Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Talvehullus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meelis, kris, meelise, korteris, salaja, modell, armastas, vihane, kalli, talvehullus, eksinud, lahutamatu, rikaste, sõbranna, armastab, katile, kohtas, ingel, poeet, luuletama, pruuti, teenib, pidusi, uhkes, tundis, armastama, kada, julgenud, kartis, teadnud, sünnipäev, koguaeg, nägid, armastajad, otsustav, punt, autoteed, koomas, oppe• B. Lebert: Crazy (1999); • K. Altmart: Makaagid ja majad; • M. Karu: Nullpunkt (2010), • B. Rohelend: Mina, Mortimer (2007) vs. - emantsipatoorne poisteraamatu tüüp • J.Vaiksoo poistejutud; • K.Reimus: Eilset pole olemas (2002); • M.Ernits: Hei, Dima (2009) • J.D. Salinger: Kuristik rukkis Marianne Harju “Talvehullus” • Sisu tutvustus • Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on Kati salajane ihalusobjekt. Kas nende kuue sõprus on piisavalt tugev, et panna vastu talve jooksul ilmsiks tulevatele salajastele tunnetele ja igaühe isiklikele probleemidele? Või on see liit määratud lagunema? Reeli Reinaus “Must vares”
ning nad hakkasid kodu poole minema. Miia sai teada, et Helil on mees Toomas. Heli oli veel Miia ülikooli pannud, ilma Miialt nõu küsimata ning tegi veel palju asju Miia eest ära. Miial ei jäänud muud üle, kui hakata ülikoolis käima, sest ega raha laristada polnud ja ülikool maksab päris palju. Miia elu oli juba päris normaalne, kui ühel päeval tuli Heli Miia juurde ja ütles talle, et Miia pärisisa elab veel ning teda kasvatas hoopis kasuisa. Miia oli väga pettunud ning väga vihane, et talle seda alles nüüd räägiti. Tema pärisisa nimi olevat Meelis. Miia oli oma vanemate peale väga solvunud. Ta sai teada, et Meelis lihtsalt jättis nad maha. Miia tahtis väga Meelist üles otsida, sest Meelis on ikkagi ta pärisisa. Miia otsis netist tema kohta päris palju infot ning sai teada, et Meelis elab samas linnas. Ta jalutas tihti majast mööda, kuid kunagi ta ei läinud sinna sisse. Majast üle
kõndima aga see polnud nii. (4) ,,Liblika lein" on tüdrukust nimega Miia. Tal oli parim sõber nimega Martin. Tal oli kõik olemas kuni ta vanemad läksid Ameerikasse aga nende lennuk kukkus alla ta ta vanemad said surma. Miial oli vanem õde kelle juurde ta elama läks. Ta õde Heli pani ta ülikooli ilma Miiaga seda läbi rääkimatta. Ühel päeval tuli välja et ta pidas oma pärisisaks oma kasuisa. Miia sai teada et ta bioloogiline isa on elus ja ta nimi on Meelis. Meelis elas temaga samas linnas. Miia jalutas tihti Meelise majast mööda ja maja läheduses olevad bussipeatuses tutvus ta asotsiaaliga nimega Helmut. Miia hakkas käima oma koolist poisiga nimega Priit. Nad polnud pikka aega koos kuna Miia sai aru et ta armastab Martinit. Nad hakkasid Martiniga käima. Mingil hetkel sai Miia teada et Helmut kirjutab raamatut. Raamatust sai Miia teada et Helmutil oli kunagi armastus Berta. Berta töötab seal lähedal poes. Ükspäev Meelise majast
Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat
et ta teeb Küübile välja ja valas ainult Küübile. Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat
et ta teeb Küübile välja ja valas ainult Küübile. Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat
Küübile. Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne- Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat
Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat.
