Tardumisaeg on ajavahemik, mil nõel ei vaju enam aluseni kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. 4.4 Paindetuveguse leidmine Painde- ja survetugevuse määramisel tuleb valmistada normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha (prismad-40 x 40 x 160 mm). Võetakse vajalik veehulk, millele lisatakse 20 sekundi jooksul 1200 g kipsi. Segu segatakse 60 sekundit ning valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks (mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momendist alates) Seejärel katsetatakse proovikehad paindele ja hiljem moodustunud poolprismad survele. Paindetugevus arvutatakse valemiga: 3P l Rp = k 2bh2 (Valem 1) Kus, Rp- paindetugevus, [N/ mm2 ] P-purustatav jõud, [kgf] l- tugedevaheline kaugus, [cm] b- proovikeha laius, [cm]
3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg on kujutatud graafikus 4.2. 3.3 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetegevuse määramiseks valmistati normaalkonsistentsest taignast 6
2 ja valatakse koonilisse rõngasse 30 sekundi jooksul. Taigna ülejääk lükatakse pealt. Taigen pannakse Vicat' aparaadi nõela alla ning nõel vastu taigna pinda. Nõela hakatakse kukutama iga 30 sekundi järel, peale mida tuleb nõel puhtaks teha. Iga kukutamine toimub uues kohas, kusjuures uus koht ei tohi olla lähemal kui 0,5 cm. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vette valamisest kuni momendini, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vette valamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafiliselt teljestikus, kus horisontaalteljel on aeg ning verikaalteljel nõela vajumise sügavus. 4.4. Painde- ja survetugevuse määramine
koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel näppudega hoolikalt, näpud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. [2] Katsetulemused näidatakse punktis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm
Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadio nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafilist teljestikus, kus abstsisstelgedele märgitakse aeg kipsi vettevalamise hetkest, ordinaatteljele nõela vajumise sügavus. Katse tulemused on toodud punktis 4.3 graafikul 1.1 3
sekundit. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Taigna ülejääk lõigatakse noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat’ aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Pärast iga katset puhastatakse nõel. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Tulemused on toodud tabelis 5.3. Kipsitaigna tardumisajad ja graafikus 1. Taigna tardumise kulg. 4.4. Tugevuskatse proovikehade valmistamine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3
Veevajadus: väljendtakse standardkonsistentsiga, so vee hulgaga, mis on vajalik, hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks aga ka vajaliku töödeldavuse saavutamiseks. Jahvatuspeenus: peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine: füüsikalis-keemiliste protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. Kivistumine: tardumise vahetu jätk, kus tehiskivi saavutab oma tugevuse Sideaine aktiivsus: tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanuses. Mahumuutus: tardumisel ja kivistumisel peab mahumuutus olema olema ühtlane. Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad tsemendid), enamik sideaineid kahaneb mahus. Eksotermilisus: sideainete tardumisel ja kivistumisel eraldub reeglina soojust. Soojust ei tohi eralduda liiga palju ega liiga lühikese aja jooksul.
