Kvaliteet Enne kõrsumist karjatamisel toiaineterikkal kasvukohal on söödana: söödavus hea. Rohkel esinemisel (üle 40%) vanemas rohukamaras halveneb söödavus tunduvalt. Kvaliteet Moodustab võrdlemisi tiheda, pehme ja muruna: peenelehelise rohukamara. Dekoratiivsust on 5-pallilise skaala alusel hinnatud 3,9 palliga. Kevadel algab kasv vara. Kasv kestab ja taimiku tumeroheline värvus säilib hilissügiseni. Muru talub sagedast ( vegetatsiooni- perioodil keskmiselt 12-kordset 3-4 cm kõrgust niitmist. Taimed katavad mullapinda hästi nii enne kui pärast niitmist. Haiguskindlus: Rahuldav. Talvekindlus: Vastupidav talvekahjustustele, jäätumisele ja külmale. Kestvus: 8-12 aastat. Läbilöövus segudes esimestel aastatel nõrk.
00 kg/ha aprilli I-II dekaad 5.05 1515 ga Umbrohutõrje Lontrel 300 0.40 l/ha mai I dekaad 1425.00 570 Haigusetõrje Folicur 250 EW 0.50 l/ha mai I dekaad 500.00 250 Kahjuritõrje Fastac 50 0.15 l/ha mai III - juuni I 250.00 38 dekaad Põhu JUTA 3000 UV- 0.17 rull/ha juuli III dekaad 2466.00 419 pressimine kindel Taimiku Roundup Gold 3.00 l/ha august 225.00 675 keemiline hävitamine Kuivatamine 3.00 t/ha 300.00 900 Sorteerimine 3.00 t/ha 60.00 180 Kokku: 8632 Masinkulu Tootlikku Töötunni
Seemnekest Naba KASVUETAPID 1. 000 idanemine 2. 00 tärkamine 3. 10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 4. 20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5. 30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 6. 40 viljatupe paisumine 7. 50 loomine 8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine 10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 11. 90 täisküpsus Võrsumist mõjutavad tegurid Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus Mulla niiskusesisaldus Taliteraviljade eripärad – külvatakse kevadel! Talirukis, talinisu, talioder Vajavad jarovisatsiooni – staadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda Sügisel kasv peatub, kui õhutemperatuur alla 5 kraadi TERAVILJAD Nisu Minimaalne idanemistemperatuur 2 kraadi Vaavajadus suurem kui odral ja taliteraviljadel Kaer Niiskusnõudlik
Kõrrelised on enamasti vastupidavad talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele ja on pikema kasutuskestusega. Liblikõielised heintaimed sageli neil põhjustel hävivad. Kui liblikõielisi puhtalt kasvatada, jääb põld kohati hõredaks või tühikuliseks, annab vähe saaki ja umbrohtub. Segusse võetud kõrrelised võrsuvad ja täidavad tühjad kohad kamaras ning hoiavad ära umbrohtumise. Kõrrelised koos liblikõielistega moodustavad tihedama taimiku, seega kujuneb ka saak suuremaks. Liblikõielised heintaimed Rohumaadel on proteiinirikkamaks taimerühmaks liblikõielised, neile järgnevad rohundid ja lõpuks kõige enam levinud kõrrelised. Liblikõieliste hein on väga maitsev ja sisaldab rohkesti proteiini, kaltsiumi- ja fosforisooli ning vitamiine. Liblikõielisi heintaimi kasvatatakse kõige rohkem põldheinas, tavaliselt 60-80 % seemnesegust
potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik Rohusööda kvaliteeti mõjutab kõige enam heintaimede niiteaeg, kuid ühesuguses vanuses taimiku olulised mõjurid on ka keskkond - temperatuur ja sademed. Temperatuuri tõusuga langeb lehtede ja varte seeduvus, eriti kiiresti areneb taimik kevad- suvisel perioodil ilma järsul soojenemisel. Katsed Sakus on näidanud, et aastate keskmisest erinev kevadine niiskus- ja temperatuurireziim mõjutab taimiku kasvu tugevamini kui agrofoon. Kevadised madalad temperatuurid koos vähese niiskusega aeglustavad taime arengut, pidurdavad kasvu, millega kaasneb kõrgem lehtede/varte suhe
vahendanud uuendamisprotsesse ja ökoloogilised teenused on suures osas bioloogilised. Nende püsivus sõltub bioloogilisest terviklikkusest ja mitmekesisusest agroökosüsteemides. Erinevate agroökosüsteemide juhtimise ja kujundamise võimalused suurendavad põllukultuuride funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust. Üldiselt agroökosüsteemide looduslik mitmekesisus sõltub neljast karakteristikust (Altieri 1999): 1) taimiku mitmekesisus agroökosüsteemi sees ja ümber; 2) erinevate kultuurtaimede liikide kasutamine agroökosüsteemis; 6 3) majandamise intensiivsus; 4) agroökosüsteemi eraldatus looduslikust taimikust. Agroökosüsteemi loodusliku mitmekesisuse komponendid saab klassifitseerida vastavalt nende rollile külvikorras. (Altieri 1999) Üldistavalt võib öelda, et ökosüsteemiteenused põllumajanduses
1) Lühiajalised, ainult õitsvatest rohunditest koosnevad nn kattekultuurid, mis on pigem küll lillepeenrade asendajad. 2) Kõrrelisterohked, looduslikule niidule või loopealsele sarnanevad kooslused. 3) Kõrreliste ja põllulillede segud, mis sarnanevad söödile või kesapõllule. Esimesel juhul kasutatakse ühe- või kaheaastasi kiirekasvulisi liike, nn kattekultuure, mis annavad värvikireva ka enam-vähem koge suve õitsva taimiku ega vaja vegetatsiooniperioodil nimetamisväärset hooldust. Üheaastane segu, meil looduses mitteesinevate meetaimedega: harilik keerispea( Phacelia tancetifolia Benth.),seradell e põld-linnujalg(Ornithopus sativus Brot.) . Teisel juhul, kus muru asemel püütakse rajada loodusliku puisniidu loopealsega sarnanevat rottaimekooslust, nn lilleniitu, kasutatakse looduslike kõrreliste ja kaunite õitsvate värvikate niidutaimede segu
..7,7% Nagu kõik liblikõielised kultuurid, on ka hernes mullaviljakuse tõstja, sest tema juuremügarad seovad õhulämmastikku. Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte. Poollehetutel sortidel on lehekesed muutunud tugevateks köitraagudeks, säilinud on abilehed. Lehetutel sortidel need puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks. Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda
seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem. Lisaks on suviviljade saak väiksem, kui taliviljadelt, mis tähendab väiksemat tulu. Taliteraviljad – Nendeks on talinrukis, -nisu, -oder ja talititrikale. Nende peamiseks iseärasuseks on see, et nad vajavad jahedamat keskkonda, kui suviteraviljad. Sügisene kasv peatub, kui õhutemperatuur on alla 5°C. Taliteraviljade kogu elutsükkel on 270…360 päeva.
