aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitor ja teised keraamilised esemed. v Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik hoidlates säilitatakse ligi 1000 terrakotaskulptuuri, mil vanust ligi 700 aastat. Tegemist on unikaalse väärtusega nii Eesti kui ka kogu Euroopa kontekstis. v
aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitor ja teised keraamilised esemed. v Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik hoidlates säilitatakse ligi 1000 terrakotaskulptuuri, mil vanust ligi 700 aastat. Tegemist on unikaalse väärtusega nii Eesti kui ka kogu Euroopa kontekstis. v
kogu htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmusi Tartus, lima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkmne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne ldkuju silinud. Tugeva lnetorniga kolmelvilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polgonaalse lpmikuga koor, mille phjakljel paikneb krkamber. Pikihoone lunakljel oli nn Lbeki kabel - meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekike Lbeki ja Venemaa kaubandust. Kronoloogia XIII saj lpp XIV saj Tartu Jaani kiriku ehitamine koos Lbeki kabeliga. 1327 Jaani kirikule mrati esimene preester. 1704 Tartu pommitamine Phjasjas. 17051707 purustatud kiriku konserveerimine ja remont, phjaseina portaal mriti kinni.
Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa (Valjala, Kaarma, Haapsalu, Ridala jt). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Kabelit võis nimetada ka väikeseks kirikuks või palveruumiks maa piirkonnas. SAHA KABEL (XV saj) Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt
teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal. 14.sajandil ehitati Niguliste kirikule hulk juurdeehitisi: Püha Matheuse kabel, Püha Barbara kabel, Püha Jüri kabel ning Väike kabel. 15. sajandil toimunud ulatuslikud ümberehitused andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik hävitavalt kannatada. Lisaks varises hoone taastamise käigus enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel
interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel.
läänepoolses otsas, sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul ? Millised ruumid sellele lisandusid ? Pikihoonet pikendati, tekkil 4nurkne ruum, mida nim. kooriks, Kiriku põhiplaan lähenes laidna ristile. Lisandus kabel, mida kasutati surnute matusepaigana. Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? transept ja nelitis MIlline oli suurim kristlik pühakoda romaani ajastul ? Clunys- selle viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged ? Saksamaal Milline uus teema kerkis esile skultptuuris saksam.? Kristuse kannatuslugu Kuidas olid omavahel seotud arhidektuur ja akulptuurikunst ? Tegemist oi reljeefidega kiriku fassaadil Mis on vaestepiible ? Kirikus oleva kunsti ül. oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatutele. Seepärast hakati kirikute reljeefe nimetama "vastepiibliks"
Jaani kirik on kogu Põhja-Euroopa unikaalsemaid ehitisi, sest tellisarhitektuuri ja Eesti suhteliselt vähe esineva basilikaalse lahenduse kõrval muudavad selle kordumatuks haruldased terrakotaskulptuurid. Kirikut mainitakse esmakordselt 1323. aastal, kuid kirik peab olema palju vanem. Kiriku uurimisel on leitud osi, mis on päris kristianiseerimisele eelnenud ajast. Põhiosas algas praeguse kiriku ehitamine siiski 14. sajandi algul. Tugeva läänetorniga 3-löövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel. Kirik on kannatanud palju ning selle restaureerimine kestab tänini. Toomkirik 13. sajandi keskel oli kirik planeeritud 3-löövilise 8 traveega basiilikana. Pikaleveninud ehitustööde käigus muudeti korduvalt plaane (basiilikast kodakirikuks ja siis jälle tagasi) ning konstruktsioonielementide kasutamist ja asukohta. Kiriku pikihoone sai valmis 14
