Öeldakse, et tasuta lõunaid ei ole. Tarkvara valiku seisukohast võib seda fraasi tõlgendada nii, et tasuta lõunad on siiski olemas, kui mitte restorani tasemel, siis korraliku kiirtoiduketi tasemel ometi. Erinevus tuleb mängu sellest seisukohast, kas eesmärgiks on lihtsalt kõht täis saada või gurmeetoitu nautida. Nii nagu kõigile ei meeldi hamburger, ei oska kõik ühtviisi lugu pidada a´la carte lõunast. Vajaduste ja võimaluste suhe määrab paljuski tarbija eelistused. Tarkvara valikul võib aluseks võtta mitmeid kriteeriume. Sageli otsustavad tarbijad tasuta tarkvara kasuks elementaarselt materiaalsetel põhjustel. Määravaks saab hind ehk siis hinna puudumine. Kahtlemata on see kohati vägagi õigustatud, näiteks koolides, kuna tasuliste programmide sisseostmisega hariduskulude suurendamine ei tundu üheski mõttes mõistlik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on praegusel ajal lausa ette nähtud, et vaba kontoritarkvara kasutamis...
TARKVARA JA KASUTAJALIIDESED Riistvara suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Ga...
Arvuti Inimesed juhivad arvutiga oma äri,teevad kodutöid ja mängivad mänge. Arvutiga uuritakse ka Internetti või vaadatakse digitaalkaameraga tehtud pilte. Arvuti on argielu osa,aga nad on leiutatud üsna hiljuti. Kuni umbes 1980. aastani kasutasid arvuteid vaid teadlased ja insenerid. Riistvara ja tarkvara Arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Riistvara on see,mida saad kasutada-arvuti ekraan,CD- lugeja ja klaviatuur. Tarkvara on programmid,mida su arvuti kasutab erinevate üleannete täitmiseks. Arvutid tööl Vabrikutes töötavad arvutiga juhitavad masinad ja robotid. Ettevõtted kasutavad arvuteid kirjade kirjutamiseks, informatsiooni töötlemiseks ja raamatupidamiseks. Kunstnikud kasutavad arvuteid igasuguste asjade loomiseks,alates plakatitest ja ajakirjadest ja lõpetades röstrite ja mobiiltelefonide kujundamisega.
Tasulise ja vabavara plussid ja miinused Tasuline või vabavaraline WinVNC. Kaugtöö lahendused võib laias laastus jagada vabavaral põhinevateks või tasulisteks teenusteks. Põhimõtteliselt sobivad kaugtöö tegemiseks mõlemad. Vabavara kasutamine võib küll tunduda esmapilgul odavam, kuid tihti ei pruugi see nii olla -- selle paigaldamine ja kasutamine on üldjuhul keerulisem ning vahel tuleb teha ka lisakulutusi süsteemiintegratsioonile, et kaugtöö lahendus toimiks koos olemasoleva ITsüsteemiga. Samuti puudub vabavara puhul sageli klienditugi ja lahenduse hooldus ning seda peab tegema firma enda ITspetsialist või on selleks vaja palgata koguni lisatööjõudu. Kaugtöö teenus põhineb VPNtehnoloogial ning maailma ühe juhtiva võrguturbe arendaja NetScreen Technologies riist ja tarkvaral, mis maailmas ühed töökindlamad kaugtöö lahenduste pakkumiseks. Kaugtöö teenuse kasutamise eelduseks on to...
