Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi kummastavas reaalsuses küll otsapidi seotud tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast. Mudisti taiesed on valdavalt lihtsa süzeega figuurikompositsioonid, mis toetuvad reaalelu motiividele või esitavad nägemuspilte. Äratas tähelepanu juba varaste maalide iseseisva ekspressiivse laadiga, mis erines põlvkonnakaaslaste suundumusist. P. Mudisti maalidele on iseloomulikud ka leidlikud ja isepärased nimetused. Tema pildiruumide avatuses ja lageduses on taeva ja maa loomisjärgset ürgsust, seal tegeldakse suurte asjadega ("Hetk", 1975). Teosed
Londoni Rahvusgalerii Vaheajal Londonis olles õnnestus mul külastada sealset Rahvusgaleriid, mis on enda kätte koondanud mitmeid kuulsaid Euroopa kunstnike töid. Esindatud on taiesed hilisest Keskajast, Itaalia Renessanssist ning ka Prantsuse Impressionismist. Maja, kus tänapäeval asub Rahvusgalerii ehitati 1824. aastal. Asukohaks valiti Trafalgari väljak, sest see asub linna keskuses, mis tagab lihtsa ligipääsu nii lääne Londoni rikkamale kui ka ida Londoni vaesemale rahvale. Kuigi muuseumis oli mitmeid töid ja kunstnikke, kellest ma kunagi midagi kuulnud polnud, siis oli suurel hulgal ka selliseid teoseid, mille juures tabas mind äratundmise rõõm
Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövisüsteemist. Kõrvallöövide asemel ehitati pealöövi külgedele rida kabeleid. Fassaad muutus kogu välisehitise tähtsamaks osaks, kuhu rajati arvukalt dekoorielemente. Barokki ongi kerge ära tunda paarissammaste ja paarispilastrite järgi fassaadil
Usuõpetus Jeesuse viimased hetked CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci Mõiste Vanadel roomlastel cena [loe: tseena] - peamine söögikord Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga Ajalugu Paasapüha, juutide suurim püha Jeruusalemm Betaania "/---/ Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne ülestõusmispühi
Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraadid, ilmalikud ja looduslähedased. Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile. Sinna jõudsid takistusteta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Jesuiidi trükkisid esimesed raamatud Indias 16
Fifth level Erinevaid muid teoseid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lydia Koidula autoportree Teostes ei puudunud ka rahvuslikkus Arhitektoonid Linnaruumi sobituvad taiesed ehk "arhitektoonid" Esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja see kandis nime "monument tallinnale" http://digikogu.ekm.ee/no_category/oid12178/?&offset=5164 Luulekogud "Armastades" (2012) "Võta suhu sõna" (2011) "Kaunimad laulud: luulet möödunud sajandist" (2000) "Sitased seitsmekümnendad: ebatsensuurset luulet. 19691977 Teosed on avaldatud Albert Trapeezi nime alt Tunnustused Ljubljana graafikabiennaali preemia (1973)
2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused: Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis, jm. Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg.
