Kas internet teeb rumalamaks või targemaks? Interneti lehekülgi on väga palju ja need kõik on erinevad. Mõndadel lehtedel on väga tõest ja vajalikku informatsiooni, mõned sisaldavad aga hoopis valeinfot. Internetil on palju positiivseid külgi. See on enamjaolt kõigile kergesti kättesaadav. Samuti on seda lihtne kasutada, kuid kõik sõltub inimesest, kas ta oskab seda teha või mitte. Kui sa oskad netti kasutada, leiad sealt tohutul hulgal erinevat informatsiooni. Internetist
Ühiskonna KT nr.3 1. Võimu olemus ja ressursid Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust,saavutada sell moel oma huvide elluviimise. Omadused,et võimule pääseda: · Ainelised(vara,kapital) · Vaimsed(teadmised,kogemused,info) · Tänapäeval veel sotsiaalne kapital(suhted,usaldus) 2. Võimu teostamis meetodid Vimu teostamise võimalused: · Autoriteet-kuuletuvad mitte hirmust,vaid veendumusest · Sund-inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse eest. · Traditsioon Ülimusliku autoriteed ja juhitalendiga inimest nim karismaatiliseks liidriks. Tänapäeval on liidrile kuuletuvuse põhjusteks mõistlik kaalutus. Kasutatakse sundi ja autoriteeti. 3. Riigivõimu eripära Riigivõimu ainuomased tunnused: · Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmisi. · -||- koguda makse ja otsustada tulumaksu kasutamise üle. · -||...
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
.......................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis peatun ma teemale, millest räägitakse igapäevaselt. Inimesed on üldiselt selles valdkonnast teadlikud, aga miski pärast tasakaalustatuse norme ei jälgita piisavalt. Tervisliku toitumise kohta tehakse pidevalt mitmeid uuringuid ja iga aastaga saadakse üha targemaks. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesine toiduvalik. Tervislikuks toitumiseks peabki jälgima, et toit oleks tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukates kogustes ja vastav vajadusele. Inimesed tihtipeale ei mõtle selle peale, et oled see, mida sööd. Üha enam ühiskond rõhub inimeste kehakuju normidele. Ajakirjanduses leidub peenikeste modellide reklaamfotosi, vastupidiselt leidub ka kiirtoitlustuse reklaame. Selle rõhumisega kaasa minnes võib hakkata tekkima toitumishäired
Newtoni ja Einsteini maailmapilt Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda.
Koolipäev Tunnid lõppesid pärastlounat. Kell 8.15 Kooli päev algab kell 5 või 6. Tunnid lõpesid kell 14.00. Vahetunnid olid sobival ajal. Tunnid kestsid 45 minutid. Õpiti nii enne kui ka pärast Vahetunn kestsid 10 minutid lõnat. Forseliuse tegevuse tähtsus Sest et lapsed saaksid Sest et lapsed saaksid targemaks targemaks. aabits
üksikasjaliselt kokku. Seda saab seletada ravimise näitel. Arstid ravivad ühte inimest ja nad ei saa lähtuda üldisest, sest selle üksikinimese puhul võivad mitte kehtida rohud, mis olid mõeldud üldisele. Selle konkreetse inimese organism erineb üldisest ning tuleb lähtuda ainult üksikust inimesest. Nii et need, kellel on üldised teadmised, sageli eksivad üksiku ravimises. Siiski peame me üldise teadjaid targemaks, sest tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogejad aga ei tea, miks üks või teine asi nii on. Me peame töödejuhatajat targemaks, sest ta teab põhjust, aga näiteks käsitööline ei tea põhjust, kuid tal on seevastu kogemusi. II alateema Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Samas võib ühel asjal olla ka mitu põhjust. Aristoteles toob välja mitmed põhjuslikkuse vormid
Igale inimesele on olemas raamat, mida ta loeks nii õhinaga, et kohe ei suuda lõpetada selle lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad. Sõnavara on üks suurimatest rikkustest, mida suuremat ja lopsakamat sõnavara sa omad, seda rikkam sa oled. Lugedes raamatuid võib inimene oma sõnavara eluaeg järjest rohkem ja rohkem täiustada ning uuendada. Lugemine aitab targemaks ja paremaks inimeseks saada ning lugedes erinevate autorite poolt kirjutatuid raamatuid laiendad ka oma silmaringi. Inimesed, kes raamatuid loevad on kindlasti hästi huvitavad inimesed, kuna nad saavad raamatutest koguaeg midagi uut ja põnevat teada. Tänapäeva inimesed peaksid kindlasti lugema rohkem raamatuid, et saada targemaks ja täiustada oma sõnavara. Mulle meeldib väga raamatuid lugeda, sest paljud raamatud on väga õpetliku sisuga ning sealt saab palju uut ja põnevat teada