............................................................................... 8 3.7 Rahvusvaheline GISAS projekt..........................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS annab raamistiku ruumiandmete ja 2 nendega seotud informatsiooni kogumiseks ja haldamiseks selliselt, et seda saab visualliseerida ja analüüsida. (Allikas: GIS-päev kodulehekülg)
............................................................................................................................................8 Tarkvaratehnika Sissejuhatus Eesmärgid Tutvustada tarkvaratehnika olemust ja selgitada selle olulisust. Anda vastused peamistele tarkvaratehnikat puudutavatele küsimustele. Tutvustada peamisi tarkvaratehnikaga seotud eetilisi probleeme. Tarkvaratehnika Kõik arenenud rahvaste majandused sõltuvad tarkvarast või on sellega väga tihedalt seotud. Järjest rohkem erinevaid süsteeme juhib mingisugune tarkvara. Tarkvaratehnika kätkeb endas teooriaid, meetodeid ja vahendeid kõrgtasemel tarkvara tootmiseks. Kulutused tarkvara tootmisele moodustavad üsna suure osa arenenud riikide SKTst. Tarkvara kulud on enamasti suuremad kui soetatud riistvara maksumus. Tarkvara käigushoidmine on palju kulukam kui selle esialgne loomine. Pika elueaga süsteemides
........................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid:............................................................................................................. 10 2 Sissejuhatus GNU on täielikult vabast tarkvarast koosnev Unixi laadne operatsioonisüsteem. Unixi laadne operatsioonisüsteem sisaldab tuuma, koostajaid, toimetajaid, tekstivormindajaid, postitarkvara, graafilist kasutajaliidest, raamatukogu, mänge ja palju muud. GNU operatsioonisüsteemist pole ühtset väljalaset, vaid on palju erinevaid distributsioone. Iga distributsioon sisaldab erinevat valikut tarkvarast, vastavalt sellele, mis otstarbeks antud distributsioon on mõeldud. Distributsioone on suunitletud kasutamiseks nii serverites,
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0
Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist:
Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust:
-Vajab kohanemist Mis on distributsioonid? · Linuxi distributsioon (distro) on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Missugused Linuxi distrod on? · Debian, Ubuntu, Kubuntu, Edubuntu Estubuntu jne. Mille poolest need erinevad? · Need erinevad selle poolest, millisteks tegevusteks ja millisele kasutajaskonnale need loodud on. Mille järgi valida sobiv distro? · Tuleks valida võimalikult laia kasutuskonnaga distro, et vajadusel efektiivset abi leida. · Sobiv keel. · Mida soovid arvutis põhiliselt
(Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne).
nõusolekuta või on vastuolus kasutusõiguse ulatusega. Õigusvastased autoriõiguste rikkumise vormid on plagiaat, piraatlus. Tänapäeval on väga populaarne piraatlus, mis kujutab endast failide, programmide ebaseaduslikku paljundamist. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus, mis on kriminaalkorras karistatav. Eestis on ligi pool kasutusel olevast tarkvarast piraattarkvara, 2010. aastal oli mõõdetav kahju piraatlusest ligi 17,5 miljonit eurot. Infoühiskond on endaga kaasa toonud palju autori tööd soodustavaid , kuid samas ka takistavaid tegureid. Kui mina tahaksin kunagi oma loomingut müüma hakata , siis peaksin eelkõige arvestama sellega, et mina, kui autor/looja , olen sõltuv nii ühiskonnast ning ühiskonnas elavate inimeste moraalitunnetest.
Riist- ja tarkvara dokumenteerimine Diagnostikautiliidid Device Manager System Information (Windows) Belarc Advisor (tasuta isiklikuks/hariduslikuks otstarbeks, hea ülevaade installeeritud tarkvarast) http://www.belarc.com/ SANDRA Lite (evaluation version) http://www.sisoftware.net/ PC Wizard (vabavara) http://www.cpuid.com/ SIW (15 Day Trial) http://www.gtopala.com/ HWINFO Tools http://www.hwinfo.com AIDA64 http://www.lavalys.com (oli Everest, 30-day trial) ... IT vahendite arvestus Isetehtud tabel või andmebaas Inventory Manager Lite (tasuta) - Vananenud http://www.microforge.net/ -> Downloads -> Tools http://www.sofotex.com/Inventory-M anager-Lite- download_L2897.html
4. Kuidas muudatused tehnoloogias muudavad ettevõtteid? 5. Millega peavad juhid arvestama seoses tehnoloogia muutuste ja muudatustega? 6. Miks vajavad ettevõtted infosüsteeme? 7. Tooge näiteid edukatest (ja ka luhtunud) eäri ning ekaubandusega tegelevatest ettevõtetest Eestis ja mujal. Kirjeldage ja analüüsige mingi ettevõtte eäri (või ekaubanduse) mudelit? Valige üks ja analüüsige selle edu (ebaedu) võimalikke põhjusi? 1. Kui me räägime riistvarast ja tarkvarast, siis me räägime sisuliselt ainult arvuti oskustest ( see mis on arvutil). Kui me lisame arvuti oskustele inimese järelduste tegemise oskuse, saame me andmete töötlemise asemel ( see, mida oskab arvuti) hakata rääkima informatsiooni töötlemise oskusest ( inimese ja arvuti koostööst) ehk infotehnoloogilisest kirjaoskusest. Arvuti on võimeline meile näitama ainult andmeid. Inimese ülesanne on paigutada
ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. 4 Stress arvutist Otseselt arvutiga seotud probleemid võivad olla tingitud: · Kehvas seisundis riistvarast, mis töötab ja nagu ei tööta ka. Hiir, klaviatuur või monitor komponente arvutil on palju mis võivad probleeme tekitada · Mittesobivast tarkvarast, tarkvara võib mõnele olla liiga keeruline või tarkvara on kas liiga uus ja riistvara ei tule selle jooksutamisega toime. · Töötaja ebapädevusest, võib puududa piisav ettevalmistus, haridus või kogemus, et tegeleda arvutiga mis ajab tavaliselt närvi ning kui pole kedagi kes õpetaks siis kasutusjuhendid või n.ö. HELP failid on tavaliselt võõrkeeles. Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga.
