Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teaduslik uurimismeetod". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüpotees, uurimisobjektid, teadusharu, uurimismeetod, bioloogia, taustinformatsiooni, koguda, eksperimentaal, biomolekulid, rakud, populatsioonid, ökosüsteemid, uurimismeetodi, teaduslikud, uuritavate, katsetingimused, loodusseadused, kindlaid, meetodeid, teadustöö, sõnastus, muutuja, ettevaatlik, katsega, planeeridaKas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär
Bioloogia 1. KT kordamisküsimused Lk 13 Mida uurib bioloogia? Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Kõiki planeedil Maa elavaid organisme ning kooslusi. Millised eluomadused on rakul? Rakuline ehitus. Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud.
Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH) Kõigusoojased püsisoojased 7. reageerimine ärritusele Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Vanematele sarnased geenid. 9.kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär biomolekulide esimenmine on elu tunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide siskeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär
Sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõudlused elukeskkonnale. 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. 1) Populatsioon: põdrad kooli metsas, konnad Kaisma järves. 2) Ökosüsteem: järv, meri, mets. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Hõlmab kogumaad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 1.3 1. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 2. Missugune fakt on teaduslik? Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. 3. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Faktidest ja seaduspärasustest tehakse üldistused. 4. Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid. Probleemipüstitamine => taustinformatsiooni kogumine => hüpoteesi sõnastamine =>
Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel?- Liigi tasemel saab uurida organismi sise- ja välisehitust, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale. Miks loetakse biosfääri kõrgemaks elulooduse organiseetuse tasemeks?- Kuna biosfäär on kõige suurem ökosüsteem, hõlmab kogu maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Mis on bioloogia uurimisobjektid?- biomolekulid,rakud,organismid,populatsioonid,liigid,ökosüsteem. Missugune fakt on teaduslik?- Nimetakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani?-jõutakse, kui ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistamist ????????? Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid- probleemid püstitamine;taust
Organismid võivad elada üksikult, kolooniate, parvede, perede või karjadena. Ka need on eluslooduse organiseerituse tasemed. Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elavad sama liigi organismid. Liik jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Etoloogiaks nimetatakse loomade käitumist uurivat teadusharu. Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. Näiteks on igal liigil iseloomulik sise ja välisehitus, talitluse eripära, kromosoomides paiknev sptesiifiline geenide kogum ja kindlal nõudmised elukeskkonnale. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem
regulatsioon, humoraalne regulatsioon. 5.Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?Siseraku stabiilsus kindlustatakse nuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. 6.Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? 7.Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. NT. Tammed rkv'e Tammikus. 8.Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks?Hõlmab kogumaad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Küsimused lk.20 1.Mis on bioloogia uurimisobjektid? biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 2.Missugune fakt on teaduslik?Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. 3.Kuidas jõudakse teadusliku teooriani?Faktidest ja seaduspärasustest tehakse üldistused. 4.Nim teadusliku meetodi peamised etapid. Probleemipüstitaminetaustinformatsiooni koguminehüpoteesi sõnastaminehüpoteesi kontrolliminetulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid 5
Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega
BIOLOOGIA · Bioloogia uurib elu · Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks · Biomolekulideks võib lugeda ained mis väljaspool keha ei moodustu nt (sahhariidid,lipiidid,valgus,nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu omadused · Organismide püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga · Elu tunnusteks võib lugeda: rakuline ehitus,kõrge organiseerituse tase,aine- ja energiavahetus,stabiilne
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt
Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. Teaduslik hüpotees-Oletatav vastus, püstitatud probleemile. Peab põhinema teaduslikel faktidel.