järjest rohkem magamist. Peale selle võivad silmad ka nii palju kannatada saada, et noor ei pruugi näiteks kaugele enam näha ning peab hakkama prille kandma. Internetist võid sattuda ka lehekülgedele, kus võõrad inimesed üritavad sinuga suhelda ning võibolla ka sind ära kasutada mingit moodi, ka see on internetis kahjulik. Internetis on kindlasti ka kasulikke asju. Sealt võib leida kasulikku informatsiooni näiteks koolitöödeks. Või siis võid lihtsalt targemaks saada interneti osas. Ka näpud arenevad kui internetis teistega suhelda. Peale selle avardab internet veel noorte silmaringi, noored saavad üha targemaks jne. Internet on kasulik ka sellepoolest, et sealt saab kõiki asju kiirelt leida. Ka eKool on interneti püsti seatud ning sealt saab näiteks oma aruandeid ning kodutöid vaadata. Internet võimaldab noortel ka uute inimestega tuttavaks saada või siis võimaldab leida vanu sõpru. Ning kui noor oskab internetti
sest kõik koolid on käe jala juures, ei ole vaja maha sõita nii pikki teid ja ei kulu nii palju raha. Minnes Ülikooli on lugu sama, mõned õpilased saavad omandada seal hariduse tasuta, mõned peavad aga samas suuri summasid maksma. Nt. teoses ,,Tõde ja õigus II" pidi hariduse eest maksma. Kui Indrek Mauruse kooli läks, kästi tal kohe mingi summa raha välja käia, nii palju kui tal võimalik anda oli. Lõpuks ei olnud sellest rahast ikkagi mingisugust kasu, sest Indrek väga palju targemaks ei saanud, kui siis ainult natukene. Hariduse ostmisel ei ole mõtet, kui sa sellest hoolimata targemaks ei saa. Raha pole nüüd ka nii kõikvõimas, et targaks suudab teha.
erilisuses, siis see justkui näitakski armastust. Väikese printsi lille tegi ainult tema jaoks nii eriliseks asjaolu, et tema oli siiski see kes lille eest hoolt kandis ning talle tuulevarju ette pani ning ajapikku ta kiinduski oma lille nii väga ning tänu selle võiski ta ütelda et armastas seda lille. Armastusele viitas ka omajagu väikese printsi jutt rebasega. Kui rebane rääkis printsile sidemete loomisest, sai ka väike prints targemaks armastuse koha pealt. Kui laps täiskasvanult midagi küsib ei olegi küsimuse esitamine tavaliselt tüütamiseks vaid pigem justnimelt selleks et nad targemaks saaks ning ka selle toob antud raamat hästi välja. Raamatu stiili ja keele kohta pole mul midagi halba ütelda. Juba eelnevalt mainisin ma kuidas mulle meeldib lihtsus, millega kogu tekst kirja on pandud. Ma arvan et kui see raamat kedagi peale süvenenud läbilugemist külmaks jätab on viga lugejas, mitte raamatus.
ausast müütilisest tegelasest Kalevipojast. Ehkki vaimuvägeduselt ei olnud ta eriti hiiglane aga füüsiliselt küll, millele pannakse teoses palju rõhku ning mõjutab tegevust. Milline on Kalevipoeg füüsiliselt vastupidava ja suurt kasvu tegelasena, mida oli magamisasemete järgi umbes 100 meetrit? “Viimne Kalevite võsu, Kasvas kaljuks kindluselle, Tõusis vendadest targemaks: Tõotas ettetähendusi, Kadunud isa kuulutusi” Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurtega välja tõmmates ning tehes puudest saksa-saanikesi “Kalevite noorem poega, Loopis merepinnal lutsu,
EESMÄRGISTA ENDA EDASIÕPPIMINE Tiit Saksakulm mõtlevaks, aktiivset ja sisukat elu elavaks inimeseks, oma edulugude sepistajaks. Miks on vaja eesmärke Põhikooli lõpetajana soovid kindlasti saada veelgi targemaks, jätkata Just nüüd, põhikooli lõpusirgel on paras aeg üksikasjalikult läbi mõelda, kooliteed gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, pärast keskhariduse milline kool edasiõppimiseks valida ja millised eesmärgid selle valikuga omandamist võib olla ka kõrgkoolis. Kuid soovides vaid ebamääraselt endale seada. Mõistagi on tähtis, et see, mida mõtled teha, vastaks su
Lõppviimistlus: Panen puuviljad peale ( viinamari ja mandariini tükkid) ja viimistlen nad zeleega. Pakendamine : ootan kuna zelee jahtub ära, pakin kasti ja viin ära müüki. Valmistoote analüüs : Minul tulid ilusad tooted aga va tegin neid liiga kaua ja õpetaja aitas mul rullimisega ka selle pärast ma saingi 3. Tekkinud vead ja nende analüüs: · Mis valmistas probleeme? Noh, see et ma valesti hakkasin rullima ja ise see toode on väga raske. · Mille võrra sain targemaks? Nüüd ma tean kuidas enne peab rullima ja kui palju peab panema tegelikult kihistusmargariini. Küpsis Lehe-juustu Tooraine koguse arvestus: 0,5g Tooraine Taigen Täidis Vormimine Nisujahu550 600 0,06 Sool 0,01 Sidrunhape 0,001 Külm vesi 0,3 Muna 0,025 Plunderblock 0,36 Juust 0,26 Tooraine ettevalmistus: Kaalun õigesti toorained.
