ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD. Pyrrhose sõjad ja Lõuna- Itaalia vallutamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. Temaga alustasidki roomlased sõda peale Kesk- Itaalia vallutamist. Tarentlased kutsusid appi Epeirose kuninga Pyrrhose. See oli auahne inimene, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Ta oli meeleldi nõus Tarentumit aitama ja ilmus 280.a. kevadel e.u.a. Itaaliasse. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda
nad said Rooma piiratud kodanikuõigused. Galli hõimud paisati põhja poole ja etruskid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima. Kogu Kesk- ja Põhja-Itaalia oli roomlaste käes. Nüüd oli Rooma üks tolle aja suurriikidest ja sõlmis Kartaagoga lepingu nagu võrdne võrdsega. Nüüdseks oli minu arvates Rooma tunnetanud, et on võimelised saavutama võimu kogu Itaalia üle ja jätkasid vallutamist lõunapool. Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga PyrrhosePyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna- Itaaliasse
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265
ROOMA Itaalia geograafilised ja looduslikud olud · Terve praeguse Itaalia alal, va Põhja-Itaalia Lombardi maakond · piirkonnad mägised, kuid tasasemad ja sobivad põlluharimiseks kui Kreekas · rannajoon pole nii sopiline kui Kreekas (sõitsid vähem merd) · VIII-VI sajandil ekr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu (suurimad Tarentum ja Sürakuusa) · VIII sajandil ekr tekkis Rooma linn (Latiumi maakond) Ajatelg kronoloogilise ülevaate põhjal (kuningate aeg, varane vabariik, Rooma tõus suurvõimuks, kodusõdade periood, varane keisririik, hiline keisririik) Etruskid ja Etruuria · Etruskid on II aastatuhandel ekr Põhja-Itaaliasse sisserännanud indoeuroopa hõimud · maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks
296 aastal e.m.a. saavutasid roomlased otsustava võidu Sentiumi lahingus, mille tulemusena sõlmiti etruskidega rahu, samniidi riigid aga liideti rooma juurde. Suurem osa samniite muudeti Rooma liitlasteks. Hiljem alistas Rooma endale ka Põhja-Etruuria. Pärast neid sõdu oli kogu Kesk-Itaalia ja osa Põhja-Itaaliastki roomlaste käes. Itaalia alistamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. See oli auahne inimene???, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai roomlaste ründamise ajendiks, mis oli piisav sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima Kreeka kuniga Pyrrhose poole, kes maabuski 280 aaastal e.m.a. Itaalias. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus
Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. . Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus, kelle auks korraldati suuri fallosepidustusi ja keda peeti Rooma kaitsjaks. Muistse Rooma ja Itaalia jumalad on suuresti ühed-samad ning ega ka tänapäeva uskumused palju ei erine. Kokkuvõte: (Liis Leemet) Itaalia ajalugu on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Itaalia uskumused, traditsioonid ja
· 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile itaallastele · 74-71 eKr Spartacuse ülestõus · 60 eKr triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) · 58-51 eKr Caesar vallutab Gallia · 45-44 eKr Caesari diktatuur, Caesari surm · 31-30 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst.
89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus 60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst.
