Jüri Gümnaasium REFERAAT Maraton Juhendaja: Jüri 2010 Maraton Üldisemas tähendus nimetatakse maratoniks mis tahes pikemat ning vastupidavust nõudvat spordiüritust. Populaarseim maraton on kergejõustikku alla kuuluv maratonijooks, mille pikkuseks on 42 195 meetrit. 28.septembri 2008.aasta seisuga on meeste maailmarekord 2:03:59 Haile Gebrselassie (Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 13.04.2003.aasta seisuga 2:15:25 Paula Radcliffe (Londoni maraton)
Happesademed Olemus - Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid
Romantilise armastuse olemus ja keemia Marianne Mitt 10.C Romantiline armastus, sõltuv armastus, kirglik armastus, sõge armumine kutsutagu seda kuidas tahes, kuid iga ajastu ja kultuuri mehi ning naisi on see vastupandamatu jõud ,,nõidunud". Armumine on tavaliselt ettekavatsemata, tahtmatu ja näiliselt kontollimatu. Armunud olek on aga inimkonna jaoks universaalne kogemus, see on osa inimloomusest. (Fisher, 2006) Armastust peetakse ülevaimaks tundeks, mida inimene võib kogeda. Armastus on heitlik, püsimatu, muutlik: ta võib mööduda, uuesti süttida ning taas tuhmuda. Tavaliselt
Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus. Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks. Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda
Tallinna Laagna Gümnaasium “Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud” Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu
Moraalitut tegu ei heasta ka aeg Elus on ette tulnud palju selliseid olukordi, kus inimesed mõistavad teineteist valesti, või on mõõdarääkimisi teatud asjades. Kõik mis on olnud, ei saa muuta paremaks, olgu see tahtmine nii suur kui tahes Väide, et moraalitut tegu ei heasta ka aeg, peab üsnagi paika. Kui keegi on millegi väära ja mõtlematu teoga hakkama saanud, mis on kellelegi moraalset, või füüsilist kahju tekitanud, siis olen veendunud, et seda tegu ei heasta ka aeg. Palju on inimesi,kes ei näe oma tegude tagajärgi ette, või ei mõelda enne kui midagi õeldakse. On tuua palju näiteid elust, kus inimene elab koos ,,musta plekiga" terve elu." Musta pleki" all pean silmas inimese mainet,
Elu pisiasjad Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks. Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust, nukrust ja ka allaandmist. Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile. Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega,
Kas Nipernaadi on halb või hea inimene? Toomas Nipernaadi on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust.
Damaskuse teras Legendi järgi aitas just damaskuse teras, tugevam ja teravam kui mis tahes tänapäevane teraseliik, keskaja islamistide armeel edukalt Euroopa ristisõdijate vastu võidelda. Damaskuse teras oli teraseliik (1,2...1,8% süsinikku sisaldav sitke, kõva ja elastne metall), mida kasutati Lähis-Idas mõõkade jt külmrelvade valmistamisel. See oli loodud wootz-terasest, mis oli välja töötatud Indias juba 300 aastat eKr. Metall oli selgelt äratuntav erilise tuhmsinise lainja pinna
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv);
Poeet ei pruugi olla sa, kuid kodanik pead olema Oma ühiskonna, kus me elame, pealt näha nii üksluine ja liigiliste erinevusteta, saame jagada kaheks rühmaks: poeetideks ja kodanikeks. Inimesteks, kes on väga erinevad, kuid kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust? Poeet võib olla kes tahes tantsija, kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest iseloomustada kui täiesti tavalist inimest, kes paistab silma oma eriliste annetega. Samas ei erista teda ainult oma loomingu poolest. Ta paistab silma ka oma vabameelse ja eelarvamuste vaba olekuga
üle terve maailma. Tee on jäädvustanud igaveseks oma koha ajaloos ja kultuuris. Kogu selle pika aja jooksul on tee populaarsus inimkonna seas aina kasvanud ning tootmine suureneb iga aastaga. Võib julgusega öelda, et tee on maailmas üks levinumaid jooke. Tee joomise kombed on üle maailma erinevad: inglased naudivad oma tea time'il teed piimaga, samas kui idapool nauditakse kangemat teed samovarist. Nii on ka Jaapanis omad kombed. Sõna teetseremoonia seostub tahes-tahtmata ka kõige tavalisemal inimesel Jaapaniga, ent samas kui palju me tegelikult sellest teame? Teemavalik oli eelkõige tingitud isiklikust huvist antud valdkonna vastu ning soovist saada aru selle taga peituvast mõttest. Lootuses, et ükskord saan ma jälle osaleda teetseremoonial ning mõista selle tagamaid. Teepõõsast ja tee joomise ajaloost üldiselt Teepõõsas ehk Camellia sinensis on kameelia perekonda kuuluva igihaljaste lehtpõõsaste alamperekond
