Teadus, moraal ja kvaliteet 1) Uurimisvabaduse põhimõte peaks tasakaalustama teadlaste poolt välja selgitatud (uut) informatsiooni ning (liht)inimeste “reaktsiooni” mingite väidete/uute teadmiste kohta. Selle põhimõtte rakendamisel peaks saama rahuldatud nii inimeste teadmisjanu kui ka inimõiguste mitterikkumine, kuid see eeldab teadlastelt adekvaatseid ja arukaid otsuseid oma uuringute avaldamise (ja tegemine) osas. Kui kogu eelnev jutt kokku võtta, võiksin öelda, et teadlastel on võimalus ja õigus vabalt valida uuringu teemad ja muu, kuid nad peaksid arvestama teemat valides eetikaga ja üldiste moraalinõuetega. 2) Antud küsimus on mitmetahuline ning mul on keeruline mingit kindlat seisukohta võtta. Ühest
Romaani "Sagräännahk" peategelasel Raphaelil on elule kõrged ootused. Romantistlike sugemetega teosele omaselt on tal erakordsed vaimuanded, kuid samas imetleb ta kulda ja karda. Olles küll hella ja siira südamega, ihaleb ta külma ja küünilisse kõrgseltskonda. Kas Raphaeli püüete luhtumise taga ei seisnud mitte tema enda paradoksaalne loomus? Kui Raphael de Valentini vaese noormehena Saint-Quentini võõrastemaja uberikus elas, tärkasid temas filosoofi teadmisjanu, äärmine töövõime ja lugemisarmastus. Ta asus kirjutama peenekoelisi, sügavmõttelisi teoseid. Paraku vaid selleks, et äratada kõrgseltskonna tähelepanu ja teenida raha. Kas tõesti peaks vaimuinimest huvitama kõrgseltskonnas hooplemine? Võõrastemajas on Raphaelil võimalus ära kosida ka veatuna näiv Pauline, aga siiski ei tee ta seda. Nimelt suudab noormees armastada vaid neidu, keda kaunistamas siid ja kasmiir. Kahtlemata ei nõua tõeline armastus sellist
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel
): 1644-1912 / 1644-1911 Vana-Hiina kronoloogia järgi olid esimesed hiina imperaatorid: Fu xi [fu si](2852-2737 eKr), Sheng Nong [senn nun](2737-2697), Huang Di [huan di] (2697-2597), Yao [jao](2356-2258), Shun ehk Wo Di [sunn, u di] (2256-2208) nn. müütiline ajajärk. Xia dünastia (2205-1767) nn. legendaarne ajajärk. Ajalooline ajajärk: Shang-Yini dünastia (1766-1123), Zhou dünastia (1122-221 eKr) jne. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Hiina 2. Teadmisjanu ,,Vana Hiina" LK 11-14 3. Teadmisjanu ,,Vana Hiina" LK 36-37 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Viie_elemendi_õpetus
aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoogika põhimõtted laps loob end oma sisemiste jõudude abil lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid laps on tervik last ei tohi loodusest lahutada lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Kasvatus põhimõtete kujunemine Eestis Carl Heinrich Niggol (1851-1927) Võib pidada Eesti koolieelse pedagoogika teerajajaks viieköiteline teos "Kasvatuse radadelt" tuntumad õpilased E.Treffner,M
olemasolu konkreetses tekstis 13) Arhetüüp Sarnaste isikute objektide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud. 14) Antiik Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, Euroopa vanim kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes. Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust. Kirjanikud: Moliere 17) Barokk 17.-18.saj, kujundite peenus, sümbolistlik, allegooriline, vastandid, kontrastid, pessimistlikum kui renessanss
ning väärib märkimist, et kui Gounod 1893. aastal suri, oli selleks ajaks „Fausti“ Pariisis esitatud juba üle tuhande korra. Ameerika Ühendriikides oli see niivõrd populaarne, et 19. sajandil alustati mitu aastakümmet New York’i ooperihooaega just nimelt „Faustiga”. Doktor Faust oli teadlane, kes oli terve oma elu püüdnud kõiki maailma varjatud saladusi tundma õppida. Ometigi mõistis ta oma surmatunnil, et sugugi kõike ta siiski ei tea ning tõeline elu jäigi elamata. Teadmisjanu, unistusi ja isegi Jumalat maha needes, kutsub ta kogemata enda ette saatan Mefisto. Saatan pakub Faustile kuulsust, rikkust ja võimu, kuid oma parimad päevad läbi elanud teadlast ahvatleb vaid noorus, mille abil ta armuda ja elu võlusid nautida saaks. Ta sõlmib Mefistoga lepingu, mille tagajärjel tema soov täitub. Faust armub noore Margarete ilusse ning teeb kõik, et ka neiu teda märkaks. Samal ajal on