Mõned arvavad end teadvat, ja mõnel üksikul muutuvad tema soovid ka reaalsuseks. Seetõttu ei tohiks ühtegi tarkusetera alahinnata. Kunagi ei tea, millal neid teadmisi vaja võib minna - tulevik on ettearvamatu. Õpetajaamet on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid. Tehes koostööd endast targemate inimestega, peaks millalgi kätte jõudma see hetk, mil ollakse enda õpetajatest, või siis endistest õpetajatest targemad. Kas ei ole mitte üllas kui õpetaja õpetab saama endast targemaks? Mina arvan, et täna on just õige päev ja see kõnepult, kus ma parasjagu seisan, on just õige koht, kus öelda kõikide õpetajatele: Aitäh teile. Direktori kõne (1.-6.) Tere, kallid 1.-6. klassi õpilased, ja õpetajad. Kõigepealt tahan tänada selle eest, et mulle täna sõna anti. Ja just väga erilisel päeval õpetajate päeval. Seda päeva on peetud eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks
Minu kool Kooli lähme kõik rõõmuga, et teadmisi saaks koguda. Olen virk ja usin laps, siis saan palju targemaks. Õpetaja on meil mõnus hea, soovib meile ainult head. Et me targaks saaksime, elus läbi lööksime. Mina arvan asjast nii, et tunnistusel oleks viis, pean vaeva palju nägema, tarkusi veel koguma.
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Kõige targemateks inimesteks maailmas peetakse teadlasi. Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti
ühtemoodi, iga ravitav patsient on üksik ning tema ravimiseks ei piisa üldisest teadmisest, sest siis läheks ravi tihtipeale luhta. Sellegipoolest peetakse üldise teadjaid targemateks, sest tarkus tuleb eelkõige rohkema teadmisest, kogemus aga on üksiku teadmine. Kogenud inimene teab, et tuli on kuum, kuid ei tea põhjust ning neid meeltetajusid ei peeta tarkuseks. Üldise teadja seevastu teab mis põhjusel tuli kuum on ning seepärast peetaksegi teda targemaks. 5) Üksiku teadmine on sarnane empirismile kuna põhineb kogemusel. Empirismis peetakse kogemusi teadmise aluseks. Üksiku teadmine omakorda tulenebki kogemusest ehk meeltetajude kogumist. Üldise teadmine ja ratsionalism on samuti omavahel seotud. Ratsionalism väidab, et teadmiste allikas on mõistus ning üldine teadmine eeldab, et inimene on võimeline mõistuse abil tegema üksiku juhtumi põhjal üldistusi. Teisisõnu
Piiride ületamisel tekkiva konflikti positiivne külg on aga see asjaolu, et sellisel moel piirid nihkuvad ja nihkumise käigus võidab tugevam tõde või siis avaldub loovus. Näiteks esimesse klassi astuva rumala koolijütsi arvamus (tõde) mille järgi siilidele võib kuus jalga joonistada saab hävitatud tema kunstiõpetaja poolt. Õpetaja teeb lapsele selgeks (sõdib temaga) et siilile võib joonistada ainult neli jalga ja asendab seeläbi lapse rumala tõe enda tõega laps saab targemaks. Kui aga laps jääb endale kindlaks ja põhjendab et tegemist on geneetiliselt muundatud siiliga kellel ongi kuus jalga, siis on õpetaja ja lapse vaheline konflikt initseerinud lapses loomingulisuse. Kui õpetaja on aga nõrk ja väldib konflikti, siis tunnis lapse rumal tõde lokkab ja loovus puudub. Seega võib öelda, et eetika olemusest alguse saanud konflikt teeb kas inimese targemaks või siis sunnib avalduma temas loovuse
Mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis ? Tegin oma arutluse selle kohta,et mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis olles.Kokku küsitlesin 42 inimest ,vanuses : 14-26 ja tulemused on järgmised : 51 % inimestest istub päevas arvutis 2-3 tundi , 23 % istub 3-4 tundi , 10 % istub 4-5 tundi ja võrdselt 8 % istuvad 6 ja 8-9 tundi . Arvutasin ka välja selle mitu tundi keskmiselt istuvad inimesed arvutis ja sain tulemuseks 3-4 tundi . Kokkuvõte arutlusest : See kui kaua keegi arvutis on,see on tema enda teha,aga arvan et 9 tundi on liiga palju .Mina istun arvutis päevas kuskil 4-5 tundi ja arvan,et seda on küll.Aga küsisin ka,et mida inimesed teevad arvutis ja enamik vastas,et käivad jututubades,MSN-s ,facebookis,orkutis,loevad meile ja kuulavad muusikat.Lõpetuseks siis see ,et sain tänu arutlusele natuke targemaks ,kui palju tegelikult inimesed arvutis istuvad.
