Narkootilised ained ja aju Sõltuvus Ihaldus, tung Võimetus Võõrutusseisundid Tolerantsuse teke Aeg Kanep THC(tetrahüdrokannabinool-C21H30O2) Kaifitunne-lõõgastunud, rahulik Kõrvaltoime: koordinatsioonihäired, nälg ja mäluhäired Dopamiin Hävitab ajurakke > Ei teada täpselt. Tubakas Nikotiin (C10H14N2) Tunned end mõnusalt Atsetüülkoliin Tekitab tolerantsust Tugev iha tubaka järgi Kas kanepi suitsetamine on parem kui tubaka suitsetamine? https:// www.youtube.com/watch?v=fNBTD7awlno Kasutatud allikad: http://www.jellinek.nl/brain/index.html http://et.wikipedia.org https://www.google.ee/ - Pildid
Külvisügavused · Kerge muld Tomat 0,3-0,4 cm Kapsas, kaalikas 1-1,5 cm Sibul, till 1,5-2,5 cm Peet 2,5-4 cm Aedhernes kõrvits 4-5cm Aeduba 4-5cm · Rasked mullad Tomat Kapsas, kaalikas 0,5-1 cm Sibul, till 1-2 cm Peet 2-3cm Aedhernes, kõrvits 3-4 Aeduba 3-4cm 2 kt Juurköögiviljad Redis: · Kuulub ristõeliste sugukonda, rõika perekonda · On aedrõika teisend · 1. A taim · Toiduks tarvitame juurikat (koorimata) · Seeme hakkab idanema 1-3 C · Kasvu temperatuur on 12-18 C · Tõusmed taluvad -3- -4 C külma · Vajab kobedaid muldi · Ei talu värsket sõnnikut · Külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul (esimene kord aprilli lõppul) Rõigas: · Kuulub ristõeliste sugukonda · Esineb ühe ja kahe a. taimi. Eestis kasvatatakse 1.a taime · Meil kasvatatakse musta koorega talirõigast · Toiteväärtus kõrgem kui redisel
ta teeb südamega. See väljendub tema käitumises väga hästi. Tihtipeale tööandja just selle järgi oma töötajaid valib ja neid minema saadab. Kes ikka oma tööd hinge ja armastusega teeb, sellel on ka head saavutused. Kõik see jutt just viitabki sellele, et ei tohi magada oma elu maha, vaid tuleb leida oma elu eesmärk ja seda targasti ära kasutada. Töö on see, mis toidab ja see, mis toob toidu meile lauale, mida me igapäevaselt tarvitame elus püsimiseks. Niiet, tehke tööd ja tundke sellest rõõmu!
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub." (Mati Unt) Järjest rohkem on inimesi, kes elavad üks päev korraga ja vaid enda jaoks. Selline mõtteviis viib inimkonna hukatusse, sest siis ei hoolita teistest ning tehakse kõik, et enda tahtmist saada. Samuti ei mõtle me, mida enda tervisele teeme, elades ühe päeva kaupa. Üldlevinud on mõtlemine: ,,Homme hakkan trenni tegema!" Homme võib aga juba hilja olla. Tarvitame mõtlematult mõnuained ning ei mõtle tagajärgedele. Samuti ohustab vaid endale elamine mitte ainult meid endid, vaid ka meie planeeti Maa. Tahame parimat ja see käib ka toidu kohta. Et paremat toitu saada ja saaduste kasvu kiirendada ning soodustada, kasutame väetisi. Peas on sellel hetkel vaid lõpptulemus- maitsev toit. Mõtlemata jääb aga see osa, mis puudutab loodust. Väetised rikuvad põhjavett, mida me ise joome. Pikemas perspektiivis kahjustame me enda tervist ja heaolu
massiga kehade kiirus. Vastastikmõju liigid: Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Vastastikmõju tugevuse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. N. gravitatsioonijõud, raskusjõud, üleslükkejõud. 2. Jõud Jõu väljendamiseks kasutame kõnekeeles mitmeid sõnu: tõuge, trügimine, vedamine jne. Neid sõnu tarvitame enamasti siis, kui pingutame lihaseid. Meie tegevustes ongi jõud seotud lihaste pingutamise ja tugevusega. Palli viskamisel pingutad sa lihaseid ja paned palli liikuma ehk teisiti öeldes, käsi lükkab palli. Mitmesuguste tegevuste, nagu lükkamine, tõmbamine, löömine jne. Kohta öeldakse ka – mõjutamine. Käsi mõjutab palli. Ka palli püüdmisel tuleb pingutada lihaseid, et palli peatada. 2010 PTG 1
(SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk
Ravim on orgaaniline keemiline ühend, see muudab organisimi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla tahked( nt :tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed( salvid ,pastad, plaastrid) vedelad (tinktuurid ja lauhused) või gaasilised. Paljusid ravimeid valmistatakse tööstuslikult. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas. Tavaliselt manustatakse ravimeid seespidiselt, süstides või välispidiseks. Kauaaegne ravimi tarvitame võib tekitada pikaajalisi tervisekahjustusi. Mõnedele võib tekkida ravimimite kasutamisel nn ravimiallergia. Osadel tekib see kas immuunsussüsteemi muutustest aga osadel on see kaasasündinud. Nähud: nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid eriti antibiootikumid. Ravimid võivad veel põhjustada ka sõltuvust. Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad
korral 23 l päevas. Koolera ohtlikkuse üks põhjusi on organismi veetustumine. Toatemperatuuril kaotab inimene iga hingamisliigutusega 0,01620,0210 g vett. Hingeldamisel kasvab väljahingatava veeauru hulk rohkem kui viis korda. Tavaliselt lahkub kopsude kaudu umbes kümnendik eritatavast veest. Vett kaotab inimene ka pisaratega, vahel koguni üpris palju. Kokku kaotame 23 l vett ööpäevas. See tuleb asendada. Jookidena tarvitame 12 l, umbes 1 liitri saame toiduga ja 0,30,4 l vett tekib kehas endas. Nii kujunebki organismis veetasakaal. 3. Sport 3.1 Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on erinevad stiilid Koeraujumine,külliliujumine,vabaujumine,selliliujumine, rinnuliujumine ja liblikujumine. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis vaba,selili,
toiduainetööstuses säilitusainena ja mesinduses vahendina kahjuritõrjes. Meditsiinis kasutatakse sipelghapet antiseptilise, puhastamise ja valuvaigisti, ning mõnedel juhtudel - antibakteriaalsete ja põletikuvastase toimeainena. Keemiline valem HCOOH. !! Kontsentreeritud sipelghape kokkupuutel nahaga võib põhjustada tõsiseid põletushaavu ja valu! Oblikhape (etaandihape) värvuseta kristalne ja mürgine aine, ei lahustu vees. Leidub paljudes taimedes, mida me söögiks tarvitame, nt. spinat, hapuoblikas ja rabarber. Seetõttu ei tohi neid taimi väga palju tarbida, kuna liigne oblikhape võib põhjustada mürgituse ning lisaks viib oblikhape organismist välja kaltsiumi. Valem: HOOCCOOH. Kasutatakse kopolümeeride nt polüamiidide ja polüestrite tootmisel. !! Liigne tarbimine soodustab neerukivide teket! Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape). Keemiline valem: CH 3CH(OH)COOH. Ta on üks karboksüülhapetest. Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta,
Abiained, toimeained, saasteained 5. Ravimite kõrvaltoimete tüübid. A ja B tüüpi kõrvaltoimed- kas saab vältida? A tüübid- annusega seotud, farmakoloogilise toimega seotud, tulevad uuringutes välja, ei ole ohtlikud Ravi ei pea lõpetama, võib vähendada annust, vahetame ravimi kas saab vältida? • Peame ravimeid tundma . • Olema ettevaatlikud ravimitega, millel on kitsas terapeutiline laius. • Mida vähem ravimeid samaaegselt tarvitame, seda väiksem tõenäosus on kõrvaltoimeteks. B tüübi, on ohtlikud,ei ole farmakoloogilise toimega seotud ( ei ole annusega seotud!!!!), harva esinevad, ei ole ennustavad, raske reaktsioon, nt anafülaktiline sokk, Võtta anamneesi, kas pt on allergiat Peatame ravimi manustamist 6.Kas ravimite kõrvaltoimete esinemisel peab alati ravi katkestama? Millal tuleb ravi katkestada?
