Herbitsiidide toime 1. üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; 2. valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; 3. kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; 4. süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; 5. mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2-5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; 6
Transg. Org. Mikroorganismid, bakterid Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut. Mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Et saavutada: putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), viirusresistentsus, (papaia) herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg Transg. taimed Erinevate kultuuritaimedel parandatakse haigus-,lamandumis-,põua- ja külmakindlust,saagikust ning säilivust. Samuti võivad parandada ka maitseomadusi. Geeninokaut Geen lül. Välja
taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; - kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; - süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; - mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2- 5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures;
organismi, ilma, et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Transgeensete kloonlehmade saamine: Esimene transgeenne hiir saadi 1981. aastal roti kasvuhormooniga ja hiir kasvas kaks korda suuremaks. 2. Transgeensed taimed 3 Transgeensetel taimedel on putukaresistentsus st, et toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke pole vaja . Transgeensetel taimedel saavutati või tahetakse saavutada ka viirusresistentsus ja herbitsiidiresistentsus. Transgeensed taimed on suurema saagikusega, nad on lamandumis- ja külmakindlad, neil on pikem säilivusaeg, paremad maitseomadused ning suurem toiteväärtus. Suurimad GMO taimede kasvatajad on USA, Argentiina, Kanada ja Hiina. Kõige enam on geneetiliselt muudetud: soja, maisi, rapsi, riisi, tomatit, puuvilla, kartulit ja teravilja.
ajakirjanduses. Ent oludes, kus ei kasva kultuursordi metsikuid sugulasi, ei tule arvesse isegi teoreetiline oht. Seetõttu on Eestis keskkonnakaitse seisukohalt ohutu kasvatada näiteks GM-maisi. Võõrgeenide kunstlik lisamine taimesse insenergeneetiliste meetodite abil uute põllukultuurivormide saamiseks erineb oluliselt tavalisest sordiaretusest. Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. See on
Energia saadakse ATP molekulidest, molekuliks (O2) ja lendavad taimest välja, ning H- mis tekkisid valgusstaadiumis. Ühe ioonid, mille seovad NADP molekulid tekib glükoosimolekuli sünteesiks on vaja 18 ATP NADPH2. NADP seob endaga ka elektrone. molekuli. NADP transpordib elektrone, see tähendab, et tekib elektrienergia, mille arvelt tehakse ADP molekulidest ATP molekule. Fotosünteesi tähtsus: · Taimesse talletub päikeseenergia. · Tekib orgaaniline molekul glükoos. · Fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid. · Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud energia arvel (heterotroofid söövad). · Eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismid rakuhingamiseks. · On tekkinud osoonikiht, mis kaitsed UV-kiirguse eest. · Inimühiskonna progress põhineb sammuti orgaanilise aine põletamisel.
biosünteesiradade lähteainetega. Hingamine toimub kõigis elusorganismides, eri tüüpi organismide hingamise mehhanismis on vaid mõningaid varieeruvusi. Hingamisel saadud energia kasutamne: Energiakasutuse võib jaotada 2-ks: 1. Kasvuprotsesside tagamine; 2. Juba olemasolevate rakkude eluprotsesside säilimise tagamine. Transpiratsioon Mõiste ja tähtsus. Ainult mõni protsent sellest veest, mida taim mullast juurte kaudu omastab, kasutatakse ära tema elutegevuses või jääb taimesse. Peaaegu kogu taime sisenenud vesi aurub välisõhku (põhiliselt lehtedes). Vee füsioloogiliselt reguleeritud aurumist taimest nim transpiratsiooniks. Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine taimest on paratamatu, sest taimele on tingimata vajalik CO2 ja O2 juurdepääs
Neid valgustatakse 12 tundi ja jäetakse järgmiseks 12 tunniks pimedasse. Muud keskkonnatingimused on samad: temperatuur, niiskus, pinnas. Milline taim jääb kauemaks ellu? Põhjenda. • Valguslembesed Varjulembesed Miks meie ei saaks muutuda autotroofideks, kui me oma naharakud täidaksime kloroplastidega? Süsihappegaasi molekulid paiknevad nii hõredalt! Miks on lehed poorsed? Fotosünteesi tähtsus • Taimesse talletub päikese energia. • Tekib orgaaniline molekul – glükoos • Fotosünteesi vaheproduktidest teeb taim kõiki teisi orgaanilisi aineid. • Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud energia ja aine arvel (heterotroofid söövad). • Eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismid rakuhingamiseks. • On tekkinud osoonikiht, mis kaitseb UV- kiirguse eest.