Rakvere Ametikooli garaazis sai olla 22.09- 26.09 2008. Garaazis õppisime pidureid ja saime neid remontida autodel. Algul õppisime teooriat ja pärast praktiseerisime. Pidureid sai remontida erinevatel autodel: Lada; Mazda. Ma remontisin enda autol pidureid.Ma võtsin tagant trumlid maha ja vaatasin et tagumised piduriklotsid ei oleks kulunud, siis võtsin esimesed pidurid lahti. Esimeste piduritega oli ka kõik korras. Selle nädalaga sain ma palju targemaks pidurite osas. Pidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele
sooja. Toidud olid seal väga maitsvad ja võtsin kaalust juurde suvega. Puhata ma suvel väga ei saanud. Külastasime puhkepäevadel Hispaania vaatamisväärsusi ja mulle väga meeldib see riik. Inimesed hispaanias on väga sõbralikud. Kui saaksin läheksin sinna tagasi, seekord puhkama mitte töötama. Tagasi Eestisse tulin augustikuus. Siin oli juba sügis käes. Ilmad olid jahedad aga see oli hea vaheldus palavale soojamaa kliimale. Suvi oli väga huvitav ja kiire. Sain palju targemaks ja õppisin palju uut ja huvitavat. ! , . . . , , . , . , , . . . . . , +40 . , . . . . , , , . . . , soojamaa. . , .
sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kummaliselt kuidas saab kellegi väljamõeldud Felixi loost targemaks? Mina arvan, et see on alateadvus, mis meid sel puhul juhib. Me ei pruugi ise märgatagi kui kasutame oma igapäevaelus, või siis mõnes suhteprobleemis, selle sama Felixi käiku, teeme samu tegusid. Oma peaga, ilma tema loost rääkiva raamatuta, poleks me selliste asjade peale tulnudki. Kui jaotada noored raamatute lugemise järgi gruppidesse, mis eelnevalt välja tõin, siis kuulun mina teise
Lehetäi Aphidoidea Ingrid Tivas Lühikirjeldus väikesed ja õrnad, tiibadega või tiibadeta, enamasti rohekad putukad. enamasti 24 mm Lehetäide liike on maailmas ligi 20 000 võib näha nii aias, põllul, metsas kui ka kodus lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad s...
Unenäod klassiruumis Kindlasti on teil juhtunud, et jääte tunnis magama või ei kuula õpetajat. Sellel võivad olla halvad tagajärjed. Et seda vältida, pange hästi tähele ja tehke kõike kaasa,siis saate targemaks ja ei teki õpetajaga probleeme. Tänasest päevast arvan, et seda ei tasu enam teha, kuna sellel on kõikvõimalikud tagajärjed. Loomulikult mulle meeldib magada eriti peale väsitavat koolipäeva, aga seda ei tohiks teha avalikult, tunnis. Aga samuti võite näha just klassis parimaid unenägusid nagu mina. Magamine on hea, sest selle ajal te saate puhata, samuti see aitab teid liigsetest mõtetest kõrvale viia, teei kuule klassis tehtavat lärmi ning olete rahus ja vaikuses
kakklusesse ja mõtleb lahendada. Ei ennem kui midagi mõelnud pikalt kui teeb. midagi otsustas. Kolm probleemi · Saarel pääsemine · Jacki kamp tappis Ralphi kamba poisse. · Signaaltule põlemas hoidmine. Sisu kokkuvõte · Kamp poisse kukkus lennukiga üksikule saarele,tekkis kaks kampa.Üks oli heade poiste kamp(Ralphi kamp), teine halbade(Jacki kamp).Head poisid tahtsid saarelt minema saada,kui halvad pidasid targemaks küttida.Ralphi kamp tahtis et kahe kamba liikmed kordamööda signaaltuld valvaks aga Jack ei olnud sellega nõus.Kahe kamba vahel tekkis suur tüli ja Jacki kamp hakkas Ralphi kamba liikmeid tapma.Lõpuks olid peaaegu kõik Ralphi kamba liikmed tapetud.Lõpuks nägi mereväeohvitser signaaltuld ja tuli poistele järgi. Minu hinnang · See lugu on suhteliselt huvitav,samas aga imelik ,et lapsed on suutelised üksteist tapma.Samas arvan et nad said lõpuks
Tihti ei saa inimesed aga sellest aru ning tuntukase kurbust ja stressi. Kui elult on saadud juba üks tagasilöök, ei suudeta edasi minna. On inimesi, kes on ka materiaalsest kaotusest löödud. Kuigi materiaalne väärtus võib osutuda oluliseks, on kaotada eluliselt, hingeliselt, märkimisväärsem, kui kaotada midagi materiaalset. Kaotust ei ole olemas. Seda, mida nimetatakse kaotuseks, on tegelikult võidetud kogemus, mis teeb meid targemaks ja annab jaksu edaspidiseks. Ka saksa filosoof Friedrich Nietzsche on öelnud: ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks." Näitena võib tuua spordivõistlusi, kus mõni osavõtja ei ole rahul teise või kolmanda koha saavutustega, viimase koha saanud algajast sportlane tunneb rõõmu, et on saanud oma võimed teiste maailma tippudega proovile panna ning ennast ületanud. Ja nagu vanasõnagi ütleb: ,,Julge pealehakkamine on pool võitu."