koonusrõngasse. See ei tohiks võtta rohkem kui 30 sekundit. Et taigen said tihedamaks oli vaja võtta klaasplaadi rõngaga kinni ja koputada 5 korda vastu lauda. Pärast lõigati üleliigne taigen spaatliga ära ja taignarõngas pandi Vikat’i aparaadi nõela alla. Nõel oli taigna pinnaga kontaktis ja lasti siis vabalt taignasse kukkuda. Iga 5 sekundi järel sisestati nõel taignasse uude kohta, mitte lähemale kui 0,5 cm. Pärast iga testi puhastati nõel põhjalikult. Tardumise alguseks määratakse ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini kui nõel ei läbi enam taignakihti alusplaadini. Tardumise lõpus – ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini, kui nõel ei läbi tainasse rohkem kui 1 mm. 4.4. Tugevuskatse proovikehade valmistamine Joonis 1 Vikat aparaat Tugevuskatse proovikeha valmistamiseks valati täis normaalse konsistentsiga taignaga 6
Kipsi ja vee segu valatakse koonilisse rõngasse, taigna segamine ja valamine peab toimuma 30 sekundi jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse klaasplaadiga 4-5 korda vastu lauda, misjärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha. Rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel peab olema kokkupuutes taigna pinnaga ning iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, iga kord uues kohas. Nõel puhastatakse peale igat katset. Tardumise alguseks peetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni hetkeni, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg kujutatakse graafiliselt teljestikus. 4.4 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha ehk prismat, mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm
Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel eemaldatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Kuni 1 mm näit tuleb saada kolmel järjestikusel korral umbes 3 sekundiliste vahedega. Kui kolm järjestikust näitu on olemas võib lugeda katse lõpetatuks. 4.4 Tugevuskatse proovikehade valmistamine
madalatel doseeringutel. Superplastifikaatorite üks põhilisi iseloomulikke jooni plastifitseerimise ja veevajaduse vähendamise kõrval on see, et nende toime plastifitseeriva lisandina on ajaliselt piiratud. Melamiinipõhjalisega vedeldatud betoon taastab oma plastifitseerimisele eelnenud töödeldavuse temperatuuril 200C vähem kui 30 minuti jooksul. See aeg lüheneb kõrgematel temperatuuridel veelgi. Töödeldavuse kao kiiruse vähendamiseks kasutatakse superplastifikaatoreid sageli koos tardumise aeglustitega. Väga tugev veevajaduse vähendamine muudab superplastifikaatorite kasutamise vältimatuks kõrgomadustega betoonide formuleerimise korral. 3.3.2. Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi 3.3.2.1. Survetugevus Superplastifikaatori esmamõju betooni tugevusele tuleneb tema vesitsementsuhet vähendavast mõjust. Kui superplastifikaatorit on kasutatud selleks, et vähendada vee hulka betoonisegus samal ajal töödeldavuse ja
Survetugevus Üksiktulemus [N/mm^2] Rs 3.125 3.13 3.125 1.875 2.19 2.5 12.5 12.19 11.875 14.375 13.44 12.5 15.625 15 14.375 11.875 11.88 11.875 Tardumisaegade määramine Katse algus: Tardumise algus: Tardumise lõpp: Kella aeg Nõela vajumis- Kella aeg Katse nr. Katse nr. [h:min:sek] sügavus [mm] [h:min:sek] 1 11:10:00 40 0 37 2 11:29:00 40 0 38 3 11:30:00 AM 39 1 39
• Arhitektuursete elementide valmistamiseks 2. Lubja ja kipsi olulised eelised ja puudused? Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. 3. Kirjelda aluminaattsementi- eripärad, kasutus? valmistatakse Al2O3 rikkast toorainestboksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega,
tööviisile sobiv. 4 TTK 2. Betooni kasutusjuhend 2.1.Paigaldusaeg. Betoonisegu tuleb paigaldada ca.1,5 h jooksul peale selle jõudmist objektile. Kui paigaldamisaeg võib osutuda pikemaks kui 1,5h, tuleb sellest eelnevalt teavitada tellimuste vastuvõtjat. Paigaldusajast mittekinnipidamisel ei ole garanteeri-tud betooni klass. Tardumise aeglustajaga betoon Kui on ette teada betoonisegu aeglane vastuvõtt , siis tuleb kasutada aeglustit.Aeglustajaga betooni tardumise algus võib muutuda , kuna lisandi mõju on otseselt seotud betoonisegu temperatuuriga. Tardumise aeglustajat ei soovitata kasutada lihvitavates põrandabetoonides ning talvistes tingimustes soojenduse ja soojustuseta konstruktsioonides. Betooni töödeldavuse suurendamist objektil võib teostada ainult plastifikaatoriga. Plastifikaator
ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lahemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel niippudega hoolikalt, nfipud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui ndel ei vaju enam liibi taignakihi alusplaadini. Tardumise l6puks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui n6el ei tungi enam taignasse iile 1 mm. Katsetulemused n?iidat akse punhis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse miif,ramine Painde- ja survetugevuse miiiiramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mS6tmetega 40 x 40 x 160 mm
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi
Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid: 1. Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. Parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid 2. Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. 3. Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil, külmade ilmade korral.
tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Setete kõvastumise, tsementeerumise ja ülemineku settekivimiks on väga pikk protsess. 4 Settekivimi üheks tunnuseks on kihilisus. Settekivimis leidub ka loomade või taimede jäänuste kivistisi ehk fossiile. Tardkivimid Tardkivimid on tuntud ka kui magmakivimid, sest see on tekkinud magma tardumise tagajärjel. Need võivad tekkida nii maakoores kui maapinnal. Levinumad tardkivimid on näiteks graniit ja basalt. Magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostisega. Tardkivimid koosnevad enamasti hapnikust, ränist, alumiiniumist, rauast, kaltsiumist, magneesiumist, naatriumist ja kaaliumist. Tardkivimid on levinud kõikjal maakoores, ehkki nad on enamasti kaetud setenditega.
