• Sellel p6hinebki bioindikatsioon - keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. • Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. • Viola calaminaria - taim mis kasvab Alpides tsingimaardail. • Veekogude reostust näitavad teatud vetikad. • Õhusaastet näitavad teatud samblikud, sest nad on väga tundlikud saastnud õhu suhtes. Elurikkus • Mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus • Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. • Hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni, raku, liigi , populatsiooni, ökosüsteemi tasandil sh elupaikade mitmekesisust). • Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri
Sissejuhatus Bioloogiline mitmekesisus ehk Biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui
Looduskaitse. 1. Bioloogiline mitmekesisus. 2. Kaitsealused liigid. 3. Kaitsekategooriad 4. Kaitstavad maastikud Eestis, Ida-Virumaal. Looduskaitse 1)bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi
peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Metsatüüp - metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Elurikkus e bioloogiline mitmekesisus - ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt
põhjustatud bioloogilist mitmekesisust ohustavatele teguritele. 1. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus (tuntud ka kui biodiversiteet, biomitmekesisus, elustiku mitmekesisus, looduslik mitmekesisus ja elurikkust) kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust, ehk kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganimisega ning nende elupaikade mitmekesisust (Lipp,K.2007) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon defineerib biodiversiteedi järgnevalt: ,,Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere jt veeökosüsteemide ning neid hõlavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka
reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. 4.Vee tähtsus organismides - On suure soojusmahtuvusega, hoiab organismisisest püsivat temperatuuri, hoiab ära ülekuumenemise. Transpordifunktsioon: kindlustab
kvaliteedi halvenemine. Looduse mitmekesisuse vähenemine Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilist mitmekesisust kutsutakse ka biodiversiteediks, biomitmekesisuseks, elustiku mitmekesisuseks, looduslikuks mitmekesisuseks ja elurikkuseks. Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust. Lihtsamas keeles lahti seletatuna tähistab bioloogiline mitmekesisus kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Paraku on viimaste aastakümnete jooksul kogu maailmas kiirenenud liikide vähenemine, mis avaldab mõju keskkonnale ja inimeste heaolule. Planeet maa elurikkus väheneb suuresti tänu inimtegevusele. Esimeseks tähtsamaks biodiversiteedi vähenemise põhjuseks on elupaikade otsene hävitamine
Oluline on mõista taimede olulisust meile inimestele. 9 2. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS 2.1. Bioloogilise mitmekesisuse tähendus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on mõiste, mida me kasutame selleks, et rõhutada looduse rikkust. See kätkeb endast suurt hulka looma- ja taimeliike, nende elupaiku ning geene. Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust. Lihtsamas keeles lahti seletatuna tähistab bioloogiline mitmekesisus kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. (Lipp 2008) Bioloogiline mitmekesisus on jaotatud erinevate liigi esindajate vahel. Joonisel 1 on näha täpset jaotust. 2% 2% Imetajad Kahepaiksed 17%
munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Esiteks embrüonaalse arengu jooksul moodustuvad esialgu üldised, suurele loomagrupile ühised ja samaaegselt embrüonaalse ehituse poolest lihtsad morfoloogilised tunnused; edasise arengu käigus jätkub esmaste algmete diferentseerumine, ühtlasi kujunevad nõnda järk-järgult välja antud loomagrupi alagruppide eritunnused. Teiseks embrüonaalse arengu jooksul tekivad embrüol nende taksonoomiliste grupeeringute konkreetsed tunnused, millesse ta kuulub; embrüo ei läbi arenguteel teiste taksonoomiliste vormide seisundeid. Kolmandaks kõrgemate loomade embrüod ei sarnane arengu jooksul teiste madalamate täiskasvanud loomadega, vaid hoopis nende loodetega. Tuginedes Pasteuri töödele ja omaenese tähelepanekutele, tuli inglise kirurg Joseph Lister (1827-1912) järeldusele, et haava mädanikku põhjustavad õhust sinna sattunud mikroorganismid.
geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu Elurikkus- ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus. Geen kromosoomis paiknev geneetiline materjal ,mis määrab tunnused, DNA võib RNA järjestus Populatsioon- ehk asurkond on kõik ühes kohas samal ajal elavad liigi isendid. Nt hirvede pop metsatukas või kogu eestis Elupaik ehk eluase on liigi olemasoluks ja arenguks vajalik elus ja eluta tingimuste kogum. Taimede puhul räägitakse kasvukohast.