o. sobitada karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest tingitud erinevustega. Samuti vähendab see karjatamisviis kultuurliikide saagipotentsiaali ja eluiga, sest pidev taimede optimaalsest arengufaasist varajasem kärpimine mõjub taimede arengule ja talvekindlusele pärssivalt. See karjatamisviis ei sobi ka farmipidajale, kelle kasutada on väikesed ja hajusalt asuvad maatükid. Vabakarjatamise rakendamisel on väga oluline taimiku seisundi (saak, arengufaas) pidev ja asjatundlik hindamine. Rohu tagavara saab reguleerida karja suurendamise või vähendamise teel. Kõne alla tuleb ka karjamaarohu nappuse korral lisasööda ajutine juurdevedu. Süsteemne e rotatsiooniline karjatamineKopliviisiline karjatamine. Rotatsioonilise karjatamise puhul on karjatatav rohumaa jaotatud kopliteks, kuhu loomad suletakse suhteliselt lühikeseks perioodiks. Vastavalt päevade arvule jaotatakse koplid ühepäeva
Söömusele avaldavad väga olulist mõju veel rohutagavara, looma kaal ja isu, tervislik seisund, vanus, väljalüps jms faktorid (Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus 2012) 3. Karjatamiskoormus Karjatamiskoormus on lehmade arv eraldatud karjamaaosal (elektrikarjus) või kopliviisilisel karjatamisel kopli ühel hektaril. Loomade arv piiratud karjamaaosa ühel hektaril sõltub rohutagavarast ja taimiku söödavusest. Intensiivse rohukasvu korral peaks lehmade arv olema 80-100, keskpärastes tingimustes 50-60. kevadel võib karjatamiskoormus olla suurem, aga sügisel võiks lehma kohta pinda rohkem olla. Rohu kõrgus pärast karjatamist mõjutab rohukasvu intensiivsust. Suve esimesel poolel võib rohu madalamaks karjatada, sest siis kasvab rohi kiiresti. Sügisel on rohukasv aeglane ja siis ei tohi liiga madalaks karjatada.
sorte veel kümmekond aastat ning siis loovutasid nad koha aretussortidele. (Bender, 2011) Punase ristiku kasvatamise ajalugu meie mõjupiirkonnas uurinud teadlased jagunevad kaheks. Ühed on kindlad, et kunagisel Venemaal kasutusel olnud kohalikud sordid põhinevad oma ajaloolises tekkes Lääne-Euroopa taimmaterjalil, mis on kujunemisel risttolmelnud kohalike looduslike punase ristiku populatsioonidega ja saanud sellelt materjalilt hea talvekindluse ning taimiku kestvuse. Teised teadlased väidavad, et kunagi Venemaal kasutusel olnud punase ristiku kohalikud sordid on aretamise tulemusel tekkinud seal kasvanud looduslikest punase ristiku vormidest. Omal ajal olid Venemaal, kuhu kuulus ka Eesti, levinud just hilise punase ristiku kohalikud sordid. Sõltumata sellest, kas kummalgi osapoolel või mõlemal on õigus tunnistavad teadlased, et nende sortide kujunemisel on suurt rolli mänginud kohalikud looduslikud ristikud. (Bender, 2011)
metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi näitajaid, mis saadi katseproovide analüüsitulemuste EMÜ Loomakasvatuse instituudi vastavasisulisse arvutiprogrammi 134 Agronoomia 2010/2011 sisestamisel (Kärt jt, 2002). Katseandmete statistilisel analüüsil kasutati dispersioon- analüüsi, seoste tugevuse ja usutavuse hindamiseks regressioonanalüüsi. Tulemused ja arutelu Esimese kasutusaasta (2007) taimiku tihedus puhaskülvis oli hariliku lutsernil suurem võrreldes hübriidlutserniga (taimede arv ruutmeetril vastavalt 144 ja 120 tk). Segusse võetud kõrrelistest oli kõige tugevama konkurentsivõimega 2007. aastal põld- raihein, mis vähendas lutsernitaimede arvu harilikul lutsernil 90-le ja hübriidlutsernil 73-le. Teised kõrrelised mõjutasid lutserni arvukust vähem ( taimi 108-123 tk m-2). Kolme kasutusaasta (2007-2009) keskmisena olid lutsernisegude KA saagid
Kesaharimine on paljus sarnane sügisese mullaharimisega. Haiguste tõrjel ja eriti profülaktikas on oluline kasutada kõiki agrotehnilise tõrje võtteid, mis välistavad või vähendavad teatud haiguste esinemist. Terve, haigusvaba ja hea seeme (või haiguskindlamate sortide seeme) loob eeldused ka haigustest kahjustamata suure saagi saamiseks. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. 4. Bioloogilised tõrjevõtted Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide omavahelistele suhetele agrobiotsönoosis. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine/seemnete-kulviaeg#.U4BXs_mSxGR Varajased külvid aitavad minimeerida kapsanuutri, kaera-kroonrooste, hernekärsaka ja hernemähkuri kahjustusi. Liiga sügavate külvide puhul on tõusmed nõrgad ja nakatuvad nt. tõusmepõletikku, liiga madalaid külve võivad hävitada linnud. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. Tihedate külvide puhul napib igale taimele päikesekiirgust ning liiga tihe taimede seis loob ebasoodsa (liigniiske) mikrokliima – soodustab paljude kahjurite arengut. Selle pärast tuleb seemned külvata piisava vahekaugused üksteisest. Tähtis on kasvatada vastupidavamaid sorte.