35.Bet.keemii.lisan.-Plastifikaat-- bet.lisand,mis bet.segusse segatuna paran.selle töödeldavus ilma vee hulka suurend.`mata v.mis võimaldab vähen.vee hulka bet.segus,ilma et muutuks töödeldavus.Plastifik.lisamine segamisaja lõppfaasis tõstab betooni tug.Kasut:*bet.segu töödeldavuse paran.*bet.tug.&püsivuse tõst. *tse.kokkuhoiuks.Superplastifik:esineb vedelal kujul.põhiline iseloomujoon.plastifitseeriv lisandi toime on ajaliselt piiratud.Kiiruse vähen.kasut.sageli koos tardumise aeglus.`ga.Õhku manus.lisand-õhu sisseviimise eesmärk on kivinen.bet.külmakind.tõst.Õhu täiendava sisseviimise tõttu tõuseb bet.poorsus,mille tulemuseks on bet.tug.paratam.vähene.Seda võimaldab kompenseer.bet.koost.reguleeri. & vesi.tse. suhte vähend.Mikroõhumullide sisseviimine bet.segusse lisan.`te abil on efekt.viis bet.ide külmakind.tagamiseks.Kiirendajad-lisand,mis kasut.mörtid &bet.ide tardu.v.kivine.kiirenda. Tardumise kiirendaja-lühendavad aega betoonisegu valmis.kuni
[%] [cm] 1 60 21,6 2 50 10,2 3 57 16,4 4 58 17,3 5 58 21,3 6 56 18,1 Kipsitaigna normaalkonsistents: 56 [%] Tabel 2. Tardumisaegade määramine Tardumise algus: 7:10 [min:s] Tardumise lõpp: 10:25 [min:s] Nõela Nõela Nõela T T T vajumine vajumine vajumine [min:s] [min:s] [min:s] [mm] [mm] [mm] 0:00 40 4:20 40 8:00 30
järgi: pressmasinad, raputusmasinad, seguheiturid, puhurmasinad, vaakumvormimismasinad. Mudeli eemaldamisviisi järgi: mudeli väljatõmbamisega, pöörduva töölauaga. Sulametalli valamiseks on vormi asetatud püstkanal, kust valatakse sulametall sisse, ning kust metall liigub edasi toitekanalisse. Terasvaluvormil räbupüüdel puudub.Terase suure kahanemise kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks on terasvaluvormides ette nähtud kompensaatorid. Metalli suunatud tardumise tagamiseks kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol.
[%] [cm] 1 60 21,6 2 50 10,2 3 57 16,4 4 58 17,3 5 58 21,3 6 56 18,1 Kipsitaigna normaalkonsistents: 56 [%] Tabel 2. Tardumisaegade määramine Tardumise algus: 7:10 [min:s] Tardumise lõpp: 10:25 [min:s] Nõela Nõela Nõela T T T vajumine vajumine vajumine [min:s] [min:s] [min:s] [mm] [mm] [mm] 0:00 40 4:20 40 8:00 30
Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%). Fossiil ehk kivistis on mistahes elusvormi vi selle elutegevuse mineraliseerunud jljend. Ilm on pidevalt muutuv atmosfri seisund. Ilmaelemendid on atmosfri seisundit iseloomustavad andmed.
• Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2% – Raudbetoonis kasutada ei tohi Lisandid • Aeglusti – pikendab tardumise algust st. saab kauem töödelda • Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi
valida tasapinnaline, et vähendada vormimise töömahukust. Lahutuspind tuleb valida selliselt, et kärnide arv oleks minimaalne või oleks üldse välditud nende kasutamist. Võimaluse korral tuleb lahutuspind valida nii, et vältida valandi osade nihkumist üksteise suhtes vormi koostamisel. Terasvaluvormil ei kasutata räbupüüdelit. Terase suure kahanemise kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks on terasvaluvormides ette nähtud kompensaatorid (valupead). Metalli suunatud tardumise tagamiseks kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol. Antud detaili valmistamiseks on kasutusel ka kärn. Kärni valmistamiseks on eelnevalt vaja teha kärnkast, milles valmistatakse kärn liiva ja sideaine segust. Käsitsi vormimisel tuleb valmistada puidust mudel. Mudeli tegemisel tuleb arvestada ka valuterase kahanemisega jahtumisel. Seega tehakse mudel suurem, kui soovitud detail. Mudel koos valukanalite süsteemi tuleb asetada vormi
Kipsi tooraineks on looduslik kips, sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170oC juures. Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab lõppema 6...30 min vahel. Ehitus kips Kipsi kasutatakse peamiselt järgmistes kohtades: krohvimörtides tardumise kiirendajana (eriti lagede ja puitpindade krohvimisel), kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks (lühike tardumisaeg kiirendab remonttöid), kipspahtlina pindade silumisel (kuna kips ei kahane, siis saab siluda küllalt ebatasaseid pindu), Ehituskips Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades
nõutakse suuremat tugevust. Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 9.6. DEKORATIIVKROHVID kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohv, mis harilikult värvimist ei vaja. Terrasiitkrohv (pesubetoon) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. Pritskrohv pritsitakse pinnale ja jäätakse silumata. Saadakse krobeline pind. Pritskrohv varjab hästi aluspinna ebatasasusi.
krohvikiht hiljem asub vees. 9.6. DEKORATIIVKROHVID Dekoratiivkrohvideks nimetatakse kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult värvimist ei vaja. Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50 % on peenkillustik (5...10mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 10
õnnetusi või surma. Näiteks kui toonekurg sinu piiri mööda hulgub, siis tähendab, et mõni sureb. Usuti, et surnu tahab igavust tundes peagi ühte pereliiget endaga kaasa võtta, ning nii püüti inimese asemel surnule kaasa anda loomi: haual tapeti kas kukk, lammas või lehm. Matjad keetsid liha ja sõid haual, ülejäänud osa aga jäeti surnule. Haual söömist kutsuti peieteks. Usse võrreldi surnutega peamiselt nende surmava mürgi ja talvise tardumise tõttu. Nagu inimese elujõud keskendub teatud kehaosadesse, nii arvati, et ka lindudel ja loomadel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu kihvad, küüned, sarved, karvad, suled ja nokad. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ja väe. Kõigi magajate, puhkajate hirmutis on luupainaja ehk painaja, painak, panijas, paanjas, painakane, luupaine, luupatak, tallaja. Luupainaja valib
halb tsentreerimine. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist
ning võtab teatud läbimõõduga silindri. Tihendatavusklass(tihendatavusastme järgi): C0...C4 mõõdetakse algne kõrgus, pärast vibreerimist hilisem ning jagatakse, soovitavat 1,04-1,46, vastaval juhul ei saa tihendatavusastmega hinnata. 8. Tsemendi tootmise põhietapid, kaks tootmisviisi, nende erinevused ja eelised ~90% tsemendi klinker (koosneb ~75% lubjakivist ning 25% savist) ning kuni 10% kipskivi(tardumise aeglustamiseks). Tootmine: toorainete kaevandamine/lõhkamine, nende purustamine, homogeniseerimine(kuiva meetodi korral ennem jahvatamist, märjal peale), toorainete jahvatamine, filtreerimine, pöördahjus paakumiseni põletamine, jahutamine, klinkri laagerdamine ning tsemendi jahvatus(vajadusel kipsi lisamine). Tsemendi silosse paigutamine. Märgmenetlus: lubjakivi+savilobri jahvatatakse tooraineveskus: saadus tsemendilobri
see võib tähendada kellegi surma. Et tihane tuleb mõnele hingele järele. Usuti, et surnu tahab igavust tundes peagi ühte pereliiget endaga kaasa võtta, ning nii püüti inimese asemel surnule kaasa anda loomi: haual tapeti kas kukk, lammas või lehm. Matjad keetsid liha ja sõid haual, ülejäänud osa aga jäeti surnule. Haual söömist kutsuti peieteks. Usse võrreldi surnutega peamiselt nende surmava mürgi ja talvise tardumise tõttu. Nagu inimese elujõud keskendub teatud kehaosadesse, nii arvati, et ka lindudel ja loomadel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu kihvad, küüned, sarved, karvad, suled ja nokad. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ja väe. Siit ka põhjus, miks nii mitmetes muinasjuttudes on näiteks tervise saamiseks vaja tuua mõne erilise looma kihv või küün. Samuti võib muinasjuttudest leida, et mõne linnu sulg on vajalik täiusliku õnne leidmiseks.
