Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000 0,500 0,000 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Tunnid
Student: Choose boilers for the district heating network (load duration curve d Calculate annual payments of loan and interests Calculate heat price for loan period, after loan period and for lifetim (Take into account capital cost and fuel Fuels wood chips and/or light fuel oil Boiler lifetime 15 years Loan period 6 years Discount rate 10% 4.5 4 Heating 3.5 Hot tap w 3 MW Total 2.5 2 1.5
Lisa A 19 Tabel A.1. järg Ekspluatatsioonikulu perioodil EEK Hooldusremont Amortisatsioon TH Energia Kütus Töötasu Kokku 10 11 12 13 14 15 32500,00 46800,00 5437,5 130893,5 1680,00 169263,5 4842,50 6973,20 439,73 14829,95 2473,64 1965,60 135,30 4419,85 1550,64 3135,60 135,30 6931,45
Diagrammid. Üldine Diagrammid Näide. Toiduainete läbimüük Kaup 2000 2001 2002 Liha 340 302 390 Piim 245 260 230 Jahu 175 150 190 Tulpdiagramm - Column Sektordiagram 500 390 400 340 302 23%Liha Tuh. EEK Liha Piim 300 200 Piim 100 Jahu 0
energiasääst Ohtud: turu kasvu peatumine rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide puudus kogenud konkurentide agressiivne turuletulek kulude kasv seoses muutustega seadusandluses konkurentide lisandumine turg ei laienegi kommunaalkulude tõusmine üüri tõusmine 6 4. TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS. TOOTMINE. OÜ Kodutekstiili Maailm koosneb järgmistest objektidest: · õmbluskoda - 44 m2 · korter · e-pood Õmblustsehhis asuvad 1 lõikamislaud, 2 õmblusmasinat, 1 triikimislaud. Töö toimub ühes vahetuses. Töötajate jaoks varustatakse puhkeruum, kus saab nii puhata, kui ka süüa. 7 5. PROJEKTI KIRJELDUS a. Õmbluskoda, kauplus, e-pood Õmbluskoja asub Kohtla-Järvel, Virmalise tänaval. Üüripinna plaanitav suurus on 44 m 2. Selle rent on 60 EEK 1m2
01.06.2008 4,55 2360,85 10931,31 NO 01.06.1995 17,56 3279,37 14386,66 NO 01.06.1999 13,56 3306,76 14489,73 NO 01.06.2001 11,56 3426,54 14940,31 NO 17269,50 78937,29 Veterane: 5 Pensionäre: 1 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Mari Jüri Kati Mati Column C Column D Column E Mati Pille Kalle Malle Nr. Firma Summa Makstud Hankijad 1 AS Piim 2500 2500 1 AS Piim 2 AS Leib 3700 3700 2 AS Leib 3 AS Juust 1700 1700 3 AS Juust 4 AS Piim 5600 5 AS Juust 1200 6 AS Juust 1300 7 AS Leib 6500
Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus KE tahkekütusekatlad (1980ndad) kasutatakse kõikjal maailmas, head, loomuliku ringlusega katel (nagu ka eelmine ja järgmine) E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati farmides ja masuudi ettesoojendamiseks, loomatoidu tootmiseks, andis 1t auru tunnis, 9bar rõhk, transporditav, 2-trumliline, iga toru peal on kork, tänu millele seda saab seestpoolt puhastada (vaja, kui veepuhastussüsteem puudub), kasutati kivisöe, õli ja gaasiga. Väga madal kasutegur, sest järelküttepind (ökonomaiser) puudub. Püstkatlad (toodud raamatus Katelseadmed) vana tüüp, enam ei kasutata
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: · ÜLDPINDALA · KASULIK P
4 500 -600 1500 5 400 1600 1900 Nõutav intressimäär on kõigi projektide puhul 10% Millist projekti eelistada ja miks? Palun põhjendage oma otsust vähemalt 2 investeeringute hindamise kriteeriumi alusel? 4. Ettevõte vajab 4 kuu pärast 6-ks kuuks laenu. Sõlmitakse forwardleping, kus lepingu alusvara on 100 000 EUR, laenuintress 4%. Kui pankade baasintress on 4 kuu pärast tõusnud 5 %-ni, milline on siis forward-lepingu kulu pangale? Kui intress on langenud 3,6%-ni, milline on siis forward-lepigu kulu ettevõttele? 5. Formula PLC tegeleb koduelektroonika tootmisega ja müüb oma toodangut 3- l turul: Saksamaal, Suurbritannias, Rootsis Ettevõtte andmed 20(x1)a: Saksamaa (EUR) Suurbritannia (GBP)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