III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 32. Mis on elurikkus ja kuidas seda hinnatakse? Elurikkus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 33. Millised inimtegurid mõjutavad elurikkust? ● Elupaikade hävitamine ja muutmine ● Taime- ja loomaliikide hävitamine ● Keskkonna saastamine ● Võõrliikide sissetoomine aladele, kus neid varem pole olnud 34. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? kodu, transport, söök, jook, kaubad, teenused, Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine
· Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas · Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. · Ettevaatlikkus otsuste tegemisel · Riikidevaheline koostöö 25.Selgita mõistet BIODIVERSITEET, milla võeti esimest korda kasutusele? Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Esmakordselt võeti kasutusele 1980. aastatel USAs 26.Milliste tasanditel käsitletakse bioloogilist mitmekesisust? Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. 27.Mis on Sinu arvates kõige olulisem tegur vähendamaks prügi hulka? Liigpakendamise vähendamine
moodustada ajalise kontiinumi. · Diskreetsus- taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). · Mitmekesisus- on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. · Liigirikkus- mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. · Liigierisus- näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus- ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust.
võivad moodustada ajalise kontiinumi. Diskreetsus- – taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist – kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). Mitmekesisus- on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Liigirikkus- mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Liigierisus- näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus- ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust.
Kliimaks kliimale omane suktsessiooni lõppstaadium. Kindlate kliimatiingimuste juures areneb suktsessiooni käigus kindel lõppstaadium, mis on vastavates kliimatingimutes ühesugune monokliimaks. Mõiste arenes edasi oligokliimaks tekivad mõned lõppstaadiumid (Eestis kolm: kuiv männik, parasniiske ja -toiteline kuusik ja liigniiske raba). 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; Bioloogiline diversiteet koosluste taksonoomiliste üksuste mitmekesisus, eelkõige peetakse silmas liigilist mitmekesisust. Jaguneb a) geneetiline mk; b) funktsionaalne mk; c) taksonoomiline mk 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 1,8 miljonit liiki loendatud. 8 milj eeldatavasti tegelikult. St 22,5% liikidest on teada. Prokarüoodid 30 000 taksonit, kultiveeritavad Protistid 80 000 taksonit Taimed 320 000 liiki, Eestis 1500
me sunnitud esemeid, sõnu, asju liigitama. Selleks, et üldse inimestega suhelda, peavad asjad olema liigitatud ning sõnastatud, piiritletud. Liigitamine on arheoloogiateaduses põhiline analüüsi meetod. Tüpoloogiad peavad olema töötavad, nad peavad midagi illustreerima ning olema uurimisel abivahendiks. Taksonoomia õpetus liigitusest, mis põhineb kindlatele reeglitele ja põhimõtetele. Numbriline taksonoomia taksonoomiliste ühikute sarnasuse kindlaks tegemine numeraalsete andmete alusel. Feneetiline välimuse põhjal; fülogeneetiline suguluse põhjal Tüpoloogia peab olema sõnastatud ning põjendatud. Peame esitama need tunnused, mille abil liigitame ning peame oskama nende üle arutleda ning neid analüüsida. Tüpoloogia liigitus, milles objektid on süstematiseeritud üksteisest erinevateks tüüpideks. Tüüpide aluseks on muutujad (tüüpi iseloomustav omadus, mida on
endaga kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis · Sekundaarne toimub pärast suur häirimist ehk häiringut, kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahju 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus - mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi. Biodiversiteet jaguneb kolmeks:
mingis kindlas metsakoosluses? Lõpuks on igal pool üksainus salukuusik. Sõltuvalt niiskustingimustest on võimalikke staadiume siiski mitu. 29.Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus (konspekt). Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi
Suuremad ja tugevamad tulevad võitjaks, mistõttu nende geenid jõuavad sagedamini järgmisesse põlvkonda 10. Põhjuse ja tagajärje dilemma, näiteid hüpoteeside korrektsest tõestamisest võrdleva meetodi abil. Pole kindel, kas põhjus ja tagajärg on seotud või mis on põhjus ja mis tagajärg. Primaatide spermakonkurentsi hüpotees võrreldakse üht primaatide liike teistega. 11. Võrdleva meetodi rakendamine väga erineva liikide arvuga taksonoomiliste üksuste korral. Lahendus: (a) kaasata võrdlusse igast perekonnast vaid üks liik (b) võrrelda hoopis perekondi, sugukondi vms. 12. Käitumuslike omaduste bioloogiline versus kultuuriülekanne. Tuleb arvestada, et mitmed käitumuslikud iseärasused levivad sotsiaalse õppimise kaudu toimiva kultuuriülekande teel, ilma et sellega kaasneks populatsioonide geneetilisi erinevusi 13. Ühine päritolu või konvergents liikide sarnase käitumise põhjusena, tunnuste homoloogia