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2
296 toimus kokkupõrge Roomlaste ja gallide ning samniitide vahel, Rooma võitis ja samniidid liideti Roomaga, gallid paisati Itaaliast tagasi ja etruski linnadega tehti rahu.Tulemuseks oli see et ka viimased etruskide linnad sõlmisid Roomaga sõjalise liidu. Viimane sõda mis viis Apenniini poolsaare alistamiseni Roomlaste poolt oli sõda kuningas Pyrrhosega. Pärast võitu samniitide üle tekkisid Roomal tihedad kokkupuuted Itaalia Kreeka linnadega, tähtsaim neist oli Tarentum. 3saj alguses eKr Tarentum püüdis laiendada mõju teistele Lõuna-Itaalia Kreeka linnadele. Tarentum oli huvitatud Lõuna-Itaalia linnriikidest _____ . See sõda algas sellega, et Rooma laevad tulid Tarentumi sadamasse ja jäid sinna ankrusse,Tarentumi elanikud tõlkisid seda mittekallaletungi lepingu rikkumisena ja lasid osa laevu põhja. Roomlased saatsid sinna saadikud, kes aga saadeti Rooma tagasi. Seejärel kuulutas Rooma Tarentumile sõja
..). Sel ajal, kui Balkani
poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid
Page 3 of 12
5/3/2009 10:58:45 AM
Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma
asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias
olid tollal olemas juba kreeka kolooniad (Kyme, Naxos, Tarentum, Sybaris, Kroton,
Regium, Elea, Messana, Sürakusa, Gela, jne); Vahemere lõunarannikul (Aafrika-
poolsel) eksisteerisid foiniikia asulad, mis hiljem Kartaago poolt võimsaks mereriigiks
ühendati. See oli Pürenee poolsaare lõunaosas asuva tugeva Tartessose riigi õitseaeg
(Tartessos linn
Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu ,mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba
eelkõige just kanalisatsioon. Nii võib pidada Rooma impeeriumit Euroopa arhitektuuri suureks mõjutajaks. 3 1. ROOMA RIIK Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk- ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast (Kõiv 2006: 137). Rooma riik tekkis I aastatuhandel eKr Itaalias, mil seitsmel künkal asunud külad ühinesid Rooma linnriigiks. Riigina püsis Rooma umbes 1000 aastat. Riigi valitsemisel kasutati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust
lakiti ning põletati uuesti. · Mustapõhjaline nõu punasega figuurid jäeti värvimata, taust värviti mustaks. Kreeka kolonisatsioon. 7.-8. saj eKr tekkis Kreekas üleasustus, mille tulemuseks oli Kreeka kolonisatsioon. Asulad tekkisid Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Musta mere äärde. Suurimad ja kuulsamad olid Sürakuusa ja Tarentum. Sparta riik. Sparta oli Kreeka suurim linnriik, üle 8000 km². Lõuna-Kreeka lõunaosas, ühendas Lakoonika ja Messeenia maakondi. Spartas oli meeste ühiskond. 30- aastaselt saadi täiskasvanuks. Siis said mehed õiguse omada vara ja abielluda. Keskmine eluiga oli 40-50 a. 40-aastased ja vanemad olid juba raugad. Spartalastel oli ainuõigus omada kinnisvara. Sealne piirkond oli teraviljakasvatuse ala. Ise nad põlde ei harinud. Peamiselt kasvatati nisu
Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa Apenniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Apenniini poolsaare geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Itaalia rahvad sattusid varakult foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. VIII- VI sajandil eKr rajasid kreeklased hulga linnu, suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia Keskosas Latiumi maakonnas hakkas VIII sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased esmalt Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist: kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest ja filosoofiast ning üldisest elulaadist.
