H1: Keskmine sissetulek mõjutab kulutusi riietele ja jalanõudele. 3. H0: Töötuse määr ei mõjuta kulutusi riietele ja jalanõudele. H1: Töötuse määr mõjutab kulutusi riietele ja jalanõudele. Täpsem põhjendus hüpoteeside ja nendes mainitud tegurite valikule on esitatud järgmises peatükis. 1. UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED 1.1 Muutujate valik ja mudel Inimeste tarbimiskulutusi on uuritud juba väga pikka aega ning nende analüüsimisest saab teha olulisi järeldusi leibkondade eluolu hindamiseks. Leibkondade tarbimiskulutusi analüüsides saab omavahel võrrelda inimeste tarbimisharjumuste erinevusi riikides, linnades ja ka maa- ning linnapiirkondades. Samuti saab vaadata, kuidas erinevad kulutused madalama ja kõrgema sissetulekuga leibkondades. Tarbimiskulutused sõltuvad paljudest erinevatest teguritest, nii inimese elukohast, seal
Select one: True False Question 5 Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) tarbimiskulutusi (C) Question 6 Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele. Complete Mark 4.0 out of 4.0 Säästmine S sissetulekute tasemel Y=100 on 50 Autonoomne säästmine AS võrdub 100 Tarbimise piirkalduvus MPC võrdub 0,5 Tarbimine sissetulekute tasemel Y=400 on
APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 11 Osaliselt õige Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Vali üks või enam: majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) tarbimiskulutusi (C) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M) Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Vali üks: Tõene Väär NB! KÜSIMUSED NR 6 JA 10 POLE VASTUSTEGA!!
4. Kui reaalintressimäär suureneb, siis: a. Investeeringute nõudluse kõver nihkub paremale b. Investeeringute nõudluse kõver nihkub vasakule c. Investeeringute nõudluse kõver nihkub üles d. Investeerimiskulutused alanevad e. Kõik vastused valed 5. Tarbimise piirkalduvus, see on: a. Kogutarbimise suhe kogutulusse b. Tulude muutumisega esile kutsutud muutus tarbimiskuludes c. Kõver, mis iseloomustab tarbimiskulutusi antud tulude tasemel d. Tarbimiskulutuste juurdekasvude suhe käsutatava tulu ühiku juurdekasvusse e. Kõik vastused valed 6. “Isiklikud säästud” kui termin, mis on kasutatav rahvusliku arvepidamise süsteemis, tähendab: a. Perekonna kõiki aktivaid b. Teatud perioodil saadud ja tarbimiseks mitte kasutatud tulu c. Perekonna aktivate summa miinus kohustused d
supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Valige üks või mitu: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) majapidamiste sääste (S) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M) Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside
1.1.1. Question 1 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Select one or more: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) majapidamiste sääste (S) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Feedback AE = C + I + G + (X-M) AE = C + I + G + (X-M) 1 Question 2 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise piirkalduvus MPS = 0,3 (30%). Mitme euro võrra suurenesid majapidamise kulutused (C)?
c) juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused d) juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega 23. Kui kogutulu suureneb, siis : a) toimub liikumine piki kogukulutustejoont ülespoole b) toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole c) kogukulutustejoon nihkub allapoole d) kogukulutustejoon nihkub ülespoole 24. Maksude suurenemine, ceteris paribus : a) suurendab multiplikaatorieffekti b) vähendab multiplikaatorieffekti c) suurendab tarbimiskulutusi Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 111.2 d) suurendab avaliku sektori kulutusi 25. Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus : a) suurendama avaliku sektori kulutusi b) pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu c) suurendama maksumäära d) vähendama avaliku sektori kulutusi 26. Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a) kui nominaalne SKP suureneb
30. Maksud ja säästud on väljavoog ning sissevoo moodustavad tulusiirded nagu investeeringud ja avaliku sektori kulud. 31. Väikesed muutused avaliku sektori kuludes võivad tekitada suuri muutusi kogutulus, sest 32. Kulumultiplikaator sõltub tarbimise/säästmise piirkalduvusestja kulumultiplikaator on maksumultiplikaatorist suurem, sest maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu (Yd) proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa tulu muutusest mõjutab tarbimiskulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist. Maksumult=(mpc/mps) 33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid on on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Mõlemad on võimalik saavutada fiskaalpoliitika abil. Veel on eesmärkideks muidugi ettevõtlikkuse tõus jne, kuid vaid eelnevad on fiskaalpoliitika seisukohalt olulised. 34. Languslõhet sulgemaks suurendab riik kogukulutusi ja inflatsioonilõhe sulgemiseks vähendab kogukulutusi. 35
vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet - b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse: a. kõik valed b. pidevaks töötuseks c. struktuurseks töötuseks d. siirdetöötuseks e. tsükliliseks töötuseks Maksude suurenemine, ceteris paribus : a. suurendab multiplikaatorieffekti b. vähendab multiplikaatorieffekti c. suurendab tarbimiskulutusi d. suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse
8 6 4 2 D1 D0 0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz rr , % 10 Suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi 8 6 4 2 D1 D0 0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T Ostuvajadus (netovarast lähtudes). Majapidamiste puhul on aktivateks e. varadeks (omand) ja passivaks e. kohustuseks - võlad. Nende vahe on netoaktivad e. netovara. Iga vara hooldamine nõuab õ b tteatud t dkkulutusi.
d) jääma samaks, kuna ka töötusemäär tõuseb; e) olema suhteliselt püsivad. 19 Mõõdukas 19. Mõõd k inflatsioon: i fl t i a) ei põhjusta ühiskonnale mitte mingisuguseid kulusid; b) on poliitikutele majanduspoliitika läbiviimise seisukohalt väheoluline; c) võib moonutada relatiivseid hindasid; c) d) viib suhteliselt märkamatult, varjatumalt üldise hinnataseme tõusule; d) e) kutsub esile disinflatsiooni; f) vähendab tarbimiskulutusi ning koos sellega ka majanduskasvu. 7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 20. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a) a) on inimestel ajend kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik; b) teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast; c) üldiseks muutuvad kaupade ja teenuste bartertehingud; d) on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks;
toote tootmist, omab : a. Täishõivet vale b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust vale Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse: a. kõik valed b. pidevaks töötuseks c. struktuurseks töötuseks d. siirdetöötuseks e. tsükliliseks töötuseks Maksude suurenemine, ceteris paribus : a. suurendab multiplikaatorieffekti b. vähendab multiplikaatorieffekti c. suurendab tarbimiskulutusi d. suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne vale b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine vale c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b
Y C I G Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust YT (disposable income). KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks võime kirjutada järgmise võrrandi: C= C0 + c (Y -T ) C tarbimine, kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused C0 autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine. Elatusmiinimum, ellujäämismiinimm ehk mingeid tarbimiskulutusi peab inimene kindlalt tegema, et ellu jääda, ei sõltu kulude tasemest. Eksonoomne muutuja c tarbimise piirkalduvus (MPC), T netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y kogutulu. Tarbimise piirkalduvus MPC (tähistena ka mpc või tarbimisfunktsiooni kordajana c) on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitab, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kasutavad kodumajapidamised täiendavaks tarbimiseks.
tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine; vale d) säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu,, seega g esineb negatiivne säästmine. õige 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: a) planeeritud tarbimiskulutusi C; b) planeeritud investeerimiskulutusi I; c) p planeeritud avaliku sektori (valitsuse) kulutusi; d) planeeritud sääste s; E = C + I0 +Go + (Z-X), kusjuures C = C0 +c*Qd e) planeeritud netoeksporti (Z-X). (Z X). 4 Tarbimise piirkalduvus (MPC) näitab: 4. a) riigipiiril tehtavate kulutuste kalduvust; b) kui k i palju lj kkasutatava t t ttulu l li lisakroonist
3 Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: Vali üks: a. tarbimiskulud on otseses seoses kasutatava tuluga b. kui kasutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad c. õiged ainult a) ja c) d. kui kasutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb e. kõik vastused õiged Küsimus 19 3 Maksude suurenemine, ceteris paribus : Vali üks: a. suurendab multiplikaatorieffekti b. suurendab tarbimiskulutusi c. vähendab multiplikaatorieffekti d. suurendab avaliku sektori kulutusi Küsimus 20 3 Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: Vali üks: a. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel b. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust c. kõik vastused valed d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust Küsimus 21 3
b. mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel c. raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks d. raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks Investeeringud Kas madalam reaalse intressi määr tingib suuremaid tarbimiskulusid ja väiksemaid säästmisi, ceteris paribus? a. Mitte mingil juhul! b. Nii see tõenäoliselt on! Kas suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi, ceteris paribus? a. Jah, sellepärast, et siis on inimestel aega rohkem kulutuste tegemeiseks. b. Jah, omanikel tekib suure netovara olemasolul tahtmine teha suuremaid kulutusi. c. Ei, kuna suure netovara hankimine võib põhjustada laostumise ning pole võimalik midagi enam kulutada! d. Jah kuna suure netovara omamine nõuab ka suuremaid kulutusi nende korrashoiuks! Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? a
d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse a. Eelnevaga võrreldes madalamal palgatasemel b. Ainult tänu tootlikuse kasvule c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes Keynes'i mudelis kogukulutused ei sisalda a. Valitsussektori kulutusi (G) b. Sääste (S) c. Tarbimiskulutusi (C) d. Investeerimiskulutusi (I) Keynes'i majandusteooria väidab, et a. valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta b. tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade c. tööpuudust vähendab maksude suurendamine d. tööpuudust saab vähendada läbi valitsusektori kulutuste kasvu Majandustsükli mõjutamise poliitika peaks tavaliselt olema a. Suunatud intressimäärade alandamisele b. Suunatud valuuta vahetuskursi tugevdamisele c. Vastutsükliline d. Pro-tsükliline
D. tootmiskulutuste vähenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule; E. tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale ANSWER: B Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 MAKROMAJANDUSE TEST 4 Tarbimine ja investeeringud 1. Tarbimise piirkalduvus, see on: A. kogutarbimise suhe kogutulusse; B. tulude muutusega esile kutsutud muutus tarbimiskuludes; C. kõver, mis iseloomustab tarbimiskulutusi antud tulude tasemel; D. tarbimiskulutuste juurdekasvu suhe käsutatava tulu ühiku juurdekasvusse; E. kõik vastused valed ANSWER: D 2. Seos piirtarbimis- ja piirsäästmiskalduvuste vahel väljendub selles, et: a) nende summa on 1; b) nende vaheline suhe väljendab keskmist tarbimiskalduvust; c) nende summa on võrdne käsutatava tuluga, kuna jaguneb tarbimise ja säästmise vahel, d) punkt kõveral, kus nad on võrdsed, tähistab tulu lävepunkti, e) nende summa on 0 ANSWER: A 3
Kuid tegelikult on toimunud topeltarvestus ja SKP korrektne väärtus on 50 krooni. 1.2. SKP arvutamise meetodid SKP-d saab arvutada kahel täiesti üksteisest sõltumatul moel. Esimesel juhul võetakse aluseks kaupade voog, teisel juhul tulude voog. Kaupade ja tulude voog on kujutatud joonisel 1. Kaupade voogu kujutatakse joonise 1 ülemises osas, kus kodumajapidamised teevad tarbimiskulutusi (C, consume) ning saavad vastu kaupu ja teenuseid. Seega, kui soovitakse leida, kui palju tooteid ja teenuseid mingis riigis toodeti (ehk soovitakse leida SKP väärtus), ongi üheks võimaluseks kokku liita tarbimiskulutused, mis on nende kaupade ja teenuste ostmiseks tehtud. Näiteks kui mingis riigis tarbijad kulutavad kogu oma raha saiade ostmiseks ja ostavad 10 saia ning kui saia hind on 5
Üldise tasakaalu teooria käsitleb tasakaalu bilansilise tasakaalu mõttes. LOENG 10 okt 2011 Ressursside piiratus. MAKROÖKOOOMIKA Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest. Edasi eeldame alguses, et kogu teenitud tulu kulutatakse ära, säästmist seega ei toimu. Kolmandaks eeldame, et tegemist on suletud majandusega, s.t välismajandustegevust (eksporti-importi) ei toimu. Majapidamised teevad kaupade ja teenuste ostmisel tarbimiskulutusi (C). Ostetakse toitu, rõivaid, makstakse korteri eest. Samuti peab tasuma mitmesuguste teenuste eest, nagu juuksur, prügivedu, keemiline puhastus jne. Ettevõtete jaoks on majapidamise kulutus tulu, sissetulek pakutavate kaupade ja teenuste eest. Teiselt poolt saavad majapidamised tulu tegurituluna. Teguritulu (Y) on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel töö, maa ja kapital.