külmutusagensist. Vesi põhjustab külmutusagensis muda ja hapete (soolhape HCl, fluorhape HF) tekkimist, mis omakorda on korrosiooni tekkepõhjustajateks. Filter-kuivati tuleb vahetada, kui filtril tekib rõhulang, sellel juhul on see tuntav temperatuuri muutusega. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 54 Ressiiver Vältimaks olukorda, kus suure soojuskoormuse tekkides ei tule kondensaatorist vajalikul hulgal külmutusagensi, paigaldatakse peale kondensaatorit ja enne paisventiili mahuti ressiiver. Tema ülesandeks on ka varustada paisventiili vajaliku hulga külmutusagensiga. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 55
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna
kus q2 on katlast väljuv soojuskadu põlemisgaasiga, q 3 on ... kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest, q4 on ... mehaaniliselt mittetäielikust põlemisest, q5 on ... katla välisjahtumisest ja q6 on ... räbu füüsikalise soojusega ja koldepaneelide jahutamisest. Katla erikulu karakteristiku võib arvutada: Kus C on tegur, mis sõltub valitud ühikutest. Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2)
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?
2 000 2001 2002 2003 0 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni aliikme kohta, k palgatööst Siirded kr võtlusest Muud tulud ulu Mitterahalised tulud 1800000 1600000 1400000 1200000 1000000 Column B 800000 Column C Column D 600000 400000 200000 0 1989 1990 1995 1998 1999 2000 1800000 1600000 1400000 1200000 1000000 Column B 800000 Column C
TC E F G Ühikukulud fc H I J vc K L M c N O P Asenda tähed arvudega Ül.2.2 Kulufunktsiooni tuletamine Talikuurordi kaubamaja tööaeg sõltub hooajast. Alljärgnevalt on ära toodud 6 kuu kommunaalteenuste maksumus, mis on segakulu: töö tunnid Kommunaalteenused, Kuu X Y XY X*X jaanuar 550 16000 veebruar 550 16200 märts 600 17000 aprill 700 19000 mai 450 13500 juuni 400 13500 Summa
l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri NOW () Tagastab antud hetke kuupäeva ja kellaaja SECOND (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid TIME (tunnid;minutid;sekundid) Moodustab argumentide väärtuste alusel kellaaja TODAY () Tagastab antud hetke kuupäeva
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL.................................
Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb. Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine, süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad 1. mootori efektiivvõimsus Pe= Pi-Pt=m*Pi kW, kusjuures Pt on võimsus, mis kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW Pi-indikaator rõhk
ALGANDMED ------------------- 1. TORUDE ARV REAS - Z1 22 2. TORUDE DIAMEETER - D 60.0 MM 3. TORUDE SAMM RISTSUUNAS - S1 260.0 MM 4. PIKISUUNAS - S2 200.0 MM 5. GAASIKAIGU LAIUS - A 5.74 M 6. GAASIDE KIIRUS FESTOONIS - WG 9.50 M/S 7. VEEAURUDE OSAMAHT RH2O 0.186 8. KOLMEAATOMILISTE GAASIDE OSAMAHT RRO2 0.086 9. LENDTUHA KONTSENTRATSIOON 0.0 G/M**3 10. SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR 0.90 11. SOOJUSSAILIVUSTEGUR 0.992 12. SOOJUSKOORMUSE EBAYHTLUSE TEGUR 0.80 13. FESTOONI NURKTEGUR 0.770 14. KOLDEEKRAANIDE KESKMINE SOOJUSLIK ERIKOORMUS 145.40 KW/(M*M) 15. GAASIDE TEMPERATUUR JA ENTALPIA (*C) (KJ/M**3) 1000.0 17831.0 900.0 15857.0 800.0 13924.0 700.0 12020.0 16. KESKKONNA TEMPERATUUR FESTOONIS 347.0 *C 17. ARVUTUSLIK KYTUSE KULU 4.45 M**3/S 18. GAASIDE MAHT 11.7 M**3/KG ARVUTATUD SUURUSED ----------------------------------- 19. FESTOONI KORGUS 5.65 M 20
kohta. Mõõtühik vastvalt J/kg ja J/m3 Erisoojus: mass-, maht ja molaarerisoojus ühikud vastavalt J/(kg*K), J/(m3*K) ja J/(mol*K). Temperatuur 0°C = 273,15K K = 273,15+°C Rõhk: 1Pa = 1N/m2 = m-1*kg*s-2 Järgnev loeng on koostatud põhiliselt ,,A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008" põhjal. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Kütused Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust. Kütusteks (kütteaineteks) loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda.
