Milline oli talurahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola ajal? Poola ja Rootsi aeg. Kui 1561.aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes, siis Põhja-Eesti koos Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnaga läksid Rootsi krooni alla ning Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga ka Liivimaa Leedu suurvürsi võimu alla.1569.aastast peale Lublini uniooni sõlmimist läksid aga need alad Poola maade koosseisu.Kui aga 1570.aastal puhkes sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel siis pidid Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningriik ühinema ning sellest saigi Rzeczpospolita. Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augu...
aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli rahva pööramine evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema suuteline pühakirja ja muud vaimulikku kirjandust lugema. Koolide olukord paranes pärast õpetajate seminari loomist. Enamik koolidest paiknes Lõuna Eestis. Talurahvakultuur Talurahvakultuuri traditsioonid säilisid ning muutusid aeglaselt. Jõukamad ajad mitmekesistasid seda, kuid põhiväärtused püsisid põlvest põlve. Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib. Jahust või tangudest putrusid, samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka
SEMINARITÖÖ 11. klass AJALUGU KULTUURIELU 18.SAJANDIL KULTUURIELU 18. SAJANDIL 1.Millised kaks kultuurilises mõttes erinevat ja eraldatud ühiskonda moodustus? Talurahva kultuur Baltisaksa kultuur 2. Mis mõjutas talurahvakultuuri kuni 19 sajandi keskpaigani? Kristlik religioon ja kirik 3. Mis vahe oli talupoegade, mõisnike ja linnakodanike jumalateenistustel? Peeti eri keeltes jumalateenistusi, luterliku põhimõtte järgi pidi see olema rahvakeelne. 4. Kuidas mõjutasid eestlased Baltisaksa kultuuri? Mõisnike lapsed omandasid eesti keele olles ümbritsetud ammedest, lapsehpidjatest ja teenijatest. See avaldas oma mõju baltisakslaste saksa keele hääldusele kui ka sõnavarale. 5
kirjandus ja kõik muu, mida loominguks võib pidada. Teised on kultuuri mõiste defineerinud nii, et kultuur on tervik, mis sisaldab usku, moraali, tavasid, seadusi jne, mida võib inimene omandada ühiskonna liikmena. Siit tulenevalt ei saa ükski inimene olla ilma kultuurita, iga inimene on osa ühiskonnast ja seega ka mingist kultuurist. Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju meedia koos oma kollase ajakirjandusega. Suur hulk eesti elanikke loeb just meelsamini kollast ajakirjandust ja
1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku. Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eesti Kirjameeste Seltsi loomine aitas ärkamisajal emakeelse rahvahariduse edendamisel väga palju kaasa. Euroopaliku kirjakultuuri juurutamiseks varasema talurahvakultuuri asemel, tuli Eesti Kirjameeste Seltsil suurt tähelepanu pöörata eesti keele edendamisele, et minna lõplikult üle uuele kirjaviisile. Seltsi eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute kooliraamatute väljaandmine, mis parandas ning tõstis eestlaste üldist hariduse taset. Peale haritlaste esindajate olid ka seltsi liikmeteks ärksamad taluperemehed, kes soovisid eesti rahva teadmisi ning oskusi suurendada.
