terminites: · jätkustrateegia; · konservatiivne arengutee; · sotsiaalne partnerlus. Huvitaval kombel vastavad need kolm arengustsenaariumi täpselt poliitiliste ideoloogiate klassikalise kolmnurga kolmele tipule: liberaalne, konservatiivne ja sotsiaaldemokraatlik. Analüüsi tulemusena pakutakse SE21s välja sünteesstsenaarium  teadmusühiskond. See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi. Teadmusühiskonna stsenaariumi kandev idee on lähendada Eestit arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise kui ka väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Ohtudest ja probleemidest hoolimata on jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas
aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest , mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade. Eesti Keskkonnaministeeriumi hinnang Eesti jätkusuutlikkusele Vaatamata ohtudele ja probleemidele on meie hinnangul jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Põhjus: teadmusühiskond on ainus arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi refleksiivsel teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise- kui väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid (strateegilise kavandamise institutsionaalne ja intellektuaalne tugi) ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Väikeriigi jaoks, kellel puuduvad ressursid
eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega, uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Just neile kavandatav haridusstrateegia keskendubki, pakkudes teid Eesti hariduse kvaliteedi ning selle isiksusliku ja ühiskondliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Kuid alati ei piisa edukaks toimetulemiseks ainult majandusalasest kõrgharidusest. Kui rääkida üksik indiviidist või hoopiski perekonnast, siis peaks tähelepanu pöörama
Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha. Alamklass- vaesed, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi, madalam haridustase, viletsaim tervis. Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda. · Inimvajaduste hierarhia: enesetoetusvajadus, tunnetusvajadus, kuuluvusvajadus, turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused. (Ühiskonnamudelid: agraar-, industriaal-, teenindusühiskond. Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele Info- ja teadmusühiskond- infotööstus, infovoogude juhtimine, majanduse globaliseerumine (Riik. Võim. Valitsemise vormid, riigikorralduse vormid, võimu iseloom) (vihikus)
· Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas · olulised on loovus ja meeskonnatöö 2. Ohud teadmusühiskonnas: · Mõju loodusele ja keskkonnale · Muundatud toiduained ( +GMO- d ) · Eetilised- / eetikaprobleemid 4. Heaoluriigi olemus ja ülesanded
aega, sest tegemisi on niivõrd palju, et päeva lõppedes ollakse väsinud. Kui kiire elutempo kõrvalt leidub veel vaba aega, siis otsustatakse seda enamasti kasutada puhkamiseks ning jõutakse läbi lugeda heal juhul vaid üks raamat, sest toimetused, mis kiirel ajal on tegemata jäänud, tuleb ära teha siis. Aga kui inimesel on lugemisharjumus, siis pole tal raske leida aega raamatu jaoks. Enamik noori loeb ainult kooli kohustuslikku kirjandust ega huvitu muust kirjandusest. Teadmusühiskonna areng on suuresti mõjutanud noorukite suhtumist kirjandusse. Kirjanduse roll praeguses maailmas on märgatavalt väiksem kui sajand tagasi, mil hinnati kirjandusklassika lugemist kõrgelt. Tänapäeval veedavad noored aega linnas sõpradega koos olles ja lugemine näib olevat tagaplaanile jäänud. Eelmisel sajandil hariti end raamatute kaudu. Kaasaja noorukitel on enesetäiendamiseks palju enam võimalusi ning sageli on esimeseks valikuks internet, teatmeteoste juurde jõutakse aina vähem
-tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära -aja-töö asemel tuli tulemus-töö 6. Eesti kohta postindustriaal ingo ja teadmusühiskond -infoühiskond- kuna informatsioon on kättesaadav üle 80% rahvaste, aga kardan et seda ei osata ära kasutada. 7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise -riigi sekkumine majandusse, sotsiaalsete hüvede suur oskakaal -riik on endale võtnud lisaks sotsiaalabi ja majandust reguleerivaid
muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus 4.ühiskonna juhtumine peab olema tsetraliseeritum. Valitsusse peab kaasama spetsialiste 5.tgev keskklass, kes töötavad ametinikena 6. tehniline progress lähendab inimeste elustiile 7.Massitootmine ja massikultuur; massimeedia- auditooriumis on nii rikkad, kui vaesed. 4.Teadmusühiskonna kujunemine ning sellega kaasnevad ohud. Nt Ühiskond , kus infot kasuattakse majanduses ja poliitikas pidevalt ja oskuslikult nim. TÜ. Oluline on: loovus ja meeskonnatöö; ülemuse ja alluva rolli muutus; töötaja peab ise oma tugevust kavandama Ohud: mõju loodusele; muundatud toiduained, eetilised probleemid. 5.Heaoluriigi olemus ja ülesanded HR püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi nind sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulede jaotamisse.1.Riik hakkab toetama turu väliseid
tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis, kus inimesed olid muutunud lähedastemaks, oli masstootmisel ja massikultuuril. Raadio, televiisor või külmutuskapp ei olnud eurooplastele ega ameeriklastele enam kättesaamatu luksuskaup. Postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks on kujunenud massimeedia. Teadmusühiskonna kujunemine Varasemast olulisemaks oli muutunud suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave muutus aina hõlpsamalt kättesaadavaks igaühele. Arenenud postindustriaalset ühiskonda hakati kutsuma ka infoühiskonnaks. Tulid kasutusele satelliit- ja kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid ja internet, millede kaudu oli teabe edastamine lihtne ja kiire. Leiti, et nii poliitilised kui majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele
Keskne oht on seotud ajakaotusega (otsuste tegemise protsess muutub pikaajaliseks, läbirääkimised venivad, paljude otsuste vastuvõtmine võib jääda hiljaks). 9 SÜNTEESSTSENAARIUM: EESTI KUI TEADMUSÜHISKOND Stsenaariumi tunnused Antud stsenaarium kujutab endast püüdu sünteesida kolme eelnevalt esitatud stsenaariumi tugevaid külgi. Sünteesstsenaariumi ideeks on lähendada Eestit maailmas kujunemisjärgus olevale teadmusühiskonna põhimõttele. Eesti sansiks on sihiteadlikult kombineerida ühiskonnas juba olemasolevaid algeid ja huvisid teadmusühiskonna mudeli elementidega. See on mudel, mille sisuks on: · Teadmusjuhtimise ja õppiva organisatsiooni põhimõtete omaksvõtt ja rakendamine nii riigivalitsemises kui avalikus ja erasektoris, poliitiliste otsuste allutamine otstarbelisele kaalutlemisele ja tagasisidestatud analüüsile.
Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, kuid turumajandu mõõduka riigipoolse planeerimisega. Teadmusühiskond - ühiskond, kus teadusuuringute tulemusi kasutatakse kõigis põhilistes elu valdkondades ehk majanduslikud, poliitilised jms otsused põhinevad teaduslikel uuringutel ja analüüsil Teadmusühiskonna eellaseks on infoühiskond, kus info on küll kõigile kättesaadav ja infotehnoloogiat kasutatakse kõikjal, kuid teadusuuringud ei ole otsuste tegemisel olulised. Kujunes tänu sateliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile, mis muutsid info kiiresti ja kergesti kättesaadavaks. Olulisel kohal teadus, uurimisasutused, haritlaste rohkus ja teaduse rahastamine Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi.