Eelnevalt käsitletud probleemi ilmestab näiteks see, kui ettevõte püüab jätta endast muljet, et tegemist on vastutustundliku või roheliselt mõtleva ettevõttega. Vastavate programmide eestvedajateks on tavaliselt suhtekorraldusosakond (spetsialist). Samas puuduliku sisukommunikatsiooni või asjade erineva mõistmise tõttu ei pruugi ettevõtte teised osakonnad asjakohaselt käituda. Näiteks müügiosakonna värvilised brosüürid on kõike muud kui loodusõbralikud. Seega edastatakse tahes tahtmatult teistsugune sõnum. Ettevõtted, kes on enda jaoks selgelt mõelnud, et väljuvad sõnumid peaksid olema kooskõlas, kasutavad integreeritud turunduskommunikatsiooni kontseptsiooni (integrated marketing communication). Integreeritud turunduskommunikatsiooni kontseptsiooni kohaselt ettevõtted integreerivad ja kooskõlastavad oma kommunikatsiooni, et edastada selget, järjepidevat ja kaasahaaravat sõnumit ettevõttest endast ja tema toodetest.
Ühtlane sirgjooneline liikumine Dmitri Kovaljov Martin Juhanson 11.A Ühtlane sirgjooneline liikumine · Mehaanika põhiülesanne on keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. · Kõige lihtsam on asukohta arvutada lihtsaima liikumise korral, milleks on ühtlane sirgjooneline liikumine. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Niisuguse liikumise suund ei muutu ja võrdsete teepikkuste läbimisel sooritatud nihked on võrdsed. Nihke kaudu defineerimisel nimetatakse ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks sellist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Trajektoori kuju pole sel juhul vaja eraldi mainida. Millised on sellise liikumise näited?
Clarke küll ei olnud suurvõistluste mees, kuid kaheksateist maailmarekordit räägivad tema sihikindlusest ja pühendumisest, mis tegid tast suurepärase atleedi. Pärast jooksuradadelt lahkumist jäädakse Ron Clarke`i kaua mäletama mitte niipalju tema rekordijooksude tõttu vaid kui sportlast, kes oli väga suure südamega ja pidas oma jooksukaaslasi, mitte vastasteks ega vaenlasteks. Clarke viis äärmusteni võistlemise. Hoolimat vastastest, pelgamata tulemustest, võistles ta kunas tahes, kellega tahes, kus tahes. Clarke arvas nimelt, et rahuldus tuleneb võistlusprotsessist endast, ägedast võrdsete vastaste vahelisest heitlusest, misjärel lõpptulemusel pole suuremat tähtsust. Sageli ta tunneb kergelt saadud võidu üle vähemat heameelt kui napi, pinevas lõpuheitluses kaotatud jooksu üle. Spordis ei ole kaotajaid ega võitjaid. Kõik inimesed, kes teevad sporti mõnuga, tunnevad himu liikumise vastu ja jälgivad tervislikke eluviise on kõik võitjad.
Ring 1. Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa. 2. Ring sisaldab kõiki punkte, mis on kas ringjoonel või ringjoone sees. 3. Ringi keskpunktiks nimetatakse seda piirava ringjoone kõikidest punktidest võrdsel kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil. 4. Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugus ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise punktiga ühendavat sirglõiku. 5. Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. 6. Ühikringiks nimetatakse niisugust ringi, mille raadiuse pikkus on 1 ühik. 7. Rõngas on kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise
FÜÜSIKA Kinemaatika Mehaanika Füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. Mehaanika põhiülesanne leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. Mehaanika harud: *Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. *Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. *Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu. Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. Liikumist vaadeldakse alati teiste kehade suhtes. Liikumine on suhteline, sest see võib olla erinevate kehade suhtes erinev.
Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?
Uuris Hiina muutuste-raamatut "I Ching" tuletas selle põhjal oma juhusemuusika teooria, st muusikateose osade arvu, helikõrgused, rütmi jms võib määrata täringuid ja münte visates, noodipaberile tinti pritsides, lastes need arvutil huupi valida või jättes paljugi interpreedi otsustada. Nt "Music of Changes" (1951) klaverile; "Imaginary Landscape no 4" (1951) 12 raadiole ja 24 interpreedile. On loonud mitmeid teoseid `mis tahes koosseisule, mis tahes pikkusega, mis tahes vormis' jne. Radikaalsete ideede kontsentratsiooniks võiks pidada teost "4'33" (1952) mis tahes koosseisule (algversioon oli pianistile), interpreet on laval vaikselt, teos moodustub juhuslikest helidest saalis. 1952 lõi uue kunstivormi happening'i üheaegselt toimuv täiesti kooskõlastamata tegevus, millesse oli haaratud elav ja grammofonimuusika, luule lugemine, tants, loeng, filmid ja slaidiprogramm. Tema pöörased ideed leidsid väga tugevat vastukaja, nii posit
Loeng 4 Mis tahes sirgjoone lõikumisel ekraani risttasandiga on lõikepunkti üks projektsioon tasandi joonkujutise ja sirge samanimelise projektsiooni lõikepunktis, teine aga tuletatakse nagu sirgel asestseva punkti puuduv vaade. Ekraani ristsrige lõikumisel mis tahes tasandiga ühtib lõikepunkti üks projektsioon sirge punktkujutisega, teine aga tuletatakse nagu tasandil asetseva punkti Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Nurgad sirgrete ja tasandite vahel Nurk lõikuvate sirgete vahel (tuletatakse kolmnurk) Nurk kahe tasapinna vahel võrdub nurgaga nende tasapindade normaalide vahel Nurk sirge ja tasandi vahel on nurk selle sirge ja tema ristporjektsiooni vahel sellel tasapinnal
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Robertallan Tuisk MAJANDUS Referaat Tallinn 2016 Majandus 1. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Majandus – igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi (süsteemi elemente) ja nende mis tahes järku või laadi ühendusi (süsteemi allsüsteeme) kõigi nende mis tahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (majandustegevuses) ja seejuures kujunevates suhetes
TARKVARA PIRAATLUS Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimine või levitamine, mida saab teostada kopeerides, alla laadides, jagades, müües või installeerides arvukalt koopiaid isiklikesse- või tööarvutitesse. Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja
1.Kinemaatika Mehaanika uurib liikumist ja selle muutmise põhjusi, kannab nime mehaanika. Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika uurib, mis tingimusel liikumine ei muutu. Mehaanika põhiülesanne leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. Liikumine on suhteline. Keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavaid arve nimetatakse koordinaatideks. Kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad koordinaadistiku. Niheks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku. Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvalt ajast. Sellist liikumist, mille kiirus muutubmis tahes võrdsete ajavahemike jooksul
Omadus 1. Maatriksite A ja AT determinantide väärtused langevad kokku, s.t. determinandi D väärtus ei muutu, kui tema read paigutada vastavateks veergudeks ja vastupidi. Omadus 2.Kui determinandil D = det A vahetada omavahel kaks rida (või veergu), siis saadud determinandi väärtus on D (determinant muudab märki). Omadus 3. Kui determinandis kaks rida (või veergu) langevad omavahel kokku, siis selle determinandi väärtus võrdub nulliga. Omadus 4. Determinandi mis tahes rea (või veeru) arvudest võib ühise teguri tuua tegurina determinandi märgi ette. Omadus 5. Kui determinandi D mingi rea, näiteks k-nda rea arvud avalduvad kahe liidetava summana siis determinant D avaldub kahe determinandi summana. Omadus 6. Determinandi väärtus ei muutu, kui tema mingi rea arvudele liita mingi arvu kordsed teise rea arvud. Omadus 7. (Determinandi arendis rea või veeru järgi) Determinandi D mis tahes reanumbri i korral kehtib
summa võrdub hüpotenussi ruuduga. Täisnurkse kolmnurga teravnurga siinus on selle nurga vastaskaateti ja hüpotenuusi suhe. Täisnurkse kolmnurga teravnurga koosinus on selle nurga lähiskaateti ja hüpotenuusi suhe. Täisnurkse kolmnurga teravnurga tangens on selle nurga vastaskaateti ja lähiskaateti suhe. Täisnurkse kolmnurga pindala võrdub kaatetite poolkorrutisega või hüpotenuusi ja sellele joonestatud kõrguse poolkorrutisega MIS TAHES KOLMNURGA TRIGONOMEETRIA Kolmnurga sisenurkade summa on . Kolmnurga külgede pikkused on võrdelised vastavate vastasnurkade siinustega. Kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud nende külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis. Mis tahes kolmnurga pindala võrdub kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse poolkorrutisega
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1)
põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis edastab avalikuks vastuvõtuks
valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 1) kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes; 2) erisused õppekorralduses; 3) õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted.
