Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tallinna radikaalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
prob, revol, maanõukogu, päevaleht, eestvedaja, abilised, tlna, okupatsioon, vaherahu, ebaedu, teataja, konstantin, toetajaskond, tammsaare, virgo, veski, kehv, liberaalid, postimees, tõnisson, reiman, hindrey, venestamine, aegunud, ajend, verine, revolutsioon, rüüstamine, mõisamoonakad, streigid, palvekirjade, laienemist, karistussalgad......................... 5 Oktoobripööre..................................................................................................... 7 28. Iseseisvumine................................................................................................... 8 Venemaast lahkulöömine.................................................................................... 8 Iseseisvuse väljakuuutamine............................................................................... 9 Saksa okupatsioon............................................................................................. 11 29. Vabadussõda.................................................................................................. 12 Sõja algus.......................................................................................................... 12 Murrang............................................................................................................. 13 Landeswehr'i sõda.....................
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918
Seati kokku autonoomiaseaduse projekt, esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstartsioon. 30. märts ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks sai Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eestis sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks. Juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega. Kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918
ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse kohalike asjade otsustamisse
Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maa võeti endale. Venemaast lahkulöömise peamiseks ajendiks oli kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eest rahva jaoks traagiliselt. Kardeti Venemaal anarhia vallandumist ja ka kodusõda, saksa vägede sissetungi. Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis kaksikvõim. Enamlaste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitusus ning toimusid ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valmisteks. Rahvasaadikud kogunesid 15.novembril 1917 Toompea lossi ning võtsid vastu otsuse: riigikorra määrab eesti asutav kogu, ainus kõrgeima võimu kandjaks eestis kuni asutava kogu kokkuastumiseni on maanõukogu, kehtivad ainult maanõukogu seadused. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad oli positiivsed. 1918.
eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson. Parteide ühine nõue, et Eesti ala tuleks ühendada üheks kubermanguks. Muljet avaldas 26.III eestlaste demonstratsioon Petrogradis ning ajutine valitsus andis järele. 30.III kinnitati Eesti ala ühendamine ühtseks kubermanguks. Kubermangu juurde mood Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu (Maapäev), mis valiti mais. Valimised andsid patiseisu kodanlike ja sotsialistlike erakondade vahel. Suve jooksul kaldus ühiskond vasakule, enim suurendas liikmeskonda enamlaste partei, kes tulid võimule kohalikes omavalitsustes. Novembris tulid enamlased võimule, jaanuaris olid asutava kogu valimised, Eestis võitsid vasakpoolsed erakonnad, valimised jäid lõpule viimata. Seega olid kõige populaarsemad parteid kõige radikaalsemad. 1917 oli ka Eesti rahvusväeosade tekke aasta
Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti. 5) Eesti Iseseisvumine 1918? Pärast Riia langemist sakslaste kätte hakati Eesti tuleviku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis J.Tõnisson, et Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, sp loodeti Antanti(prtm,ingl) toetusele. Maanõukogu 15.nov. otsuses öeldi 1) tulevase riigikorra määrab EAK. 2)kuni AK kokkuastumiseni on kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. 3)kehtivad aint Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. 15.nov otsus=sidemete katkemine Venemaaga. Vanemate nõukogu liikmed jõudsid veendumusele, et lisaks eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Väljakuulutamiseks saadeti Lä-Eur'i delegatsioon, mille esimesed vastukajad olid lootustandvad.
sõjaväelased) * 30. märts 1917 võetakse vastu autonoomiaseadus - tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa) - ühtne Eesti ala - riigi etteotsa valitakse maapäev - 1. Eesti valitsus Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts) * august 1917 saksalsed vallutavad Riia * oktoober 1917 Venemaal tulevad võimule kommunistid (Lenin) oktoobrirevolutsioon Venemaal * 18. november 1017 Maanõukogu viimane istung - võetakse vastu otsus, et nemad on kuni asutava kogu valimiseni kõrgema võimu kandjateks * 1917ndate lõpp sakslased vallutavad Lääne-Eesti saared - plaan vallutada kogu Eesti * luuakse 1. Eesti polk * 23. detsember 1917 Eesti deviisi ülemjuhatajaks valiti J. Laidoner (alus Eesti kaitseväele) Iseseisvuse sünd Autonoomiaseadus: 30. märts 1917 võetakse vastu autonoomiaseadus
Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse
sõdurit. Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised
rahvuslased. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes asusid nõudma Eestile autonoomiat. Märtsi lõpus see saavutatigi. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võvat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. [Pajur. 2006: 26-27] Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimiseks. 15
autonoomia nõudmine. 1917.aasta märtsis oli Tartus vastu võetud ka vastavasisuline seaduseelnõu. Eelnõu toetamiseks korraldati Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon, millest võttis osa umbes 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast. 12.aprillil oli ajutine valitsus sunnitud eestlaste poolsetele nõudmistele järele andma ja seaduseelnõu kinnitama. Eesti liideti ühtseks kubermamanguks ning kutsuti kokku Maanõukogu, kes moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda. Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud. RIIGIPÖÖRE VENEMAAL. 7.novembril 1917.a.tabas Venemaad järjekordne vapustus - toimus enamlaste poolt läbi viidud uus riigipööre. Võim läks nõukogude kätte, kes kehtestasid riigis punase terrori. Vaatamata sellele, et vähemusrahvustele lubati enesemääramisõigus kuni Venemaast
15.06.1920 põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt Eesti riigi avalik tunnustamine Juba väljakujunenud riikluse jätkuv areng. 12.03.1934 riigipööre 1934-39 Kaitseseisukorra reziimi aastad, autoritaarsed aastad. Demokraatial autoriseerumisele üleminek Suure kriisi aastad 1930. aastate algus, võitlus PS muutmise ja muu taolise ümber. Vaikiv hämarus üleminekuperiood 1939-1945 II MS aastad 17.06.1940 Punaarmee sissetung Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1944. aastal järk-järgult. Üleminekuperioodi lõpetab Tallinna langemine. Historiograafia Johannes Adamson Eesti Wabariik Eesti Rahva ajalugu. Toimetajad: Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar 1932-1939 Eesti ajalugu. Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940 Hans Kruus Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928 1 1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T
Veebruaruirev tulemusena sai Eesti omale AUTONOOMIA. Selle nõue oli juba üsna vana, juba 1905. aasta rev leiti, et Eesti peaks saama kohalike asjade otsustamisel eesõiguse. 1906. oli koostatud isegi seaduseelnõu Eestile autonoomia andmiseks, see koostati Sveitsis (k.a. Päts), mõeldud esitamiseks Vene duumale, aga tegelik olukord oli selline, et seda seaduseelnõud isegi ei üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma maanõukogu ja parlamendi?. Ühtseks jäävad välispoliitika, riigikaitsepoliitika, majanduspoliitika, tollisüsteem. Maailmasõja eel tekkis Tallinnas Eesti Intelligentide klubi, mis koondas kõiki Eesti haritud seltskonna tegelasi. Seal arutati kõikvõimalikke päevapoliitilise probleeme. Tekkisid mingid väiksemad seltskonnad, ühte sellist hakati nimetama autonomistide rühmaks, nende eestkõnelejaks kujunes Jüri Vilms, enamik neist panid hiljem aluse Eesti tööerakonnale? 1915. aastal Vilms
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Eesti idapiirile koondati üle 20 000 punaväelase, kes said käsu vallutada Narva ja Valga ning seejärel tungida edasi Tallinna ja Riia suunas. Vabadussõda puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Seejärel Saksa väed lahkusid Narvast ja väikesearvulised Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema. 29.nov marssisid punaväelased Narva sisse. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Sõjalise ebaedu põhjuseks oli rahva negatiivne meeleolu ning valitsusel ei olnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata- vastalustanud kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona ja varustuse nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse. Eesti rinde tagalas peeti olukorda lootusetuks ning jõukas rahvas üritas Eestist põgeneda või võttis kõrtsides elult viimast. Niipea kui inimesed said aru, et keegi neid päästma ei tule algas vabatahtlike üksuste loomine(nt.
1210. aastal toimus ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus. Eestlaste kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega suurema sõjakäigu Ridalasse, mis oli ootamatu, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
Linnustesse lubati vaid preestreid. 1211 Eestlased alustasid vastu pealetungi- valmis isegi sõjaplaan. Toreda alla koondus Eestlased proovisid merd pidi põgeneda, kuid olid lõpuks sunnitud seda jalgis mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik- linnu piirati sisse. tegema. 1212 Sõlmiti vaherahu 3 aastaks- Toreida vaherahu 1210 Pihkva vürst M. Ulja ja Vladimiri väed piirasid 8 päeva Otepäe linnust. Eestlased olid vee ja toidumoona puuduse tõttu sunnitud rahutaotlema. 1212 M. Uljas tuli suure väega Eestisse, suundus Jõgevamaale ja sealt Varbola linnusesse. Varbolas pakuti neile 700 hõberaha ja venelased pöördusid koduteele. 1215 Rüüsteretk Ridalasse ja Sakalasse
keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega)
alusele ja suurendas riigi iga-aastaseid korralisi sissetulekuid. Sissetulekute suurendamiseks kehtestati riiklik viinamonopol, suurendati nii otseseid kui kaudseid makse. Tehti suuri välislaene, ennekõike Prn-lt. See omakorda tähendas seda, et Vm välisvõlg kasvas ka kiiresti. 1900 oli Vm välisvõlg 4 mlrd kuldrubla, 1914 oli sellest saanud 7,5 miljardit. Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia. Sellessegi tuleb suhtuda ettevaatlikult. Vm-l polnud õiget parlamenti ega konstitutsiooni. Riigiduuma volitused olid õige piiratud. Oli olemas, aga temas nähti pigem nõuandvat kui seadustandvat organit. Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna seadusi maksma oma ukaasidega
annaabi.ee 