vabamalt ja rohkem. Peamiselt areneb elektroonikatööstus.Oluline osa inimeste meelalahutusel.Perede suurused vähenevad ja inimeste hulk hakkab kahanema.Jätkub maavarade liigne ammutamine ning kasutamine (eriti oluliseks muutuvad nafta ja selle saadused).Endiselt suureneb jäätmeteke.Võetakse kasutusele üha uusi kemikaale, mille omadused pole teada ning nende tekitatud kahjud keskkonnale.Reostatud õhk, vesi, pinnas jne. Me liigume vaikselt teadmusühiskonna poole kuid me veel ei ole seal. Oleme siiski infoühiskonnas. Kasutatud kirjandus: Majanduse õpik Gümnaasiumile, EE 5 Tallinn kirjastus "Valgus"
Inimesi võrdsustati rohkem. Kaubelda said kõik, tekkis konkurents kaubanduses. Oma arvamusi avaldati rohkem, millega võis saada rohkem ideid juurde kuidas muuta ühiskonda paremaks. Muutused olid ka tööstuses, enam ei olnud ainult põllumehed vaid töölised. Elustiili poolest muutus see et inimesed kolisid rohkem linna poole, kus oli võimalik siis tööd leida, kaubelda jne. Noored suundusid rohkem linna, kus saadi siis sotsiaalset abi. 3.Nimeta tööstus ja teadmusühiskonna iseloomulikke tunnuseid. Iseloomulikuks tunnuseks on see,et teadmusühiskond ja ka tööstusühiskond muudab töö iseloomu. Iseloomulik oli ka linnaelu, teadmusühiskonnas liikus veel enam inimesi linna,seda tehti aga ka tööstuse ajal.Leibkonna mudelid muutusid,pered olid väiksemad,sest üldiselt nooremad liikusid linnadesse.Teenuste tarbimine suurenes järk-järgult. 4.Nimeta milliseid muutusi tõi kaasa ja põhjenda miks muutused toimusid 1.tööstusühiskond 2
paljuski ka läbi meediavõrgustike. Võrgustike keskmes on info, mis neid suhteid toimimas hoiab. Teadmusühiskond on mõnes mõttes katse arendada edasi infoühiskonna ideed ning astudes vastu infoühiskonna idee kriitikale, luua uus kontseptsioon, Erinevalt infoühiskonna mõistest, mille erinevaid definitsioone ühendavaks tunnuseks on arusaam üha suurenevatest ja samas üha kättesaadavamaks muutuvatest infovoogudest, tõstab teadmusühiskonna kontseptsioon ühiskonda organiseeriva printsiibina esile võimet infot selekteerida, mõtestada ja kasutada ning selle tulemusena ka otsuseid langetada. Kuid ka sellel ühiskonna tõlgendusel on omad kriitikud, näiteks tuuakse teadmusühiskonna kontseptsiooni puhul kriitilise noodina esile küsimus sellest, kui suur on tegelikult teadmiste osakaal otsuste langetamisel. TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna uuringutes on kasutatud TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon
ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Teadmusühiskond  kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge Teadmusühiskonna tunnused: - paindlikum ja vabam töökorraldus - oluline on loovus - oskus töötada meeskonnas - oskus rakendada oma teadmisi - ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Postindustriaalse ühiskonna tunnused:
Tekivad inimesed, kes enam tööd teha ei saa, näiteks vanurid ja lapsed. Majandusmudeli toimimiseks pidi riik hakkama inimesi toetama. Sotsiaalse stratifikatsiooni vorm on varanduslik, oluliseks saab raha. Bürokraatia, sest pidi hakkama pikemalt ette mõtlema. Kanveiermeetod tööstuses. Võeti kasutusele leiutisi. Töö tootmisprotsessi parandamiseks. Postindustriaalühiskond oli 20. sajandi viimane veerand. Peamine hõive teenindavas sektoris. See on etapp industriaalse ja teadmusühiskonna vahel. Põhiressurss on teadmised, mitte masinad. Põhiliseks institutsiooniks saab ülikool, mitte firmad. Tekivad ärikorraldajad, sest paljud firmad muutuvad rahvusvahelisteks. Riigi rolliks saab kordineerida majandust, mitte luua majanduskeskkonda. Tugevneb keskklass, inimeste eluolu paraneb  nad ei ole rikkad, aga elavad hästi. Massikultuur, mis on seotud keskklassi tekkega. Inimestel on televiisorid, saavad maailma sündmustest rohkem teada.