jätma ja Euroopasse tagasi pöörduma. Kõikidel tema reisidel saatis teda tema ainuke laps, poeg Mario Montessori. Mario juhatas ka Rahvusvahelist Montessori Assotsiatsiooni (asutatud 1929), mille eesmärgiks oli Maria Montessori teadusliku pärandi levitamine pärast tema surma. Montessori lapse ja õppimise olemuse kohta laps loob end oma sisemiste jõudude abil lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas – ega isegi võimalik – eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest
Kuid Vähehaaval, alates protestantismi tekkest ja vastureformatsioonist ning 18. sajandi pedagoogika ja 19. sajandi meditsiini mõjul kaotas see rituaalse aura ega olnud enam eksklusiivne. Enam ei räägitud mitte üksnes tehtust (seksuaalaktist) ja selle tegemise viisist, vaid kanti ette ka tegu saatnud ja seda ümbritsenud mõtted, maaniad, kujutluspildid, ihad ning naudingu modulatsioonid ja kvaliteetki. Viisid, kuidas uusaja läänemaailmale iseloomulik seksiga seotud teadmisjanu pani ülestunnistamise rituaalid tööle teadusliku ranguse raames: "rääkimapanemise" kliinitise kodifitseerimise kaudu, üldise ja kõikjale ulatuva kausaalsuse postulaadi kaudu, seksuaalsusele loomuomase latentsuse printsiibi kaudu, tõlgendamismeetodi kaudu, ülestunnistuse avaldustest meditsiinilise nähtuse tegemise kaudu. Seksuaalsuse põhijooned vastavad seksi kohta tõde tootva diskursuse funktsionaalsetele nõuetele. Ülestunnistamise tehnika ja teadusliku diskursuse
ümbermõõtu on sama, mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu. Sfinksi ja püramiidide vanust on hinnanud Bauval Orioni tähtkuju abil. Nimelt tema väidab, et maakera on orioni tähtkujuga teatud asendis olnud vaid ühel aastas 26 millenniumi jooksul. Tema väitel on Giza püramiidid ja sfinks tehtud aastal 10500eKr. Kasutatud kirjandus 1. Dr. Hart, George. "Vana-Egiptus". Sarjast Teadmisjanu. 1995. 2. Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995. 3. Burton ja Cavendish, Rosemary ja Richard. "Maailma imed". 1991. 4. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0008/giza.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/pyramiidid_annulahe.htm 7. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/pyramiidid.htm 8. http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/cheopsi_pyramiid.htm 9. http://www.tmk.edu
Õppimine on motiivide ja strateegiate kombinatsioon. Iga kombinatsioon määrab erineva lähenemise õppimisele. Motiiv määrab ka ära strateegia läbi õppija personaalsete vajaduste. Selle käsitluse järgi on pinnapealse õppija motiivideks vältida ebaedu, teha võimalikult vähe tööd ning saavutada tasakaal töötegemise ja läbikukkumise vältimise vahel. Pinnapealse õppija strateegiateks on faktide pähe õppimine ja reprodutseerimine. Sügava õppija motiivideks on seevastu teadmisjanu ning soov õpitavast aru saada, mis paneb teda lisamaterjale otsima ja lugema, arutlema ning reflekteerima. (Triin Marandi, 2005) Õpistrateegiate kasutus on seotud õppijate: · motivatsiooniga, · kognitiivse stiiliga, · mitme keele õppimise kogemusega, · rahvusega, · kultuuritaustaga, · sooga, · vanusega jne. 1.Mälustrateegiad mõtteliste seoste loomine, kujutiste, piltide ja heli kasutamine,ülevaatlik
Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud. Teades oma eluviisiga kaasnevaid tagajärgi, on hiinlastel olnud juba ammustest aegadest kombeks püüda kõigest väest kasutada looduskeskkonda kõige tulemuslikumalt. Konfutsiusele tähendas hiinlaseks olemine Zhou dünastia kultuurilise pärandi jagamist ja selle väärtuste tunnustamist. [5] Kasutatud kirjandus 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Hiina 7. Teadmisjanu ,,Vana Hiina" LK 11-14 8. Teadmisjanu ,,Vana Hiina" LK 36-37 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Viie_elemendi_õpetus 10. http://wiki.zzz.ee/index.php/Astraalmütoloogia(Hiina) 11. Teadusjanu ,,Vana Hiina" LK 52-53
Mõtted, mis viisid töökooli ideeni: kodanikukasvatus, kõlbeline kodanik-suudab ja soovib täita mõnd ülesannet, aidata õpilasel leidaoma koht ühiskonnas. Maria Montessori 1870-1852) uuenduslikud ideed olid revolutsioonilised tollaste ideede valguses. Montessori on lapse loomust kirjeldanud järgmiselt: l · laps loob end oma sisemiste jõudude abil; · talle on loomuomane uudishimu ja teadmisjanu; · lapse arengus on tundlikkuse staadiumid, mil on tal teatud oskusi kergem omandada; · laps on tervik; · tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu; · last ei tohi lahutada loodusest; · õppimine on isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri; · lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks.