aastatel tõusnud edetabelite tippu ka veebilehtede loomisel. Ilmselt tõuseb selle kuulsus ja kasutatavus veelgi. Lihtsus, kättesaadavus, odavus – kõik need märksõnad ja paljud 9 muud eelised ongi teinud Wordpressist tänasel päeval kõige kasutatavama veebiplatvormi. Minu arusaam Wordpressist referaadi koostamise käigus muutus pöördeliselt. Silmaring avardus sellest tarkvarast ning edaspidi ei pea ma seda vaid suvaliseks blogimiskeskkonnaks, mida see ju ka tegelikkuses pole. Elu näitab, et kunagisest keskkooliaegsest informaatikaprojektis õpitud tarkvarast võib saada kogu maailmas edasiviiv jõud ja miks mitte olla selles osaline - esialgu luues blogi, mida ehk kunagi vaja ei lähe, aga hiljem juba omades teadmisi ja oskust veebilehtede ülesehituseks. Wordpress on kindlasti midagi, millest peaks teadma ja mida käsitleda oskama.
TARKVARA PIRAATLUS Tutvu organisatsiooni BSA koduleheküljega http://w3.bsa.org/estonia/. Klõpsa lingil ,,Piraatluse vastane informatsioon", loe läbi käsitletud teemad ja vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 3 Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on ebaseaduslik teiste inimeste autoriõigustega kaitstud tööde kasutamine või nende turustamine. 4 Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on autoriõigustega kaitstud tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on: · Õppeotstarbelisele või teiste piiratud kasutusega või mittekaubanduslikule tarkvarale kasutusõiguse omandamine kommertskasutuseks · Plaatide kopeerimine installeerimiseks ja levitamiseks
1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Võib öelda, et süsteemitarkvara on arvuti lahutamatu osa, nagu seda on kõvaketas ja protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Unix, Solaris, VMS, DOS, OS/2, Windows XP/Vista/2000, Windows NT jne.)
........................................... 3 VBA............................................................................................................................................ 4 Tarkvaratehnika Sissejuhatus Eesmärgid Tutvustada tarkvaratehnika olemust ja selgitada selle olulisust. Anda vastused peamistele tarkvaratehnikat puudutavatele küsimustele. Tutvustada peamisi tarkvaratehnikaga seotud eetilisi probleeme. Tarkvaratehnika Kõik arenenud rahvaste majandused sõltuvad tarkvarast või on sellega väga tihedalt seotud. Järjest rohkem erinevaid süsteeme juhib mingisugune tarkvara. Tarkvaratehnika kätkeb endas teooriaid, meetodeid ja vahendeid kõrgtasemel tarkvara tootmiseks. Kulutused tarkvara tootmisele moodustavad üsna suure osa arenenud riikide SKT-st. Tarkvara n arvutiprogramm koos sinna juurde kuuluva dokumentatsiooniga. Tarkvaratooteid võib luua vaid konkreetse vajaduse (kliendi) tarbeks, samuti võib neid toota ka laiemale turule.