Reguleerida saab seda kasvatades erinevaid kultuure. Huumusbilnass võiks jääda samale tasemele kogu aeg . kasvatades teravilju tarbime seda kasvatades liblikõielisi kultuure suurendame seda. Suurendamiseks on ka teisi võimalusi. Huumust ei tohiks täielikult ära kasutada. Võiks jääda vähemalt nulli. 31. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastiku majandusele. Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabaneb lämmastikku seda rohkem, mida suurem on taimiku lämmastikusisaldus. Noorest taimikumassist vabaneb lämmastik kiiremini, kui vananenud puitunud materjalist. 32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt. 33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis).
Reguleerida saab seda kasvatades erinevaid kultuure. Huumusbilnass võiks jääda samale tasemele kogu aeg . kasvatades teravilju tarbime seda kasvatades liblikõielisi kultuure suurendame seda. Suurendamiseks on ka teisi võimalusi. Huumust ei tohiks täielikult ära kasutada. Võiks jääda vähemalt nulli. 31. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastiku majandusele. Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabaneb lämmastikku seda rohkem, mida suurem on taimiku lämmastikusisaldus. Noorest taimikumassist vabaneb lämmastik kiiremini, kui vananenud puitunud materjalist. 32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt. 33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis).
Selleks, et hein säiliks, peab ta kuivaine sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Meil on põldhein ja niiduhein, loodusliku heina osatähtsus on vähene. Heina söödetase veistele, hobustele ja lammastele. Põhisöödaks on silo või kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse niitmise aeg. Kui tahetakse saada mitu niidet, siis tuleb varem niita, kui on optimaalne aeg. Kui heintaimik lamandub, siis tuleb kohe niita, sest alumised lehed
Tärkamiseelse äestamise ärajätmine vähendab tunduvalt hilisemate äestamiste efektiivsust. Odral (eriti lühikõrrelistel) on väike konkurentsivõime umbrohtude suhtes. Äke võib odrataimi vigastada, kuna need ei ole mulda tugevasti kinnitunud. Seepärast peaks otra peale külvi rullima. Äestamise võiks ette võtta vahetult enne oraste tärkamist. Järgmine harimiskord on harimiseks sobilik 3lehe faasis. Tärkamise ja 23 lehe staadiumi vahel vähendab äestamine taimiku tihedust 2030% ja tekitab hulgaliselt tühikuid. Seepärast ei tohi selle ajal mehaanilist mullaharimist läbi viia. Kaera äestamisel enne tärkamist järgneb ettevaatlik äestamine nelja lehe staadiumis. Vanem ja tihedam kaera taimik on hea konkurentsivõimega umbrohtude suhtes. Teravilju tuleb äestada nii tugevasti kui võimalik. Teraviljataimed võivad olla lamandunud, kuid mitte väljakistud ega juured mullast väljas. Mitmeaastaste umbrohtude (juurumbrohtude) nagu h
