MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: A-3 Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 F = 10 kN p = F/b [S] = 4 a = 2,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b.
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 15.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega.
Variant nr. Töö nimetus: A-3 Tugevusarvutused paindele B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 F = 10 kN p = F/b [S] = 4 a = 2,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 1,25*8 = 10 kN p = => 8 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0 F*AC - FB*AB + Fres*AD = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega FB = 1.1 Toereaktsioonid (3) =0
Variant nr. Töö nimetus: A-9 Tugevusarvutused paindele B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 = 0,75 m F = 10 kN p = F/b = 13,33 kN [S] = 4 a = 1,5 m 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 0,375*13,33 = 5 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0 F*AC - FB*AB + Fres*AD = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega -FB = 1.1 Toereaktsioonid (3) =0 FA*AB Fres*DB + F*BC = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega FA = vektori sound vale Joonis parandatud vektoriga 1.1 Toereaktsioonid (4) kontroll =0 F + FB FA Fres1 Fres2 = 0 => 10 + 8,75 8,75 5 5 = 0 Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged! 2
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Tala tugevusarvutus paindele A-1 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: 112441 MATB32 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed INP-profiil S235 F = 10 kN a =4,5 m b = c = a/2 = 2,25 m p = F/b = 4,4 kN/m [S] = 4 Toereaktsioonid
Universaalvõrrandite lõppkuju x−2 ¿ ¿ x −0,5 ¿ ¿ x−1,5 ¿ ¿ φEI =2208,3−250 x 2 +10250¿ x−2 ¿ ¿ x−0,5 ¿ ¿ x−1,5 ¿ ¿ vEI =2208,3 x−83,3 x 3 +3416,7 ¿ Tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurk � Tala vaba ots on punktis C, kus x= 3,1 m E= 210 Gpa Ix= 2140 cm4 (paine toimub x-telje sihis) φEI = 2208,3 – 2402,5 + 12402,5 – 29293,9 + 6826,8 φEI = -10258,8 −10258,8 φ= 9 −8 =−0,00228. . rad ≈−0,13 ° 210∗10 ∗2140∗10 vEI =6845,7−2481,6+ 4547,6−19042,2+2730,9=−7399,6 −7399,6 v= =−0,00164. . m≈−1,6 mm 210∗109∗2140∗10−8
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega 6 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- Ühtlane ja joonkoormusega
Pöördemoment Põikjõud M Joonis 6.3 · paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; · koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; Priit Põdra, 2004 85 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus).
Pöördemoment Põikjõud M Joonis 6.3 · paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; · koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; Priit Põdra, 2004 85 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus).
t Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 10.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP- profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusarvutus paindele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega.
177 Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12.1. Konstruktsiooni staatika analüüs Staatikaga määratud süsteem = Staatikaga määramatu süsteem = konstruktsiooni toereaktsioonid ja/või tasakaaluvõrranditest ei piisa sisejõud on määratavad toereaktsioonide ja/või sisejõudude taskaaluvõrranditega määramiseks (Joon. 12.1) NB! Võrrandite arv peab võrduma tundmatute arvuga!
Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11.1. Varda elastne joon Elastne joon = painutatud varda telje (ehk Elastse joone igat punkti neutraalkihi) kujutis peatasandil iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk (Joon. 11.1): Läbipaine = varda elastse joone Pöördenurk = elastse joone puutuja (telje) siire telje ristsihis (vB) tõusunurk (B) Painutatud konsool Konsooli elastne joon
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ) N
Homework nr 4 in STRENGTH of MATERIALS I (MHE0011) Variant Title A B Strength Analysis of a Beam 8 9 Student Student Code Delivery Date Teacher 18.12.2017 Priit Põdra Hot-rolled INP section, manufactured of steel S235 must be used for a beam. The beam will be loaded by the concentrated load F and line distributed load p. Beam dimensions obey the relationship: b = a/2. The value of concentrated load is F = 10 kN and the line distributed load is uniform with the intensity: p = F/b. The value of design factor is: [S] = 4. The beam load case is to be chosen according to the stu
Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2. Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused 2.1 Kasutatavaid tähiseid - fy ; (fyd); fu ; (fud); - tugevused - N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus;
1. Andmed. INP-profiil S235 a=3 m b=c=a/2=1,5 m F=10 kN [S]=4 Joonis mõõtkavas 1:20 2. Toereaktsioonid 2.1. Ühtlase joonkoormuse resultant 2.2. Kuna toereaktsiooni Fc väärtus tuli negatiivne, siis on vektor joonisel vale pidi. 2.3. 2.4. Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged. 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Sisejõud lõikes D MD=0 3.2. Sisejõud lõikes C (+) 3.3. Sisejõud lõikes B (+) 3.4. Sisejõud lõikes E Selles punktis peaks QE=0 3.5. Sisejõud lõikes A FA=QA=7,5 kN(+) MA=0 3.6. Sisejõudude epüürid Ohtlikud ristlõiked on D ja E QE=0 QD=10 kN MD=0 4. Tugevusarvutused 4.1 INP-ristlõike nõutav tugevusmoment Painde tugevustingimus - suurim normaalpinge ristlõikes - ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = =
........................................................25 9.1 Kuuendal korrusel Sein1, keskmises tsoonis......................................................................28 10. Seina osa (posti) tugevuskontroll.................................................................................................31 10.1 Koondatud jõu mõjumine..................................................................................................31 10.2 Tugevuskontroll (esimese korruse pikisein tala T1 all)....................................................33 10.3 Tugevuskontroll (kuuenda korruse pikisein tala T1 all)...................................................37 11. Kokkuvõte....................................................................................................................................40 12. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................41 Koostas N
des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o
· põikjoonkoormus p p y = p cos 30 o = 3 cos 30 o = 2.59 2.6kN/m jagatakse komponentideks ; p z = p sin 30 = 3 sin 30 = 1.5kN/m o o keskpeatelgedele · põikjoonkoormused py ja pz tekitavad roovi ristlõigetes sisejõud: paindemomendid Mz ja My ning põikjõud Qy ja Qz kuna sarikate samm (roovi tugede vahekaugus) on roovi ristlõike joonmõõtmetega võrreldes suur, siis võib tugevusanalüüsis põikjõud jätta arvestamata; · roovide ohtlikud ristlõiked on sarikate vahekauguse pl 2
6 6W 6 * 9,6 * 10 -6 b = 6,2 * 10 -3 m. Valime b=6,5 mm. h 1,5 Plaadi mass m1 = l1lb = 3,0 * 1,4 * 0,005 * 7800 228 kg 3. Konstruktiivsete elementide valik Konsoolil tekkiv maksimaalne paindemoment leiame tingimusest, et koormus 200 kg on ühtlaselt jagatav kahte konsooli vahel. Konsoolile mõjuv jõud loeme ühtlaselt jagatuks tala pikkusel l. Lihtsustades arvutamist koondame kogujõud tala tsentrisse. Siis konsoolile mõjuv jõud on ( m + m1 ) g (200 + 228) * 9,81 F= = = 2099,34 N 2,1 kN 2 2 ja maksimaalne paindemoment l 1,5 M =F = 2100 * = 1575 Nm. 2 2 M Painde tugevustingimusest = [ ] leiame konsooli ristlõike minimaalse
keskmine vaiale avaldatav jõud. Lahendus: Joonised. üldine 2)vasara kukkumine 3)rammimisel m = 200 kg =3m = 60 N = 7,4 cm = 0,074 m Kõigepealt leiame rammimishaamri koguenergia ∑ . Kõige ülemises asendis on kineetiline energia 0 , sest keha on paigal, seega (peame maha lahutama vastu mõjuvad jõud , seega = 200 9,8 60 3 = 5700 J Siit saame leida juba kiiruse , sest keha kineetiline energia avaldub valemina Kuna vasara rammimise hetkel koguenergia on võrdne keha kineetilise energiaga, (sest h = 0) siis saame 5700 = 100 ⇒ √57 = 7,55 m/s Nüüd siis vaatleme ülesande teist poolt, kus vasar rammib vaia. Ühelt poolt saame sellel juhul kogutöö välja kirjutada valemina ∑ , kus P on
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid............................................................................................................................... 4 2.2 Koormuste varutegurid ..............................................