Näide: Ag + 2HNO3 AgNO3 + H2O + NO2 Nitraadid lahustuvad vees hästi ning neid tuntakse argielus salpeetrite nime all. Leiavad rakendust väetistena ning lõhkeainete valmistamisena. Hõbenitraati kasutatakse ka meditsiinis. Lämmastik on oluline bioelement, kuid nitraatväetisi kasutades tuleb silmas pidada, et nitraadid lagunevad nitrititeks, mis on mürgised ja kantserogeensed. Niisiis ei tohiks põlde üle väetada, sest kasutamata nitraat läheb taimesse ja laguneb seal nitritiks. 2KNO 3 + to 2KNO2 + O2see on nitraadi lagunemise reaktsioon, mida kasutatakse lõhkeainetes ja laboris O2 saamiseks. Lämmastikushape ja nitrid: Lämmastikushappe soolad on nitrid, mis on valged kristalsed ained. Organismis võivad muutuda vähkitekitavateks kantserogeenideks. Fosfor Millised on fosfori o-a? V - -III Fosfoti (valge, punane) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn).
GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% Kalkunite munevus suurenes Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. Seisuga: Soja 89% Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) Puuvill 83% Riis Raps Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina.
kärbuvad ja langevad ära. · Tihti juhtub see, kui õiepungad on juba suuremad kui hernetera. Põhjus ei pruugigi selguda. · Kui nii juhtub siis tuleks õievars kolmanda sõlmeni tagasi lõigata ja oodata uute õitepungade moodustumist. Kahjurid · Põhiline ohi orhideedele on kilptäid ja viinamarja- kilpäid, mitmed lestad ja harvem ka muud ripstiiblased putukad. · Juurte ja lehtede kahjustusi võib ravida aktiivsöega. Aktiivsüsi raskendab kahjuritel taimesse tungimist. · Üha üldisem nuhtlus on ka seenesääsed. Vahel on probleemiks ka teod või viirused ning nende tõttu tuleb hävitada ka hernetera suurused õiepungad. · Taimede transport kiles võib põhjustada seente rünnakut. · Kui eemaldada aiariistadega kahjustatud otsi, siis tuleb neid steriliseerida, mida võib teha kas lahtisel tulel või ahjus 240°C juures.
• GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses • Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% • Kalkunite munevus suurenes • Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud • Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: • Soja 89% • Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) • Puuvill 83% • Riis • Raps • Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina.
Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes protsessides. · Asendusadsorptsioon ehk aktiivne omastamine. Sel juhul toimub ioonide vahetus taime ja lahuse vahel. Positiivseid ioone vahetatakse positiivsete vastu ja negatiivseid negatiivsete vastu. 12. Kirjelda juurevälist toitumist. Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Omastatakse - peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 (gaasilistena) - ka lahustunud mineraal- ja isegi orgaanilisi aineid. Peamiselt leiavad kasutamist: - N-väetised - Fe, Mn, Zn, Co soolade lahjad lahused. Kasutamise efekt oleneb: _ lahuse kontsentratsioonist, _ välistemperatuurist, _ niiskusest, _ taime vanusest, _ taime füsioloogilisest seisundist. 13. N, P, K ülesanded taimes.
