huvitav koht, kus saab puhata igapäevaelust, samal ajal kultuuri nautides. Esiteks, teatris on kõik reaalne - näitleja mäng, emotsioon, atmosfäär. See võib olla hüpnotiseeriv. Teiseks, sageli baseerub näitemäng tuntud kirjandusteosel, nii et see on ainulaadne võimalus näha, kuidas kujuneb tegevus läbi
mida poisid laulsid, kui pidid trammiga edasi sõitma, sest koguaeg oli üks ja sama laul, samade sõnadega. Õnneks oli sõitmistel piisavalt suur vahe, et see jubedalt närvidele hakkaks. Aga kokkuvõttes oli ooper siiski huvitav koos oma tehniliste ja üllatuslike elementidega. Ühel momendil võis tulla lavale kaks inimest siis järgmises on korraga viisteist, kes zongleerivad ja ripuvad õhus kaltsude vahel nagu ämblikud. Mulle meeldis ka, et teistest teatritest ja kohtadest oli külalisi nagu näiteks Tallinna Muusikakeskkooli orkester ja Indrek Ojari, kes on kuulus näitleja Tallinna Linnateatrist ning teised. See näitab, et inimestel on ikka võime teha koostööd. Veronika Rotberg 8.B
teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Kubismi teket mõjutanud kunstnik. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) www.expo-cezanne.com www.ibiblio.org/wm/paint/auth/cezanne Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse- Lautrec (1864--1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse- Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse-Lautreci
Mõni aeg hiljem ehitus seiskus. Lõplikult valmis tempel alles 131-132 pKr. Zeusi templil oli 12 metoopi Heraklese vägitegude teemal. Templi sees oli suur Zeusi kuju (autor Pheidias), 12,5 m. kõrge ja üks maailmaimedest (krüselefantiintehnikas). Kuju hukkus 4. sajandil m.a.j. Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse. Theodosius Suur rüüstas Kreeekat ja viis kuju oma paleesse. Sellest ei ole säilinud ühtegi autentset omaaegset koopiat. Tänaseks säilinud ainult sammastik. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed
Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, emotsionaalselt, sageli kurbust ja viha väljendades. Joiud võivad olla pühendatud loomadele või inimestele, olla rõõmsad, kurvad või melanhoolsed. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri zanritesse. 1970-ndatel aastatel sai alguse ka saami teatritegevus. Tähtsaim teatritest on rahvusteatri staatuse saanud täisprofessionaalne Beaivvas Guodageaidnus. Saami keeles on mängitud nii oma dramaturgiat kui Lorcat, Brechti, Shakespeare'i ja jaapani autoreidki. Teatri modernsem suund on olnud seotud Eugenio Barba ja teiste Euroopa teatri uuendajatega. 3.4.Saamikeelne meedia Ajalehed: Ávvir · Min Áigi · Muitalægje · Sámi Áigi · Daerpies Dierie · Waren Sardne · Ságat Tv saated: Oasat · Unna Junná Ajakirjad:
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril
kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale. Ka tähtsal kohal oli lüürika. Kreeka lüürika avab meile suurepäraselt aristokraatide allusuhtumist ja maailmavaadet. teatri vallas: Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva.etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater, kus kokku oli 52 rida ja see mahutas 14 000 inimest. teaduse vallas: arhitektuuri vallas: suurimaks saavutuseks templid.Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili: dooria, joonia ja korintos.Näiteks võib tuua Nike tempel või Zeusi tempel Olümpias.Kuid hellenismi ajajärgul said ülekaalu ilmalikud hooned (raamatukogud,teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. ). maalikunsti vallas: Eriline osa Kreeka maalikunstis on vaasimaalid
ka pofigistlikud. 1. Ajalugu ja tekke põhjused Stiljagide stiil tekkis 1940. aastate lõpus Nõukogude Liidu suuremates linnades. Stiljagideks olid tavaliselt noored, kelle vanemad olid kas parteitöötajad, diplomaadid või teised kõrgelt palgatud isikud, sest välismaised tooted olid neile kergesti kättesaadavad. Stiil iseenesest hakkas arenema pärast teist maailmasõda, kui suurem osa teatritest, kinodest, muuseumidest ja klubidest olid 3 hävitatud, mistõttu noortel puudusid mingisugused meelelahutuse võimalused. Üliriiki hakati samuti importima moe ajakirju ja plaate ning uusi moodsaid riideid. Paljudes kinoteatrites hakati näitama esimesi välimaiseid filme, mis äratasid rohkelt huvi just noorte seas, kes edaspidi hakkasid stiljagide stiili arendama nad riietusid väga omapäraselt, tantsisid omapäraseid tantse
Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski. See oli ka üheks põhjuseks, miks kunstiarvustajad suhtusid tema teostesse äärmiselt vaenulikult. Alles elu lõpul sai Cezanne'ile osaks ka juba tunnustust ja tema taotluste mõistmist. Lausa täht-tähelt võtsid tema teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse-Lautrec (1864-- 1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et
näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid. Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat. Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja- Argolises asuv Mükeene linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna,
kiiremini areneda. b) Filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses saavutada hingerahu ja olla õnnelik. 3) Kirjandus, keel ja teater: a) Kirjandusest kadus rahvuslikkus. b) Esiplaanile tõusis naudingut mitte mõtlemist pakkuv kirjandus. c) Maailmakeeleks sai kreeka keel. d) Teatritest kadus eetiliselt hariv põhimõte, selle asemele tuli meelelahutus. 4) Religioon: a) Kadusid polise kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mille asemele müsteeriumid ( - kitsale ringkonnale mõeldud salajane usuline talitus, millega loodeti mõjutada inimeste elu pärast surma ). 20. Selgita: hellen põliskreeklane. barbar kõik mittehellenid, kes kõnelesid arusaamatut keelt.
m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud
Seejuures tahtis ta luua "õigemat" kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) 3 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5) Postimpressionis, kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse- Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta
Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames
Juba järgmisel aastal ehitas see endale avara seltsimaja, (ühes von Seidlitzi abiga jällegi mis peagi kujunes kohaliku ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Maja oli ilusa väljenägemisega ja mahutas 500 inimest. Tuletõrjeseltsi juures tegutsesid näiteseltskond, puhkpilliorkester ja ka laulukoor. Tuletõrjeseltsi majas toimusid tähtsamad esinemised, sõnavõtud ja koosolekud. Selles majas asus linna kõige suurem saal. Palju toimus majas ka külalisetendusi Eesti suurematest teatritest. Pikemat aega oli siin seltsimajas koorijuhiks Juhan Simm. Aleviperioodil ei olnud seltsi ja – maja roll küll nii energiline kultuurielus, kuid kahtlemata etendas see keskset rolli kohaliku kultuurikeskusena. Tuletõrjeseltsil oli liikmeid ligi kakssada ja seltsile kuulus: maja, 3 pritsi, 1 mootorprits, tuletõrjeauto ja puhkpillikogu. Seltsi vara hinnati üle 3 miljoni sendi. Elva tuletõrjujate piirkonnas asusid Elva, Uderna vald ja Kirepi vald. Agarasti korraldati
Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse-Lautrec (1864--1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. VINCENT VAN GOGH (1853-1890) Vincent Willem van Gogh sündis Hollandis Breda lähedal 30.märtsil 1853.a. paljulapselises protestandi pastori peres. Külas veedetud lapsepõlv jättis temasse kogu elu kestva armastuse looduse ja töötavate inimeste vastu. Kümneaastase poisikesena teeb esimesed pildid natuurist ja kopeerib graafilisi lehti. Perekond kannatas tihti majanduslike raskuste all. Seepärast tahtis
(Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid. Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat. Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja-Argolises asuv Mükenee linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H
aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega. Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku tüübi, eesti vaimu erijoonte ja näitleja väljendusvahendite seose üle. Leiti, et näitleja mäng peab olema kooskõlas rahvusliku karakteriga ning eesti teater eristuma teiste maade teatritest. Sellele aitas kaasa ka algupärandite rohkus, ,,vaikiva ajastu" kultuuripoliitika ja harrastusteatrite massilisus. Rahvusliku karakteri otsingutel jõudis teater proosakirjanduse juurde ning vallandus dramatiseeringute buum. Kõige rohkem dramatiseeriti Tammsaare ja Lutsu töid (Särevi dramatiseeringud), kuid samuti ka Mälgu, Gailiti ja Vilde teoseid. Kui 1925 mängiti teatrites 13 algupärandit, siis 1937 juba 66. 24. Tallinna Töölisteater. Priit Põldroosi rezissuur.