Tor projekt kodukasutajatele tohkem kättesaadavamaks. Shari Steele aeg jäi aga lühikeseks, sest 2016. Aastal saadeti projekti juhtkond laiali ning valiti uued juhatajad, tänapäeval on nendeks Matt Blaze, Cindy Cohn, Gabriella Coleman, Linus Nordberg, Megan Price ja Bruce Schneier. (4) 6 2 Mis on The Onion Router? The Onion Router projekti puhul on tegemist kooslusega tarkvarast ning võrgust, mille abil on võimalik jääda internetis anonüümsemaks kui tavalise brauseri ja internetiühendusega. Tor tööpõhimõte on lihtne - selle ülesanne on peita internetikasutaja füüsilist asukohta ning IP aadressit, mis muudab kasutaja reaalse asukoha ning identiteedi väljaselgitamise organisatsioonidele võimatuks. Tor võrgu moodustavad vabatahtlikud, kes on nõus paigaldama oma arvutisse või serverisse spetsiaalse tarkvara nimega Tor Relay, mis muudab nende internetti
äratamata. Viirusetõrjetarkvara Antiviirus (anti-virus) on tarkvara, mille eesmärk on ära hoida, tuvastada ja eemaldada arvutisüsteemist igasugune õelvara, milleks on näiteks viirused, ussid ja trooja hobused. Sageli pakuvad need programmid kaitset ka nuhkvara ja reklaamvara eest. Meetodid Aktiivse monitooringu tüüpi antiviirused vaatlevad arvuti töötamist ja annavad kasutajale märku, kui midagi kahtlast juhtub. See erineb operatsioone piiravast tarkvarast selle poolest, et kontroll jääb aktiivse monitooringu puhul kasutajale. Muutusi-märkav tarkvara teeb kindlaks, kas programmi, faili või süsteemi on muudetud, võrreldes varem kindlaks tehtud andmetega. Kui programmil on piisavalt suur ülevaade süsteemist, siis avastab see 100% viirustest, kuid selle probleemiks on sagedased valehäired. Mõlemad ülaltoodud tarkvaratüübid sisaldavad residentset skannerit, mis püsib arvuti mälus.
Digitaaldokument: • on dünaamiline; • koopia ja originaal on raskesti eristatavad; • võib olla palju versioone, mida on raske eristada; • võivad sisaldada korraga erinevaid andmetüüpe (nt. pilt, video jne); • võimaldab kiiret otsingut; • võib esineda korraga mitmes vormingus; • võib salvestada erinevatele andmekandjatele; • juurdepääsuks mitmeid viise (nt. monitor, kuvamine seinale); • sõltuv riist- ja tarkvarast. 6. Millised on dokumendi peamised omadused dok.halduse seisukohast? Autentsus: • dokument on just see, mis ta olema peab; • dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma; • dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Usaldusväärsus: • omadus, mis näitab, et dokumendi sisu võib usaldada kui tõestatavate toimingute,
osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör 15.03.2010 halduskorraldus 14 15.03.2010 halduskorraldus 15 5 15.03.2010 e-valitsus · Sülearvutitest, spetsiaalsest tarkvarast, serverist ning audio-videoseadmetest koosnev süsteem · ministritel pole vaja kaasas tassida pabereid · enne istungi toimumist toimub materjalide elektrooniline arutelu, arvamuste avaldamine · loodussõbralik, aitab suurendada otsustamise läbipaistvust 15.03.2010 halduskorraldus 16 Riigikantselei · toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel
dokumentide metaandmete ühildumine teiste programmidega, ka detailotsingud erinevate infosüsteemide vahel on võimalikud vaid korralike metaandmete olemasolul. Samuti on standarditele vastavad metaandmed vajalikud dokumentide eksportimiseks süsteemist välja- vähendamaks mahukaid tööprotsesse metaandmete väljatrüki näol, et arhiivil oleks võimalik üle võtta elektroonilised metaandmed otse dokumendihalduse tarkvarast.4 Standarditele vastavad metaandmed aga võimaldavad arhiivil hinnata dokumendi autentsust ja selle säilitusväärtust ning võimaldada hiljem teabe kestmine ja kasutamine, samal ajal seda säilitades. 1 Franks, P ja Kunde, N. ,,Why metadata mattes". The Information Management Journal (2006)http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 56 2 Franks, P ja Kunde, N. 2006 ,,Why metadata mattes". The information management Journal.http://www.arma
6 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (10.10 2012) 3. TARKVARAPIRAATLUS Piraatlus intellektuaalse omandi valdkonnas on kuum teema kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Kahjuks oleme siiski koos teiste postkommunistlike riikidega saanud üha enam tuntuks piirkonnana, kus muu kuritegevuse kõrval lokkab ka nn spetsiifiline kuritegevus. Hetkeline olukord on keeruline, kuna ligikaudu 90% meil kasutavast tarkvarast on illegaalne, audiovisuaalse toodangu müümisel ei järgita vastavaid seaduseid ning üha enam on turul maailmakuulsate firmade võltsitud kaubamärkidega toodanguid. Seda kõike kvalifitseeritakse kogu maailmas piraatluse ning võltskaubandusena, milles süüdi olevaid isikuid karistatakse suurte rahatrahvide või isegi vangistusega. 7 Tarkvarapiraatlus on kuriteoliik, mille käigus omandatakse ebaseaduslikult arvutitarkvara või faile
Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. 5 Linuxi maskott Tux 6 Windows Vista
4. Mis on distributsioon? Linuxi distributsioon on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Praegu on väljatöötamisel üle 200 Linuxi distributsiooni. 5. Mis on root? Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). 6. Mis on LILO?