ainult Küübile. Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat
õde, kolis oma kallimaga Hollandisse. Lelet ja Alex pidid kaksikuid Karolit ja Karelit kahekesi hoidma jääma. Päris raske, kui sa pead teegema seda koos inimesega, keda sa vihkad ja armastad kõige rohkem ja seda samaaegselt. Aeg möödus ning Alex tõi koju oma õllejoodikust sõbra Gerri. Kõige lahedam inimene kogu maailmas vist. Lelet ja Gerri sõbrunesid. Peagi sai tüdruk ka teiste Alexi sõpradega tuttavaks. Nad käisid ju siiski pidevalt nende korteris joomas ja suitsetamas. Suhteliselt vägev, mis. Pool korterit on pea iga päev täis ja nad kõik joovad ja suitsetavad. Lelet ei olnud kunagi alkoholi ega tubaka tooteid tarbinud, kuid tänu sellisele seltskonnale, hakkas see kõik talle peagi meeldima. Ta jõi, et muresid kustutada. Tegelikult viiba alkohol mõtted ainult niikauaks mujale, kuni sa purjus oled ja hommikuks on kõik jälle vanaviisi. Enamvähem. Pohmakas. See oli Leleti elus esimene. Ta tahtis, et polek kunagi sünidinudki
mehed ja poisikesed nagu seda isa tollal oli kandsid liibuva kraega valgeid dzempreid, mida nimetati palloniteks, ning laulsid romantilise häälega: ,,Yesterday all my troubles seemed so far away..." Nii algab raamat Iisist, kelle isa teadmata põhjustel oma elupäevad lõpetab. Tüdruku vanemad on lahutatud isal on uus naine ning poeg ja ema on Inglismaal tantsimas. See on olnud tema unistus juba väiksest tüdrukust peale. Tüdruk elab juba paar aastat ise oma ühetoalises korteris. Esimene sündmus ongi isa matus. See toimub vanade eestlaste usu järgi ja mõned on selle peale veidi pahased. Iisi ema ei tule päris matustele, vaid vaatab natuke kaugemalt. Peale valgete lillede on kalmul kaks kimpu väikestest punastest roosidest. Need on olnud ema ja isa lilled, sest sellise buketi oli Andres kinkinud Margele päris nende tutvuse alguses, kui nad ühel külmal märtsipäeval ühest toredast lillemüüjatädist möödunud olid.
Tiina on see, kes sai oma kõndimise tagasi tänu Indrekule. Indrek hakkab Vargamäel kraavikaevamisega oma patte siis lunastama. I osas mainiti, et Pearu ja Andrese vahel on tülid, seal on vihje, miks tülid tekivad, aga V osas öeldakse välja mille pärast täpselt tülitseti. Pearu oli kade, et Andresel on selline naine nagu Krõõt. Pearu arvas, et Krõõt oleks pidanud tema naine olema ja tema enda naine oleks pidanud Andresel olema. Pearu armastas Krõõta. Ta tahtis Krõõdale näidata, et on ka mees. V osa lõpplahendus: Tiina räägib oma loo Maretile, kes räägib selle omakorda Indrekule. Osa lõpeb sellega, et Tiina ja Indrek lähevad Vargamäelt alla. Enne minekut viib Maret nad aga aita, kus ta kingib Tiinale linase rätiku, mille Krõõt Maretile oli andnud. Seal oli ka kirst, millega seoses meenuvad mälestused. Indrekule aga ei meenu tema enda mälestused, vaid need, mis talle jutustatud on (kellegi teise mälestused)
ta külastada ainult kolme last ja ülejäänud lapsi külastas teine jõuluvana. Ta luges läbi 3 kirja: Janno, Maria ja Pepsiine-Mercedese ema kirja ning otsustas neid külastada. Pepsiine-Mercedese emal oli ise kallis kingitus oma ärahellitatud lapsele valmis ostetud, aga kuna ta jonnis ja tahtis Maria kingitust-osavat nukku, siis vanematel ei jäänud muud üle, kui nukud ära vahetada ja Maria , sai endale lisaks punastele kingadele ka väga kalli nuku koos nukumajaga.Maria pere aitas ka jõuluvanal selga ravida oma imekreemiga. Lepatriinu faksiga Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse:
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Sun" 1951 aastal. teine abikaasa, kellega toitu ning õhtuti jooma. Järgmisteks sammudeks kestis abielu viis aastat. Ta kaotas vormi ning kuulsuse poole olid Kolmandaks abikaasaks keegi ei tahtnud teda rollid filmis "Cat on a oli näitlejal Mike Todd, filmidesse. Oma hot roof" ja "Butterfield keda naine väga depressioonist sai ta aga 8". Kui kõige armastas kuid, kes välja John Yorneri meeldejäävamaks hukkus abiga. Naisel on ka neli Taylori rolliks oli, on ja lennukiõnnetuses. last, kolm bioloogilist jääb Kleopatra. See on Elizabeth, pärast ning üks adopteeritud. maailma kuulus õnnetust oli suures Praegu elab Elizabeth ajalooline film. masenduses, tarbis Taylor koos oma mehe