Barokk Barokk on suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstiliigiks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse. Mulle meeldib see, et barokiaeg oli hoogsa teaduse ja maadeavastuste aeg, seega arenes teadus ja inimesed said targemaks. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse, see tähendab, et kombed ja traditsioonid segunesid ning võeti vastu uusi asju. Ka see meeldib mulle, et riikidel on natukene erinevad versioonid baroki stiilist. Näiteks Prantsusmaal ja ka Inglismaal võeti vastu rahulikum ja kainem, osaliselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil mida on nimetatud vanaklassismiks. Mulle meeldib see, et kunst oma hoo, kire, tunnete ning isegi
väljavaated. Kool mängib meie elus suurt rolli.Ilma koolita ei saaks me oma eluga hakkama. Nagu öeldakse ,iga inimene on oma saatuse sepp.See väide vastab tõele-me vormime ja valime oma elutee ju ise.Me ei õpi mitte ainult koolis vaid teeme seda terve elu.Kool on vaid üks tähtis etapp meie elus.Tänu koolitarkustele oleme me need,kes me tulevikus olla tahame. "Tarkus on armastuse valgus ja valgus toitub armastusest.Mida sügavam on armastus,seda targemaks ta muutub ja mida enam tarkus üleneb,seda enam läheneb ta armastusele.Armastage ja te muutute targaks;saage targaks ja te peate armastama.Tõeliselt saame armastada vaid siis,kui muutume paremaks;paremaks muutuda tähendab aga targaks saada."(Maurice Maeterlinck "Tarkus ja saatus") Me õpime terve elu.Selleks ei pea olema tark,et õppida.Õppimiseks peab olema tahtmist.Eesmärk on saada hakkama oma eluga ning vormida oma saatust. Ld.k.repetitio est mater studioreem=kordamine
võimalust, et õppida midagi hoopis teistsugust. Aga hetkel, kui hakkan lõpetama põhikooli, õpin seda, mis tähtis nüüd ja praegu. Tihtipeale tunduvad paljud asjad ja teadmised mõttetutena. Arvame, et me ei vaja neid elus ja paljude asjadega nii ongi. Kuid kas me sis vajame kõike mida õpime või ei, annab õppimise harjumus meile peale saadavate teadmiste ka palju muud.Harjumuse õppida, olla kannatlik, tahte saada targemaks ja osata kasutada seda, mida oleme õppinud. Vanemad on öelnud mulle, et iga elatud aaastakümme õpetab ka midagi. Tahaks hirmasti, et mul võimalikult palju meeles püsiks ja ma oskaks nende teadmistega, mis ma praegu omandan ka paljude aastate pärast midagi peale hakata. Seega võib päris ausalt öelda, et terve elu on õppimine.
alla. Siiski üritavad inimesed küsimusi liigitada kahte ossa, formaalsesse või empiirilisse, kuna filosoofiasse suhtutakse umbusklikult. 3) Autor suutis näidete abiga hästi oma teksti tõestada. Oleks vale arvata , et aine filosoofia ei ole otstarbekas või vajalik, sest see on alustalaks mõtlemisele, mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Tervete sajandite vältel on ühiskond arenenud targemaks ja kasvatanud teadmisi elust ja iseendast , tänu filosoofiale. Seni kuni elavad inimesed maal ei lõppe kõrge mõtlemine elust kunagi ,püüdes neid hiljem realiseerida. Inimesed ei saa elada , ilma , et püüaksid kõiksust kirjeldada ja seletada. 4) Antud tekst oli Isiah Berlini poolt tehtud korraliku ülesehitusega ja arusaadav.