Valdavalt tõrjutakse putukaid siiski taimedele mürke pritsides, siin ja ka muudel pritsimistel tuleb silmas pidada, et viimase pritsimise ja saagikoristuse vaheline aeg oleks võimalikult pikk, et kemikaalid ei satuks läbi viljade lõpptarbijateni. Insektisiide on samuti nii kontaktseid, mis mõjuvad kokkupuutel putukaga või süsteemseid. Süsteemsete kahjuritõrjevahendite puhul kantakse insektitsiid mullapinnale, kus see veega kandub läbi juurde taimesse. Kui putukas sööb taime, sööb ta sisse ka mürki.[1,3,5] 3.3 Haigustekitajate tõrje Taimehaigusi põhjustavad mitmed asjaolud, mõnede vastu aitab pritsimine, näiteks seenhaiguste vastu aitab pritsimine fungitsiididega. Mõni kord aitab haigusi ära hoida viljavaheldus, mis tähendab seda, et samal põllul teatud ajavahemik sama või sarnast kultuuri ei kasvatata, sedasi jõuavad kultuuripõhised haigustekitajad mullas ära hävineda.[1] 4. VÄETAMINE
Juuli alguseks peaks esimene niide tehtud olema, sest kiusisalduse tõusu ja proteiinisisalduse vähenemise tõttu langeb siis järsult heintaimede toiteväärtus. Mõnel suvel on võimalik heina teha ka ädalast augusti algul või juuli lõpul Sademete ja kuiva ilma perioodid vahelduvad Eestis sageli, nii et niitmise, kaarutamise, kogumise, veo, ja hoidlassepaneku võimsus peaks võimaldama varuda kogu hein ühe nädala jooksul. Niitmine katkestab toitainete juurdevoolu taimesse ja veel elavad taimerakud hakkavad elutegevuseks kasutama taimedes leiduvaid toitaineid. Niiskusesisalduse alanedes need nn. hingamiskaod pidevalt kahanevad ja lakkavad kõrrelistel 50-45%-lise ning liblikõielistel 65- 60 %-lise niiskusesisalduse juures, kui taimed lõpetavad oma elutegevuse. Üldjoontes arvestatakse, et toitainete kaod veel elavate taimerakkude korral on 1-2 % ööpäevas. Heintegemise ladusaks kulgemiseks ja kuivatamisega kaasnevate kadude vähendamiseks
· GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses · Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · Kalkunite munevus suurenes · Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg - paremad maitseomadused, - suurem toiteväärtus: A-vitamiiniga kuldne riis Tomat, banaan, mango, . papaia: pikema säilivusajaga Hawail harilike papaia sortide kasvatamine keelati, sest need levitasid viiruseid.
tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi arengumaades ,luues transgeenseid loomi, kelle toodangut on suurendatud. Mõned transgeensed loomad toodavad ka ravimeid, mis hõlbustavad haiguste ravi. 20.Transgeenseid taimi luuakse et saavutada: putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul),viirusresistentsus, (papaia), herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis), suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg, paremad maitseomadused, suurem toiteväärtus(A- vitamiiniga kuldne riis). Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%), mida kasvatatakse peamiselt USA-s. 21.Kasutegurid:
varasepoolsed sordid on üldiselt suhteliselt vastupidavad (nt `Jonsok', `Honeoye', `Polka'), samuti hilisepoolne `Bounty'. Tõrjeks sobivad preparaadid Topas, Rovral ja Euparen. Haiguse ennetamiseks eemaldage kuivanud lehed varakevadel esimesel võimalusel, väetage tasakaalustatult. Happelisemal mullal anda ka kaltsiumi sisaldavat väetist, saagiajal korjta pidevalt nakatunud marjad kokku ja hävitada. Maasika-jahukaste levikut soodustab kuiv ja soe ilm. Niiskust vajab ta vaid idanemise ajal taimesse tungimiseks. Rohke lämmastikuga väetamine võib jahukaste esinemist suurendada. Jahukastest kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi ja nende alumine külg muutub punakaks. Kahjustatud toored marjad jäävad väikseks, küpsed marjad muutuvad jahukaste mõjul hallikaks ja halvamaitseliseks. Parim viis jahukastet vältida on kasvatada jahukastekindlaid sorte. Viirus- ja mükoplasmahaigused Nende vastu tõrjet pole, taimed tuleb üles kaevata ja hävitada.