soovivad meid rünnata. Viimase puhul hakkab meie süda kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Peopesad Juba ammustest aegadest saati on avatud peopesa peetud austuse, ustavuse, siiruse ning usalduslikkuse väljendajaks. Igapäevases elus tarvitame kahte peopesa asendit: Kausikesena nõgus ettesirutatud peopesa armuandi paluva kerjuse liigutus Allapoole pööratud peopesa tagasihoidev ja rahustav zest. Avameelne inimene sirutab teiega vesteldes oma käed ettepoole ning jätab peopesad avatuks. Inimene, kelle peopesad on avatud, valetab vähem. Samuti saame sel kombel teisi inimesi mõjutada vähem valetama, kuna meie avatud peopesad innustavad partnerit meisse siiralt suhtuma. Käte ja jalalabade liigutused
.... 13 1.17Rootsilaud....................................................................................................... 13 1.18Furšettlaud..................................................................................................... 14 2Aedviljatoidud ja supid........................................................................................... 15 2.1Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel...............15 2.2Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame.......................................................15 2.3Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak..................16 2.4Gratineerima.................................................................................................... 17 2.5Timbaalid.......................................................................................................... 17 2.6Terriin.............................................................................................
esmalt leida ei osanud. Aga teisel katsetusel tuua mõnus jook Euroopasse suudeti sellele leida väga tõhus kasutusviis. Sellest tehti muid osi lisades hea magustoit, mis on meie kõigi lemmik ning, kes ei suudaks öelda ei ühele suurepärasele šokolaadi tükile. Seda teemat referaadina kirjutades ning selle kohta informatsiooni otsides suutsin ennast oluliselt arendada ning kurssi viia sellega, mida me igapäevaelus tarvitame. See andis 10 mulle väga palju teadmisi, kuidas seda valmistada, mis on ajalugu ning, mida ja kui palju üldse oleks õige süüa. Mulle väga meeldis ning sobis uurida selle mõnusa maiuse kohta. 9. Kasutatud kirjandus: http://www.aphrodite-chocolates.co.uk/history_chocolate.htm http://www.pierre.ee/site/?house=3 http://www.youtube.com/watch?v=vA1w1-PTJlY http://toitumisnoustajad
On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust? Ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste mälestuses. Kui palju lubadusi jääb täitmata, siis miks mitte täita lubadust, mida kunagi pole antud. Välismaalased. Ma ei imesta, kui nad viimaks katsuvad meid mürgitada. Mina seda suppi küll ei söö (praua Randall) kulunud piltidega on see hädaoht , et tarvitame neid pahaaimamatult ilma mingi sihiliku kunstilise kavatususeta Cheshirei kass ilma sildita ei tea keegi ega oska ka huvi tunda selle vastu, mis pakis seisab. Meie oma lühikesel matkal ja piiratud ruumis näeme ainult teed ja peame sellega leppima. Aga selline raamat on nagu kooliõpik, see peab paratamatult vastama laste arenguastmele ja vastuvõtuvõimele. On aegu. Mil kõik, mida näeme, on meie silmadele valus. Inimene kes patus elab, ongi juba põrgus
