eeskujuks vene talupojalaulud. *Klaveri saade auklik, rohkete pausidega, akordiline *Unisoonis liikumised, puuduvad võtmemärgid, suurendatud/vähendatud intervallid. "Surma laulud ja tantsud" - läbivaks tegelaseks Surm, kes siis kas laulab või tantsib surevale inimesele. I osas: Surm laulab haigele lapsele hällilaulu. Unisoonis liikumine, võtmemärgid puuduvad.Ema ehmatus, Surm koputab uksele. Muutub faktuur. II osas: laulab akna taga serenaadi neiule. Voolav liikumine III osas: tantsib talupojaga trepakki. Trepaki rütm, Dies irae motiiv IV osas: mängib väejuhti. Akordiline, algab unisoonis. Dissonantsus 4. "Boriss Godunov"=" Ivan Sussanin" Sarnasused: * Mõlemad on rahvuslikud *Tegevuse paikadeks Venemaa ja Poola *Võitlus kodumaa heaolu eest * Mõlemas on midagi algupärasest variandist muudetud: "BG"- li lisatud Poola stseen. "IS"- muudeti nimi "Elu tsaari eest" * Kasutatud vene rahvaviise, poolakate kujutamisel kasutatud nt.poloneese * Mõlemas sureb lõpuks peategelane
sekkuma ning Liivimaa elanike olukorda parandama. Raamat põhjustas maaomanike seas viha. Raamatu õhtusel tõusid järgnevatel aastatel päevakorrale talupoegade olukorra parandamise küsimus ja inimõigused. 2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p) Majanduslik olukord talupoegadel ei paranenud. Talude rendilepingud olid piiranguteta. Taluperemeestel puudus kindlus ja tahe talu arendada, sest mõisnik võis talupojaga lepingut mitte pikendada ja iga kell talust välja tõsta. Selle tulemusena puhkes 1840 teraviljaikaldus. Lisaks hakkas tekkima maapuudus, seoses rahvaarvu kiire kasvuga. 3.Andke hinnang 1802.-1804.aasta talurahvaseadustele.(2p) Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... a)talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojalt, kes on oma talu korralikult majandanud, ei tohi seda ära võtta ning tal on õigus see pärandada oma lastele. b)Teokohustuse normeerimisel?
stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ka rehealad olid ehitatud puust, kivist olid ainult kaks väikest aita, AJALUGU Mohrenschildtid olid laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja- orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883 aasta aprillis Kose-Uuemõisast
· Majanduse areng kui kunsti mõjutada Majandus ja kultuur areneb. Kalvinistid arvasid, et edukad inimesed on Jumala poolt valitud õndsaks saama. See innustas käituma väljavalitu kohaselt. · Maalide teemad PIETER BUEGHEL Maalis õpetlikke ja moraliseeriva sisuga pilte.Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust. ,,Mustpeade maja fassaadi ümberehitus"
Rikkaks ei olnud Ants aga saanud mitte tööga vaid pettustega. Ta oli alati valmis kõike tegema, kui see vaid talle raha sisse tõi. Talle ei olnud raskuseks sõpruse teesklemine ega sellesama "sõbra" kodust minemaajamine. Isegi omaenda põlevas majas ütles ta, et las põleb, raha ju tuleb. Ja ega selline ei olnud ainult Ants, kogu tema suguvõsa oli selline. Kõik nad olid rikkaks saanud kasutades ära teiste usaldust ja sõprust. Kui Jürkat võiks võrrelda Eesti talupojaga, siis Kaval-Antsu võiks võrrelda saksaga, kes Eesti talupoega oma heaks tööd tegema sundis. Seda ma ei tea, kellena Tammsaare neid ette kujutas, aga minule tundusid need kaks tegelast just sellised. Teoses on kasutatud ka allegooriat. Allegooria on mingi omaduse või nähtuse piltlik kujutis ehk mõistupilt. Allegoorilistes teostes kehastavad erinevaid inimtüüpe loomad või müütilised tegelased. Ka "Põrgupõhja uus vanapagan" on allegooriline teos
piiblitegelast, Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Gooti stiilile omane kuldne taust, maalid realistlikud Kirjelda Bernt Notke ''Surmatantsu'' : Kujutatakse katku, musta surma, luukere tantsib vaheldumisi elavate inimestega, kes peaksid surema, surelikud on reastatud hierarhiliselt- alustades kõrematest soost, lõpetades talupojaga, narriga, lapsega... 6. Seleta mõisted: Eesti alasti gootika- lihtne, valge, ilma efektita ''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1
Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Siit järeldub, et talupoeg oli vasalli oma ja vasalli feood oli vasallile kasulik koos talupojaga. Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa
valla luba, mis kinnitati mõisnkiku poolt. Lahkujal ei tohtinud olla võlgu ja pidi leidma inimese, kes maksaks tema eest ära pearahamaksu. Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826. aastal oli kõigil Liivimaa talupoegadel olemas perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne. Liivimaa kubermangu mingi raharendile üle 1849, Eestimaa kubermangus 1856 ja Saaremaal 1865. Kadus ära teotöö. Mõisas vajalikke põllutöid hakkasid tegema palgatöölised, neid nimetati mõisamoonakateks. Mitmed mõisad hankisid endale moodsaid põllutöömasinaid. Ümber ehitati viinaköögid ja meierid, mille tootlikkus suurenes oluliselt
valla luba, mis kinnitati mõisnkiku poolt. Lahkujal ei tohtinud olla võlgu ja pidi leidma inimese, kes maksaks tema eest ära pearahamaksu. Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826. aastal oli kõigil Liivimaa talupoegadel olemas perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne. Liivimaa kubermangu mingi raharendile üle 1849, Eestimaa kubermangus 1856 ja Saaremaal 1865. Kadus ära teotöö. Mõisas vajalikke põllutöid hakkasid tegema palgatöölised, neid nimetati mõisamoonakateks. Mitmed mõisad hankisid endale moodsaid põllutöömasinaid. Ümber ehitati viinaköögid ja meierid, mille tootlikkus suurenes oluliselt
emale mitte midagi rääkida, et nad lubasid igavesti teineteisega olla. Liisa jõudis koju kui ema alles ärkas, Liisa oli õnnelik ja nad said iga õhtu siis kui ema magama läks taga põlluservas tammede all kokku, kus Erast imetles Liisa õrnust ja puhtust ning neitsilikkust. Nad embasid teineteist kaua. Ühel päeval jäi aga Erast kuidagi kauaks ootele, siis kui Liisa ilmus pisarad silmis ei osanud Erast midagi kosta. Liisa rääkis talle, et ema tahab, et Liisa abielluks talupojaga, kes pidavat piisavalt rikas olema. Seal tammikus sai Erast, mis ta oli soovinud, Liisa tõotuse ning tema neitsilikkuse. Järgnevatel päevadel oli Erast eemalolev ning hakkas üha harvemini Liisat külastama. Mida harvem ta hakkas käima seda õnnetumaks Liisa muutus. Seejärel ütles erast Liisale et ta peab sõtta minema, tema maine on mängus, ta ei saa sellepärast minemata jätta. Liisa langes põlvili ning nuttis lahinal
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi: teod mis olid jumalale meelepärased ehk teisisõnu teod, mis oli kirik heaks kiitnud või paganlikud ehk kiriku vastased teod. Ketserlikkust ei sallitud ning need kes sellesse uskusid põletati tuleriidal. Seega järeldub, et Keskaja inimene oli kirikule aupaklik ning ...
Teraviljaekspordist ja viina põletamisest. 3.Kirjelda talurahva õiguslikku olukorda Rootsi aja lõpul ja Vene ajal. Rootsi aja lõpul toimus reduktsioon, mõisad riigistati ning mõisnike õigusi piirati. Koormised määrati kindlaks, piirati ihunuhtlust ja pärisorjust. Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi loota. Vene ajaga tuli aga restitutsioon mõisad andi jälle nende omanikele tagasi, mõisnikul oli jälle vaba voli talitada oma talupojaga oma äranägemist mööda. Kehtis jälle pärisorjus. 4.Nimeta Eesti linnad 18. saj. lõpul. Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva, Kuressaare, Paldiski, Võru. 5.Tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad. Välja teravili, lina, kanep, laevaehituskraam mastipuud, plangud, laud, tõrv, tökat. Sisse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas, tubakas. 5.Millised ettevõtted rajati 17.-18.saj.? Näiteks? Rajati manufaktuure
Kuigi vallakohtud jäid mõisnike kontrolli alla, andis osalus kohtunikuna palju juurde talupoegade eneseteadvuse kasvule. 1816 kinnitas Aleksander I talurahvaseaduse, mille järgi kuulutati talupojad Eestis pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku omandiks. Et talus edasi elada, pidi maad mõisnikult rentima. See tähendas rendilepinguid, mis andsid mõisnikele vabamad käed oma nõudmisi esitada. Talupoeg pidi ju rendilepingu vastu võtma, vastasel juhul tehti leping teise talupojaga. Et kindlustada mõisnikke töökätega, piirati talurahva liikumisvabadust. Talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede panek. Senini kutsuti talupoegi talu, isa ja ristinime järgi.
endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand. *Talupoeg võis luua pere ja abielluda, mida ori ei võinud. Lisaks võis olla talupojal eraomand. Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7.a saadi paaž-iks ehk õpipoisiks (mingi feodaali juurde), 15.a saadi kannupoisid ja 18-21.a saadi rüütliks. Rüütlid pidid kaitsma riiki ja kirikud. *Rüütlid kantsid kaitserüüd, mõõka, piika (mõõga moodi) ja kilpi. Nende lemmiktegevused olid jahipidamine, pidutsemine ja turniirid. Rüütlid elasid kindlustes ja linnustes. *Magistraat oli linnapea, raad linnavalitsus, tsunft käsitööliste ühing (õpipoiss-sell-meister),
(Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste. Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas. · Hegemoonia antihegemoonia diskursus · neomarksistlikud tarbimisuuringud tarbijad kui ,,rahakotiga" hääletajad. Igapäevase loomingulise uurimine. Tarbimist nähakse kui loomingulist väljendust. Vaikimisi on eeldus, et kaasaja inimene on kreatiivsem (vrdl 18.sajandi talupojaga). Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine on seotud ka koduuringutega (nt Anu Kannike) Ideaal tegelikkus/reaalsus. MATERIAALSE kultuuri uurimisel tasub/saab uurida ka seda, mis on ideaal inimeste jaoks. Materiaalne pööre Tuldud tagasi esemete uurimise juurde. Vaadatakse ühiseid, uusi praktikaid. · Löfgren enam materiaalsust materiaalse kultuuri uurimisesse.
teoorjus (mis keelustati 1868. aastal), liikumiskitsendused (mis likvideeriti alles 1863. aastal passiseadusega), piiratud kodukariõigus (mis muudeti ära aastal 1865) ja raudvara. Maad tuli mõisniku käest rentida. Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse dikteerida omi nõudmisi. Talupojal tuli see leping vastu võtta juhul, kui ta soovis oma tallu edasi jääda, teisel juhul võis mõisnik lepingu sõlmida mõne teise talupojaga. Kuigi talupoeg oli nimeliselt vaba, piirati tema liikumisvabadust pikka aega, näiteks ei tohtinud ta omavoliliselt linna kolida. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli peamine koormis teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati jalapäevades ning rakmepäevades, mil tuli minna mõisa põllule koos veeloomade ja inventaridega 3-6 päevaks nädalas. 19
poegadele. Piirati koormisi. - 1816. Aadlikud loobusid oma õigustest talupoja isiku üle. EESTI TALURAHVAS PÄRISORJUSEST PRII, kuid maa mõisniku ainuomand. - Maad tuli mõisniku käest rentida, talupoeg pidi teokohustusi edasi täitma. - Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Kui talupoeg tahtis oma tallu jääda, pidi ta lepingu vastu võtma, muidu oleks mõisnik lepingu mõne teise talupojaga teinud. - Kuigi talup. oli nimeliselt vaba, piirati tema liikumisvabadust pikka aega, n linna ei tohtinud omavoliliselt kolida. Talurahva koormised: - Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. - Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, mil tuli mõisa põllule minna koos veoloomade ja inventaridega 3-6 päevaks nädalas, ning jalapäevades.