Multiplikaator Autonoomste kulutuste muutus muudab rahvamajanduse kogutulu(üks suureneb suureneb teine). Kui kogus mulle võrra SKP suureneb (väheneb) on tegelikkuses suurem kui esialgne muutus kogukulutustes. Selline suurenemine (vähenemine) toimub multiplikaatori tõttu. Kulu multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks. SKP esialgne suurenemine põhjustab tarbimiskulutuste suurenemise, kuna osa tarbimiskulutusi sõltub kogutulu tasemest. Tarbimiskulutused on aga SKP komponent, sest kui tarbimine suureneb suureneb ka SKP, mis omakord põhjustab tarbimise suurenemist tulevikkust jne. Iga järgmine muutus on väiksem kui eelmine, kuna lisatarbimine (ja seega SKP suurenemine) igal järgmisel ringil on MPC(marginal propention consumption) funktsiooniks, kusjuures MPC väärtus on tavaliselt väiksem kui 1. Multiplikaatori võime avaldada järgmise võrrangi abil:
maksuametnike eksperthinnangud, audiitorfirmade ja pankade küsitlused, tööturu ja ajakasutuse uuringud, pere-eelarve analüüs, elektrienergia tarbimise mõõtmine. 49. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Eratarbimiskulutused C- sõltuvad eelkõige indiviidi tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J. M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine tulude tõuste küll suureneb, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused I- koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Kogunõudluse kujunemisel on vaatluse all koguinvesteeringud. Valitsussektori kulutused G- valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema
Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! Õige! Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum väheneb. Kas suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi, ceteris paribus? Jah kuna suure netovara omamine nõuab ka suuremaid kulutusi nende korrashoiuks! Investeeringute piirefektiivsus näitab: kas investeeringute tegemine on antud kasumimäära ja intressimäära juures mõistlik. Kas reaalse intressimäära tõus: Vähendab investeeringuid Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja
tõstmise abil. Tõene Hindeline test Teema 8 Nastja 86. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed muutujad. Tõene 87. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 88. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud: plaanitud investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 89. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud: keskpanga poolt 90. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine nihutab LM kõverat: allapoole paremale 91. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga Hindeline Test Daniil 92. IS-LM mudel käsitleb eksogeense(te)na: hinnataset 93. Vaata joonist
multiplikaatori korrutise võrra multiplikaatori korrutise võrra Kogunõudluse mõjutamine Maksude või avaliku sektori kulutuste muutmisel on kogunõudlusele erinev mõju. Avaliku sektori kulutuste muutmine mõjutab kogunõudlust otse ja proportsionaalselt. Maksude muutmine mõjutab kogunõudlust vastupidises suunas, avaldades mitte otsest vaid kaudset mõju. Maksude mõju sõltub sellest, et ainult teatav osa tulu muutusest mõjutab tarbimiskulutusi. Teine osa mõjutab säästmist. Seega, maksumultiplikaatori efekt kogutulule on alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. Maksumultiplikaator: MPC / (1 MPC), Kulumultiplikaator: 1 / (1 MPC) Erinev mõju: inflatsioonilõhe sulgemiseks maksude, mitte avaliku sektori kulutuste muutmise abil, peab maksme tõstma suuremas ulatuses kui oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi.