põhiline tegelane muusemi loomise käigus. Kuna algselt ei olnud Eesti Rahva Muuseumil oma maja, hoiti esimesi üle Eesti kokku kogutud esemeid Kallase kodus. Esmakordne näitus avati alles 1911. aastal Vanemuises. Siis võis seal näha juba erinevaid rahvariideid, kindaid, ehteid ja palju muud. Kui ERM loodi, pandigi põhiliselt rõhku esemelisele vanavarale, sest need kujutasid lihtrahva kombeid ning selle ajal peeti väga oluliseks talurahvakultuuri talletamist. Kuni Teise maailmasõjani kogus ERM peaaegu kõike, mis oli seotud eestlaste pärandiga. Peale seda loodi aga uus eraldi kirjandusmuuseum, mis on eraldatud tänaseni. Eesti Rahva Muuseum on kõikidele eestlastele kindlasti südamelähedane ja oluline, sest see on juba ammusest ajast õpetanud meid hindama meie rahvuse ainulaadsust. Meie pärandi kogumine on aidanud inimestel mõista Eesti kultuuri väärtuslikkust ning see aitas ka luua eestlaste soovi iseseisvuseks
Välja oli pandud näiteid varasematest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni. Teine näitus oli pühendatud Eesti väärtustele. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, ehted, ehteseeriad ja moekollektsioonidele disainitud ehtelooming, mis on sündinud seoses meie ajalooga. Kui ERM loodi, pandigi põhilist rõhku esemelisele vanavarale, sest need kujutasid lihtrahva kombeid ning selle ajal peeti väga oluliseks talurahvakultuuri talletamist. Pidevalt toimub seal ka erinevaid üritusi – kontserte, loenguid, filmiõhtuid ja palju muud huvitavat.
Inimesed hakkasid välja tulema erinevate ideedega, mis oleksid pidanud aitama kaasa Eesti elu arendamisele. Nende ideede levitamisel hakkasid eriti olulist rolli etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. Vaja oli ka välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka nende toel. Eestlased maal ja linnas lootsid
Vaimuelu Rootsi ajal Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati semina...
Seati sisse vakuraamatud, mille tõttu mõisavalitsejate kuritarvitused olid piiratumad. Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel eriti populaarne. Ralurahva riietus kujunes mitmete moevoogude sissetulekuga. Nende mõjud on näiteks piki-triibuline seelik, naiste pottmüts, plisseeritud seelik. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olknud luteri pastoritel kerge ülesanne. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed. Eesti linnade ellu tõid 16. saj. lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Kui keskajal olid linnad oma majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, siis nüüd hakati linnadele ettekirjutusi tegema ning
kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise järeltulijad asutasid 1722. aastal Saksamaal Herrnhutis oma asunduse ja 1727. aastal ka hernhuutlaste koguduse. Vennastekoguduse juhiks ning peamiseks teoloogia ja kommete kujundajaks sai krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes 1736
kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates- rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk oli esialgu õiguslik ja kultuuriline võrdsus saksa ülemkihtidega; emakeelse rahvahariduse edendamine; rahva kultuuriharrastuse toetamine; üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga. – Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus. – poetessi looming sai tuntuks, pani aluse eesti teatrile 27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees, („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868
Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas). Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Riietuse kujunemisel oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung (peamiselt Rootsi). Talurahvakultuuri juurde kuulus ka lahutamatult torupill. 26. Põhjasõda 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli 17 saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ja nad sõlmisid liidu Rootsi vastu.Raskustest hoolimata (näljahäda, kuningas Karl XI suri, uus kuningas Karl XII oli kogenematu) säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse. Sõja algus. Põhjasõda algas ööl vastu 12. Veebruari 1700 aastal, mil Saksi väed
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder sakslane, avaldas euroopa rahvaste rahvaluulekogumiku) indiviidi väärtustamine veel ühiskond pidi tuginema valgustatud monarhidele juhivad valgustusfilosoofide ideede alusel, progressi alus. J. Fichte tahte-, ja valikuvabadus. Palju kõneldakse indiviidi vabadusest, seostatakse kiiresti ka rahvavabadusega. 19. saj esimest korda rahvuslikud vabadusvõitlused. I - kreeklaste vabadusvõitlus türklase vastu.