temperatuur jne). Vesi on taime elutegevuses ja fotosünteesi protsessis olulisel kohal. Veepuudus tekib sageli päikselise ja sooja ilmaga. Intensiivne valgus ja kõrgem temperatuur on fotosünteesi soodustavateks teguriteks, kuid kui sellega kaasneb vee puudus, siis positiivset efekti pole. Vee kättesaadavus mullast mõjutab ka õhulõhede avanemist, sulgumist ning see määrab otseselt CO2 pääsu taimesse. Valgus Fotosünteesil neelab taim valguskiirgust (elektromagnetlaineid) vahemikus 380…710 nm. Seda nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (FAK). Sealjuures kasutab taim kõige intensiivsemalt sinist ja punast värvi valgust. Fotosünteetiliselt aktiivselt neeldunud valgust mõõdetakse kvantvoo tihedusena mol m- 2 s-1 (mooli ruutmeetri kohta sekundis). Päikeselt tulev maksimaalne
resistentsus umbrohutõrjevahenditele (herbitsiididele) säilivusaeg toiteväärtus (vitamiinid, rasvhapped, jne.) Kuidas konstrueerida üht putukkahjuritele resistentset transgeenset taime? Transgeensete taimede tegemise puhul kasutatakse agro baktereid, mis viivad looduslikul teel ühe osa oma plasmiidsest DNA-st taimele. Seega saame agro bakteri geenid asendada meid huvitavate geenidega ja viia need taime rakku. Ja kasvatada sellest transgeenne taim. Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse. Võetakse cry geen bakterist, mis toodab putukspetsiifilist toksiini. See toksiin on putukatele kahjulik. Kuidas konstrueerida üht herbitsiididele tolerantset transgeenset taime? glüfosaat, glüfosinaat blokeerib aminohapete sünteesi. glüfosaat (herbitsiit) plokeerib ära ühe ensüümi mis vastutab aminohapete tootmise eest (EPSPS ensüüm ,EPSP süntaas). Et muuta taim herbitsiidi tolerantseks võiks talle siirdada, mõne teise organismi geene, mis kodeerivad sama
Pannakse kolmveerand vett paaki ja siis pH reguleeritakse (5...6). Lisatakse väetis, pestitsiid, herbitsiid jne, ja siis täidetakse veega paak. Segaja peab koguaeg töötama, samal päeval ära kasutada. Kleepaineid kasutatakse lisandina paagisegudes, et oleks parem kleepuvus ja ühtlasem kattuvus. Paljud lehed on karvased, vahased ja lahus ei jääb tilgana peale. Selleks, et tekiks ühtlane kile taimele ja see lahus tungiks võimalikult kiiresti taimesse, selleks kasutatakse kleepaineid. 94. Herbitsiidid ja vee kvaliteet (temperatuur, kare vesi, soolade sisaldus, pH tase), reguleerimise võimalused. Reguleeri vee pH vajalikule tasemele, lisades vee pehmendajat Spray Plus. (ka äädikas) Vee pehmendaja kogus sõltub vee pH tasemest ja vabade karbonaatide sisaldusest. Paagisegudeks kasutatava vee optimaalne pH on vahemikus 5-6. See tagab paagisegu komponentide parema lahustuvuse ja parandab pritsimise efektiivsust
Õhulõhe tüübid: · Anomotsüütne kaasrakud puuduvad: nt jänesekapsas · Anisotsüütne kolm kaasrakku, üks märgatavalt väiksem: nt kukehari · Paratsüütne kaasrakud sulgrakkudega paralleelselt: nt kõrrelised · Diatsüütne kaks kaasrakku, asuvad sulgrakkudega risti: nt nelgid · Aktinotsüütne radiaalselt asuvad sulgrakud Erituskoed: · Eritatavad ained jäävad taimesse piimasooned, mitmesugused mahutid ja käigud, idioblastid: limad, eeterlikud õlid, Ca-oksalaat, kristallid, alkaloidid, parkained, glükosiidid · Eritatakse väliskeskkonda: epidermaalsed näärmed, hüdatoodid: näärmeepiteel, näärmekarvad Põhikoed: · Parenhüüm koosneb elusatest rakkudest, täidab mitmesuguseid ülesandeid, võib talitleda algkoena · Säilitusparenhüüm ehk säsi · Õhu ehk aerenhüüm