Põlvkondade vahelised suhted. Aeg liigub, mailm areneb, me kasvame, saame paremaks ja targemaks kui meie vanemad, meil on oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked
toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradelt. Et aga veelgi avardada silmaringi, pöördume kirjanduse ja kunsti poole. Raamatutest saame palju teadmisi erinevatest inimestest ja sellistest kogemustest, mida igapäevaelus meil ette ei tule. Kunst ei pruugi olla vaid kogemuste
4)Miks konkurents on kasulik? 5)Nimeta ettevõtlusratta osad päripäeva alates ideest. 1)Ettevõtja on tavaliselt inimene, kes leiab uue või parema viisi, kuidas toodet toota või müüa. 2)Inimesed soovivad tihti oma hobi ametiks muuta, uue firma alustamine ja juhtimine on nii huvitav kui ka tore. 3)tema ja tööjõudu kvaliteet; stiil, mida ta kasutab; viis, kuidas ta tarbijad ära kuulab; hind, mida ta võtab 4)Konkurents võib muuta meid tugevamaks, targemaks, kiiremaks paremaks ja isegi loovamaks, annab meile uusi ideid ja muutub kaupade kvaliteedi paremuse poole. 5)Idee, turg, kapital, materialid, inimressursid, turundus, vahetus, kasum. Elatusase standard of living inimeste elu kvaliteet, mis põhineb materiaalsete väärtuste liigil ja kogusel, mis on nende omad. Eraomand private property maa, hooned või kaubad, mis on eraisikute omad. Siia hulka võib kuuluda ka intellektuaalne omand, nagu laulusõnad,
toimusid ususõjad ning nõuti tsölibaati. Üritati igal võimaluses kindlustada oma ühtsust. Inimeste seas muutus usk teisejärgulisemaks. Teadlased tegid suuri avastusi. Kopernik avastas heliotsentrilise maailmapildi Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Koostati teaduslik anatoomiõpik. Uuendati ajaarvamist(Gregoriuse kalender). Inimeste maailmapilt laienes, hakati hindama iseennast. Teaduse areng põhjustas ka hariduse arengu, seega inimesed said targemaks ning kogu ühiskond arenes. Need muutused tõidki kaasa murrangu
Raymond (Ray) Kurzweil (12.02.1948) Ray Kurzweil sündis ja kasvas üles New-Yorgis. Tema vanemad olid juudid, kes põgenesid enne teist maailmasõda Austriast Ameerikasse. Raymond Kurzweil on tänapäeval üks tuntumaid futuriste. Microsofti asutaja Bill Gates on nimetanud 64aastast Kurzweili maailma kõige targemaks futuristiks. Futuristid analüüsivad mineviku sündmusi ja protsesse ning neis avalduvaid seaduspärasid ning püüavad nende põhjal teha tuleviku elukeskkonna, tehnoloogia arengu, sotsiaalsete suhete jms suhtes võimalikult põhjendatud ennustusi, mis teatud juhtudel aitaksid olevikus otsuseid langetada. Ray Kurzweil on öelnud, et aastal 2029 on inimene surematu. Tuues esile vererakusuuruseid "allveelaevu", mida loodetakse kasutada kasvajate hävitamisel ja trombide lahustamisel.
lõpus ka isalt varastatud püssiga maha lasta, mis aga ei õnnestunud. Peale seda jooksis ta isa juurest ära. Peale poja minema minekut langes ta täielikult, jäi haigeks ja kõik narrisid teda, isegi väiksed lapsed peksid teda jalaga ja ajasid teda närvi. See film pani mind väga hämmastama kuidas saab inimene luua muusikat kurdina, vaid see kõlab tema peas. Mulle väga meeldis see film, sest filmi on ikka parem kui raamatut lugeda ja samalajal saad ka targemaks. Ei meeldinud mulle aga see, et kahjuks pidi filmi vaatama nädalase vahega. Filmi lõpp oli minu meelest kõigi dramaatilisem. Filmi tegevus toimus Viinis.
Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Juhan Liivil on veel palju muud isamaalist lüürikat, näiteks luuletus "Isamaale", "Rukkivihud rehe all" ja "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Tema loomingute eesmärgiks on rahva parema tuleviku püstitamine. Tänu temale said inimesed targemaks oma isamaa kohta ja inimesed hakkasid oma isamaad armastama, kuid kindlasti mitte rohkem, kui seda tegi Liiv. Ta oli üks märkimisväärne luuletaja Eestimaal.
Me tuleme suvest. Aeg möödub tõesti kiiresti. Vahel isegi kiiremini, kui tahaks ja jääb mulje, et ühe silmapilguga on kõik läinud. Elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem hakkavad meid asjad huvitama. Olen enda elus palju eesmärke püstitanud ja mõned neist ka saavutanud, aga nagu siiani on veel pikem tee käia ja endasse peab uskuma. Elama peab nüüd ja preagu hetkes ! Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Kui kauaoodatud suvi kätte oli jõudnud, siis ma ei teadnudki õieti mida peale hakata, ometigi olin seda väga ootanud. Kui minult küsiti, et
vaikselt. See on rohkem meditatsiooni abistamiseks, olles midagi mantra taolist · Juutide jumal Jahve ei vaja palveid. · Teda arvatakse kõike teadvat ning sellepärast pole vaja talle palveid oma otsuse muutmiseks. · Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt eristama tõde valest. · Iga päeva igas minutis annab ta inimestele teadmisi ja arusaamist. · Jumal on inimese käekäigust pidevalt huvitatud. · Mida rohkem inimene seda teab, seda targemaks, tervemaks ta muutub. · Judaism koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kuhu me oleme sündinud ja kus me elame. · Austus ja lugupidamine elu vastu, mis väljendub suhtumises alamatesse · Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. · Nad on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte heategevusest, vaid religioosseist põhimõtetest lähtudes. · Neil on ka iidne püüdlus vabadusele ja sõltumatusele.
