Unenäod klassiruumis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Tunded

MAI-AGATE VÄLJATAGA L O E N G 4 26 oktoober 2009 Kuidas tekitada tundeid? Teie tekitate endale igapäev tundeid seda endale tähele panemata. Kahjuks me tekitame endale tundeid negatiivses suunas. Egiptuses oli see nõue, et kui õpilane tahtis pühitsuse läbi teha, siis ta pidi oskama tundeid kustutada ja tundeid luua. Meie oleme rääkinud pikka aega tunnete kustutamisest. Oleme rääkinud, et kui teil on ebameeldiv tunne, siis vaadelge seda tunnet aga ärge samastuge selle tundega. Aga tavaliselt on nii, kui teil on ebameeldiv tunne, siis saate üheks selle tundega. Ütletegi mõttes endale, et see ongi minu tegelik reaalsus - nii ebameeldiv, nagu ma praegu tunnen. Selle asemel, et öelda: ma praegu kogen seda ebameeldivat energiat ehk tunnet. Me siin kahe jalaga maa peal kõndides oleme ära unustanud, et me kõik oleme inglid. Üks naine küsis nõu: mis ma pean oma lahutatud mehega tegema, kes on mulle nii

Psühholoogia

14

doc

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi”

Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga kui klass on huvitatud vaid lobisemisest ning ei pööra õpetaja püüdlustele absoluutselt tähelepanu, siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2

Kirjandus

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1  Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4

Psühholoogia

18

docx

Uni ja unenäod

Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud

Psühholoogia

18

docx

Ego

Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasid varem, või situatsioonid, mi

Inimeseõpetus

323

doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0  SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia

9

doc

Uni ja unenäod

Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub

Üldbioloogia

9

doc

Mida me unes näeme?

Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub

Psühholoogia

Kommentaarid (0)