Leiud lubavad arvata, et võin oli aristokraatia käes. Austati mitmeid jumalaid, ka mõningaid kreeka omi, kuid usuti ellu pärast surma. (hauakambrid). Etruuriast pärineb ka ennustuskunst. Nad panid oma usulisi tõekspidamisi kirja. Oma ainuvõimu 8.-6. saj eKr hakkasid nad alates 5. saj eKr kaotama Rooma tõusu tõttu. Itaalia on paljuski mõjutatud kreklastest. Kreeklased rajasid kolonisatsiooni käigus lõunarannikule (Taras/Tarentum) ja Sitsiiliasse (Sürakruusa) palju linnu, kus paljud neist ka elasid. Kokkupuude emamaaga oli neil sage. Nad tõid Itaaliasse oliivi- ja viinamarjakasvatuse, linnriikliku korralduse, tähestiku, mündid, eeposed ning ka jumalad. Kreeka kirjameestelt pärinevad vanimad ülestähendused Itaaliast. Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, tollasesse Latiumi maakonda. Varaseim Rooma linna osa pärineb 10. saj eKr, kui asustati Palatiumi küngas. Arvatakse, et ühtne linn kujunes
mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Seal elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Suuremat osa poolsaare kesk- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Kuid Itaalia loodeosas elanud etruskid olid muudest rahvastest keelelt sootuks erinevad
läänegermaanlasteks (Oderist läänepool: teutoonid, kimbrid, langobardid, bataavid, anglid, friisid, katid, sueebid, markomannid jt.). Traaklased, illüürlased- indoeuroopa rahvad elasid Balkani poolsaarel, suuremad rühmad, mis koosensid paljudest hõimudest, säolinud lühikesed raidkirjad. Albaani keel ei ole suguluses ühegi teise keelega, võib olla päris illüürlastelt. Vahemeres: Kreeka 8. saj. e.Kr., eriti 7. - 6. saj. kolooniad Lõuna-Itaalias (Brundisium, Croton, Tarentum), Sitsiilias (Syracusa, Messina), Gallia lõunarannikul (Massilia) jne. Lõuna-Itaalia kolooniad: Suur-Kreeka (Magna Graecia). Foiniikia ja Kartaago I at. e. Kr. (tänap. Liibanoni ja Süüria rannikualad) kolooniaid: Põhja-Aafrikas, Sitsiilias, Lõuna-Hispaanias. 8. - 6. saj. poliitilise iseseisvuse kadumine (läheb Assüüria ja seejärel Babüloonia koosseisu) linnriik Kartaago (Tuneesias), asut. 9. saj (Dido legend), õitseng 6. saj Kartaago loomise kohta on erinevaid legende
Sealt hakkasid andma latiinidele helgelt oma kodakondsust ja integreerima latiine oma riiki. Kui varem oli nähtavasti Sammiidi sõdade ajal, hopliidi faalanks polnud tõhus ja kujundasid välja oma manipulaarse lahingurivi , väiksemate üksuste kaupa. Tüüpiline roomlaste võitlusviis sai hiljem olema. 290 aastaks olid nad alistunud, Sammiidid ja etruskid ka mingil määral, pärast seda jäi veel itaalias lõuna-itaalia linnad (kreeka linnad) ja nende seas kõige suurem oli Tarentum. 280 roomlased läskid linnaga otsustavalt tülli, Tarentum üritas domineerida teiste linnade üle ,teised linnad palusid kaitset roomlaste käest . Tarentaslased kutsusid endale appi Epeirose kuninga Pyrrhos, kes tuli Tarase liitlasena roomlaste vastu võitlema. Ta oli ka esimene kreeka valitseja kes tõi Rooma esimese sõja elevandi. Roomlaste võitlus Pyrrhosega oli viimane etapp., oli hea väejuht , kahes lahingus võitis roomlasi
-eraldusid omaette teadusharud ja valdkonnad -matemaatik Eukleides > geomeetria põhialused -füüsik Archimedes > kruvi, kindlused, kivi- ja nooleheitja, füüsikas seadus kehade veeväljasurvest ("heureka!") -astronoomia > Maa kerakujuline, Päikese-keskne maailmapilt, 20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, p eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maa 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Roo asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2
Plebeide koosolek, kus nüüdsest osalesid ka patriitsid, muutus Rooma kõrgeimaks seadusandlikuks organiks. Õiguslik erinevus patriitside ja plebeide vahel kadus. Konflikt Tarentumiga (Tarasega) ja Itaalia alistamise lõpuleviimine: 280 tuli Tarentumi kutsel Itaaliasse Epeirose kuningas Pyrrhos ja saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle. 275, pärast Pyrrhose naasmist Sitsiiliast, võitsid roomlasi teda Beneventumi lahingus ja Pyrrhos lahkus Itaaliast. 272 alistus Tarentum roomlastele. 265 vallutasid roomlased viimase sõltumatu etruski linna Volsinii. Keskmine vabariik 264 133 Esimene Puunia sõda 264 241: Sõda algas roomlaste otsusest toetada Sitsiilias Messana linnas kindlustunud palgasõdureid (Mamertiinid) Sürakuusa ja Kartaago vastu. Sõja algul võitsid roomlased Syrakuusat ja sõlmisid selle kuninga Hieroniga liidu. Võitluseks Kartaagoga rajasid roomlased tugeva sõjalaevastiku.