Seesuguste Bt-taimede kasvatamisel pole vaja kasutada putukatõrjevahendeid ehk insekitsiide. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 44) 7 Viirusekindluse saavutamiseks sisestatakse taimedesse taimehaigusi põhjustavate viiruste geene. See muudab taimed vähem vastuvõtlikuks nende viiruste poolt põhjustatavatele haigustele ja saagikus suureneb. (Koik) Herbitsiidikindlus saavutatakse sellega, et taimesse sisestatakse sellise bakteri geen, millega kandub edasi vastupanuvõime mõnedele umbrohumürkidele. Suure umbrohtumisohu korral on selliste taimede kasutamise tulemusena vähenenud kasutatud herbitsiidide kogused. (Koik) 1.4. Põhiargumendid, miks ollakse geneetiliselt muundatud taimede vastu Geneetiliselt muundatud taimede kasutamise vastu toidus on palju keskkonnakaitselisi ja eetilisi argumente: GMO-taimed võivad sisaldada valke, mis põhjustavad inimesel allergiat
saama nim tavaliselt makrotoitaineteks: N, P, S, K, Ca, Mg, Fe. Peale selle on n.n raskemetallide juurde kuuluv grupp, mida taimed vajavad väikestes kogustes, kuid ilma milleta taim normaalselt ei arene: Mn, Zn, Cu, B. Teatud taimede rühmad (sõnajalad) vajavad alumiiniumi. Räni vajavad ränivetikad. Ka sileeni vajavad mõned vetikarühmad, Koobalt on väga vajalik liblikõielistele (mügarbakteritele). Iga element jõuab taimesse kas iooni kujul või molekuli kujul. Loomadele on vaja natuke ka Na ja Cl. Cr on vajalik kõrgematele loomarühmadele, Co vajalik mäletsejatele. Cl teatud kogustes vajalik ja I on vajalik. Ka seleen on kõrgematele loomadele vajalik. Vanaadiumi tahavad mantelloomad. Kõige paremini omastatav on nitraatioon, kuna ta liigub mullas kõige intensiivsemalt. Põhiliselt ammutab taime juur neid ained difusiooni teel. Hapnik
Taime Mulla tahke maapealne faas Mullalahus Juur osa Joonis 1. Juurtoitumine. Juureväline toitumine Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Taimed omastavad juureväliselt peamiselt CO2, O2. Juureväline väetamine võib kasulik olla juhtudel, kus mullas esineb eeskätt lämmastiku või mikroelementide puudus ja ka ilmastikutingimuste korral, kus väetiste omastamine juurte kaudu on pärsitud. Juureväliselt antud väetised vähendavad ekstreemsetest ilmastiku- tingimustest ja muudest ebasobivatest mõjutustest põhjustatud taimede stressi ja
Juuli alguseks peaks esimene niide tehtud olema, sest kiusisalduse tõusu ja proteiinisisalduse vähenemise tõttu langeb siis järsult heintaimede toiteväärtus. Mõnel suvel on võimalik heina teha ka ädalast augusti algul või juuli lõpul Sademete ja kuiva ilma perioodid vahelduvad Eestis sageli, nii et niitmise, kaarutamise, kogumise, veo, ja hoidlassepaneku võimsus peaks võimaldama varuda kogu hein ühe nädala jooksul. Niitmine katkestab toitainete juurdevoolu taimesse ja