Tasakaaluaksioom- kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mõjusirgel võrdvastupidised F2=-F1. Nt. Kaalutu varras on tasakaalus ainult siis, kui mõjuvad vastupidised jõud on suunatud pikki otspunkte läbivat sirget. Superpositsiooniaksioom-tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha seisundite. Jäiga keha seisund ei muutu , kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mis tahes teise punkt. Jõurööpküliku aksioom- keha seisundit muutmata võib kaks tema mingis punktis rakendatud jõudu asendada resultandiga , mis võrdub jõudude geomeetrilise summaga. Mõju ja vastumõju aksioom(Newtoni III seadus)- kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega , millel on ühine mõjusirge. Jäigastumise aksioom- deformeeruva keha tasakaal ei muutu , kui lugeda keha deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks.
2. Milleks on vaja taustsüsteemi? Taustsüsteemi on vaja, et kirjeldada liikuva keha asukohta millegi suhtes. Samuti saab selle abil kirjeldada keha asukohta arvude abil kasutades koordinaadistikku. 3. Mis vahe on teepikkusel ja nihkel? Teepikkus on liikumine mööda trajektoori, nihe on keha liikumine sirgjooneliselt punktist A punkti B. 4. Mis on ühtlaselt sirgjooneline liikumine? Ühtlaselt sirgjooneliseks liikumiseks nim sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 5. Mida nimetatakse kiiruseks? Valem. Kiirus näitab, kui pika vahemaa läbib keha antud ajavahemiku jooksul. 6. Mida nimetatakse kiirenduseks? Valem. Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus antud ajavahemiku jooksul. 7. Mis on gravitatsioon? Gravitatsioon on vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad, nii kosmilised kui ka maapealsed. 8
Millised haigused ravitakse tüvirakkude abil? Tüviraku põhiomadus on muunduda organismi mis tahes rakuks. Tüvirakud taastavad kahjustatud koed, mistõttu on need olulised mitmesuguste haiguste ravis. Tüvirakud on meie vere ja immuunsüsteemi alus. Tänu nende erilisele omadusele muutuda organismi mis tahes rakkudeks saab tüvirakke kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Hetkel leiavad tüvirakud enim praktilist kasutust vere- ja immuunsüsteemihaiguste ravis, kuid juba tehakse kliinilisi uuringuid, kuidas saaks nende rakkude unikaalseid omadusi rakendada diabeedi ja lihashaiguste ravimiseks. Tüvirakkude võime muunduda närvikoe rakkudeks annab võimaluse kasutada neid seljaaju vigastuste, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning hulgiskleroosi raviks
Ühtlane sirgjooneline liikumine 1.Mis on mehhanika põhiülesanne? Mehhanika põhiülesanne-leida keha asukoht mis tahes ajahetkel 2.Nimeta mehhanika harud ja kirjelda neid? Kinemaatika-uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis.Seejuures pole oluline, mis on liikumise põhjuseks Dünaamika-uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika-uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, see tähendab keha on tasakaalus 3. Mida tähendab, et liikumine on suhteline? Liikumine toimub alati millegi suhtes, see tähendab liikumine on suhteline