" · Inimhinge tundja Sigmund Freud pidas luuletajaid "meist, tavalistest inimestest" paremateks inimhinge tundjateks, sest nad "joovad jõgedest, milleni teadus pole veel jõudnud". (Leikola 1980: 1819) MIS ON TEADUS? · On neid, kelle meelest kunstis ja teaduses on palju ühist: · Kirjanik Flaubert: "Luule on niisama täpne teadus kui geomeetria." · Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu kirg. Sest teadmisjanu on nagu viinahimu, armuhimu, mõrvahimu, mis tekitavad tasakaalutuid loomusi. Mitte teadlane ei aja tõde taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised
mäng ja töö laste endi tingimustel kunstis ja muusikas, keeltes, teaduses, geograafias ja praktilises elus ning ka meelte hariduse. (http://web.zone.ee/kris27/Kursuste%20tehtud%20t %F6%F6d/montessori_referaat2(1).doc) Montessori lapse ja õppimise olemuse kohta. Lapse loomust ja õppimise olemust on Maria Montessori kirjeldanud järgmiselt: laps loob end oma sisemiste jõudude abil lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas - ega isegi võimalik - eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest
mida saab korduvalt kasutada ning millega voolimine võimaldab lastel kasutada nii oma meeli kui ka fantaasiat. Montessori pedagoogika Montessori pedagoogika on teaduslik pedagoogiline kasvatus- ja haridus- süsteem lastele vanuses kuni 12 aastat, mis on välja töötatud arsti, psühholoogi, pedagoogi Maria Montessoori (1870-1952aa) poolt. Maria Montessori on lapse ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt: laps loob end oma sisemiste jõudude abil, lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust, laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas - ega isegi võimalik - eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest, lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega
Teistele tundub, et kasiinos mängimine on sotsiaalse staatuse oluline osa ning suunduvad mängusaali. Mõned inimesed võivad lausa luua terve sõprade võrgustiku, kelle siis käia koos kasiinodes ja mängida hasartmänge. · Vaba aja veetmise nautimine. Küll on meeldiv, kui saad endale lubada olla vaba, ning teha seda, mida ise tahad. Mõnele inimesele on hasartmäng omapäraseks intellektuaalseks treeninguks, mis toidab teadmisjanu, paneb mõtlema ja analüüsima. · Kurvameelsus, surutus, apaatsus ehk teisisõnu depressioon. Hakatakse mängima, et kinni mässida ja unustusse viia oma probleemid. · Soov riskida. Risk tähendab olukorda, kus pole võimalik täpselt teada, mis juhtub, kuid on võimalik tulemuse tõenäosust ette aimata. Risk teravdab tundeid. Mõnikord saab vaid riskides end elusana tunda. 4.5 Probleemsed hasartmängimise vormid
identiteet ja kõrge enesehinnangu saavutamine, inimestevahelised motiivid ja kõige levinum põhjus raha teenimine. 1. Põnevalt vaba aja veetmine Võimalus suurelt võita ja kaotusrisk tekitavad üldiselt erutust, mida mängur naudib. Nii mõndagi mängurit iseloomustab kõrge põnevuse ja stimulatsiooni vajadus ja elamuste otsimine. (Federman, Drebing & Krebs 2005:47) Osadele inimestele on hasartmängud omapärane intellektuaalne treening, mis toidab teadmisjanu ja sellega kaasnev risk teravdab tundeid ja annab võimaluse end elusana tunda(Sepel 2007: 30) "See mängimise motiiv on ilmselt levinum noorte ja noorte täiskasvanute seas ning tähelepanukontsentratsioonihäiretega inimeste hulgas" (Federman, Drebing & Krebs 2005: 47) 2.Põgenemine teise reaalsusesse Kui elus tekivad erinevad probleemid või erinevad sisekonfliktid, ei leia mitte kõik inimesed endas seda jõudu, et neid lahendada
Teadmine eeldab üksikust ülemast ainest. Teadmine puudutab seda, mis ühendab erinevaid üksikasju, mitte seda, mis on erilist mingis teatud üksikus. Olemas on vaid üksikud asjad, mingit iseseisvat ja erilist universaalide maailma ei ole. Universaalidel ei ole iseseisvat positsiooni. Peamine erinevus Aristotelese ja Platoni vahel on ontoloogias. Metafüüsika uurimisobjekt Kõik inimesed püüdlevad oma loomult teadmiste poole. Teaduslik teadmine on omaette väärtus. Teadmisjanu tekib imestamisest. Teadmine eeldab teadmisi põhjustest. Kõige väärtuslikum teadmine on teadmine kõige esmasematest põhjustest. Tarkus tegeleb põhjuste ja alustega. Metafüüsika on kõige üldisemate aluste ja esmaste põhjuste uurimine. Ta uurib olevat olevana. Põhjuste analüüs Teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Ainelised, materiaalsed, vormiv, võimalikkuse põhjus. Toimiv põhjus, lõpp-põhjus. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub.