kaubanduskeskustes. Ostjaid küsitletakse seejärel ning antakse kuponge, mis võimaldavad osta soodsama hinnaga reklaamitud kaupu. 1.3.3. Samade kuid märgitud kupongidega varustatakse ka teine ostjaterühm, kes aga reklaami pole näinud. Möödetakse kuponditagastust ning seeläbi reklaamide toimet. 1.3.4. Teatritest-elektroonilise hääletusseadeldise abil antakse külastajatele võimalus anda oma hääli meeldinud reklaamidele. 1.3.5. Otseülekandetestid-reklaame demonstreeritakse piiratud vaatamisvõimalusega telekanalil ning seejärel interviueeritakse vaatajaid testimaks nende reaktsioone. 19 1.3.6
veelgi rohkem mõnitada, kui teised impressionistid, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutlus tundus kohmakas. Tema maalid ei taotle mööduva hetke või mulje tabamist, vaid looduse põhistruktuuri leidmist. Pidades värvi kõige tähtsamaks, andis ta vormi edasi värviliste pindadena, nagu kristalli tahkudena. 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5) Kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja
Need võivad olla loodud mängimaks mingit kindlat repertuaari. Üks maailmas laialt levinud erateatri liik on nn kommertsteater eesmärk pakkuda meelelahutuslikku repertuaari (Eestis nt Smithbridge Production, mis toob Tallinna Linnahallis muusikale lavale). Teatri jagunemine institutsioonidesse sõltub ka sellest, kas institutsioonil on püsitrupp või palgatakse iga uue lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks
konkreetset teatrit eraldi. Arvestama peab konkreetse teatri eesmärke, sihtrühma ja teiste teatrite repertuaari. Oluline on kunstilise juhi ja turundusosakonna arvamus. Lavastaja ainuisikuliselt ei otsusta teatri repertuaari valikut. Teatri repertuaari valikul tuleb arvestada selle konkreetse teatri eesmärke. Rakvere Teater püüab olla avatud kõigile sihtrühmadele - lapsed, noored, keskealised ja vanemad vaatajad. Erinevalt mitmetest teistest eesti teatritest, kelle ampluaa nii lai ei ole. Seda eelkõige oma suunitluse poolest. Näiteks NO ja Von Krahl, kes liiguvad teistel radadel. Seega Rakvere Teatri repertuaari valik tuleneb eelkõige soovist pakkuda parimat kõigile vanuse ja huvigruppidele/.../(R3). Lavastaja idee ning teatri loominguline siht. Arvestama peab ka teiste teatrite repertuaarivalikuga/.../(R1). Repertuaari valik on kunstilise juhi ja turundusosakonna ühine valik/.../(R2).