keemilise või biokeemilise settimise produktide setete kivistumisel; · moondekivimid (metamorfsed kivimid) tekivad kõigi võimalike kivimtüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu ning gaaside ja lahuste toimel maakoores. (1) Iga rühma kivimite tekkel on määravaks olnud erinevad geoloogilised tegurid, seetõttu lähtub iga rühma sisene jaotus eri printsiipidest. Tardkivimeid rühmitatakse kahe printsiibi alusel: magma tardumise sügavuse järgi ning ainelise koostise, täpsemalt SiO2 sisalduse järgi. Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist ja ladestunud materjali koostisest. Moondekivimeid võib klassifitseerida sõltuvalt nende lähtekivimeist, moondeprotsessi liigi või rõhu- temperatuuri tingimustega määratletud tekkekeskkonna-moondefaatsiese järgi. (1) 4. Tardkivimid 4.1. Tardkivimite teke magma kristalliseerumisprotsessis
Jahvatuspeenus (jääk sõelal max %) 15 20 30 N /mm 3 2,5 2 Min paindetugevus (¿¿ 2) ¿ 2 6 5 4 Min survetugevus ( N /mm ) Kipsi kasutatakse peamiselt: krohvimörtides tardumise kiirendajana, kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks, kipspahtlina pindade silumisel ja skulptuursete detailide valamisel. Kipsi puudusteks võime lugeda tema suhteliselt väikest tugevust ja nõrka veekindlust, mille tõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Niiskudes kaotab ta suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Tänu tardumisele on kips asendamatu sideaine. Kipsi aktiivsus langeb pikaajalisel seismisel
betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. · Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid. · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. · Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni külmumise kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjalid · Täitematerjal on betoonis 70%. Täitematerjalide roll betoonis :
silikatiseerimine, niiskuse tõstmine, happekindla betooni valmistamiseks, puidu tulekindluse tõstmine 8) Tsemendi lähtematerjalid kuival ja märjal meetodil Kuival meetodil- lubimergel Märg meetod- kahe tooraine puhul 9) Tsemendi tootmine *Tooraine kaevandamine- segu ettevalmistamine- toorsegu põletamine- klinkri ja kipsi jahvatamine- tsemendi ladustamine ja pakkimine. 10) Tsemendi tardumine ja kivinemine Tsemendi ja vee segamisel saadakse taigen, mis järk-järgult tardumise faasis tiheneb (tardub) ja seejärel läheb üle kivitaoliseks (kivinemine). Tardumine- protsess, kus väliseks tunnuseks on kujus taigen, mis ei võta veel vastu välisjõudu. Kivinemine- toimub vaid seguvee olemasolu korral kuni kõik tsemendimineraalid on reageerinud. 28 päeva ei tähenda veel kivinemise lõppu, vaid see on aeg, mil tsement on saavutanud piisava tugevuse, et seda võrrelda, kivinemine võib toimuda kuni 1 aasta. 11) Tsemendi survetugevusklassi määramine
Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et betoonisegu ei kihistuks tuleb: · Laadida segu rennide ja lehtrite abil mitte kõrgemalt kui 2-3 m, · hoida korras teed; · garanteerida laadimistel segu vertikaalne langemine, · lasta betoonisegu alla vertikaalsetest lülidest londi abil, · vedada segu transpordimasinatega, mis ei lase tsemendipiima välja voolata. Kui betoonisegu veetakse kaugel, siis ta peab kohale jõudma enne tardumise algust. Kuumal ajal ja vihmase ilmaga peab segu olema veo ajal kaetud. Talvisel ajal tuleb kaitsta betoonisegu külmumise eest. Loetletud nõuded seavad masinate konstruktsioonile vastavad tingimused. Betooni transportimise masinad otstarbelt jagatakse kahte erinevasse gruppi: 1. betooni transportimise masinad suuremate vahemaade taha, 2. betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires. Betoonisegu horisontaaltranspordil suure vahekauguse korral kasutati varem
Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. · Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Protsess jaguneb etappideks: · Voolavuse periood · Tardumine, kus kaob voolavus, kuid kujus materjal on plastselt deformeeritav välisjõuga kuni tardumise lõppemiseni- tardumise aeg · Tardumise lõppedes on moodustunud kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb. · Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. 05.05.2014 · Kipsi omadused. Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete
Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus · normtugevus · tardumise algus Tsement sein: TSEMENDI TOOTMINE Tsemendi valmistamine toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Tsementi valmistatakse kahte tüüpi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi) ja portlandkomposiittsementi (klinker, kips, põletatud põlevkivi, lubjakivi). OHUTUSNÕUDED TÖÖTADES TSEMENDIGA Tsement on laialt kasutatav ehitusmaterjal
sõelumine · Värvitoonide saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku · Lubja jahvatamine · Aluspind tasandatakse tavalise krohviga; kantakse · Segu valmistamine koos lubja kustutamisega peale terrasiitsegust kattekiht; enne tardumise lõppu pestakse pinda vee või nõrga soolhappe · Segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse lahusega, et uhtuda kivikildudelt tsement maha korral Pritskrohv · Telliste vormimine metallvormides pressimise teel · Pritsitakse pinnale ja jäätakse silumata · Toortelliste ladumine vagonettidele
Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid. Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest (kips, kustutamata ja kustutatud lubi), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või siis pärast õhu käes kõvenemist niiskuse kätte sattudes jätkavad kõvenemist. Tsemendi põhinäitajad on tugevusklass, eeltugevus, normtugevus ja tardumise algus. Tsemendi mark ja tugevusklass määratakse tsementmördist (vahekorras 1:3 tsementdist ja kvartsliivast) valmistatud 2 ja 28 päeva vanuste 40×40×160 mm mõõtmetega katsekehade testimise abil. Test seisneb katsekeha allutamises survele 1060 MPa sammuga 10 MPa. Vastavalt sellele, missugusele survele katsekeha vastu peab, saadakse tugevusklass ja mark vahemikus 100600. Mark ja tugevusklass erinevad üksteisest selle poolest, et mark näitab keskmist survet, millele katsekeha
Dekoratiivkrohvid Dekoratiivkrohvideks nim kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult värvimist ei vaja. · Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50% on peenkillustik (5...10 mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. · Killustikkrohv saadakse sel teel, et pind kaetakse kleepuva tsement-seguga ja loobitakse talle peale peenemat killustikku, mis kleepub segu külge. · Pritskrohv pritsitakse pinnale ja jäetakse silumata. Saadakse krobeline pind. Kui krohvimördile on lisatud pigmenti, siis pritskrohv värvimist ei vaja.
- väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt:
Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. · Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni (lateksi) ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid (EPO-pahtel). On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. · Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasi (tema kiire tardumise pärast). Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral. · Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena. Aja jooksul muutub ta hapraks ja hakkab murenema. Mastikskitid valmistatakse mingi elastse sideaine baasil. See kattub kilega ja jääb ise elastseks.
sulami struktuuriosad.
4)eutektikumi tähistus ........ sulamis muutuse skeem, T , 0C.
L--> (A+T)Le (T=1147C). C%=4,3
Eutektikum (E) austeniidi ja tsementiidi segu, mida nim ledeburiidiks (Le).
(Le= A+T (kuni 727)
Le=F+T (alla 727))
5)Milles seisneb martensiitmuutus.
AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C.
6)alaeutektoidmalm, terdlahuseosad, nende tekkimistüüp.