Näiteks tervikliku rakendustarkvara väljatöötamisel võiksid sooritatavad sammud olla järgmised: 1. Rühma usaldusväärsete (lõpp)kasutajate määratlemine, kes aitaksid otsustada loodava tarkvara eri aspektide üle. Nende hulgas peaks lisaks oma ala tunnustatud tegijatele ka keskpäraseid kasutajaid olema. 2. Kasutajate intervjueerimine esialgsete nõuete määratlemiseks. Kogemused on näidanud, et professionaalsete tarkvaraarendajate ja tavakasutajate arusaamad heast tarkvarast reeglina mõnevõrra erinevad. Sageli eriti infosüsteemide arendamisel on vaja korraldada kõiki osapooli kaasates seminare ja õpitube (JAD, Joint Application Design). 3. Kasutuslugude modelleerimine, määratledes ja modelleerides kasutaja vajadustest lähtuvaid tegevusi tarkvara rakendamisel. 4. Lihtsa kasutajaliidese prototüübi loomine, pakkudes ka mitmeid alternatiive. Prototüüp peab olema võimalikult lihtne, kuid siiski andma tarbijale võimalikult adekvaatse
70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest tööjaamast eristamiseks hakati seda ühe töökoha arvutit nimetama personaalarvutiks (Personal Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks:
...................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3 Rääkides arvutitest, jaotuvad viimase komponendid laias laastus kaheks: üht osa nendest nimetatakse tarkvarast ja teist osa riistvaraks. Ja just nimelt riistvarast meil juttu tulebki. Riistvara (ingl hardware)on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda ja puutuda, olgu see siis metallist või siis plastmassist. Niisiis on monitor, hiir, klaviatuur, kõik võimalikud kaablid, juhtmed ja elektroonika kokkuvõtvalt riistvara. Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks:
................ ............................... 19 11. Kasutatud allikad ........................................................................................ ............... 20 12. Kasutatud pildid .......................................................................................... ............... 24 2 1.Sissejuhatus Selle uurimustöö eesmärk oli uurida arvutite ajaloost. Töös uuritakse väga palju nii riistavarast kui ka tarkvarast. Algselt oli arvutit vaja vaid arvutuste tegemiseks, näiteks teha rahvaloendust. Kuid tänapäeval saab juba arvutiga teha väga palju asju, näiteks kasutatakse seda tootmises, meditsiinis, kaubanduses, meelelahutuses ja rahanduses. Tänapäeval ei kujuta keegi elu ilma arvutiteta enam ettegi. 3 2.Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950 aastani Tänu vana masina kogukusele hakati ehitama uut täis-elektroonilist arvutit
rakenduses kasutada valmis õiguste komplekte: · administraator · disainer · redaktor · autor · lugeja · deposiitor (Sirje Kõlvart 2006) KOKKUVÕTE Käesolevas töös on läbi erinavate allikate kokkuvõtlikult kirjeldatus tarkvaraprogrammi GoPro baasomadusi ning kasutusvaldkondi. Antud tarkvara on sobiv kasutamiseks erinevat tüüpi ning erineva suurusega organisatsioonides, võimalik kasutada just seda osa tarkvarast mida peetakse vajalikuks. GoPro-s on hallatud kogu dokumendi elukäik alates koostamisest või saamisest ning lõpetades dokumendi arhiveerimise ja avalikku arhiivi üleandmisega. Dokumendihaldussüsteemis on eraldi registritena kontaktibaas, asjad (kirjavahetus, resolutsioonid), lepingud, käskkirjad, arved, aktid, määrused. Erinevateks dokumendihaldusprotsessideks: dokumendi loomine, kooskõlastamine, kinnitamine, allkirjastamine, registreerimine, edastamine. VIIDATUD ALLIKAD 1