Tuleb öelda, et lasteaed valmistab mudilasi ette eluks, mis on tähtsam, kui miski muu. Aga see, et lapsed õpivad siin kergesti spetsiaalsete materjalide abil kirjutama, lugema, tutvuma matemaatika alustega, on vaieldamatu. Maria Montessori on lapse loomust ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt, samu põhimõtteid on välja toonud ka Johannes Käis: laps loob end oma sisemiste jõudude abil; lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma; lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust; laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas - ega isegi võimalik - eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge; last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest;
millega ta sageli lühikesi lauseid moodustab. Õppimine Taipab, et ümberolevaid objekte liigutades võib neist rohkem teada saada. Näiteks keerab esemed ümber, et näha, mis teisel pool või sees on. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust, mõtleb mänguasju tegelaskujudena kasutades välja lugusid ja etendab stseene. Jälgib sind hoolikalt ja matkib su tegevust, õppides nii uusi oskusi. Lapse teadmisjanu on kustumatu ja piiramatu ning ta esitab kõige ümbritseva kohta palju küsimusi. Saab igasugustest selgitustest järjest rohkem aru. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand Meeldib teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega mänguasju jagada ega oska veel nendega koos mängida. Suudab ise lusikaga süüa. Potilkäimisega on tõenäoliselt juba algust tehtud, kuid laps ei suuda oma põit ja soolestikku veel täielikult kontrollida.
tempot, ärge sundige teda endaga sammu pidama. 13 Koolieelik hakkab esitama küsimusi ,,Miks?", ,,Millal?", ja ,,Kas ma tohin..?" Küsimuste jada ei taha lõppeda. Esitades pidevalt uusi väljakutseid ja küsimusi, on ta midagi Sokratese ja prokuröri vahepealset. Tal on palju õppida. See on tema töö. Meie kohus on aga kõigile neile küsimustele sobivad vastused leida, neid küsimusi toetada ja põhjendatult seletada. Lapse teadmisjanu tuleb austada. Võib viivitada vastuse andmisega, isegi tunnistada, et te vastust ei tea. Ärge unustage rahu säilitada, andke eeskuju olles lahke, andestav ja tunnustav. Karistuseks laske tal mõnda aega üksinda olla, lükake mingit lõbustust edasi, muutke keskkonda, võtke mänguasi ära või keelustage mõni privileeg. Kui ütlesite ,,ei", siis nii ka jääb. Käituge nii, nagu tahaksite, et teie laps käituks.
Otseselt toodi välja soovitajatena õpetajat ja sõpru. Tore on teada, et minu eakaaslaste seas on inimesi, kes räägivad omavahel lugemisest ja soovitavad üksteisele raamatuid. See loob ühised huvid ja nii saab võrrelda arusaamu kirjandusest või mõnest teemast, on, millest rääkida. Aavo Kokk, Eesti Päevalehe ajakirjanik, on öelnud artiklis ,,Siiani käivad külmavärinad" (05.11.2008), et ühine kogemus liidab meid ja aitab edasi mõelda, koostööd teha. Rõõmustab teadmisjanu 46 %. Tahaks arvata, et niisugune suhtumine on omaalgatuslik. Et osatakse valida ja vajadusel nõu küsida, et seejärel ise valikuid teha. Võrdlus veebist lugemise ja paberkandjal lugemise vahel. 25 Veebist lugemise poolt oldi seepärast, et see on käepärasem, mugavam, info on ainult ühe kliki kaugusel. Seal on näha teiste arvamusi loetu kohta. Ei nõua materiaalseid kulutusi
oli suur menu 14. ja 15. sajandi Prantsusmaal. Farsse iseloomustavad kindlad tegelastüübid, nagu patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Tuntuim prantsuse farss on anonüümne "Isand Pathelin". Hiljem taandus farss jämekoomiliseks jandiks. Faust ka Doktor Faust; saksa õpetlane, kes legendi järgi müüs oma hinge kuradile, et saavutada võim inimeste ja looduse üle. Faust kehastab inimese püsivat elu- ja teadmisjanu. Fausti kuju on kasutanud oma värsstragöödia Johann Wolfgang von Goethe (17491832). fili'd vanade keltide laulikud-jutuvestjad, kes olid ka ennustajad ja kuningate nõuandjad. filosoofiline romaan ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (19121977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor vt rahvaluule. formalism kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse
annaabi.ee 