ning kukkusid pidevalt. Lõpuks läksid nad uisuvälja äärsesse baari. Holden hakkas rääkima sellest, mida ta vihkab. Ta solvas Sallyt ettepanekuga koos rändama minna. Nad lahkusid eraldi. Uisuväljalt lahkudes astus Holden kohvikusse sisse. Ta helistas Carl Luce`le ja kutsus ta õhtusöögile. Õhtusöök oli tal juba ära lubatud, kuid ta oli nõus kell 10 kohtuma. Vahepealse aja veetis Holden Radio City kinos. Film oli tema arvates jube ning öökima ajav. Luce armastas kooliajal alati pederastidest ja lesbidest rääkida. Nüüd hakka Holden teda seoses sellega norima. Räägiti Luce uuest tüdruksõbrast (40-ndates naine Sanghaist). Luce soovitas Holdenil psühhoanalüüsi teha. Holden jälgis klaverimängija ja Valencia esinemist. Ta soovis koos Valenciaga istuda ning vestelda, kuid see tal ei õnnestunud. Ta oli baaris umbes kella üheni öösel ning oli väga suures alkoholijoobes. Talle tundus, et talle lasti kuul kõhtu. Ta
kedagi, kes on kõrgel kukkumas ja kedagi, kes on madalal tõusmas vms. Ja igastahes see nõid oli kindel, et see koer on ta poeg ja siis ta ütles et ta läheb küsib kuraditelt nõu ja peab end võima selleks ja siis ta tegigi seda ja jäi maha mingi päevaks lebama, siis Berganza vedas ta kandu pidi õue ja inimesed olid vaatama tulnud, kuidas see paljalt lamas seal oma rõveda vanamuti kehaga ja siis kui nõid ärkas ta oli mega vihane koera peale, et niimoodi sa siis mulle tasudki v, ja oli talle kallale läinud ja siis koer sai ise vihaseks ja hammustas ta rippuvast kõhust ja vedas teda ja kõik inimesed karjusid, et see koer on kurat või kurjast vaevatud vms ja siis koer põgenes. Berganza jõudis siis mustlaste külla, kes olid koera etendust näinud ja tahtsid ta endale jätta, et ise temaga raha teenima hakata. (ja siis seal rääkis
Liis ja Anni olid seltsivad ja ilusad, Kati kinnine ja enda arust kole. Nemad olid eestlased, tema mitte. Nemad olid targad, tema enda arust rumal" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 157). Kui ta sai teada, et oli saanud HIV'i Markuselt, kes teda peol vägistanud oli, muutusid ka tema suhted sõbrannadega. Kuna keegi teine ei mõistnud teda ja tema haigust, sai ta Markusega väga lähedasteks sõpradeks. Nad toetasid teineteist ning kuigi Kati oli Markuse peale vihane, ei süüdistanud ta teda selles, mis oli juhtunud. Teose autor on toonud hästi välja selle, kuidas tihtipeale inimene ei soovigi näha teistes häid külgi, vaid leiab neid alles siis, kui on toimunud mõni õnnetus, Kati puhul haigestumine. "Kuidas elad, Ann?" (A. Vallik) peategelane Ann oli heast perest ja hästi kasvatatud laps. Kuid pinged kodus tekitasid ka pingeid koolis. Lõpuks läks Ann kallale oma klassiõele Ritale,
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Ühel ööl tulid Osvald, Tõmm ja Ferdinand metsast (käisid peidukast relvi ära toomas) koju ja otsustasid Matsu Juhani tütardele ligi ajama minna, kuid avastasid, et 4 venelast olid tulnud sinna peretütreid vägistama - tapsid venelased ära, päästsid kinniseotud perenaise lahti, sel ajal jõudis kohale ka Ignats ja hakkas asju korraldama. Sel ajal kui ta kodus teistele käske jagas, jõudis kohale Matsu Juhan, kes teda tänas ja lasi mehed oma maa peale salaja maha matta. Järgmisel päeval pani Juhan oma kodu juurde kella üles, mida sai kohe magamistoast kolisema panna ja nädala pärast ti koju kutsika, kellest pidi suur koer kasvama (nustub Ignatsiga). Taavil ei olnud nnestunud üle mere pgeneda ja kuna talv oli tulemas, püüdis ta vimalikult vaikselt elada, et kevadel uuesti üritama hakata. Tal oli õnnestunud muuta ennast Karl Heidakuks, kes polnud kunagi ühtegi organisatsiooni kuulunud, ka tegi ta
teda.Hundikutsikas polnud iial nii suurt valu tundnud.Ta sai aru, et ta oli jumalat pahandanud ning oli selle üle õnnetu.Õhtul , kui Hall Kobras lõkke ääres istus, roomas Valgekihv ta jalge ette.Hall Kobras ulatas jällegi talle väikse lihatüki.Vahepeal ta isegi kaitses teda teiste koerte eest, kui need tahtsid talt liha ära võtta.Hallilt Kopralt saadud üks lihatükk oli kutsikale palju väärtuslikum, kui naiste käest saadud kakskümmend lihatükki. Salaja muutus indiaanlaste juures elamine talle kalliks, kuigi ta oli kurb oma ema kaotuse üle.Ta lootis, et ta ema tuleb tagasi nagu indiaanlased lähevad ja tulevad. Teiste koerakutsikatega Valgekihv ei mänginud, sest kutsikatel olid ta vastu vaenulikud ja ründasid pidevalt teda.Tänu sellele muutus Valgekihv tugevamaks, tigetamaks ja julmemaks.Nüüd juba, kui mõni kutsikas üksi ringi liikus, murdis Valgekihv ta maha.Sellest tuli paksu pahandust ja Valgekihva hakkati koerte pool kartma.