Liiga valgurikka toidu sattumine seedetrakti võib põhjustada seal roiskumisprotsesse ning valkude mürgiste laguproduktide tekkimist, mille tagajärjeks võib olla organismi mürgitumine. Üldiselt arvestatakse suhteliseks valguvajaduseks 1,5... 2,0 g kehamassi l kg kohta. Mineraalained Mineraalainetest koosneb meid ümbritsev eluta maailm. Mineraalaineid on vaja samuti väga vähe. Tuntuim mineraalaine, mida me igapäevaselt tarvitame, on sool. Kalas, köögiviljas, vees ja teistes toitudes ja jookides sisalduv soolahulk ei rahulda meie organismi soolavajadust. Seepärast vajame toidule lisamiseks puhast keedusoola. Peale selle vajatakse soola toiduainete konserveerimiseks, paljude keemiasaaduste tootmiseks ja teisteks tehnilisteks otstarveteks. Töötlemise iseloomu järgi võib sool olla kas peene, kristalne, purustatud, jäme või jahvatatud, pulbritaoline. Lauale antakse
Mobiiliveeb on mobiilile kohandatud koduleht, mida on väiksema resolutsiooniga ekraanilt mugav lehitseda ja kerge navigeerida. Üha rohkem otsinguid tehakse mobiilis ja oluline on kodulehe külastamise mugavus nutiseadmetega. Mobiilile kohandamata koduleht avaneb nutitelefonides aeglaselt, nende lehitsemine on ebamugav ja olulist infot on raske leida. http://www.wsionline.ee/mobiiliturundus Kokkuvõtteks on moodne turundus meie igapäevane osa. Me näeme ja tarvitame seda endalegi märkamatult. Kõige populaarsem sotsiaalse turundamise viis on Facebook, järgmisel kohal Twitter. Ka mobiilse turundamise viis ei jää kaugele seljataha Facebookist ja Twitterist. Üha enam ettevõtteid teeb oma kodulehe ka mobiilselt vaadatavaks. Mida kompaktsem ja värvikirevam on koduleht, seda rohkem on külastajaid. Tänapäeva turuduses on oluline olla silmapaistev. Suurem osa ettevõtetest omavad Facebooki kontot, kuhu fännid, tarbijaskond
On aias dekoratiivne, võib ääristada kõnniteid või puhmastena eri värvides kasvatada kiviktaimlas. Aias ei nõua ta perenaiselt erilist hoolt, on külmakindel ja laieneb paari aastaga 1 m laiuseks. Õied puhkevad juunis, õitseb hilissügiseni. Iisopi õitest saadud mesi kuulub parimate hulka. Maitsetaimena võime juba kevadel näppida väikesi lehekesi, ravimtaimeks korjame aga õitsemise alguses võrseid, st kogu maapealset osa kuni puitunud varreni. Tarvitame nii värskena kui ka kuivatatult. Oma aromaatsuse tõttu tuleb taime kuivatada kiirelt - hämaras, sooja õhuga ruumis. Kogu taim on väga tugeva aroomiga. Iisop sisaldab palju lenduvaid õlisid ja seetõttu kasutatigi seda vanasti aromaatse maitse- ja ravimtaimena. Tänu tema desinfitseerivale toimele on taime kasutatud haiguste eemalepeletamiseks. Iisopi värsked lehed sobivad vere- ja lihatoitude, salatite, boolide, likööride ja teejookide valmistamiseks.