,,Eesti kultuurilooline kaart". 5. Tarbekunst 1. Keraamika (savist esemed) 2. Metallehistöö (metallist ehted) 3. Klaasikunst 4. Nahkehistöö 5. Tekstiil 6. Puitehistöö. Näited: Amforad, Vana-Kreeka geomeetrilises stiilis hüdria, mööbel, lambid, tekstiilid, puit, nahkvöö, kaanega kammitasku, vaasid. 6. Nimeta skulptuuriliike ja too näiteid. Skulptuur e. Voolimiskunst,raidkunst 1. Raidkunst - Taiesed valmistatakse kõvast materjalist raiumise või nikerdamise teel. Hõlmab peamiselt kivi (graniit, marmor, dolomiit) ja puuskulptuure. Näiteks August Rodin ,,Põrguväravad" 2. Voolimiskunst ( plastika) - Kuju luuakse plastilise materjali (savi, plastiliin) pideva lisamise ja vormimise teel (harilikult seest poolt väljaspoole). Skulptuuri alaliigid: 1. Reljeefid kõrgreljeef , madalreljeef, süvendreljeef Näited : F
või põhuga ja tsementeeritud vastava pastaga, soengud ujutasid laevu, linnupuure jms koos kõige elavaga. Soengud võisid kõrguda kuni 1,5 m kõrguseks. Eest kammiti soeng sildeks ja selle äärjoon oli näost pisut laiem. 1767 oli Pariisis 1200 juuksurit, natuke varem ei olnud ühtegi. Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu. Pariisi moeajakiri "Courier de la Mode" esitas ühe ainsa aasta jooksul ligi neli tuhat erinevat soengupilti. "Taiesed" tekitasid seljavalusid, reisima pidi pea alaspidi ning riietus ei olnud eriti mugav sellise kunsti kandmiseks. Kasutati sea - ja karurasva, mis oli kallis ja soengut kanti nädalaid, et see oleks piisavalt tasuv. Soengutes leidsid kodu närilised ja tööd said lõhnameistrid, et kõike seda varjata. Samuti kasutati kratsimispulki, et kõige elavaga soengus toime tulla.Teenust anti kodus, juuksurid olid väga nõutud ja nad andsid nõu ja informeerisid teiste naiste garderoobist ehk jagasid
lindikestest ja kivikestest. Parukaid toestati traatkarkassidega, mida täideti kõikvõimalike materjalidega (vati, riide või põhuga), ning "tsementeeriti" sea -, lamba- ja karurasvaga, et need püsti püsiksid. Suured ja uhked soengud kujutasid laevu, linnupuure ja muud sellist. Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu. Pariisi moeajakiri "Courier de la Mode" esitas ühe ainsa aasta jooksul ligi neli tuhat erinevat soengupilti. Soengud kõrgusid kuni 1,5 meetrini. "Taiesed" tekitasid pea ja seljavalusid. Reisima pidi pea alaspidi või põlvili. Peale selle, et soengud olid suured ja katastroofiliselt ebamugavad, tuli neid kanda mitu nädalat ning seetõttu asusid neisse elama erinevad putukad ja isegi hiired. Tööd said ka lõhnameistrid, kes proovisid näriliste elu põrguks muuta ja lehka leevendada. Samuti kasutati kratsimispulka, et kõige selle elavaga peas toime tulla.Nii mehed kui ka naised puuderdasid oma soenguid ohtrasti
Kunstiteoste loomiseks kasutatakse tihti kive, puitu, pinnast, taimi ja muid looduslike materjale. Loodud kunstiteosed on enamasti ajutised, sest nad rajatakse välialadele ja nad kestavad kuni loomuliku lagunemiseni. Maastikukunst põhineb installatsioonidel ja on tihti tihedalt seotud keskkonnaga, kuhu nad rajatakse. Kuigi oluline on teose füüsiline tajumine, näeb enamus publikust (ajalikke) töid ikkagi vaid (ajatute) fotode vahendusel. Taiesed on tihtipeale olnud suuremõõtkavalised, mis on üks kunstivoolu suhteliselt suure populaarsuse põhjuseks kunstnike seas antud kunstivorm on andnud kunstnikele võimaluse teostada suuremaid töid, kui kui üheski galeriis mugavalt eksponeerida saaks ( Wikipedia , Land art). Kättesaadavas kirjanduses on maastikukunsti jaotatud mitmeks erinevaks kategooriaks land art, earthworks, keskkonna- ja ökoloogilinekunst. Suuremahuliste
Aja jooksul muutusid motiivid lihtsamaks, värvid sulandusid rohkem ning kujundid muutusid geomeetrilisemaks. Kasutas joonlauda ja sirklit. "Sinine mägi"; "Murnau kirikuga I"; "Improvisatsioon 7"; "Improvisatsioon 5"; "Stuudio kompo- sitsiooniga #2"; "Kompositsioon 4"; "Must laik I" (1912); "Improvisatsioon II nr.28"; "Improvisatsioon nr.31"; "On white II"(1923); "Must sugulus"; "Tõendamine". Paul Klee (1879-1940) Kõige tähtsam liige Sinises Ratsanikus. Tema taiesed on natuke kubistliku alatooniga. Armastab joontemängu. "Täiskuu"; "Villa R"; "Senecio" (1922); "Punane vest" (1928) Franz Marc (1880-1916) Vapustavad, müstilise ja veidrad loomapildid. "Kollane lehm"(1911); "Hirv puude vahel II" (1912); "Loomade saatus"; "Rebased" (1913) - kõige rohkem kubistlikke elemente; "Tallid" (1913); "Lammas" (1914); "Võitlevad vormid" kõige abstraktseb teos. August Macke (1887-1914) Salapärased pargivaated. Teostes on kubistlikke elemente.