html] 29.11.2015 What is WMV format? Apowersoft. 08.09.2015 [http://www.apowersoft.com/what- is-wmv-format.html] 29.11.2015 WMV file extension. Easefab 2015 [https://www.easefab.com/glossary/wmv.html] 29.11.2015 19 20 LISAD Lisa 1. Eelmiste aastate üliõpilastööde kokkuvõte Eelmiste aastate õpilastöid vaadeldes selgus, et informatsioon mida edasi anti on üksteisele väga sarnane. See on tingitud info vähesusest WMV tarkvarast ja vormindusest üldiselt. Küll aga leidub internetis palju infot selle kohta kuidas WMV faile teisendada ja vormindada, mis on tegelikult kõige olulisem, sest selleks ongi see mõeldud. Tihti andis kõige õigemat infot just Microsofti koduleht. Põhilise informatsiooni sai inglise keelsetest tekstidest internetis. See muutis arusaamise raskemaks, kuid kui erinevaid definitsioone lugeda, annab ta kõige üksikasjalikuma ülevaate teemast.
Struktuuri osad (andmemudelid): · Reaalsusmudel ühilduvuse tagamine erinevate andmekogude vahel loogilisel tasandil, st ühise arusaama loomine erinevate nähtuste olemusest erinevates andmekogudes. Kirjeldatakse, milliseid ümberkaudse maailma elemente tunnetatakse ja milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse). Reaalsusmudel ei tohi olla sõltuv riist- ja tarkvarast, millel temale põhinev andmemudel võidakse realiseerida. · Infomudel esitatakse reaalsusmudel formaliseeritud kujul. Nähtus -> olem; Nähtusteklass -> olemiklass. · Andmemudel kirjeldab, kuidas reaalsusmudeliga (infomudeliga) defineeritud looduse alamhulk arvutis modelleeritakse. Tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil. Andmemudelis loetletakse ka atribuudid, millega nähtuseid kirjeldatakse.
BSA Eesti komitee. Tarkvara käive jääb Eestis aga kusagil 20 miljoni suurusjärku. BSA ja SPA uurimus näitas, et 1996. aastal maailmas kasutusele võetud 523 miljonist uuest tarkvarapaketist olid 225 miljonit piraatkoopiad, see teeb piraattarkvara osakaaluks maailmas 43%. BSA hinnangul tekib igas sekundis piraatlusest kahju 482 USD. Ida-Euroopas on keskmine piraatprogrammide osa 80%. Spetsialistide hinnangul on meie riigis kasutatavast tarkvarast umbes 95% illegaalne, arenenud riikides on see 50% piirimail. Ameerika 30-35% loetakse juba väga heaks tulemuseks. Soomes arvatakse samuti 33% programmidest piraatkoopiad olevat. Tahaks loota, et legaalse tarkvara kogus suureneb, sest tiigrihüppe raames on mõeldud ka tarkvarahangetele, hariduslitsentsid on odavamad kommertskasutuse omadest, ja suurtele klientidele on lausa eraldi soodustusi tehtud, nagu nt. riigiasutustele WordPerfecti toodetega mõni aeg tagasi
statistiline järeldamine ja tulemuste analüüs (inference & results interrogation) Eeltöötlus · Eemaldada andmete muutlikkkusest selliste allikate mõju, mis ei paku huvi (patsiendi liikumine, magnetvälja mittehomogeensus, jne) · Valmistada andmed ette statistiliseks analüüsiks · Väga oluline on, millises järjekorras need etapid on tehtud · Kuidas need sammud on teostatakse, võib sõltuda analüüsi tarkvarast, mida kasutatakse Eeltöötlus fMRI rs-fMRI · Slice Timing · Remove first 10 time points · Realigment (motion correction ) · Global Normalization · Coregistration · Motion correction · Spatial Normalization · Slice Timing · Spatial Smoothing · Spatial Normalization
(3D), Solid Edge (3D), ArchiCAD (3D), CADKEY (3D), MicroStation (2D/3D), RhinoCeros (3D). 18. CAD joonestamisel tuleb jälgida: Joonesta hoolikalt, Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri värvid), Väldi kattuvaid jooni, Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM- tarkvaradesse ei kandu mõõtmed korralikult üle), Mõõtkava 1:1, ei ole vaja kasutada mõõtkavasid, Salvestamine sobivasse vormi (.dxf jne.), olenevalt CAM- tarkvarast. 19. CAM- tarkvara kasutatakse: tööradade ja NC-koodi tegemiseks, projekteerimiseks, 2D ja 3D joonestamiseks. 20. CAM tarkvarade võimalused on: Erinevate andmete ülekandmine (toomine ja väljaviimine) CAM- tarkvarasse, Detailide modelleerimine, Tööradade loomine, muutmine ja tööoperatsioonide määratlemine, Keeruliste detailide täpne töötlemine, Tööde optimeerimine, Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead, Nestimine, mitme puuriga töötlemine, NC-
pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne). 3.Põhiplokk ehk korpus · Põhiplokk ehk korpus Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed.
grupitöö puhul kindla dokumendi muudatuste voog), · enamiku tähtsamate blogimootorite tugi, · muudatuste ajaloo salvestamine koos dokumendiga. Antud teema pole tavainimeste seas kuigi aktuaalne ja IT valdkonna inimestelt pärimiste tagajärjel tundub, et isegi mõned infotehnoloogiaga kursis olevad inimesed, ei paistnud teemaga üldse kursis olevat, millest on kahju, kuna Google Docs'i võlu ja väärtus seisneb teenuse/rakenduse kasutamise lihtsuses, kuid osa inimestest, pole sellest tarkvarast üldse teadlikud. Materjali oli küll olemas, kuid enamasti oli saadaval vaid võõrkeelne informatsioon. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Acrobat.com. [http://en.wikipedia.org/wiki/Adobe_Buzzword#Buzzword]. 20.04.2009 2. Google Docs. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Google_docs ]. 20.04.2009 3. Google Docs Home. [http://www.google.com/google-d-s/tour1.html]. 20.04.2009 4. Lembit. Google Docs mitte ainult tõhus online tekstiredaktor. 18.02.2007
terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux Täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-keskkonnas (X Window System). Levinumad graafilised kasutajaliidesed on GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker. Käsurida on
samuti olid failid esialgu mahult suured ja nendega töötamine aeglastes arvutites seetõttu raskendatud. PDF failide vaatamiseks mõeldud tarkvaragi oli algselt tasuline, mis samuti ei soodustanud PDF vormingu levimist. PDF dokumendiformaat on avatud standard elektrooniliste dokumentide platvormist (riistvara/tarkvara) ja tarkvara versioonist sõltumatuks levitamiseks. Kuna PDF failivormingus dokumendid ei sõltu kasutatavast riist- ega tarkvarast, siis säilib nende esialgne väljanägemine, kirjapilt, vorming, graafika ja värvid alati ühesugusena kõigis arvutites nii kuvaril, kui ka printides. PDF failide vaatamiseks ja printimiseks on Adobe Systems loonud tasuta tarkvara Acrobat Reader, mida saab internetist vabalt alla laadida. 9 RTF RTF (Rich Text Format) on levinumaid standardeid teksti ja graafiliste andmete esitamiseks
Kasutajajuhend ei vaatle süsteemi ,,sisemust" vaid seda, mis on kasutajale nähtav. Projektidokumentatsioon käsitleb projektijuhtimisega seotud materjale. Haldusjuhend käsitleb toote installeerimist, andmesiiret, toote hooldust ja administreerimist, konfigureerimist, muudatuste sisseviimise korda. Kasutusjuhend (user guide) on tehniline dokument, mis peab pakkuma tuge konkreetse süsteemi kasutajatele. Mõistena kasutatakse ka sõna manuaal (manual). Ka parimast tarkvarast ei ole kasu, kui kasutaja ei oska teda kasutada. Kogu kasutaja dokumentatsiooni kuuluvad lisaks kasutusjuhendile hooldusjuhised, tööshoidmise juhend, õppematerjal ja teised materjalid-juhendid süsteemi spetsiifikast lähtudes. Kasutusjuhendi peab süsteemile kaasa andma arendaja. Hea on, kui juhendi kirjutab tehniline kirjutaja (technical writer), kellel on sellise materjali kirjutamise kogemus, mitte aga programmeerija
Dokumendihaldus: 1. halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasuta-mise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega (EVSISO 154891:2004); 2. asjaajamise käigus dokumentidega teostatavad toimin-gud, millega tagatakse nende autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus. Dokumendisüsteem: riist ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Dokument: mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumenteerimine: teabe eesmärgipärane jäädvustamine ja alalhoidmine asutuse tegevuste tões-tamiseks ning tema aruandekohustuse tagamiseks.