Sellise kogu gootikas äärmiselt unikaalse kõrgseina lahenduse eeskujusid tuleb otsida Inglismaalt. Tartu Jaani kiriku teevadki harukordseks just terrakotaskulptuurid.Keskaja Euroopas pole teist nii rikkaliku kompositsiooniga kirikut olnud. Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt kannatas kirik Põhjasõjas 1708. aastal, mil lahkuvad Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Nähtavasti varises torni ülaosa pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. Järgnevalt muutus eelkõige kiriku lõunakülje ilme, kus muide juha 17. sajandil oli asutud rekonstrueerima Lüübeki kabelit. Nüüd püstitati siia ka mitmed matusekabelid. Chr. W. vonMünnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokk-portaali
Jumalaema, teisel pool ristija Johannes, allpool vandemeestena 12 apostlit. Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14. sajandi esimesel kolmandikul kolmelöövilise basiilikana. Tellistest ehitatud Jaani kirik on küllaltki massiivne, mis on iseloomulik teistele Eestis ehitatud gooti stiilis kirikutele. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone oli nn Lübecki kabel meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekõike Lübecki ja Venemaa kaubandust. Kivikiriku püstitamist on alustatud kooriosast. See oli praeguse altariruumiga samalaiune, ent lõpmikuga. Ulatuslik ehitusperiood algas nähtavasti 13. saj lõpul, kui mindi üle vundeerimistehnikale. Tartu all-linn paikneb soisel pinnasel ning alusmüüride suuremat
interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel.
kiriku taaspühitsemine leidis aset 22. mail 1994. a. 2008. aasta sügisel süüdati Muhu kiriku abihoone, mille tõttu hävisid paarkümmend kirikupinki ja 17. sajandist pärit kirikuõpetaja riidekapp. Muhu Katariina kiriku välisarhitetuuri iseloomustab stiilirangus ja proportsioonide monumentaalsus ning vaieldamatu on kiriku arhitektuuriline omapära teiste Eesti keskaegsete kirikute seas. Kiriku ühelöövilisele ja kahe kõrge kuplitaolise domikaalvõlviga pikihoonele (koguduse ruum) liitub idas sellest tunduvalt kitsam ja madalam ristvõlviga kooriruum. Kiriku peauks on lääneseinas ja külguks eeskoja ning omapärase väikese raidportaaliga lõunaseinas. Käärkamber puudub. Järgides muidu Saare - Lääne piiskopkonnale omast üldskeemi, on siin omalaadsena lisatud koori idaküljele väiksem eenduv kandiline lõpmik - aedikula, mille eeskujud pärinevad tsistertslaste kloostrikirikutest ning mida on kasutatud üksnes veel Hiiumaal Pühalepas.
Juba 13 saj. lõpul oli Tartu kindlustatud ringmüüriga jõukas linn, kuhu kutsuti tööle ka välismaiseid ehitusmeistreid. Toomkirik: Juba 13. saj lõpuveerandil valmis Tartu esimene toomkiriku seinamüüristik Toomemäel. 15saj. paigutati kirik ümber, mis oli selleks ajaks juba ümberehitatud ja ulatuslikult täiendatud. Algselt suhteliselt väikese kooriruumiga, kuid mahuka kolmelöövilise pikihoonega basiilika. Põhjaküljel lisati pikale 8-traveelisele pikihoonele veel neljas lööv, mis koosnes tugipiilarite vahele ehitatud kabelitest. Läänefassaadi iseloomustasid kõrge aken, suur sügavale asetatud peaportaal ja neli tugevat tugipiilarit, mille vastu toetusid 2 väiksemat poolümarat trepitorni. Kitsad trepitornid paiknesid ka pikihoone idapoolses otsas kahel pool koori. Seal lisandus neile veel teine trepitornide paarik, mis asus kõrgemal, kesklöövi viilumüüritistes. Romaanipärase
arvestatav kogu Õhtumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Kölnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisündmusi Tartus, ülima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkümne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel - meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekõike Lüübeki ja Venemaa kaubandust. Küll ei ole kirik ehitatud ühtse kava järgi ning oma lõpliku keskaegse ilme sai ta pärast mitmeid plaanimuudatusi, ümberehitusi ja ilmselt ka katastroofe. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323