Kvantfüüsika ning inimese keha, vaimu ja hinge seoseteadus tundub olema veel lapsekingades. Seda, mida meie meeled ei hooma on ju kergem lihtsalt eirata. Autor räägib kehast ja selle toitemehhanismidest kui tervikust. Kas see, kui inimene õnnetuses oma jala kaotab, tähendab, et piirkond kehas kannatas tema omaniku meelemürkide käes juba mõnda aega? Aga miks ka mitte? Pingete maandamiseks kasutame teadlikult mitmeid vahendeid: spordime, reisime, käime teatris, tarvitame alkoholi ja narkootikume jne arvates, et see maandab pingeid. Kui vaadata tõele näkku ja endalt ausalt küsida palju ja kui kauaks see on aidanud? Kas me ei ärritu enam? Ei lange masendusse, ega tunne hirmu? Enamuses ei tee me vahet, kas me toimime kompleksi või ratsionaalse mõistuse ajel. Kompleksi ajel tegutsedes oleme me reflektoorsed, tegutseb alateadvus. Püüdes tegutseda teadlikult, mõistuslikult püüame alla suruda pealetungivaid reflekse
tarvitatakse kahvleid ja lusikaid. On sarnane rootsi lauaga. Vahe kahe lauatüübi vahel väljendub vaid toidu hulgas. Fourchette-lauas peaks saama veidi suhu pista, Rootsi lauas aga korralikult süüa. I, II praktikum: Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel Naeris, peet, kaalikas, must rõigas ja porgand. Köögiviljad lisatakse liha- ja kalaroogade juurde, tehakse köögiviljasalatid, konserveritakse. Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame kartul, maapirn, batat Nimeta 5 seent ja nende kasutusvõimalusi toiduvalmistamisel. Shampinjonid, austerservik, kollane pilvik, kukeseen, siitake Seened võivad olla kogu roa põhitooraineks, asendades liha, kala või aedvilju. Neid võib aga kasutada ka toidule maitsekuse lisamiseks või toidu mitmekesistamiseks. Seente kasutamisvõimalused on pea piiramatud, neist võib kuivatada, keeta suppi, teha salatit, lihtsalt
1653 Mis on kunst? küsimus "Mis on kunst?" on mõttetu. Selle asemel et ajada taga kunsti sügavamat loomust, tulevat hoopis küsida, missugune mõiste on "kunst" ja kuidas seda mõistet kasutatakse. Neowittgensteiniaanlik esteetika kuulutas, et kunsti ei saa üldse defineerida, sest tegemist on avatud mõistega. Inspiratsiooniallikaks oli siin Wittgensteini arutlus Filosoofilistes uurimustes, et ei saa eeldada, et ühe entiteedi kõigil eksemplaridel, mille kohta me tarvitame sama nime, peaks tegelikult olema mingeid ühiseid omadusi. Wittgenstein toob näiteks selle, kuidas tarvitatakse sõna "mäng". Ta väidab, et pole võimalik leida selliseid omadusi, mis iseloomustaksid kõiki mänge -- pallimänge, lauamänge, võitlusmänge, kaardimänge. Wittgenstein soovitab oletamise asemel, et neil mängudel peab olema midagi ühist, lihtsalt vaadata, kas neil tegelikult on midagi ühist. Ta väidab, et neid erinevaid mänge vaadates ei näe me midagi, mis oleks
Arvutused näitavad, et keskmise füüsilise töö korral tuleks süüa igas tunnis 150 g rasvast liha ja 100 g leiba: see on üks ilus eesti mehe eine. 5.4. Hingamine Kui palju õhku tarvitab inimene ööpäevas hingamiseks? Loomulikult sõltub see inimese eripärast, kuid mingi hinnangu saab asjale ikka anda. Oletame, et inimese kopsumaht on 4 l, hingamise sagedus 12 korda minutis. Hingamisel me ei tühjenda kopsu täielikult, oletame, et see toimub 25% ulatuses. Seega tarvitame igas minutis 1l × 12 = 12 l õhku. See on umbes 1 pangetäis. Tunnis teeb see 60 × 12 = 720 l 1 m3 õhku. Kui ühes tunnis läbis kopse 1 kuupmeeter õhku, siis ööpäevas on tarvis 24 kuupmeetrit puhast õhku ehk selleks piisab toast, mille mõõtmed on 3×4×2 m3 , so 12 ruutmeetrisest toast, mille kõrgus on 2 m. See on teooria , aga praktika? Tuleb arvestada, et siin pole arvestatud hingamist naha kaudu. 5.5. Südame töö Südame tähtsusest ei maksa pikalt rääkida