2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad
hakkepuidukatel osaleb tulevikus ligikaudu 80% ulatuses Tamsalu soojatootmises (tegelik protsent on kujunenud 94-ks).63 Lisaks olid aruandes toodud viisid, kuidas projekt aitab parandada Tamsalu majanduslikku elu ning soojatootmist- ja tarbimist, näitena neist mõned:64 Kasvuhoonegaaside vähenemine Tamsalu piirkonnas SO2 ja NOX-heitkoguste vähemine Tamsalu piirkonnas Kohaliku ettevõtluse aitamine, kuna kütus (hakkepuit) toodetakse Tamsalus AS-i Tamsalu Kalor poolt pakutava soojahinna stabiliseerumine Eelnenud loetelu kahe esimese punkti kinnitamiseks polnud antud töö autoril vajalikke ressursse ning võib eeldada, et tõenäoliselt pole kunagi õhukvaliteeti teemal Tamsalus läbiviidud ühtegi laialdast uurimistööd. Kolmanda punkti juures võib väita, et see on mõningal määral realiseerunud, sest kuigi AS Tamsalu Kalor ostab enamus hakkepuitu
Tabelid 2 Andmeloendid. Andmeanalüüs ja and Sorteerimine, filtreerimine, kokkuvõtted, ko analüüs ja andmete korrastamine kokkuvõtted, koondid jm Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Arvutite müükide arvestus Töötajate nimekiri Puidu müükide tabel Tabeli kirjete sorteerimine ja grupeerimine Päringud ja filtreerimine Autofilter Arendatud filter Makro kasutamine arendatud filtriga Kokkuvõtted, koondid jmt Vahekokkuvõtted - Subtotals Risttabelid - Pivot Table Report Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF Andmebaaside funktsioonid veeb klipp Andmeloendid Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Andmeloend (Data List), ka lihtsalt loend (List) või andmebaasi tabel, on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjeteks (record), veerge - v�
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
10 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kuud Ülesanne Konstrueeri tulpdiagramm, kus tulp koosneks erinevatest komponentidest (erinevate mudelite müük) ja tulba kõrgus väljendab müüki kokku. Liik Column, alamliik Stacked Column Mudel Z Mudel Y Mudel X 11 12 Sorteerimine Teeninduses töötavate töötajate osakaal kõigist töötajaist erinevates Euroopa riikides. Riik Teeninduses Ülesanne Belgia 19,1% Esita diagrammil andmed sorteeritult osakaalu kahanemise järgi.
6171 6062 3740 18199 7232 1515 1534 7491 7155 4682 22602 11837 1677 2279 9972 9517 9349 32304 21664 2589 6497 17239 10070 13061 33274 30617 3217 12873 1,5 1 0,5 0 Column D -360 -300 -240 -180 -120 -60 0 60 120 180 240 300 360 -0,5 -1 -1,5 2004 2005 2006 majandusteaduskond Koosta üks tabel 75000 laenu kvartali tagasimaksete arvutamiseks kui laen võetakse 5, 10 või 20 aastaks ja laen laenu suurus 75 000,00 kr Intress Intress
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