Alaeutektoidmalmid: 2,14
Valige üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. tõsta pressvormi täitmise kiirust d. vakumeerida pressvorm enne täitumist Küsimus 17 Valmis Hindepunkte 1/1 Metallijahutajate ülesandeks valuvormides on Valige üks: a. valandi jahtumise kiirendamine b. vormi purunemise vältimine c. erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine d. vormi siseneva vedelmetalli temperatuuri alandamine Küsimus 18 Valmis Hindepunkte 1/1 Loetlege koorikvalu eelised Valige üks: a. meetodi väga suur tootlikus b. vormi korduvkasutus c. valandi takistamatu kahanemine d. valandi piiramatu mass Küsimus 19 Valmis Hindepunkte 1/1 Loetlege täppisvalu puudused Valige üks: a. tehnoloogia keerukus ja kõrge maksumus b
Protsess ~2030 minutit. Kustutamisel eraldub soojus ( eksotermiline protsess). Kasutatakse: lubimörtides, segamörtides, plastifikaatorina, silikaattoodete valmistamisel, lubivärvides. Omadused: Survetugevus 10 kg/cm2. Suurema survetugevuse saamiseks autoklaavitakse. (kiirelt, aeglaselt, keskmiselt kustuv). KIPS Saadakse looduslikust valgest mineraalist, mis sisaldab liivasid, savi jms. Teistest kõigist kiireim tarduja. Eksotermiline tardumise protsess. Vahel tuleb tardumist aeglustada kasutatakse kemikaale või maalriliimi (0,1 0,2 %). Tardumine algab al. 4. Minutist kuni 30 minutit. NB! Tardumisel paisub 0,5 0,8 % (täidab kogu vormi, murded). Skulptorid kasutavad kipsvorme. NEGATIIVSED OMADUSED: Pole veekindel, nõrk. KASUTAMINE: lubimörtides, tardumise kiirendajana, remonditöödel, kipspahtlites, kipsplaatides, kipsbetoonis, ja skulptuursete detailide valamisel. Tugevus määratakse 1.5 tunni pärast
etapp on lõppenud toode kõvendatakse, eemaldatakse vormist ja viimistletakse. 39. Millised on nõuded kasutatavatele vaikudele infusioonimeetodite korral üldiselt? Vaik on poolkõvenenud olekus. Enne injektsiooni viiakse ta kuumutamise abil voolavasse olekusse. 40. Mida kujutab endast reaktsioonvalu? Kui suuri toooteid saab selle meetodi abil valmistada? Mis piirab maksimaalset detaili suurust? RIM meetodi korral komponendid segatakse ja tsirkuleeritakse torustikus pidevalt tardumise vältimiseks. Injektsioon viiakse läbi spetsiaalse segamispea abil, millesse komponendid antakse kõrgsurvetorustiku kaudu. Materjal pihustatakse vormi mõne sekundi jooksul sõltuvalt kasutatavatest materjalidest ja toote suurusest. RIM-meetodil saadud tooted on reeglina suhteliselt madalate elastsusmooduli ja tugevusnäitajatega, mistõttu meetod ei sobi kandekonstruktsioonide valmistamiseks. 41. Kirjeldage survevaluprotsessi, andke protsessi põhimõtteskeem.
raskematest kivimitest kivimitest · Kivimid, nende jaotamine ja näited eri liiki kivimitest Kivimid on geoloogilistest protsessidest tekkinud kindla koostisega mineraalide kogumid. (Mineraal on kindla keemilise koostisega ühend) Tekkimise ehk geneesi järgi jaotatakse kivimid järgmiselt: 1. Magma- ehk tardekivimid Tardumise koha järgi a) Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid tarduvad maa pinnal. Näiteks: basalt, lipariit, andesiit b) Süvakivid ehk intrusiivsed kivimid tarduvad maakoore sees. Näiteks: graniit, peridotiid, diroiit Koostise järgi (ränidioksiidi sisalduse järgi) a) Happelised ( 65 75 % ränidioksiidi) Näiteks: graniit, lipariit
d. pidevusdefektid (praod ja rebendid) Question 20 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Savisisaldus vormisegudes %-des ei ületa Select one: a. 2 b. 16 c. 45 d. 6 Question 21 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallijahutajate ülesandeks valuvormides on Select one: a. vormi siseneva vedelmetalli temperatuuri alandamine b. erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine c. valandi jahtumise kiirendamine d. vormi purunemise vältimine Question 22 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule Select one: a. vesiklaasi b. lubjakivi c. kivisöetolmu d. saepuru Question 23 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text
annaabi.ee 