Tema töö keskendub ühiskonnateooria ja epistemoloogia alustele, arenenud kapitalistlike ühiskondade ja demokraatia analüüsimisele, õigusriigile ühiskonna arengu kontekstis Mõistusele tuginedes võib maailma järjest paremaks muuta. . Ta usub valgustuse jätku. Uusajast tegi uusaja inimestevahelised ideed; see, et inimesed vahetasid ideid.Valgustuse kõige suurem leiutis on kommunikatsioon.Internet pakkus meile võimaluse kommunikatsiooniks aga mae tarvitame seda valesti. 15. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. Foucault. Bourdieu. Frederic Jameson: Peetakse üheks kõige olulisemaks marksistliku teooria ja kriitika esindajaks angloameerika maades.Tema eeskujudeks on Adorno, Walter Benjamin, Herbert Marcuse.Tema kultuurianalüüsialuseks on marksistlik teooria.Marxi ja Engelsi ühiskonnafilosoofia aluseks on idee, et igasugune
Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja tuntum koht on eestipärasema nimega nt pihkva mitte pskov, riia mitte riga. Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline e kohanimeline ruum piirneb enamjaolt etnliste asutusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Kohanimede eestikeelset õigekirja saab kontrollida EKI kodukal. Eesti keele reeglite järgi kirjutame kohanimed enamasti nii nagu neid kirjutatakse ka kohapealses ühiskonnas. Probleemid võivad avalduda: kohapealne algne nimi võib olla tänaseks välja vahetatud. Seega pannes üldlevinud nime teeme liiga põlisrahvale, samas pannes põlise nime, ei pruugi seda kaardilt keegi otsida. Piirialadel nimetatakse toponüümi (kohanimesid) erinevalt.
mõni muu peenike proua? Ei mitte, vaid võõraid meie austame, nagu on iga korraliku inemise kohus, aga oma armastame. Aga et meie koolitud inemised tahavad kodus kõnelda aina saksa keelt ja et mõned sõimavad neid kadakaks, siis pole see mitte sellepärast, et nemad põlgavad oma emakeelt, sest inemine ei saa seda põlata, mis ta armastab, ja emakeelt meie armastame kõik, vaid see on sellepärast, et emakeel on meile püha, nii kallis ja püha, et meie teda tarvitame ainult suurtel ülemaalistel rahvapidudel, mida peame keisri majesteedi armust. Emakeel on meile nagu mõni kallis pidurõivas, mille ajame omale selga ainult suurtel ja kallistel pühadel. Aga meie ei või mitte alati pühi pidada, vaid peame tööd tegema, aina tööd tegema, sest meie oleme väike ja vaene rahvas, nii et meie võime ainult harva omale pidurõivad selga ajada, see on emakeelt kõnelda. Aga meie tahame teda ikka au sees pidada ja teda armastada,
Sõna „stress“ tuleb inglise keelest ja alguses kasutati seda materjalide koormuse, venituse, koormamise ja pinge jaoks. Tänapäevases keelekasutuses on stress kogumõiste inimese ebaspetsiifilise reaktsiooni kohta igale ärritajale, mida nimetatakse stressoriks, või hingelise erutuse või kehalise koormuse korral tekkiv kohanemisreaktsioon (Selye’ järgi). Stress on meie eksistentsi eluliselt tähtis fenomen: kui tunneme janu, reageerime sellega, et tarvitame vedelikku. Kui meil on nälg, siis me sööme, kui oleme väsinud, magame... – alati on tegemist kohanemisprotseduuridega, mis on vajalikud meie tervise, heaolu või elu kui sellise säilitamiseks. Kui erakorralise meditsiini tehnik jõuab sündmuskohale, peab ta oma tegevused välkkiirelt kohandama eest leitud olukorraga. Tundlikkus stressorite adumisel ja neile reageerimise liigid on individuaalselt erinevad. Kui organism ei suuda stressoriga enam