Kellaajast olenemata veetis Ravic tihti aega mõnes baaris calvadosi juues või Pariisi tänavatel sihitult ringi uidates. Ta oli mõistuseinimene - põhimõttekindel ja (vahel ehk liigagi) realistlik ega uskunud suurtesse sõnadesse. Ehkki mehel polnud võimalik ametlikult arstina töötada, oli ta omal alal tegelikult märkimisväärselt hea. Tal jätkus piisavalt külma närvi operatsioonide läbiviimiseks, ent sellegipoolest liigutasid teda sisimas sügavalt mis tahes meditsiinialased ebaõnnestumised. Õnneks oli ta võimeline äpardustega kaasnevatest tagajärgedest päästma arvukalt patsiente, asendades saladuskatte all pidevalt doktor Duranti. Loomulikult oli tasu minimaalne, ent Ravicil polnud raha teenimiseks muud valikut. Arstiametile truuks jäämine sai kord mehele ka saatuslikuks, jäädes õnnetusjuhtumil abiks olles vahele politseile. Ravic vajas opereerimist
B Märgi Mõõda OAringjoonele nende = ...... punktid punktide A, B ringjoone OB =kaugus ...... jaOC C. = .....keskpunktist Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist. Ringjoone raadius ja diameeter ringjoon Ringjoone keskpunkti ringjoone mis tahes punktiga ühendavat lõiku ja ka Diameeter on raadiusest selle lõigu pikkust nimetatakse kaks korda pikem. ringjoone raadiuseks. O raadius Raadiust tähistatakse tähega r. d = 2 r Lõiku, mis läbib ringjoone keskpunkti ja ühendab ringjoone
Kokku- ja lahkukirjutamine KINDLASTI LAHKU tol ajal /sel ajal üle jõu käiv töö ida poole /minu poolt sel kombel linna ja maa vaheline kirja teel tohutu suur aru anda / aruandmine aja jooksul ääretu lai alla kirjutamas võimaluse korral põhjatu sügav üles leidmast õlg õla kõrval kas või / mis tahes pead murdes samm sammu järel kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline
· kusjuures · Pikemad viisiütlevad määrsõnad - LAHKU · ammuli sui · langetatud päi · lehvivi hõlmu · värisevi käsi · · · · Kahesilbilised viisiütlevad NII VÕI NAA · paljapäi/ palja päi · üksisilmi/ üksi silmi · vanuigi/ vanu igi · · SIDEKRIIPS määrsõnades · samatüvelistes liitmäärsõnades, kui esimene sõna on nimetavas, teine alaltütlevas käändes · päev-päevalt, aasta- aastalt, aeg-ajalt, tahes-tahtmata · · Küsisõna täiendiks · LAHKU · kes tahes · mis tahes · mis iganes · mille tõttu · mille tarvis · mille jaoks · KOKKU · mispuhul · mispeale · mistarvis · mispidi · misläbi · mispoolest · · valik +/- määrsõnu · just+kui · konti+mööda · piki+silmi · nii +kaua · endist + viisi
Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liiduga liitunud liikmesriigid on huvitatud koostööst majanduse, kaubanduse ja teistes valdkondades. Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 Igaüks, kes on mõne Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik, on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa Liidu kodanikul on: õigus vabalt reisida mis tahes Euroopa Liidu riiki elada, õppida mis tahes Euroopa Liidu riigis Euroopa päev ja Euroopa Liid juhtlause Euroopa päeval, 9. mail, tähistatakse rahu ja ühtsust Euroopas. Euroopa Liidu juhtlause – „Ühinenud mitmekesisuses” – tuli esmakordselt kasutusele 2000. aastal. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel Euroraha Euroopa Liidu riikides on kasutusel ühisraha euro
sõnasõnaline tsitaat > tsitaat Ühendtegusõnad: kinni peatama > peatama, kinni pidama ümber töötlema > töötlema, ümber töötama vahele sekkuma > sekkuma, vahele segama järele matkima > matkima ette prognoosima > prognoosima sisse importima > importima Kahekordne kesk- või ülivõrre: vähem olulisem > vähem oluline enam kasulikum > kasulikum rohkem rõhutatumalt > rõhutatumalt või rohkem rõhutatult kõige vägevaim > kõige vägevam või vägevaim ükskõik millal tahes > ükskõik millal või millal tahes ükskõik kus tahes > ükskõik kus või kus tahes toimub avamine > avatakse, toimus üleandmine > anti üle; aga: Aktus toimus aulas.
Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2) • Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku
Mootoris tekib detonatsioon. · Raudteed ületades peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast või liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees. · Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil. · Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile. · . Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. · Pukseerida ei tohi: painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool; mis tahes jäiga ühenduslüliga -
Avaliku teabe seadus - oht või võimalus? Käesoleva lühiessee raames püüan vaadelda probleemi lähtudes sellest olukorrast, et essee teema küsimusele selge vastus puudub. Kas avaliku teabe seadus on oht või võimalus sõltub sellest, kelle vaatenurgast käsitleda seda teemat. Kõigepealt alustan antud essee avaliku teabe defenitsiionist. Avaliku teabe seaduse (mis on vastu võetud 15.11.2000) kohaselt avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. (Avaliku teabe seadus, § 3). Ühest küljest võib väita, et avaliku teabe seadus on ühiskonna jaoks pigem võimalus, kuna see annab inimesele võimaluse võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil saada juurdepääsu avalikule teabele, mis teda huvitab. See tähendab, et meil on näiteks
I Kokku või lahku või sidekriipsuga? 1) sellegi poolest sellegipoolest 2) sama moodi sama moodi 3) kas või kasvõi 4) kus tahes kus tahes 5) maast madalast maast madalast 6) aeg ajalt aeg-ajalt II Milline on nende sõnade eesti vaste ning mida tähendavad need tsitaatsõnad? 1) Show vaatemäng, vaadend, meelelahutuslik etendus teatris, televisioonis, restoranis, kabarees jm 2) Curling – kurling, jääkeegel, jääl mängitav võistlusmäng, kus kaks võistkonda püüavad libistada sangaga metall- v graniitkettaid vastase väljakupoole keskmesse
määral on see isegi ime, et me võitsime vabadusvõitluse. See aga näitab, et sada aastat tagasi oli peaaegu igaüks valmis oma eluhinnaga võitlema Eesti vabaduse eest. Kas nüüd oleksime valmis oma riigi vabaduse eest võitlema? Kakskümend aastat tagasi, kui olime värskelt taasiseseisvunud, Vaevalt, et keegi oleks julgenud loota või uskuda, et jõuame nii kaugele kui praegu. "Laulva revolutsiooni" ajal olid kõik nõus ära kannatama mida tahes, peaasi, et vabadus tuleks! Ometi kipume praegu küll üht, küll teist asja kiruma ja mõnigi ehk vanu aegu taga igatsema. Kogu maailm on meie ees avanenud -- võime sõita kuhu tahes. Enamasti viisavabaltki . Me ei pea enam tundma muret, kas ikka saame väljasõiduviisa. Õpilastele pakutakse välismaal õppimise võimalusi ehk rohkemgi, kui nad jõuavad ära kasutada. Meil on olnud oma raha - Eesti kroon. Meie kauplused on kaubast tulvil, rohkemgi kui seda keegi jõuaks ära osta
– Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu / t Kogu 3) Mis on liikumise hetkkiirus, kuidas tuletada seda keskmisest kiirusest? – Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. Hetkkiirus on lühikesel ajavahemikul läbitud tee keskmine kiirus. V = kast s / kast t ÜHTLASELT MUUTUV SIRGJOONELINE LIIKUMINE 1) Millist liikumist nim. ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks? – Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra ning liigub mööda sirgjoont. 1) Trajektoor on sirge. 2) Kiirus muutub ühtlaselt. 2) Mida näitab kiirendus? Kuidas seda arvutada? – Füüsikaline suurus. Hetkiiruse muutumise kiirus. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. Kiirendus näitab kiiruse muutu ühes sekundis. 3) Millal on kiirendus positiivne, millal negatiivne? – Kiirendus on
kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik erinevalt kristallist säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest.