naerul, kuid samas ka kurbus silmades, vaadates tagasi 9 aastat kestnud mälestustele ning tahtmatuses lahkuda. Kuid nüüd on teie kord vaadata tagasi. Tänasel päeval meenutagem neid hetki, mis te üheskoos olete läbi elanud, mida koos hästi teinud ja kuidas koos pahandustesse sattunud. Oleme täna siin, et saata teid edasi eksamitele ja panna punkt teie 9 aasta töödele ja tegemistele. Nende aastate jooksul olete saanud palju targemaks, julgemaks, leidnud palju sõpru ja veetnud koos toredaid aegu. Olete sirgunud tublideks neidudeks ja noormeesteks, kes vaatavad lootusrikkalt tulevikku. Teie kutsevalikul on kõik teed avatud. Kes valib tee keskkooli, kes aga kutseharidus keskustesse. Meie koolipere poolt kõvasti edu edasistes eksamites ja pea püsti, ning sära silmis edasi, nagu teil alati kombeks on olnud. Õpi tegema siis kui ei taha ja leppima siis kui ei saa. Õpi nägema siis kui on pime ja kuulma ning kuulama ka
• Esimene elektriline pesumasin loodi 1908. aastal USAs. • Pesumasinat tootis Chicagos asuv pesumaja kompanii. • 1950-ndatel lisati küttekeha pesuvee soojendamiseks ning mõeldi välja ka pesu tsentrifuugimine. • 1960-ndatel aastatel olid pesumasinad juba üsna kaasaegsed - paari nupulevajutusega soojendasid need vee, pesid, loputasid ning tsentrifuugisid. TÄNAPÄEV • Tehnoloogia täiustudes muutuvad ka pesumasinad järjest targemaks (arvutiajastu lisas neile mikroprotsessorjuhtise ja õppimisvõime) ja keskkonnasõbralikumaks, tarbides üha vähem vett ning energiat. TÖÖPÕHIMÕTE Pesumasina töö ja ehitus on lihtne: 1. Mootor paneb pöörlema masina korpuses paikneva trumli. 2. Külm vesi saabub täitmisvoolikust elektroonilise klapi kaudu korpusesse. 3. Osa vett läbib pesuvahendi sahtli, uhtes vahendi trumlisse. 4. Trummel käib ringi, mustus eraldub pesust vee
Alumiiniumvalu Külastasin IAC Tartu tehast õppeaine materjaliõpetuse raames. Sinna jõudes võttis meid vastu tehase direktor ja ta asus meile tehast koheselt tutvustama. Kuid tegemist on üsna mürerohke kohaga, muidugi oli võimalus meil võtta ka kõrvatroppe, aga sellisel juhul oleks tutvustav jutt täitsa kaduma läinud. Esmalt tutvustati meile elektriahju, kus sulatati alumiinium üles et see vormi valada, sellele järgnesid valumasinad, kus valati alumiinium vormi. Kindlasti pidi olema alumiiniumi sulamis 0.4 protsenti alumiiniumi, et oleks võimalik üldse toodet karastada. See järel liikusime edasi ning jäime seisma liivakärna masinate juures. Liivakärna toodeti liivast ja vaigust, mida paagutatakse et saada liivakärna. Liivakärna kasutatakse detailide vormimiseks, liivakärn laguneb 450C kraadi juures. Tehases olles oli tunda spetsiifilist lõhna, mis samuti jäi hästi ka riitele külge – tegemist pidi o...
Folkloor e. rahvaluule,rahvapärimus moodustabki Eesti rahvamuusika. Inimesed moodustasid rühmi, kellel olid kultuuriliselt sarnased tunnused, näiteks rahvus,elukutse,elukoht.Nende mõttemaailma ja eluviisi osaks oli järjepidev vaimne kultuur e. pärimus.Pärimuse alla kuuluvad vanad teadmised, uskumused,kombed ja nende väljendumine vaimses loomingus, n: muusika,jutud. Rahvaluule kandub edasi suhtlemise teel. Niimoodi leviski vana rahvamuusika suhtlemise teel, hiljem aga kirjalikult..Tänapäeval on neid võimalusi rohkemgi. Kõigepealt tekkis vanem rahvamuusika-18.saj. ja hääbus umbes 19. saj. paiku, hernhuutlaste tulekuga eestisse..Vanemat rahvalaulu iseloomustab lihtsus ning ebatäpsus.Viis oli väikese ulatusega ja rahuliku rütmiga,intoneerimine ebatäpne e. lauldi rääkimisega samal kõrgusel.Uuemat rahvalaulu viis oli aga laiema ulatusega, esines palju hüppeid ning intoneerimine oli täpsem. Kahte rahvalaulu eristab ka teks, vanemal esines algr...