(lavastas Allabert) · Komöödia ja kerge meelelahutuse tulv publiku meelitamiseks (publiku hulk on märgatavalt vähenenud). Publik tegeles ühiskonnamuutmisega ja poliitiliste tegevustega. Teater pidi ka kuidagi publikut saali saama. Komöödia oli kõige parem. Mingi efekt saavutati, aga nii palju, kui vanasti oli, publikut ei saadud. Eesti taasiseseisvumine ja teater · 20. aug 1991 Eesti taasiseseisvumine · Teatritest kaob tsensuur · Majanduslik olukord keeruline (nii teatrite kui publiku jaoks) · Publiku hulga vähenemine · Sellest tulenev vajadus repertuaari sagedamini uuendada · Repertuaaris ühelt poolt komöödiad, teisalt klassika Merle Karusoo (1944) · Nn sotsioloogilise teatri esindaja · Oli õppinud Viljandi kultuurikoolis näitejuhtimist, TRÜ-s eesti filoloogiat ja Vanemuise stuudios näitlemist, 1976
Tihti rikastel inimestel ei olnud sularaha käepärast, said laenu maa või kinnisvara tagatisel. Panem et (ludos) circenses- leiba ja tsirkust(avalikke mänge). Vaestele kodanikele jagati sotsiaalabi korras toitu ja raha, juhtumeid, kus jagati isegi orje. Amfiteatrite amfiteater colosseum 1 saj pkr. Keiser vespasianuse ajast, 69-79. Colosseum seostub neroga, sest selle kõrval oli suur kullast nero kuju(colossus). Sellest saab rooma kõige suurem amfiteater, tunduvalt suurem tavalistest teatritest, avati aastal 80, keiser titus(lasi maha suruda juutide ülestõusu palestiinas, tunnusmärk tituse triumfikaar). Pikka aega kestnud pidustustega, tegelikult ei olnud veel valmis, ehitati aastaid edasi. Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Oli väiksemaid amfiteatreid, mis avalikkusele ei olnud avatud. Oli tavalisi teatreid teatrietenduste läbiviimiseks, eeskuju saadi kreeka linnades lõuna itaalias. Roomas ehitati ehitised rooma omapäraga- vaatajad on poolringis. Kreekas üle poolringi
Ajaloolased arvavad et selle tava võtsid roomlased üleetruskitelt. Etruskitel oli komme et matuste ajal ohverdati inimesi. Roomlased hakkasid matuste puhul korraldama veriseid võitlusi. Algul mänge korraldati privaatsel perekonnasiseselt seoses matustega. Hiljem olid need nii populaarseks muutunud, et neid hakati korraldama avalikult, enam ei olnud nad matustega seotud vaid igapäevased. Selleks hakati rajama amfiteatreid. Amfiteatritel erinevalt tavalistest teatritest, mis olid sõõrilised ja hobuserauakujuliste tribüünidega, siis amfiteatrites olid tribüünid ____ ja inimesed paiknesid seal seisuste järgi kõrgemad lähemal, madalamad kaugemal. Juba I saj eKr on teada et korraldati võitlusi inimeste ja loomade vahel, populaarsemad olid eksootilised loomad: lõvid, tiigrid ja ka elevandid. On teada lahing kus sai surma palju elevante ja inimesi. Teatrite varustamiseks korraldati pidevalt retki loomade hankimiseks, loomad olid kulukad
Tsirkus pidi e.nne õhtut jälle edasi sõitma, nii võis meie etendusel hea menu olla. Hertsog üüris kohtumaja, me käisime ringi ja kleepisime müürilehti. Need olid järgmised: 348 SHAKESPEARE'! UUESTISÜND!!! IMETAOLINE ATRAKTSIOON! = AINULT TÄNA ÕHTUL! = Maailmakuulsad näitlejad David Carrick noorem Drury Lane'i Teatrist Londonist, ja Edmund Kean vanem Royal Haymarket'1 Teatrist, Whitechapel'is, Pudding Lane'il, Piccadilly's, Londonis, ja kuninglikkudest mandri teatritest ülevas Shakespeare'! näidendis PALKONISTSEEN!! Romeo . . . . . . . . . . mr. GARRICK Juha . . . . . . . . . . . . mr. KEAN S Kõigi näiteseltskonna jõudude koostegevusel! Uued kostüümid, uus lavastus, uued dekoratsioonid! TEISEKS: Jube, meisterlik ja verd tarduma panev MÕÕGAVÕITLUS Richard III-ndast! Richard III ..... . . . . . . . mr. GARRICK Richmond . . . . . . . . . mr. KEAN Pealeselle: (erilise soovi peale) Hamleti surematu monoloog!! Kannab ette kuulus Kean!
annaabi.ee 