Usun siiski, et maailm on viimase paarikümne aastaga niipalju muutunud, et ajalugu enam korduda ei saa. Igal aastal on toimunud midagi sellist, millest enim räägitakse ja mis on meie käekäiku, mõtteviisi või meeleolu mõjutanud. Need mõjutused määravad ka meie tänase päeva tegemisi. Vaevalt, et keegi oleks 20 aastat tagasi julgenud loota või uskuda, et jõuame niigi kaugele kui praegu. "Laulva revolutsiooni" ajal olid kõik nõus ära kannatama mida tahes, peaasi, et vabadus tuleks! Ometi kipume praegu küll üht, küll teist asja kiruma ja mõnigi ehk vanu aegu taga igatsema. Neid aegu, kus olulisem oli tööl käimine kui töö tegemine ja oma peaga mõtlemine oli pigem takistuseks kui plussiks elus edasi jõudmisel. Kas MEIE suudame oma praegusest Eesti Vabariigist samasuguse legendi luua. Kõigele vaatamata -- algus ei ole olnud halb! Kogu maailm on meie ees avanenud -- võime sõita kuhu tahes. Enamasti viisavabaltki
* in addition to kõrval, lisaks * despite hoolimata, vaatamata + noun OR -ing form * both ... and mõlemad .. ja ... * in spite of the fact that + clause * not only ... but also mitte ainukt ... ka ... * despite the fact that + clause * besides lisaks, peale(gi) * however , ikkagi, siiski, kuidas tahes, kuidas ka * nevertheless , sellest hoolimata, siiski To join 2 negative ideas or add another negative point to an * while/ whereas (sel) ajal kui, samal ajal kui idea we have mentioned before, we can use: *yet alles, ent, siiski, ometi, veel * neither...nor * still endiselt, ikka ometi, siiski, veel(gi), ikka veel
http://www.abiks.pri.ee Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab mistahes võrdseis ajavahemikes võrdsed nihked Iga ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega Liikumisvõrrandi abil leiame keha kordinaadi, mis tahes ajahetkel sirgjoonelisel liikumisel x=x0+vt Liikumist, mille puhul keha kiirus, mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, nimetatakse ühtlaseks muutuvaks liikumiseks Kiiruse muut ajaühikus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust ja teda nimetatakse kiirenduseks a=(vv0)/t v=v0+at s=v0t+at2/2 s=(v2v02)/2a
ebameeldivat, kurvastavat või isegi muserdavat. Kuid kõiges on midagi head. Tuled osata see lihtsalt üles leida. Tuleb olla avatud kõigele uuele ning proovida kõikvõimalikku. Iga hetk võib alata seiklus. Kunagi ei tea, kuhu see sind viia võib. Mõnikord on elus vaja vaid pisitillukest tõuget, mis õige suuna kätte näitaks. Kui selllest välja ei tee, siis tõenäoliselt jääb sellest lihtsalt ilma. Öeldakse ju, et elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. Tahes-tahtmata on looduse poolt on osadele antud rohkem kui teistele. Kui need andekamad arvavad, et nad on teistest paremad ning ei pea seetõttu pingutama ning vaeva nägema, siis jäävad tulemused niruks. Igat talenti on võimalik suure töö ja vaevaga üle trumbata. Tegelikult on meil kõigil tohutult potentsiaali, kuid paljud on liialt laisad, et seda täielikult ära kasutada. Oodatakse, et kõik hea kukuks lillegi liigutamata sülle
15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda; 16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele; 17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi, protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks teha, mis on põhjused ning millised on tagajärjed; 18) Sihtidest lähtumise printsiip: mis tahes tegevuse korral (informatsiooni hankimisest konkreetsete sammude astumiseni) tuleb alati lähtuda sellest, milline on oodatav tulemus; 19) Ressursside vajalikkuse printsiip: igasugune tegutsemine, sh mis tahes asja loomine, teatavas seisundis või tegevuses hoidmine nõuab vältimatult selleks vajalikke ressursse; 20) Ressursside piiratuse printsiip: mis tahes tegevuseks (mis tahes eesmärkide saavutamiseks) vajalike ressursside hulk on alati piiratud;
annaabi.ee 