veel elavad taimerakud hakkavad elutegevuseks kasutama taimedes leiduvaid toitaineid. Niiskusesisalduse alanedes need nn. hingamiskaod pidevalt kahanevad ja lakkavad kõrrelistel 50-45%-lise ning liblikõielistel 65- 60 %-lise niiskusesisalduse juures, kui taimed lõpetavad oma elutegevuse. Üldjoontes arvestatakse, et toitainete kaod veel elavate taimerakkude korral on 1-2 % ööpäevas. Heintegemise ladusaks kulgemiseks ja kuivatamisega kaasnevate kadude vähendamiseks
Erituskoed Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul; ◦ Suhkrulahus, rakumahl, eeterlikud õlid jms. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik ja jääb taime sisse, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik ning eritatakse taimest välja, siis ekskreediks (eritiseks). Saab jagada eritatud ainete asukoha järgi: ◦ Eritatud ained jäävad taime ◦ Ained eritatakse väliskeskkonda Taimesse jäävad ained Piimasooned – lülilised ja lülitud Elusad rakud, mis sisaldavad tsütoplasmat, mitut tuuma ja piimmahlaga täidetud vakuooli Paiknevad kas ainult floeemis või üle kogu taime; korvõielistel, piimalillelistel, magunalistel Idioblastid hajusalt teiste kudede rakkude vahel Mürgise aine kogunemisel ladestub suberiin Asteroskleriidid vesiroosi lehtedes Mahutid ja käigud
Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Veetaimestiku toime prgilavee puhastamisel eetaimestiku toime prgilavee puhastamisel Taimede toime prgilavee anorgaaniliste ja orgaaniliste hendite sisalduse vhenemisele mrgalas vib avalduda otseste ja kaudsete mehhanismide kaudu. Otseste mehhanismide puhul on tegemist saasteainete transpordiga taime kudedesse, kus need vivad akumuleeruda (ftoakumulatsioon) vi osaliselt vi tielikult laguneda (ftodegradatsioon). Vimalik on ka taimesse transporditud hendite lendumine taime lehtede kaudu (ftovolatilasatsioon). Taimede kaudne toime saasteainete lagundamisele mrgalas on seotud taimede omadusega transportida oma kudede kaudu hapnikku juurtesse, suurendades sel teel hapniku kontsentratsiooni juurelhedases pinnases. See omakorda vimaldab aeroobsete lagundamisprotsesside toimumist mrgala setetes. Teine oluline kaudse toime mehhanism on madalmolekulaarsete orgaaniliste hendite eritumine mrgala taimede (heloftide) juurtest
Mõningaid metallilisi toiteelemente võtavad taimed kelaatidena. Kelaadid on ühendid, milles metallikatiooni külge on vähemalt kahe keemilise sidemega kinnitunud orgaanilisi molekule või anioone. Kelaate tekib pinnases näiteks orgaanilise aine lagunemise käigus; kelaate võivad sisaldada ka mõned tööstuslikult toodetud väetised. Ühtekokku nimetatakse molekulideks ühinenud keemilisi elemente või elektriliselt laetud ühendeid (anioone ja katioone), millena toiteelemendid taimesse sisenevad, taimetoitaineteks. 24 2.2. Toitainete omastamine taimede poolt Oma toitumistüübilt on taimed autotroofid – nad kasutavad toiduks anorgaanilisi ühendeid ning sünteesivad need klorofülli abil oma organismis orgaanilisteks ühenditeks. Vähesel määral kasutavad taimed ka vees lahustunud orgaanilisi aineid, nt humiinhappeid. Põhiorganiks, mille
annaabi.ee 