Pealiskaudsust ja hoolimatust illustreerib ka stseen filmist, mil Tyler helistab oma 22. sünnipäeval isale ning alles kõne lõpus soovib isa pojale külmalt õnne. 11-aastane kunstiandega Caroline tunneb, et isa ei armasta teda ning ei soovi temaga aega veeta. Tüdruku jaoks on äärmiselt tähtis, et isa tema kunstinäitusele tuleks, kuid kui viimane töö tõttu tulemata jätab, on Caroline pettunud ja haavunud. Tyler on oma isa teo peale nii vihane, et lausub sõnad: "Sinu hoolimatuse tõttu poovad ka ülejäänud lapsed end varsti üles.". Isa ja laste perekonnasuhted hakkavad soojenema peale intsidenti Caroline ja tema kiuslike klassiõdede vahel. Isa Charles on üllatunud, kui kaitsev Tyler oma õe suhtes oli ning teatab, et ei jäta enne, kui need tüdrukud koolist eemaldatakse. Esimene märk Charlesi metamorfoosist töönarkomaanist heaks isaks ilmneb siis, kui ta ilmub ühel
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
(Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)), Roosi Marta (oli varem (ja on vist endiselt) Taavisse armunud), Roosi August (joodik, Marta isa, Hiie talu naaber), Selma (Taavi parim sõbranna), Inga 3 (naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja), Manivald Pihu (kombinaadi-kamba eesotsas, seal asub sõjakooli meeste peastaap), Riks (Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese), kokk Lompus (Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks). Tegelaskujude analüüs Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis Taavi Raudoja oli seotud peaaegu kõikide tegelastega. Ta teatas paljudele oma
Jasper oli üsna räsitud ja räpasevõitu paksuke.Lisaks kohvrile ja kotile riiete ning isiklike asjadega oli tal kaasas veel jõekivide kogu,mida ta kellelgi puutuda ei lubanud.Ta ei rääkinud kellegagi ega vastanud küsimustele.Koju jõudes teatas ta kindlalt,et tema kellegagi tuba jagama ei hakka.Seetõttu kolis Waldi Bille tuppa.Ainus,kes Jasperiga kohe hästi läbi saama hakkas oli Bille.Jasper oli tõesti väga räpane laps ja ka üsna halbade kommetega.Ta ärkas hommikuti ja kõndis korteris ihualasti ringi,pesta ei meeldinud talle üldse.Väga tihti ta teistega koos söömas ei käinud-ta sõi öösiti oma toas,võttes sahvrist,mis kätte juhtus.Kõik nõud ja tühjad purgid ning topsid jäid tema tuppa põrandale vedelema.Kõige rohkem armastas ta piima ja ketsupit-piima jõi ta mitu liitrit päevas ja toidu peale valas korraga kogu pudeli ketsupit.Waldi ema koristas laupäeval ta tuba ja nuttis,isa viis Jasperi jõuga vanni ja küüris puhtaks.See
Albertiga ja need kaks inimest, kes seal talus juba ennem elasid. 1946. aastal kolisid Lebrehtid lähedal olevasse Sompa külla Ida-Virumaal, kuna tööjõudu enam eelmises kohas ei vajatud. Seal elasid nad lühikest aega. Siis kolis pere Jõhvi linna ühte korterisse, põhjus oli täpselt sama. Jõhvis kohtas Rudolf naist nimega Elmiire. Mõne kuu pärast abiellusid Rudolf ja Elmiire. Kuna Elmiirel oli tütar, siis nad pidid elama 2-toalises korteris viiekesi: Rudolf ja Elmiire ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale võõrasemaks. Elmiirel oli poeg ja tütar. Poeg elas juba omaette, aga tütar ei olnud nii suur ja elas koos oma emaga. Tihtipeale Elmiire tegi minu vanaemale ülekohut. Kõigele lisaks Elmiire õmbles oma lapsele ilusamad riided kui minu vanaemale. Kui vanaema käis juba viiendas klassis kolisid nad Jõhvi linna teise korterisse, kuna vend