muutus tavaliseks kogudusekirikuks. Kuna aga mingeid teisi konkreetseid jälgi Tallinna teiste varasemate kirikute sarnasest kaitsefunktsioonist siiani leitud pole, kuulub Tallinna keskaegses ehituspärandis seni ainsale kaitsekiriku tunnustega Nigulistele tähtis koht. Eelkõige kasutati kirikut siiski kaubalaona, kaitseülesannetele kohandatud oli ta vaid erandlikel juhtudel. 15. sajandil toimusid ulatuslikud ümberehitused, mis andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele kuni tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti
Paganliku päikeseketta - ratasristi motiivi kõrval näeme juba selgelt kristluse sümboolikasse kuuluvat Maarjaroosi. Kiriku sissepääsust kümmekond meetrit põhja pool seisab massiivne 15. sajandi (?) kivirist, mille idaküljel paiknevad omakorda süvistatud ristikesed. "Saaremaa ajaloo - ja kultuurimälestised" Olavi Pesti Külli Rikas Kaarma kiriku restaureerimistööd on jätkunud vahelduva eduga. 1992. aastal valmis kiriku pikihoonele uus katus. 1996. aasta suvel hakati restaureerima kiriku kooripealset võlvistikku, mis oli sissevarisemise ohus juba 1950 - ndatel aastatel. Seoses 1997. aastal kiriku tornikiivri ennistamisega, kooripealse võlvistiku restaureerimine seiskus. Kuid 1998. aastal 11. mail alustati selle tööga uuesti. Kooriruumi ennistamise käigus demonteeriti ka lühter ja kantsel ning transporditi Tallinna restaureerimisele. Kiriku restaureerimistööd jätkusid 1999. aasta suvel, mil
Vararomaani e. Ottode ajal (kuni 11.sajand) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi. Benediktlaste kloostrikirik Clunys - omal ajal suurim kristlik pühakoda. Viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirikja arvukalt kabeleid. Cluny kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega, külgköövid ristvõlvidega. Põhja-Prantsusmaal (Normandias) ja Inglismaal ehitati kahe löönetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju, eriti Roomas. Bütsantsi mõjul oli Itaalias tavaline kuppel
Kuigi kirikut on mitmeid kordi purustatud ja rekonstrueeritud, on siiski tema keskaegne üldkuju säilinud. Oma keskaegsel kujul on kirik kolmelööviline basiilika. Pikihoonele on juurde ehitatud lääne torn, ühelöövilisele kooriruumi põhjaküljele ehitati käärkamber. Hoone põhjaküljel oli Lüübeki kabel. Pikihoone idaseina dominandiks on võidukaar, mille
Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga. Keskaegsete plaanide kohaselt oli Jaani kirik kolmelööviline viie traveega basiilika, kus pikihoonele liitus läänes torn ja ühelöövilise polügonaalse lõpmikuga kooriruumi põhjaküljel paiknes käärkamber. Pikihoone lõunaküljel asus aga Lüübeki kabel. Pikihoone on silmatorkavalt asümmeetriline: kesklööv laieneb trapetsiaalselt ida suunast. 1 Tulenevalt Tartu soisest pinnasest tuli kiriku vundamendi vajumise takistamiseks kasutada keskajal levinud horisontaalsete palkide parvalust kahekihiliselt palkidest laotud toed. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn
meistrilt W. Sauerilt. 1974. aasta remondi käigus avastati kooriruumi idaseinas baroksed maalingud. 2001. a toimus pikihoone müüride tugevdamine ja katuse põhjalik remont. Tänapäevani on kirikut veel järjest restaureeritud. 24 Kiriku üldilme on tagasihoidlik. Klassitsistlikule ühelöövilisele pikihoonele lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum ning läänes eenduv provintslikus ampiirstiilis nõelkiivriga torn, mille kõrguseks 38 meetrit. Lõunaküljel asub frontooniga eeskoda.
annaabi.ee 