muutujad. Tõene 2. Reaalraha nõutav kogus: on vastassuunaliselt seotud (reaalse) intressimääraga, on samasuunaliselt seotud kogutuluga 3. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 4. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud: plaanitud investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 5. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud: keskpanga poolt 6. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine nihutab LM kõverat: allapoole paremale 7. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga 8. IS-LM mudeli kaks tüüpilist tõlgendust on, et taoline mudel selgitab: millega on tulud
ringkäigu skeemi lülitada ka eksport ja import. Lisaks tähendab välissektori sissetoomine seda, et peame arvestama ka välisinvesteeringuid. 6.4. Majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest. Eeldatakse, et kogu tulu kasutatakse ära, säästmist ei toimu, tegu on suletud majandusega. Majapidamised teevad kaupade ja teenuste ostmisel tarbimiskulutusi. Teiselt poolt saavad majapidamised tulu tegurituluna. Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel töö, maa ja kapital. 6.5. Valitsussektori mõju tulude-kulude ringkäigule Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Sotsiaalse õiguse seisukohalt on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi
tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine; vale d) säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu,, seega g esineb negatiivne säästmine. õige 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: a) planeeritud tarbimiskulutusi C; b) planeeritud investeerimiskulutusi I; c) p planeeritud avaliku sektori (valitsuse) kulutusi; d) planeeritud sääste s; E = C + I0 +Go + (Z-X), kusjuures C = C0 +c*Qd e) planeeritud netoeksporti (Z-X). (Z X). 4 Tarbimise piirkalduvus (MPC) näitab: 4. a) riigipiiril tehtavate kulutuste kalduvust; b) kui k i palju lj kkasutatava t t ttulu l li lisakroonist
poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX =X-M). Eratarbimiskulutused (C) sõltuvad eelkõige indiviidide tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J.M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel. Investeeringuid käsitletakse sageli autonoomsetena ehk sõltumatutena tegelikust tulutasemest. Investeeringud koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest.
· Tee õige valik! · Kui kogutulu suureneb (cetris paribus) o Toimub liikumine piki kogukulutuste joont ülespoole o Toimub liikumine piki kogukulutuste joont allapoole o Kogukulutuste joon nihkub allapoole o Kogukulutuste joon nihkub ülespoole · Maksude suurenemine (cetris paribus) o Suurendab multiplikaatoriefekti o Vähendab multiplikaatoriefekti o Suurendab tarbimiskulutusi o Suurendab kodumajapidamiste sääste · Kogukulutuste joon muutub järsemaks, kui o Multiplikaatori väärtus väheneb o Multiplikaatori väärtus suureneb o MPC väheneb o MPS suureneb · Multiplikaatoriefekt tähendab, et o Tarbimiskulutused võrduvad säästuga o Väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes
TF- tarbimisfunktsioon, ITK- isiklikult kasutatav tulu. Tarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid on: rikkus mida suurem on majapidamise rikkus, seda väiksemad on jooksvad säästud ning vastavalt suurem on tarbimine igal tulutasemel. Rikkus esineb hoiuarvetena pangas või ettevõtete ning valitsuste väärtpaberites ja kinnisvarana ning kallimate püsikaupadena; hindade tase üldine hinnatõus vähendab tegelikku rikkust, eriti selle rahalist osa ja järelikult ka tarbimiskulutusi. Lisaks mõjule finantskapitali kaudu suurendab hinnatõus ka autonoomset tarbimist; krediidi kättesaadavus ja hind kallimad kestvuskaubad ja kinnisvara soetatakse tavaliselt võlgu. Mida väiksem on nõutav sissemakse ja pikem järelmaksu periood, seda rohkem on neid, kes soovivad sellist moodust kasutada. Krediidi kättesaadavust mõjutab ka laenprotsent, see on üheks tingimuseks, millega krediiti antakse. Kõrge protsent
annaabi.ee 