Maismaa kohta on endemism väga hästi paika pandud (merede kohta aga alles lapsekingades). Mida ekstreemsem ja pikem on isolatsioon, seda suurem on kalduvus endemismile (Hawai saarel ja Austraalia kontinendil on väga palju endeemseid liike). Ka väga suur osa Antarktikas elavad loomi on endeemsed. Vastupidiselt Austraaliale ja Madagaskarile on seal vähe endeemseid perekondi. Bioloogiline mitmekesisus (ehk biodiversiteet) mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Hõlmab liigisisest, liikidevahelist aga ka ökosüsteemide vahelist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse harud: ökoloogiline (sinna kuuluvad bioomid, ökosüstemid ja kasvukohad) organismid (sinna kuuluvad riigid, hõimkonnad ja liigid) geneetiline (sinna kuuluvad populatsioonid, indiviidid ja geenid) Liik on organismide rühm, kes paljunevad ainult omavahel ja sellesse rühma mittekuuluvate organismidega
Hollis & R.K. Brummitt, World geographical scheme for recording plant dis- tributions. Pittsburgh, 1992. Liigikirjelduste koostamise standardprogram- miks on botaaniliste andmebaaside rahvusvahelise töörühma poolt kinnitatud juba mainitud DELTA. 13.4. Andmebaasid tuleb tavaliselt igal süstemaatikul endal vastavalt vajadusele luua. Personaalarvuteile sobivaimad süsteemid on praegu FoxPro ja (paremate arvutite puhul) ACCESS. Taksonoomiliste andmebaaside tegemisel tuleks kohe ette näha nende polüfunktsionaalsus: sama eksemplaride kohta koostatud andmebaas peaks võimaldama etikettide printimist, tunnuste kodee- ritud või kodeerimata sisestamist, levikukaartide koostamist arvuti abil, jne. 13.5. Internet on praegu levinuim elektroonilise kommunikatsiooni süs- teem, mis võimaldab pidada kiiret kirjavahetust teiste süstemaatikutega ja saada erialastesse listidesse registreerumisel jooksvat infot ning osaleda diskussioonides
Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide mitmekesisus), mis on Maal ebaühtlaselt jaotunud ning koguneb „tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot). Ökoloogiline nišš: piirkond, kus organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid (G.E. Hutchinson). Populatsioon: sama liigi isendite kogum, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis.
tasemel salvestatud energiat tarbida; Assimilatsiooniefektiivsus AE = An/In – näitab, millise efektiivsusega suudetakse tarbitud toitu assimileerida; Produktsiooniefektiivsus PE = Pn/An – näitab, milline osa assimileeritud energiast suudetakse produktsiooniks pöörata. Kui me toodud efektiivsuses korrutame, saame energia ülekande efektiivsuse kahe troofilise taseme vahel TE = CE x AE x PE = Pn/Pn-1. Allpool oleval skeemil on näidatud energia liikumise efektiivsused erinevate taksonoomiliste loomarühmade ja erineval troofilisel tasemel paiknevate loomade jaoks. Palun süvenege skeemidesse ja mõelge välja, mis üks või teine efektiivsus on tähelepanuväärselt madal või kõrge. 73 GLOBAALSED AINERINGED Aineringete puhul huvitavad meid ennekõike peamised fondid (i.k.pools) ja vood (i.k.fluxes).
Riigieksamil: siduda teadlane ja tema saavutus ja ajajärk. Evolutsioon ja selle tõendid Paleontoloogilised- vastavad leiud ja nende vanuse dateerimine (radioaktiivsete isotoopide meetodid), nt: luustikud, mumifitseerunud organismid (nt putukad merevaigus), sügavast turbalasundist leitud organismid, tegutsemisjäljed 67 Evolutsioonilised vahevormid- eriti need, mis on suuremate taksonoomiliste üksuste piiril- ürglind (arheopterüks), vorm, millel olid nii lindude (suled, esijäsemeteks tiivad) kui ka roomajate (hambad, esijäsemetel küünised) samasuur kui tuvi. Homoloogilised elundid- ühtne ehitusplaan ja põlvnemine, kuid võib olla erinev funktsioon, loomadel imetajate ja lindude esijäsemed. Taimedel muundunud võsud nt maa-alused muundunud võsud- risoom, mugul, kukerpuul muundunud lühivõrsetest astlad.
Praegu tuntakse maakeral umbes 1,6 miljonit liiki. Arvatakse, et liike võib olla 5 kuni 50 miljoni vahel. Tegelik arv peaks olema paljude uurijate arvates 10...13 miljonit. Tänaseks tuntud liikidest on putukaid 750 000, selgroogseid ca 42 500 ja taimi 400 000. Valdava osa maakera liikidest moodustavad selgrootud, vetikad, seened ja mikroorganismid. Maakera kogu liigirikkust haaravad mahukad arvutused põhinevad Kesk- ja Lõuna-Ameerika vihmametsade uurimisel. Vaid üksikute taksonoomiliste rühmade kohta saab öelda, et neid tuntakse hästi. Selgroogsete loomade tundjad arvavad, et teame 87...99% kõigist selgroogsetest. Veel üsna hiljuti avastati Vietnamis mitu teadusele uut imetajaliiki. Viimase 5 aasta jooksul on Lõuna-Ameerikas leitud 300 uut kalaliiki ja 4 uut ahviliiki. Arvatakse, et Neotroopises (Kesk- ja Lõuna-Ameerika + Lääne-India saared) leidub veel 15 00...20 000 teadusele uut taimeliiki. Vihmametsade kõrval on vähetuntud veel korallrahud (korallrifid),
annaabi.ee 