1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse
humanismi ideid, kritiseeris sotsiaalset ebavõrdsust ning moraalitust.Arhidektuuris vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju.Valmis palju monumentaalseid ehitisi,näiteks Taj Mahali mausoleum ja Pärlimosee.Maalikunstis domineeris miniatuurmaal.Abkar Suur rajas 1650.aastal ateljee kus leidsid tööd paljud India kunstnikud,kelle juhendajateks olid pärsia meistrid.Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed maalikunsti kookonnad keskendusid süzee valikul rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele.Euroopalikud teadmised ja kombed hakkasid sisenema India ühiskonda peamiselt ristiusustamise ja misjonikoolide kaudu.Kristlus köitis eelkõige elanikkonna vaesemaid kihte piirkondades kus islami mõju oli nõrk.18.saj lõpukümnetel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu-hakati uurima india keeli,
lähtekohaks. (Kangilaski 1997, lk 235) Kubismile andis suuresti mõjutusi Aafrika neegriplastika, kus imetleti just loodusliku vormi dramaatilist, ekspressiivset ja rütmilist ümberkorraldust. Silmnähtavalt kõnekad vormid ja värvid andsid tunnistust sellest, et kõik rahvad jagavad ühist, primitiivset mitteteadvuslikku keelt, olgugi et see võib pisut erineda. Üheselt võib kubismi arengu perioodi nimetada analüütiliseks kubismiks, mille tähendus on 1901. – 1911. aastal loodud taiesed ning nende areng Picasso ja Braque poolt. Antud termin viitab küll ratsionaalsele ja metoodilisele lahkamisele, kuid see ei avaldunud nii ilmtingimata taiestes. Lisaks Picassole on kubismi arendajana tuntud ka Georges Braque, kellega oli Picassol väga pikaaegne ja tihe koostöö. Nad mõjutasid üksteise taieseid väga suurel määral. Kumbki neist aga ei kasutanud oma tööde valmimisel modelle, vaid maalisid suuremas osas oma mälupiltide järgi, mida on teoste sügavamal uurimisel ka
KOLGATA / PIETÀ / NOLI ME TANGERE 1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus
Oli eksponaat 1874 fotograaf nadari ateljees. rodin 1840-1917 le penseur(mõtleja)pronks(rodini muuseum, pariis) auguste rodini looming kannab impressionismi pitserit.algset oli mõtleja detail kompositsioonist Edgar degas põrgu väravad, mis on inspireeritud dante 1834-1917 jumalikust komöödiast. Ka mitmed teised dante l'etoile ou danseuse sur scene(d'orsay) taiesed on sama päritoluga. tantsiatar laval Edgar degas Paul cezanne 1834-1917 1839-1906 danseuses bleues(tantsijannad sinises)(orsay) la montagne sainte victoire p.c on postimpressionist, tema arust tõid impressionistid ohvriks valguse ja õhu
vasakul kerkib ise tehtud viltu vajunud rist. Kõik viitab sellele, et seitse kurja vaimu vaevavad teda endiselt. Daumier. Maarja Magdaleena kõrbes. Lääne kunsti muuseum, Tokio Kujutavas kunstis on just sellest naisest saanud kurbuse sümbol. Kõigil Kolgota küngast kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kuid kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani maal, mis on Londoni Rahvusgalerii uhkuseks. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist
Aastal Kreekas ja nende olümpiamängude algataja on prantsuse ajaloolane-pedagoog Pierre de Coubertin (1863-1937). Seega on kaasaegsete olümpiamängude vanuseks üksnes 118 aastat. Vanakreeka kujutavas kunstis oli sport üks lemmikmotiive. Kuigi kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri, on nende maalikunsti meistriteosed suuremalt jaolt hävinud (va vaasimaalid). Vallutajad sulatasid üles ka suurema osa metalli (pronksi) valatud taiesed. Lõhutud kiviskulptuuride originaale on siiski õnnestunud osaliselt päästa (Milose Venus, Samothrake Nike jt). Õnneks tegid roomlased paljudest vanakreeka pronkstaiestest kivist koopiad. Tänu roomlastele saame meiegi neid imetleda. Püüame meelde jätta nelja väga kuulsa sporditemaatilise vanakreeka taiese nimed ja autorid. NB! Suurenda pilte! Polykleitos. Diadumenos (Võidulindi siduja). Värvitud kipskoopia. Puskini muuseum, Moskva. Polykleitos. Doryphoros (Odakandja)
vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. 3) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine 4) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 5) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 6) Küsitlus/anketeerimine
kohevate sulgedega. 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses kanti endiselt kanti palju parukaid. Need muutusid püramiidjateks ja pikenesid kuni vöökohani. Seoses kuninga vananemisega olid moes hallid või heledad parukad ja neid puuderdati ohtralt. 1767 oli Pariisis 1200 juuksurit, veel mõni aeg varem ei olnud ühtegi. Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu. Pariisi moeajakiri "Courier de la Mode" esitas ühe ainsa aasta jooksul ligi neli tuhat erinevat soengupilti. "Taiesed" tekitasid seljavalusid, reisima pidi pea alaspidi ning riietus ei olnud eriti mugav sellise kunsti kandmiseks. Kasutati sea - ja karurasva, mis oli kallis ja soengut kanti nädalaid, et see oleks piisavalt tasuv. Soengutes leidsid kodu närilised ja tööd said lõhnameistrid, et kõike seda varjata. Samuti kasutati kratsimispulki, et kõige elavaga soengus toime tulla. Teenust anti kodus, juuksurid olid väga nõutud ja nad andsid nõu ja informeerisid teiste naiste
fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 4) Küsitlus/anketeerimine
negatiivses värvingus), raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon(tekib ebaõnnestumiste baasil), afekt (tugeva hingelise erutuse seisund, tekib järsku), kirg. Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete pühisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt. Aastaid ühtemoodi kirglik olla ei ole võimalik. Ülevus, ahastus, viha, hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali). Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid, taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond, jne. Mida kõrgemal arenguastmel on subjekt, seda erilisemaks läheb tundeelu. Mida kõrgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks.
Ei eelda suhtlemist Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud ... Sarnasus-erinevus Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased ... Mis määrab sobivuse? Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused Vahetusteooria Avanemise/sõltuvuse teooria Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused. Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus.
vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 3 4) Küsitlus/anketeerimine
Erutustaseme mõjuriteks on puhanud olek(erutuse tase on normaale,isegi liiga kõrge),väsinud olek(erutuse tase on madal),sotsiaalne olukord ehk teiste inimeste ümbrus(viib erutuse taseme kõrgeks),sõnaline stimulatsioon (ergutamine, sõimamine, rahustamine),joogid(kohv,tee,alkohol),stimulandid ja depressandid (kofeiin, amfetamiin viivad taseme kõrgele;erutustaset viivad alla alkohol) Wilhelm Wundt,Daniel Berlyne: Inimesed eelistavad objekte(taiesed,materjale,tekste) ja olukordi,mis kutsuvad esilem optimaalse erutuse mitte liiga kõrge,mitte liiga madal Erutusastet reguleerivad objekti keerukus harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus,sümmeetrilisus jms. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu:stimulandid kofeiin,uni/puhkus,sotisaalne ekspositisoon,noomimine,motivatsiooni tugevus;rahustavad mõjud - väsimus,alkohol,monotoonsed ärritajad,müra puudumine Ajuprotsessid