· Suviumbrohud hakkavad kevadel seemnest kasvama, võivad anda suve jooksul mitu põlvkonda, aga talve saabudes surevad; · Talvituvad umbrohud on suviumbrohud, mis hakkavad samuti kevadel seemnest kasvama, võivad anda suvel mitu põlvkonda, ületalve aga talvituvad lehekodarikuga või puhmana. Kevadel hakkab talvitunud taimik varakult kasvama, õitsema ja uut seemet andma; · Taliumbrohud 2-aastased. Esimesel aastal moodustavad sügiseks taimiku, millega talvituvad ja alles teisel aastal õitsevad ja annavad seemet. 2-aastased: Vajavad erinevalt taliumbrohtudest kahte kasvuperioodi. Nad õitsevad ja kannavad vilja tavaliselt üks kord eluea vältel. Esimesel aastal moodustavad nad lehekodariku ja suure toitaineterikka juurestiku, teisel aastal õitsevad ja kannavad vilja. Sügisel tärganud taimed kannavad vilja alles kolmandal aastal. Kui viljakanne on takistatud, võivad nad seemet anda alles mitme aasta pärast
tagavad mullaviljakuse tõusu. Püsivalt võib kasutada ka ... siin peab olema püsivam liblikõieline taim. Kui kasvatada tetrapoidseid taimi siis võiks lisada 80 100 kg lämmastikku lisada. Heinasaak põldheinal on tavaliselt 4-6 tonni hektaril. Põldheina võib külvata kattevilja alla, kuna ta on lühiajaline kultuur (kattevili oder). Pikaajalisi ei tohiks rajada kattevilja alla. Külvid tuleks teha võimalikult vara, siis saab taimiku vabastada kattevilja alt varem. Otstarbekas on kattevili koristada haljassöödaks, siloks või viliseks tervik koristusena, (viliseks koristatakse vili siis, kui terad on piimvaha küpsusespe, meenutab silo kuid on teradega), tulemuseks saadud sööt on hästi tervislik. Kattevilja teraks kasvatamisel koristada taimik 15-20 cm kõrguselt ja koheselt põld vabastda põhu hunnikutest ja ka sinna kukkunud või pudenenud heina jäänused
..8 7...8 Karjamaa raihein 12 4...5 - - - Aasnurmikas - 3...4 - - Punane aruhein - - 5...6 5...6 Kokku 27,5-30 26...29 23...32 25...29 28...33 *Punane ristik sobib siis, kui rohumaad kasutatakse esimestel aastatel niiteliselt Seemnesegu külv ja noore taimiku hooldamine külviaastal Edukaks külviks on vajalik eeskujulik külvieelne mullaharimine ja tasandamine. Heintaimede seemned on suhteliselt väikesed ja toitainete tagavara neis seetõttu tagasihoidlik. Suuremal osal heintaimeliikidest on idanemine ja tõusmete areng suhteliselt aeglane. Seetõttu ebakvaliteetne mulla ettevalmistus ja vead seemnete külvil vähendavad edaspidi rohumaa saaki 10...15%. Hästi ettevalmistatud põllul peab olema külvieelselt kobedaks haritud ülemine 2...3 cm
varustatud adraga Eelsahka ei tohi seada liiga sügavale. Kui eelsahk lõikab liiga laia riba või äralõigatud riba jääb koguni künniviilu külge, on suur oht, et ta ei lähe vao põhja, vaid jääb künniviilude vahele. Sel juhul on künniviilud avatud, mis on künni suurimaid vigu. Sügavus kuni 5 cm ja seatakse ca 1 cm võrra peitlist põllu poole ning 4 5 cm peitli otsast tahapoole Ketasnuga paikneb adra hõlma ees; lõikab künniviilu läbi ja lõikab haljasmassi taimiku hästi läbi (näiteks mesikas võib kündmisel langeda risti) Ribihõlm kergendab kündi ja säästab savimuldi (kus hõõrdumine on suurem); kasutatakse turvasmuldadel kuna mulla töötlemine on sellisel juhul väiksem AEG künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks (parem sügisene sea songermaa kui sügisene künd). Kui ilmad on läinud halvaks, siis tuleks künd
annaabi.ee 