nagu Dulcinea ja Don Quijote puhul. Don Quijote ei olnud ju iialgi kohanud Dulcinead, ta võttis viimase oma südamedaamiks kuulduste järgi, et kusagil Tobosos elab üks eriline naine, kellel on nimeks Dulcinea. Õnnetuseks ta ei kohanud reaalselt mitte kunagi oma kõigi tegude põhjust Dulcinead. Peaaegu kõik Don Quijote seiklused tegi temaga kaasa kannupoiss Sancho Panza. Seega võib pidada tedagi üsna oluliseks tegelaseks, kuigi tegemist ei olnud just mitte kõige arukama vaese talupojaga. Sancho Panza tuli Don Quijote seiklustele kaasa, sest Quijote oli lubanud ta teha saare valitsejaks. Sancho sai algul aru oma peremehe totrustest, kuid mida aeg edasi läks, seda enam hakkas ta muutuma samasuguseks kui Don Quijote ja uskuma seda, mida peremees räägib või näeb. Ühel korral ütles Sancho isegi oma peremehele, et vahepeal ta arvab, et kõik, mida Quijote räägib rüütlitest, kuningriikidest ja muust sellisest, on vale. Ta püüdis küll algul
tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal - Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud
Puskin saatis Benckendorffile kirja, olgugi et see oli talle äärmiselt ebameeldiv, ja palus tõendada oma usaldusväärsust valitsuse silmis. Saades Tema Majesteedilt loa kihlus Puskin 6. mail 1830 Natalja Gontsarovaga. Puskinil olid ka rahalised raskused. Pulmad ja perekonnaelu põhjustasid väljaminekuid, kuid pruudi vanematel olid rahaasjad korrast ära. Puskini vanemad olid samuti võlgades. Suurte raskustega sai Puskini isa pojale anda väikese, 200 talupojaga Kistenjovka küla Nizni-Novgorodi kubermangus, oma Boldino mõisa lähedal. Augustis sõitis Puskin taas Moskvasse, kus külastas oma onu Vassili Lvovitsit, kes oli suremas. Puskin läks tülli oma ämmaga ja kirjutas vihahoos kirja oma pruudile, kus vabastas ta antud sõnast. Vaja oli maale sõita aga Puskin ei teadnud sedagi, kas ta on veel peigmees või mitte. Sündmustesse murdsid sisse ajaloosündmused. Pariisis puhkes revolutsioon. Moskvas koolera. 31
ülikooliharidus usuteaduses. 18.saj harituim seisus oli vaimulikkond, koosnes erandlitult ülikooliharidusega inimestest. Pooled vaimulikud pärinesid saksa aladelt. Kõigepealt kutsus keegi mõisnikest Saksamaalt koduõpetaja, kes andis mõisniku lastele koduõpet, pärast seda kui oli mõisnike jaoks piisavalt tõestanud, siis vakantsuse korral valiti ta pastoriks. Sissesõitnud pastorid ei osanud kohalikku keelt, jätkuvalt oli probleemiks, et pastor ei suutnud talupojaga suhelda. Pietism Vagadusliikumine. Religioosne uuendusliikumine. Euroopa usukonfliktide olukorras luterlus oli suhteliselt ühtne nähtus. Olukorra rahunedes hakkasid ka luterluse sees tekkima mitmesugused erinevad usuvoolud, luterluse ühtsus hakkas aegamööda lagunema. Erinevates piirkondades erinevad olukorrad, alates 17.saj lõpust peale ortodokse luterluse kõrval kaks suuremat konkurenti, pietism ja valgustus. Mõlemad pakkusid konkurentsi ortodoksele luterlusele
Vennastekogudusliikumine: Hernhuutlus (Herrnhut'i kohanimejärgi) ehk vennastekogudusliikumine. Sarnane oli pietismile. Usuline inviduaalsus. Erinevus: õpetuse poolest oli lihtsam ja rahvapärasem. Õpetuse suunalt oli seotud Jeesus Kristusega. Arusaadav ja mõistetav vähese haridusega inimestele. Levis kõikides ühiskonna kihtides: aadliseisuses, pastorite seas, linnas ja talupoegade seas. Peeti kõiki liikmeid vendadeks ja õdedeks vaatamata sellele, et tegemist oli kas aadliga või talupojaga. Levis mitmel pool Eesti alal, olulisemad keskused: Kagu-Eesti (Urvaste kihelkond), Saaremaa, Tallinn. Hernhuutluses oli seotud umbes 10 000 inimest. Hernhuutlust on nimetatud esimeseks rahvaliikumiseks Eesti alal. 1740ndate aastatel levis palju. 1743. a hernhuutlus keelustati. Esialgselt mõisnikud suhtusid hernhuutlusesse neutraalselt või positiivselt (Talupoegade eluvaldkonnas muutusid elumuutused, kui talupoeg oli midagi mõisast pihta pannud siis nad tagastasid, sest