Näiteks tuli Kopernik mõttele, et universumi kesk- punkt on Päike ja Maa tiirleb ümber päikese. Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Andreas Vesaliust peetakse teadusliku anatoomia rajajaks. Teadmiste saamiseks lahati laipu, mille kaudu saadi palju uut teada inimese kohta. Samuti kum- mutati Piibli väide, et meestel on üks roie vähem kui naistel. Varauusajal toimunud murrangu tõid ilmselt esile suurenenud teadmised maailma kohta. Inimesed muutusid targemaks ja ühiskond oli valmis vastu võtma uuendused. Hariduse tase paranes tänu tehtud avastustele looduse ja muude teaduste vallas.
inimene. Väike Prints arvas ,et roos tema planeedil on ainuke maailmas, kuid sai teada ,et Maal on neid palju rohkem ja kõik samasugused. Maal nägi ta esimest korda rebast ja madu, ta sai teada et madu võib ta ära tappa ,kuid oli temaga siiski viisakas ja sõbralik. Terve tema reis oli justkui suur tarkuse hunnik. Samuti on inimestega, kes käivad reisimas, näevad erinevaid traditsioone ,uske, rahvaid ja see kõik teeb neid targemaks. Tarkust saadakse oma vigadest õppides. See väide võibolla ei olegi nii tõsi, kui see ,et tarkust saadakse teiste vigadest õppides. Kipub ju nii olema ,et saad mingi rumalusega hakkama ja siis teed seda mingi aja pärast uuesti. Kuid ,kui keegi tuttavatest saab hakkama mingi rumalusega ja saab karistada ,siis ise sama asja ei tee. Sellest ka järeldus ,et ilma rumaluseta ei ole tarkust. Tarkus ja rumalus käivad käsikäes, kui tarkust õigesti kasutada, viib see
ta inimesi kes olid jäänud elu hammasrataste vahele ning püüdsid ome elu korda seada. Mulle meeldis see raamat, kuna põneva seikluse kõrvalt sain ka teada palju fakte ajaloost. Autor ise on lugenud palju raamatuid mis on seotud piraatide või merendusega ning tänu sellele kasutas ta oma teadmisi raamatus väga huvitavalt ära. Samuti meeldis mulle, et ta kirjeldas inimesi ning paiku väga täpselt, tänu millele sain oluliselt targemaks, milline on olukord eelkõige Aafrika kagurannikul.
Alexandri parim sõber(Jared Leto) ,,Alexander"on suurejooneline seiklusdraama. Film räägib legendaarsest ja müütilisest Makedoonia kuningast Alexander Suurest. Filmi alguses näidati Alexandri lapsepõlve, kuidas Alexander koolis vanemate ja targemate õpetajate poolt põhjaliku õpetuse ajaloo kohta sai. Lisaks õpetajatele haris teda ka tema kuningast isa Philippos ja tema ema Olympias. Paljudest nendest õpetustest võis ka ise targemaks saada ning palju uut ja huvitavat teada saad. Pärast Alexandri isa surma räägiti ja ka näidati Alexandri suuri ja laialdasi vallutusi. Huvitav oli teada saata et, Alexander oli 32- aastaseks saades vallutanud ligi pool maailma ning loonud impeeriumi, mis ulatus Egiptusest Indiasse. Kuid paratamatult eelnesid sellele kaheksa ränkrasket sõja-aastat, mis tegid noorest valitsejast tõelise ,,sõjajumala".Filmis oli väga ehedalt ja tõeliselt näidatud inimeste raskumusi
inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast? Kasutatud kirjandus: Ma tegelikult ei lugenud otsest kirjandust, vaid vaatasin ühe professori Sir Martin Rees'i loenguid ja arutlusi maa teemal. http://www.youtube.com/watch?v=3qF26MbYgOA&feature=related ja tema tehtud lühifilm pealkirjaga ,,What we still don't know" ehk ,,Mida me veel ei tea" I Osa http://www.youtube.com/watch?v=35qntqRBo5I&feature=related neid sarju oli muidu põnev vaadata ja targemaks saada!, kuigi võib-olla see otsene sarjade teema ei tule nii hästi välja minu lehekülje pikkuses kirjandis.
kui sõdurid seisavad püssid käes riigi piiril ja tulistavad neid, kes ebaseaduslikult riiki üritavad tungida. Selle õppeaine käigus õppisin eelkõige seda, et riigikaitse hõlmab palju laiemat ala ja minu suhtumine sellesse muutus. Enne riigikaitse tunde suhtusin sellesse õppeainesse kehvasti, arvates et see tund on seal vaid aja täiteks, kuid nüüd on see suhumine muutunud. Nendes vähestess tundides, kus viibisin, sain palju targemaks ja nägin, mida minu kaasõpilased teadsid. Tänu kaasõpilastele sain teada suurematest relvakokkupõrgetest viimase kümne aasta jookusl. Osadest kuulsin alles esimest korda, sest pole eriti uudistega kursis. Riigikaitse aitas luua seoseid erinevate ainete vahel. Näiteks kulusid ära teadmised ajaloost, kui oli vaja rääkida Eesti Vabariigi tekkimisest ja sellest, miks on vajaEesti riigi iseseisvust säilitada. Ühiskonna õpetuse tunnissaadud teadmised
annaabi.ee 