Andmete salvestamise seadmed olenevad salvestatava mälu hulgast. Tüüpiliselt kasutavad seadmed väiksemate andmemahtude talletamiseks endale kaasaantud mäluseadmeid, olgu selleks parasjagu kõvakettad või RAM, suuremate andmemahtude jaoks kasutatakse rohekm servereid või väliseid mäluseadmeid (SSD, HDD jne). Andmete hoidmine andmebaasides aitab kõikidel organisatsioonidel efektiivsemalt tegutseda. Andmete töötlemine Kaasaegne andmete töötlemise efektiivsus sõltub suuresti tarkvarast. Mida paremini on tarkvara kirjutatud ehk optimeeritud seadmele vastavaks, seda töökindlam ja sujuvam arvutusprotsesside läbi viimine mikroprotsessori poolt on. Halvasti kirjutatud tarkvara röövib suure osa masina arvutusvõimsusest, jättes vähem võimekust muude protsesside juhtimiseks. Tüüpiliselt töödeldakse andmeid mitu korda enne salvestamist ja sageli ka pärast salvestamist. See, kus parasjagu andmeid töödeldakse, sõltub väga palju andmete
siis sõpradega ja kolleegidega andmekandjaid vahetades või osaledes ulatuslikus kopeerimisäris, rikute te autoriõigust. Isegi kui te ainult aitate kellelgi teisel valmistada loata koopiaid, võetakse teid vastutusele autoriõiguse rikkumise eest. Õiguslike tagajärgede kõrval tähendab kopeeritud või võltsitud tarkvara kasutamine ka järgmist: Suuremat tarkvaraviirustest, vigastest diskettidest või muul viisil defektidega tarkvarast tulenevat riski; Ebapiisavat dokumentatsiooni või selle täielikku puudumist. Garantiide puudumist; Tehnilise tootetoe puudumist, mida osutatakse litsentseeritud tarkvarakasutajatele; Litsentseeritud tarkvarakasutajatele pakutavatest tarkvarauuendustest ilmajäämist. Piraatlusega kaasnev vastutus Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus.
sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks, vaatamiseks ja analüüsimiseks. Selleks, et teha paremaid otsuseid, tõsta produktiivsust, säästa aega, raha ning tööjõudu on GIS pakkunud suurepärase lahenduse. Selle tehnoloogia lai levik on muutnud inimeste töö tunduvalt lihtsamaks ning andnud võimalused muuta keskkonda paremaks ning jätkusuutlikumaks. Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks (Suurna et al., 2010). GIS on paljudele inimestele juba igapäevane töövahend ning välitöödel saadud info on kiirelt võimalik siduda GIS andmebaasidega. Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses
süstemaatilise ohje, sealjuures organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja info dok.süsteemi hõlmamise ja dokumentidega alalhoidmisega. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid- arhiivieeskiri, asjaajamiskorra ühtse alused. Dokumendihaldussüsteem- dok haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagasmise elektrooniline tarkvara. Dokumendi sisu- info, tähendus enda jaoks. Dokumendisüsteem riist ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dok hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Omadused: usaldusväärsus, terviklikkus, vastavus õigusaktidele, kõikehõlmavus, süsteemsus. Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on saadud või loodud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks
annaabi.ee 