Põhineb teadusuuringute tulemustel, töö paindlikuse hindamisel ja innovatiivsusel. 2. Majanduskasvu olulised tegurid on .... kapital, tehniline progress, loodusvarade kasutamine ja areng, rahvastik ja tööjõukvaliteet. 3. Mis on deindustrialiseerumine? Deindustrialiseerumine on sotsiaal- majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas. 4. Nimeta teadmusühiskonna tunnused? Paindlikum ja vabam töökorraldus, oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, oskus rakendada oma teadmisi, ülemuse ja alluva roll pole kindlalt määratletud 5. Väljaränne Eestist. Miks lahkutakse? Parem elukeskkond, sobivam kliima, parem töö, isiklikud põhjused 6. Inimressurssi väärtustamine. Kuidas saavutame inimressursi kvaliteedi? Viimastel aastatel on inimressurssi hakatud rohkem väärtustama.
tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Postindustriaalühiskonna tunnusjooned. Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Info- ehk teadmusühiskonna tunnusjooned. Infoühiskond  arenenud postindustriaalne ühiskond. Info on kujunenud oluliseks kõigis elusfäärides. Avardunud on teabe edastamise võimalused. Rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele jne. Teadmusühiskond on terviklik ühiskonnakorraldus, mida iseloomustab tegutsemis- ja otsustuskultuur, kus ühiselt püstitatud ja aktsepteeritud eesmärkide saavutamine toetub ennekõike teadmistele, analüüsile ja tagasisidele
puudujääke ning kõik ei saa endale kvaliteetset ja kallist õppimist suures linnakus lubada. Seda näitavad ka uuringud, mille kohaselt on Indias ligi 268 miljonit kirjaoskamatut. Teisest küljest on misjonärikooli mudel humanistlike väärtuste õpetamise koha pealt kindlasti eeskujuks rangetele läänelikele koolidele, kus põhieesmärgiks on võetud teadmiste omandamine ja seejärel alles ,,pehmete" väärtuste õpetamine. Teadmusühiskonna lävel tõdeme paratamatult, et meil on vaja omandada teadmisi, end harida ja neid oskusi ning teadmisi rakendada praktikas, et ühiskond toimima panna. Üks ainsaid võimalusi selleks on omandada kooliharidus, sest tänapäeval ei ole lapsevanematel küllalt aega ja teadmisi oma lapsi õpetada. Lisaks sellele õpib laps koolis sotsialiseeruma, leiab uusi sõpru ning avardab oma silmaringi. Kool on kujunenud ühiskonna lahutamatuks osaks.
PISA näitab, et ettekujutus maailmast, mis on jagatud rikasteks ja hästi haritud maadeks ning vaesteks ja viletsa haridusega maadeks, on aegunud. Eesti on PISA uuringus kokkuvõttes 13 kohal 65 riigist. 11. Millised on Eesti hariduse viis väljakutset (Eesti haridusstrateegia 2012-2020 projekti alusel). 1. Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole. 2. Õpetaja positsiooni ja maine tõus. 3. Õppes osalemise kasv. 4. Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega. 5. Digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks. 12. Millised viis tähtsamat haridusvaldkonna indikaatorit (eesmärki, sihtmärki) on püstitatud Euroopa Komisjoni poolt 2020. aastaks? Kuidas Eestil läheb? 1. Vähemalt 95% lastest vanuses 4-6 a peaksid osalema alushariduses. 2. Madala funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise ja loodusteadusliku kirjaoskusega 15- aastaseid noori peaks olema alla 15% vanusegrupist. 3
suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele
tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. 4. Inimeste elustiil - eluolu ja tarbimine ühtlustus, elatusetaseme üldine tõus. Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused: 1. Konveieritöö asendus paindlikuma ja vabama töökorraldusega 2. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi 3. Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud. 4. Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama. Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith  väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi  tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx  mõistuspärasus, kapitalism  tootmisvahendid ja toodang kuuluvad
Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. 1.3 Teadmusühiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevõtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave oli mõjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus üha hõlpsamini kättesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks
isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv
................................................................................................................ 158 7 Sissejuhatus Viimastel aastatel on Interneti kaudu toimuva suhtluse tähtsuse üha laiem teadvustamine kõikidel elualadel tekitanud vajaduse kultuuriveebi kvaliteedikäsiraamatu järele. Eeskätt kultuurivaldkond etendab olulist rolli info- ja teadmusühiskonna eesmärkide saavutamisel, mis on kokkuvõtvalt järgmised: levitada kultuuri kõikidele kodanikele ja seeläbi edendada Euroopa lisandväärtuse teadlikku kasvu ja tunnustamist. Seetõttu on kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat kasulik vahend, mille abil saavutada ühine üle-euroopaline lähtekoht, et edendada kultuuri- ja teaduspärandi kättesaadavust Internetis. See on peamine osa Euroopa kultuuripärandi
Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2007Â2015 ,,Teadmistepõhine Eesti" (2006) Strateegia "Säästev Eesti 21" kohaselt on jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses. Sealjuures ei tule keskkonnakaitse eesmärgiks seada lihtsalt ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine. On leitud, et edasine areng peaks toimuma teadmusühiskonna suunas. Teadmusühiskonna ideaaliks on oma arengut ratsionaalselt kavandav ja kavandatut kooskõlastatult realiseeriv ühiskond Strateegias tunnistatakse, et jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas on praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Praeguses Eestis puudub pikaajaline arengustrateegia, samuti keskus, mis peaks taolise strateegia väljatöötamisega tegelema. Selline keskus ja selle juurde kuuluv koostöövõrgustik ning dialoogikultuur on vaja luua.
Kui varem võrreldi enda elu vanavanemate omaga, siis nüüd eakaaslaste omaga teistes riikides. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutus oluliseks, poliitilised ja majanduslikud otsused pidid tuginema teadusele, analüüsile  info pidev ja oskuslik kasutamine poliitikas ja majanduses. Töö iseloom muutus  paindlikum ja vabam töökorraldus, loovus, meeskonnatöö, laiapõhjalised teadmised ja ettevalmistus. Teadmusühiskonna ohuks tootmise ja tehnoloogia mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule, eetilised probleemid (kloonimine, GMO). o Siirdeühiskond  ÜHISKONNA ARENGUETAPP, MILLE KÄIGUS DIKTAATORLIKUD VÕIMUSTRUKTUURID JA ÂSUHTED ASENDATAKSE DEMOKRAATLIKEGA, TOIMUB ÃœLEMINEK DIKTATUURILT DEMOKRAATIALE. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõpuks võib pidada hetke, mil demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis
biotechnology), mere mineraalressurssides ja sinises energias (Blue energy). (Näiteks vetikate kasvatamine biodiisli tootmiseks, kala sööda komponentide valmistamine loomsetest jäätmetest, sulgedest jms, vesiviljeluses tekkivate jäätmete ärakasutamine ehk `aquaponics', jne). Nende eesmärkide saavutamine ja tänaste väljakutsete ületamine eeldab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust, tõhusamat teadmussiiret, hariduse tugevamat seostamist teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega ning tööandjate ja teadus-arendusasutuste senisest tõhusamat koostööd kvalifitseeritud tööjõu tagamiseks sh. tunduvalt laiemat kaasamist õppekavaarendusse nii kutse- ja kõrghariduses kui ka tervikuna elukestvas õppes. 23 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused 24 http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/c/document_library/get_file?uuid=a39fd20b-9fbc-402b-be8c- b51d03450946&groupId=10157 25 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused 26
annaabi.ee 