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud,
Füsioloogia käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Anatoomia organismi ehituse uurimine Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorgamisni elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Etoloogia loomade käitumist uuriv teadusharu Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil · Sise- ja välisehitus · Talitluste eripära · Kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum · Kindlad nõudlused elukeskkonnale Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes elavad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga (ökoloogia) suurim: biosfäär ! Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase ! Peamised eluslooduse organiseerituse tasemed: · Molekulaarne
· Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. · Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Teaduslik uurimismeetod Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslikud faktid Uurimisobjekt Probleemi püstitamine muutuja Taustinformatsiooni kogumine teaduslik informatsioon Probleemi oletatav vastus Hüpoteesi sõnastamine vaatluste ja katsete korraldamine Hüpoteesi kontrollimine katse- ja vaatlustulemused Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: · mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine · mükoloogid - seente uurimine · malakoloogid - limuste, nt maismaatigude uurimine · ornitoloogid - lindude uurimine
4)HÜPOTEESI KONTROLL 5)TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSTE TEGEMINE Probleemi püstitamine Korrektselt, lühidalt ja kitsalt sõnastatud uurimisküsimus. Valitakse uurimisobjekt ja tegur (muutuja), mille mõju uurimisobjektile uuritakse. Muutujaks on niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Näiteks : Kuidas õhutemperatuur mõjutab herne seemne idanemist. Uurimisobjekt, muutuja? Taustainfo kogumine Abiks trükised, meedia, teadlased. Püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. Nt. hernest kui uurimisobjektist kui ka seemnete idanemistingimustest. Hüpoteesi sõnastamine Oletatav vastus probleemile Tugineb taustainfole. Näiteks toodud probleemile saaksime püstitada hüpoteesi : herne
1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet.
· Teaduslik uurimismeetod - Uuurismisobjektideks on rakud, biomolekulid, organismid, liigid või ökosüsteem. - Meetodid: mikroskoop, kuidas preparaati ette valmistada, kuidas vaadelda jne. TEADUSLIK MEETOD! Selle abil jõutakse teaduslike faktideni.Teaduslik fakt: nimetatakse selliseid teadmisi , mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. NR1 : Teadusliku meetodi rakendamise esimeseks etapiks on probleemi püstitamine, *Teadlaste probleemiasetus tugineb vastava teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele. st teaduslikele faktidele. *NT: kuidas temperatuur mõjutab aedherne seemnete idanemist. Määratletatakse uurimisobjekti. Tuleb selgeks teha otsija. Ja toodud näites on muutujaks temperatuur. NR2: Probleemi püstitamisele järgneb taustinformatsiooni kogumine, *Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektile kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. *Teadusliku informatsiooni võib koguda raamatukogudes leiduvast
Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadese- teaduslikele faktidele Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslikus uurimismeetodis saab eristada probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinukku ja vesinukku Anorgaaniliste põhiosa moodustab vesi
Teaduslik fakt – teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat ANATOOMIA – ehitus ; FÜSIOLOOGIA – talitlus ; PSÜHHOLOOGIA – kinnitust käitumine ; ETOLOOGIA – loomade käitumine, mis põhineb instinktidel 1. Probleemi püstitamine 7) Populatsiooni ja liigi tase – POPULATSIOONIGENEETIKA Määratletakse uurimisobjekt ja muutuja, st tegur, mille mõju ZOOLOOGIA – loomariik (ornitoloogia-linnud, ihtüoloogia-kalad, uuritakse algoloogia-vetikad) ; BOTAANIKA – taimed ; MÜKOLOOGIA – seened ; 2. Taustinfo kogumine BATKEROLOOGIA, VIROLOOGIA
1. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks 2. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel Miks peetakse rakku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks: 1. Rakk on elu esmane organiseerituse tase , kus ilmnevad elu kõik omadused 2. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia Missugune organiseerituse tasemed järgnevad rakulistele: 1. Kude on elu üks organiseerituse tase 2. 3. Teadusharu mis uurib kudesid nim histoloogiaks 4. Epiteelkoe rakkude ülesanne on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrvul ning rakuvaheaine puudub 5. Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks 6. Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse 7. Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase Kes mida käsitleb : 1
Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem. Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida.
mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Rakk. Kude on elu üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis uurib kudesid nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on eristatavad 4 põhilist koe tüüpi: epiteel-, lihas-, närvi-, ja sidekude. Ka organit võib lugeda elu üheks organiseerituse tasemeks. Elundkonnad organisüsteemid, Elundkond on samuti 1 elu organiseerituse tase. Organism rakust järgmine oluliseim eluslooduse organiseerituse tase. Sisekeskkonna stabiilsus Elundite ja elundkondade koostöö. Teadusharu, mis käsitleb
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE ● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus). Rakus on väga erinevad: ● punane verelibe e erütrosiit ● kloroplastid taimerakus ● kobarloode 3. KOE TASE- uuritakse kudesid Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. histoloogia- koeteadus 4.ORGANI E ELUNDI TASE Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. ● Taimede organid- juur, vars, leht,pung, õis 5. ELUNDKONNA TASE (pole taimedel, ainult loomariigis) 6. ORGANISMI TASE Ainurakne on ka organism ● homöostaas- sisekeskkonna stabiilne seisund ● närvid- neuraalne regulatsioon ● hormoonid - hurmaalne regulatsioon teadused- anatoomia, füsioloogia 7. LIIGI TASE
1. ELU OLEMUS 1.1 ELU TUNNUSED Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside
organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus). · Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid ja mitokondrid. Nende eraldamisel rakkudest, ei kanna need enam elu tunnuseid. · Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel. · Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud. · Tsütoloogia on teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Tsütogeneetika uurib pärilikkust rakulisel tasemel. · Ka kude on elu üks organiseerituse tase. · Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudesid. Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Koed koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse.
Kvantitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi kontrollides olemasolevat mõõdetavatest ja numbriliselt väljendatavatest muutujatest koosnevat teooriat ning statistiliselt analüüsides kas teooriast tulenevad üldistused on tõesed. Traditsiooniline, positivistlik, eksperimentaalne empiiriku maailm 4) Mida pead tegema enne uurimistöö juurde asumist? Tuleb selgeks teha mida ja kuidas uurida! Uurimustöö algab teemavalikuga! 5) Miks peab hüpotees olema ümberlükatav? Hüpotees on oletus ning „tõde“ ei saa oletada. Tõendite olemasolul peab olema võimalik hüpoteesist loobuda. Hüpoteesi tõestamine oleks pikk ja keeruline protsess, selle ümberlükkamine on kergem. Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii. Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene, hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud).
sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava. Objektiivsus, sihipärasus ja aktiivsus tagatakse uurimismeetoditega. UURIMISMETOODIKA määrab vajaliku faktilise materjali sedastamise üldise korralduse ja tingimused. Faktilise materjali sedastamine eeldab omakorda uurimismeetodite kasutamist. 5 MEETODID on suures ulatuses teadusspetsiifilised: iga teadusharu vajab just temale vajalikku informatsiooni ning selleks töötatakse välja vastavad meetodid. Kuid samal ajal toimib teine paralleelne protsess: vastavalt vajadusele võetakse ühelt teadusalalt üle meetodid rakendamiseks teisel teadusalal. Meetodeid võib jaotada rakendussihi poolest kolme rühma: 1) uuringu korraldamise (organiseerimise) meetodid; 2) informatsiooni (faktide) registreerimise meetodid, kaasa arvatud vajalikud analüütilised protseduurid;
· Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede tasand Kude- sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Oragani tasand ehk elundi tasand Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. Elundkonna tasand Elundid moodustavad elundkondi. Nt hingamiselundkond,seedimiseelundkond, suguelundkond. Organismi tasand Organism ehk elusolend ehk elusorganism on elav ja terviklik rakuline süsteem. Rakkude arvu järgi jaotatakse organisme ainurakseteks ja hulkrakseteks.
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest
Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise. Seos teooriatega ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust. Andmete kogumine on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed Ometi on väga olulisi erinevusi: Erinev auditoorium Erinev keel Teooria ja meetodi tähtsustamine Andmete esinduslikkus Teaduskeel
annaabi.ee 