𝟑𝟏 𝟐𝟑 lOP = + 𝟒𝟐 − = 69 mm 𝟐 𝟐 4.8. Võlli laagrite toereaktsioonide määramine 4.8.1. Aeglasekäiguline võll Lähteandmed: Ft = 𝟐𝟓𝟎𝟎, 𝟑 N ≈ 2500 N Fr = 𝟗𝟐𝟕, 𝟕 N ≈ 927 N Fa = 495,07 N ≈ 495 N FOP = 360,4 N ≈ 360 N 𝑭𝒔𝒅 = 𝟏𝟖𝟎𝟕, 𝟏N lK = 76 mm lOP = 69 mm D2 = 167,18 mm Määrame laagrite toereaktsioonid vertikaaltasapinnas, arvestamata praegu sidurist põhjustatud teadmata suunaga radiaaljõudu Fsd: FAy = FBy = Ft / 2 = 2500 / 2 = 1250 N Määrame laagrite toereaktsioonid horisontaaltasapinnas, arvestada tuleb ka püsiva õlaga D2 / 2 momenti telgjõust Fa: ΣMAz = 0; FBz ∙ lA – Fr ∙ lA / 2 – Fa ∙ D2 / 2 = 0 𝑙 𝐷 𝐹𝑟 ∙ 2𝐴 + 𝐹𝑎 ∙ 22 𝐹𝐵𝑧 = 𝑙𝐴 71 167,18
.................................................. 27 4.4.1 Surve pikikiudu ............................................................................................................................. 27 4.4.2 Surve ristikiudu............................................................................................................................. 27 4.4.3 Surve kiudude suhtes nurga all .................................................................................................... 28 4.5 Paine................................................................................................................................................ 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega...............................
2 =717,25 Sidur Radiaaljõud - = 1252 Fsd 125358,91 = , Aeglasekäiguline võll 2. Laagrite toereaktsioonid vertikaaltasapinnas FAy = FBy = = 4007,7 / 2 = 2003,85 2 19 FAy,By =2003,85 N 3. Laagrite toereaktsioonid horisontaaltasapinnas + 2 /2
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120
trapetssõrestik.
1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem
1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine
Kanderaamide samm 60:12=5 m
Ligikaudne profiili kõrguste määramine
Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m
Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m.
Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0-0,6m
Valime valtsitud ristlõike HE400A.
Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A.
2
Otsaseina tala: h=10,33:25=0,4 m. Valime I-profiili IPE400.
2. Koormused
2.1. Tuulekoormus vastavalt EPN 1.2.6.
Tuule kiiruseks võtame 21 m/s.
Tuulerõhu baasväärtus qref=x v2ref /2=1,25x212 /2=0,28 kN/ m2
=1,25 kg/ m3 õhu tihedus; vref =21 m/s
Meil on tegemist Tallinna tööstuspiirkonnaga, seega on meil III maastikutüüp.
Kr =0,22 Z0 =0,3 Zmin =8m
Z=11,7 m seinale ;Z=13,0 m katusele
Võtame Z=13,0 m
Zmin
Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N0 koormusetsüklite juures (baasarv N0 on terasel 107, mitterauasulamitel 108). Sümmeetrilise koormuse korral väsimuspiiri tähis on -1 (Sele 2.3). 13 Väsimusteimi tehakse erimasinaga (Sele 2.7), kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged (Sele 2.8; teimik kinnitatakse masinasse ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka tõmbe- survekoormusega või korduva väändekoormusega. katsekeha Sele 2.7. Väsimuskatsemasin. Väsimuspiiri eksperimentaalseks leidmiseks on vaja 8 ... 12 ühesugust siledat või kontsentraatoritega (sooned, astmed, keermed jms) katsekaha. Esimest katsekeha
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
[S]- nõutav varutegur (vähemalt 1,5) D- võlli diameeter, 0,017 m Painde pinge tuleb 170Mpa, see on sobiv ,sest 17mm telje diameetri puhul ning 335 Mpa voolavuspiiriga materjali kasutades on telje varutegur [S] paindepingele kahe kordne ja tugevustingimus on täidetud. Kronsteini tugevusarvutused Kronsteini tugevusarvutus paindele Kronsteini külgmiste seinte painde arvutamisel kasutan valemit ühtlase ristkülik-tala painde arvutamiseks võttes sealjuures tala ristlõike pindalaks kronsteini seinte minimaalse ristlõike. Minimaalne ristlõige kronsteinil asub Plokiratta tsentris. (vt. Lisa 1.) Sele 8. On 9 toodud lihtsustatud skeem kronsteini seintele mõjuvatest põikjõududest. Maksimaalne põikjõud F ,mis kronsteinile mõjub on 6286 N. Ning maksimaalne reaktsioon jõud FR=-F FR x C
z 1 m1 =100 kg m2 = 40 kg 2 300 y _________________________________________________________________________________ Variant 40. Leida müüritise A reaktsioonikomponendid eeldades, et ühtlane ketas 1 veereb libisemata mööda tala 2. z A y 1 m1 =100 kg m2 = 40 kg 600 D m 2 B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