tavainimene. See eest Juudit oli teistsugune. Tema ihkas kuulsust üle kõige, kuna talle meeldis olla rahva jaoks eeskuju. Ta tahtis olla Iisraeli kuninganna ja sünnitada kunginapoegi ja-tütreid. Lõpuks oligi see põhjuseks miks Juudit Olovernese tappis, kuna Juudit ihkas kuulsust, aga Olovernes ei ihanud. 7. Arutle, kas Juudit võitis või kaotas. Juudit kohe kindlasti kaotas, sest ta tappis mehe, keda ta armastas, Olovernese. Lisaks veel tema käitumise tagajärjena surid Osias ja Nimetu. Juudit kaotas ka rahva austuse ja lugupidamise ning rahvas rüüsatas ta kodu ja nõudis tema surma. Juudit kaotas kõik, mis tal enne oli ehk siis ahnus ajab upakile. 8. Analüüsi Juuditi suhteid meestega: Osias- oli meeletult armunud Juuditisse, kuid Juuditi jaoks oli Osias lihtsalt hea sõber ja Petuulia vanem. Juuditil ei olnud tundeid Osiase vastu.
Siis hakkas Holden kahetsema, et oli talle helistanud. Ta tundis ennast nii üksikuna ja mahajäätuna. Suurest üksindusest otsustas ta minna parki aga pargi väravas juhtsus tal kohutav äpardus, ta pillas Phoebe'ile ostetud plaadi maha, mis purunes mitmeks jupiks. Lõpuks istus ta ühele pargi pingile ja värises. Ta kartis hirmsasti, et ta jääb kopsupõletikku ja sureb. Silme ees käis tal läbi kuidas kõik sugulased ta matusele tulid. Pahadest mõtetest eemale tõrjudes otsustas ta salaja kodus ära käia, et juhuks kui ta peaks surema saab ta Phoebe't veel kord näha. Seepeale jättis ta pargi sinnapaika ja hakkas kodu poole astuma. Kogu tee läks ta jala. Kui ta koju jõudis ei olnud seal nende tavaline liftipoiss, vaid keegi võõras. Temale sai ta hästi valetada. Tuppa jõudes äratas ta Phoebe ülesse. Phoebe oli väga südamlik andis isegi Holdenile musi. Phoebe hakkas kohe talle rääkima oma jõuluetendusest ameeriklastele. Õde tahtis väga, et
laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema,
Tessa viiakse haiglasse. Kui Tessa haiglast koju sõidab vaatab ta 3 autoaknast välja ja ta näeb midagi imelist. Oma nime. IGAL POOL. Adam oli ta nime igalepoole kirjutanud, poodide vaateakendele, seintele, aedadele, majadele no igale poole. Adam tegi ta n-ö kuulsaks. Tessa küsib isalt luba kas Adam võib nende poole kolida. Isa ei luba aga Tessa kutsub Adami ikkagi salaja enda poole. Ta tahtis et Adam öösiti temaga oleks, just siis kui ta kardab surma, kui ta tahab et talle oldakse toeks ja teda mõistetakse. Ja tema perekond ei saa talle sellist mõistmist ja toetust ja sellist armastust pakkuda. Ja see oligi Tessa nimekirjas 8s asi- et keegi magaks ta kõrval, et ta ei peaks üksi surema. 9s soov nimekirjas oli reisimine.Nad pidid perega Sitsiiliasse minema. Enne reisi aga Tessa sattus haiglasse ja reis jäi ära. 9s soov asendus ema ja isa kokku viimisega
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania.
annaabi.ee 