viisil- piirati kodukariõigust ja asutati vallakohtud. Liivimaa seadus oli veidi talupojasõbralikum, eriti avaldus see koormiste reguleermises- avaldati nõue, et koormised tuleb kindlaks määrata ja fikseerida vakuraamatus. Pärast kindlaksmääramist ei tohtinud enam muuta koormisi. Koormised määras keskvõimu revisjonikomisjonid. Eestimaal jäi see koormiste normeerimine tagasihoidlikumaks, oli nn "kokkuleppel" talupojaga, aga talupoja sõna ei maksnud eriti midagi. Samuti Eestimaal jäi reguleerimata öine rehepeks (väga raske koormise täitmise viis). Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ja vabadused 1804 aasta seadustega kehtestaud olukord oli selline tegelikult, millega keegi rahul ei olnud. Talupojad arvasid, et härrad on õige seaduse ära peitnud. Oli ka talurahva väljaastumisi, mis tuli sõjaväega maha suruda (Kose-Uuemõisa). Ka liviimaal oli väljaastumisi, kuid mitte nii radikaalsed
tegevust ei saada edu, kuna on äärmiselt tahtejõuetu ja ebakindel. Kui Venemaale tungib kallale Napoleon. Siis tuleb Bezzuhovile järgmine eneseteostusplaan, otsustab, et tapab Napoleoni. Kõik, kellele võimalik, evakueeruvad Moskvast, aga Bezuhhov jääb sinna, näed, kuidas prantlased Moskvasse ja kuidas Moskva põlema pannakse. Igastahes Bezuhhov satub vangilaagrisse, näeb sõjavangina kõikvõimalikke sõjakoledusi. Tutvub talupojaga, kelle kaudu saab aru, kuidas inimesed peaksid elama. Põhiloomus on headus, on kohe nii hea, et on oma venna eest läinud sõjaväkke. Nekrutiks saadi nagu liisu kaudu, sest sõjavägi kestis tol ajal 25 aastat. Õpetab Bezuhhovile ühe elutõe, mis on üsna oluline, tuleb suuta elada ka teiste jaoks. Loomulikult jääb Napoleon Venemaal tapmata. Bezuhhovist saab hoopiski Natasa mees ja tulevane dekabrist. Üks Rostovide vendadest abiellub hoopis Andrei Kuragini õega. Epiloogis
«Preili von Mönnikhusen!» hüüdsid junkrud ühest suust. Risbiter oleks peaaegu püstoli maha pillanud. «Sina siin, kallis Agnes!» kogeles ta magusas ehmatuses. «Kust see ime tuleb?» «Ratsutame isaga lusti,» kostis Agnes lühidalt. «Seal ta tuleb. Aga mis siin on juhtunud?» Risbiter ei leidnud kohe vastust, vaid pilgutas kaaslastele kõrvuni punastades silmi. «Hansul oli pisuke äpardus,» kostis Delvig tema eest. «Hakkas talupojaga rammu katsuma ja talupoeg puhus ta kogemata hobuse seljast maha. Seda häbiplekki tahtsime nüüd talupoja verega Risbiteri kilbi pealt ära pesta.» «Teie kukkusite hobuse seljast maha!» naeris Agnes, kuna Risbiter äraandja Delvigile meele- 238 heitlikult silmi pilgutas. Rüütlipreili ja noor talupoeg vaatasid korraga teineteise silmi; rüütlipreili silmist ei paistnud esiotsa muud kui käik uudishimu, kuna talupoja pilk imestuse ja aupakkumisega neiu kenal näol viibis
Teil ehk on kotis ka veel oma jaoks? On teil kotis või ei ole? Ehk on pisutki?" Ta sirutas käe, nagu küsiks ta rahakotti. Indrek võttiski selle taskust, avas kõik ta sahtlid direktori silma all, et näidata nende tõelikku tühjust. ,,Usun, usun," kordas direktor tühja rahakotti silmitsedes. ,,Teil on ju nii aus nägu. Maal on veel ausust, maal on meie rahva tulevik. Teate, kes oli Jakobson, see Carl Robert? Olete kuulnud? Ja mis tema ütles? Ütles: meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga. Mõistate? Meie rahvas! Eesti rahvas! Nõnda! Ja miks? Et talupoeg on aus, et ta kardab Jumalat, et ta on oma keisrile truu. Vene keisrile on ta truu, sest see on meie keiser. Nõnda ütleks Jakobson veel praegu, kui ta elaks, aga tema on surnud. Aga nüüd ütlen mina seda, ja mis ütleb härra Maurus, seda võite uskuda, sest tema teab. Kui saaks kõik inemised maale viia, siis..." Ta jättis ütlemata, mis siis. Selle asemel võttis ta Indreku sõrmede vahelt rublase paberi, pani
annaabi.ee 