Kaasatud lisaks eelmainitule IT vahendid, muusika, ajalugu. Pillide valmistamine Meisterdamiseks valida meelepärase lihtsa ehitusega pillid: ( möirapill, kärbsepill, marakad, kõlapulgad, kannel jne.) ning mõelda sellel pillile omaloominguline muusikapala. Esitusel kaasata ka muid ansamblipille, samuti võib muusikapala kasutada mõne videofilmi või muinasjutu kujunduselemendina. Kaasatud ained: kunst, muusika, IT. Liikuv muuseum Grupp valib ajastu, stiili jne ning sellele iseloomulikud taiesed ning kujutab ise neid taieseid ja lisab juurde info antud teose kohta, loob seoseid nende vahel (autoritest, ajastust, stiilist lähtudes). Juttu võib illustreerida antud ajastu muusikapadega. Aineülesed teemad ,, Minu töö - unistused, püüdlused" Teemat aitavad lahti mõtestada soovid, püüdlused enda tuleviku nägemuse loomisel. Loovtöö võib teha vabas vormis posteri, tantsu, kirjandi, omaloomingulise muusikapala või muus mistahes kunstivormis
vahetame signaale, peale kõike seda avame end teise jaoks (kes olen, mis mõtlen, mured) ja sellega paralleelselt tekib ka sõltuvus. Mida rohkem end avan, seda rohkem ma sõltun. Kõige teravamad konfliktid tekivad siis, kui olen end teisele avanud (kõige emotsionaalsemad konfliktid). LIIGNE AVANEMINE ON OHTLIK! SUHETE LOOMISEL EI TOHI LIIGA INNUKAKS MINNA! Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim sanss sünnitada?! Devendra Singh Kui meesterahvas vaatab naisele peale, siis teab kohe, kas sobib. Naisterahvad, kelle vööümbermõõt on 70% puuümbermõõdust, need on tahetumad, ülejäänud erinevad mingi protsendi võrra ideaalist. Sellise proportsiooniga naisterahvad suurema tõenäosusega järglasi. Suhete mõjurid Enesehinnang. See on kõik see, mida käsitleme eneseteadvuse all.
Ei eelda suhtlemist • Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud … Sarnasus-erinevus • Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased … Mis määrab sobivuse? • Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused • Vahetusteooria • Avanemise/sõltuvuse teooria • Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid • Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. • Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused. • Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. • Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. • Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus.
kunstnikud ei jäänud Morrisele alla ja tassisid näitusesaalidesse antivormi nimetuse all kõikvõimalikke seniajani kunstis kasutamata, eelistatavalt ilma kindla vormita amorfseid või pudedaid materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad ja lehed, tekstiilijäätmed, tehiskiud- ja kiled jms. Mõnikord ehitati neist ruumi organiseerivaid instalatsioone, aga vahel eksponeeriti seda lausa juhuslike ja lohakalt mõjuvate vormidena. RICARD SERRA (s. 1939) Ehitas oma taiesed nii vabas õhus kui galeriis omavahel ühendamata, üksteise najale toetuvatest ja oma raskuse tõttu koos püsivatest rohmakatest rebitud servadega metallplaatidest. EVA HESSE (1936-1970) Hesse suurtes installatsioonides võis näha põnevaid ebatavalise materjalide ühendusi. ARTE POVERA Sama tüüpi nähtused levisid ka Euroopas itaalia kriitiku C. Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala
tassisid näitusesaalidesse antivormi nimetuse all kõikvõimalikke seniajani kunstis kasutamata, eelistatavalt ilma kindla vormita amorfseid või pudedaid materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad ja lehed, tekstiilijäätmed, tehiskiud- ja kiled jms. Mõnikord ehitati neist ruumi organiseerivaid instalatsioone, aga vahel eksponeeriti seda lausa juhuslike ja lohakalt mõjuvate vormidena. RICARD SERRA (s. 1939) Ehitas oma taiesed nii vabas õhus kui galeriis omavahel ühendamata, üksteise najale toetuvatest ja oma raskuse tõttu koos püsivatest rohmakatest rebitud servadega metallplaatidest. EVA HESSE (1936-1970) Hesse suurtes installatsioonides võis näha põnevaid ebatavalise materjalide ühendusi. ARTE POVERA Sama tüüpi nähtused levisid ka Euroopas itaalia kriitiku C. Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala
annaabi.ee 