Umbes 510 a. puhkes Sybarise ja Krotoni vahel sõda. Sybaris sai rängas välilahingus lüüa ja krotonlased hävitasid linna, väidetavalt Pythagorase õhutusel. Peagi seejärel (täpsem aeg on vaieldav) tõusis Krotoni alamrahvas pütagoorlaste oligarhia vastu üles, kihutas valitsejad minema ja kehtestas senisega võrreldes demokraatlikuma riigikorra. Sybarise hävingu järel jäi suurimaks linnaks Itaalia lõunarannikul spartalaste koloonia Taras (lad k Tarentum, tänapäev Taranto), mis pidas 5. sajandil veriseid ja kaotusterohkeid võitlusi Itaalia põlisrahva japüügidega. Tarase kõrval olid ollisematena esil Krotonile, Rhegion (tänapäeva Reggio di Calabria Itaalia edelatipus vastu Sitsiiliat). Itaalia lääneranniku kreeka linnade seas oli tähtsaim Kyme (lad k Cumae). Kyme türann Aristagoras oli 6. 5. sajandi vahetusel tihedates sidemetes etruskide ja latiinidega ning
asunud juba V saj). Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. IV sajandi keskel allutas Rooma endale Kesk-Itaalia latiini linnad, loodi Latiini föderatsioon (foedus) - linnad säilitasid formaalse iseseisvuse, kuid oli lepingulistes liidusuhetes Roomaga. IV saj lõpus liideti Roomaga ka samniidi föderatsiooni linnad. Sõjad Lõuna-Itaalia kreeka linnadega, mis järk-järgult langesid Rooma võimu alla. 272 langes Tarentum. 265 eKr langes Volsnii - seega oli Itaalia (manner) allutatud. Kreeka kultuuri mõju. Sõjad Kartaagoga ehk Puunia sõjad Kuni Roomale allajäämiseni oli Kartaago Vahemere lääneosa võimsaim kaubanduslik suurriik. Kartaagolased olid pärit Foiniikiast (Türos). Paratamatult tekkisid vastuolud Rooma ja Kartaago vahel, eriti Sitsiilias. I sõda 264-241 eKr. Sitsiilia kreeka linnad toetasid pigem roomlasi. Loodi Rooma laevastik. II sõda 218-201 eKr. Vastuolud Hispaanias (Ibeeria)
Sammiidi sõdade ajal oli veel üks muutus. Varem oli hopliidi faalanksi taktika, aga mägistel aladel kujundasid nad välja oma manipulaarse lahingurivi, kus olid väikesemad sõjaväeosad. Ehk kujunes uus liitlaspoliitika ja lahingutaktika. Jäid alles veel Lõuna-Itaalia Kreeka linnad. Suurim oli Tarentum (Taras). Seal 280 läksid tülli roomlastega. Roomlased võitlesid Pyrrosega ja see oli viimane etapp Itaalia alistamises. Pyrros võitis roomalasi kahes lahingus (pyrrose võit- selline võit,
-elu koondus linnadesse, kus kiiresti arenes käsitöö, tekkis kaupmeeste ja laevnike kiht. Sugukondlikud, trad. ühisk-akorrast pärinevad sidemed lagunesid. Linnad kujunesid orjapidamise keskusteks. Kaubanduslikud kontaktid tõid kaasa edusamme kultuurielus. 17 Vanim kreeka koloonia praeguse Itaalia terr-l Kyme (läänerannikul).Läänes veel Lõuna- Itaalia rannikul Sybaris, Tarentum jpt.; Sitsiilias Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene. 27
annaabi.ee 