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
Barokk Eesti rahvakunstis Eesti rahvakunst on oma arengu jooksul käinud kummalist ja käänulist teed. Alates 18. sajandist sai see varasemast uuenäolisema arengusuuna, sest koos võõrmaise vallutusega jõudis siia ka Lääne-Euroopa kõrgkultuur. Sellest alates võib hakata eesti rahvakunstist otsima selgemaid stiilikunsti jooni. On ehk paljudele üllatav, et saame tõmmata paralleele siinses kiriklikus ja ilmalikus kunstis avalduvate stiilide ning rahvakunsti arengu vahel. Talurahvakultuuri jõudis barokne ornament erinevaid teid pidi, vahendaja rollis võib näha nii linna-, mõisa- kui ka kiriklikku kultuuri. Peamine osa on tekstiilide puhul täita mõisal, mõisakäsitöölistel ja levima hakanud mustriraamatutel ning ehete puhul kullassepameistritel. Eestis levinud ornamendilahendus on võrreldes Euroopa ülimalt toretseva ja lokkava barokse dekooriga tunduvalt tagasihoidlikum ja põhjamaiselt kargem, olles erinäoline võrreldes
Laar Tallinn "Koolibri" 1992 2. Eesti rahvusliku liikumise eesmärgid Kui kõnelda eesti rahvusliku liikumise eesmäkidestüldises planis, siis oli selleks kõigepealt uue rahvuse kui kultuurilise terviku väljaarendamine: emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste ning emakeelel etuginevate kultuuriinstutsioonide loomine, rahva silmaringi laiendamine, kutseoskuste jne arendamine, euroopaliku rahvakultuuri loomine talurahvakultuuri asemele. Teisalt oli üheks põhieesmärgiks eesti oma eliitkultuuri väljaarendamine sest miks oleks pidanud siinmail domineerima saksa kultuur? Rahvusliku liikumise eesmärgik oli ka uue, modernsele ühiskonnale omase struktuuri väljaarendamine. Siht oli kõigepealt "oma" haritlaskonna kui eesti eliidi kujundamine. Uus ühiskond, mis end nüüd eesti ühiskonnana määratles, tekkis otsekui vana kõrvale; sellele
Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- bastionide- püstitamisega. Talupojakultuur: Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme. Uutest söögitaimedest kasutati läätsi. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal. Alustati hoogsalt kõrtside rajamist. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Talurahva riietuse kujunemisele oli oluline mitmete moevoolude sissetung. Naistel oli pikk triibuline seelik, pottmüts, meestel murumüts Põhja-Eestis, plisseeritd seelik jne. Talurahvakultuuri kõrvale kuulus lahutamatult torupill. Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused: 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne,
See sai talupoegade hulgas väga populaarseks. Seal levitati külauudiseid, tehti kaupa või mängiti pilli. Suitsetati vähe, sest tubakas alles levis siia. Valitsev elamutüüp oli rehielamu. Rehituba oli piiratud igast küljest kõrvalruumidega ja oli seetõttu pime. Valgust andsid ahi. Talurahva riietuse kujunemisel oli oma roll uutel moesuundadel, mis jõudsid siia Rootsist. Nt pikitriibuline seelik, naiste pottmüts, meest murumüts, meest põlvpüksid saartel jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus ka torupill. Põhjasõda 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli saavutanud 17. sajandil oma kõige suurema võimsuse. Selle vastu olid Venemaa, Taani, Poola. Kõik nad soovisid omale saada osa Rootsi valdustest. Selleks avanes võimalus sajandi lõpul, kui paranesid Venemaa ja Poola suhted. Rootsi liitlased Inglismaa, Saksa-Rooma keisririik ja Prantsusmaa olid seotud omavaheliste probleemidega. Ka Rootsi enda olukord polnud kiita
oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime. Talurahva riietuseks oli pikitriibuline seelik, pottmüts, mutumüts, plisseeritud seelik, põlvpüksid jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill. PÕHJASÕDA 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi
herned, läätsed jne. Rikkalikult oli laud kaetud jõulude ja pulmade ajal. Igapäevaselt joodi mõdu ja kalja, selle kõrval pruugiti ka õlu ja viina. Rajati kõrtse, kus vahetati kuulujutte. Tubaka levik oli alles algstaadiumis. Elamutüübiks oli rehielamu. Pere kogunes rehetuppa, millesse valgust andis ahjusuu ja süüdatud peerg, ahju all said sooja ka loomad. Riietuse uuendused said alguse Rootsist. Nt tuli sealt pikitriibuline seelik ja meeste põlvpüksid. Talurahvakultuuri juurde käis ka endiselt torupill. 5. Põhjasõda Enne Põhjasõda olid Venemaa ja Poola tunnistanud Rootsi alasid Eestis Oliwa ja Kärde rahuga. Need rahud aga ei püsinud kaua, 1699 loodi juba Rootsi- vastane liit, mille peaeesmärgiks oli tagasi saada Rootsi poolt ära võetud maad. Liitu kuulusid Poola (kuningas August II Tugev), Taani (kuningas Frederik IV) ja Venemaa (tsaar Peeter I), Rootsi vastasleeri kuulus ka Liivimaa aadliopositsionäär, kes sõlmis
sajandil loeti sinna ka aadlipäritolu isikuid, kes olid käinud ülikoolis ja kes hakkasid ka tegelema teaduslike tegevustega, kas professionaalselt või harrastuslikus korras. Osa vaimulikust seisusest oli kohalikku päritolu, ligi pooled pastoritest oli sisse sõitnud, pärit saksa aladelt. Vaimulikkonna koosseis oli pooleks jagunenud. Suurt kultuurimõju saksa aladelt avaldas suur hulk sisserännanud pastoreid. Valgustusideed levisid isiklikul mõjul ja ka trükimeediumi kaudu. Talurahvakultuuri aluseks oli talurahva kohalik traditsioon, mis oli pikema perioodi jooksul välja kujunenud. Kultuuri mõjutasid esiteks kristlus (peamiselt luterluse ja ka hernhuutluse vormis; kiriklik õpetus oli ühendajaks seisuste vahel, erinevad seisused pidid kõik luterluse eeskirju järgima – erinev oli see, et jutlus pidi toimuma rahvakeeles, mis tähendas, et talurahvale eesti keeles, teistele seisustele saksa keeles)
,,Keelesõda" vana ja uue kirjakeele toetajate vahel. Bürokraadid, akadeemilised eliitgrupid / kultuurrahvuslased ja poliitilised radikaalid (venstre). 1885 uus kirjakeel sai võrdse staatuse. 1892 omavalitsused saavad ise valida keelte vahel. Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest kasutab kirjakeelena uusnorra keelt. Talurahvakultuuri mõju rahvuskultuuri arengule: Rahvamuusika, rahvatantsu, rahvarõivaste (peorõivana) elustamine 19.sajandi keskpaigast alates nt noorsooliikumine, etnoloogia taustatöö. Sport kui rahvuslik tegevus: nt suusatamine NB! Rootsi ja Taani ei sekku Norra rahvuskultuurilistesse küsimustesse ja ajakirjandus- vabadus. Rahvuslik ärkamisaeg Aktiivne seltsielu majanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnas. Olulised kasvatajad: maakoolide õpetajad (1840.aastatest alates), rahvusülikoolid (1860
11. Haridus- ja kultuurielu 18. sajandil ja 19. sajandi algul. Rahvaharidus. Eestikeelne Piibel. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus. Kirjastamine ja trükikojad. Baltisaksa valgustusajastuvaimuelu. Eestikeelse ajakirjanduse algus Talurahva kultuur rajanes pmst kohalikule kultuurile, talurahva aastasadade pikkused traditsioonid. Peamine välismõju oli kristlus (rooma katoliiklus) ja altes 17. saj luterlus, mis talurahvakultuuri mõjutanud. Eesti aladel alati tähtis olnud kihelkondlikud eripärad (kõnekeeled, murrakud, rahvariided, rahvakombed). Baltisaksa kultuuri selgelt mõjutanud saksa keel ja kultuur kesk-euroopast. Küll ag , oli ka erinevusi. Mis neid kahte ühendas 18 ja 19 saj oli lutherlus. Nt eestlased ja sakslased ppidid ühtemoodi pühapäeval kirikus käima ( kuigi jutlused olid tihti neile erinevad, põhimõtted olid aga sarnased). Rahvaharidus
annaabi.ee 
