Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Tähed ja nenedega seonduv - sarnased materjalid

ikese, diagrammi, peajada, gravitatsioon, gaas, sinik, russell, evolutsioon, vesinik, tsentris, kauge, vahemaa, nihe, heks, parsek, hikud, kromo, gaasikera, ikesed, homogeenne, nendest, eelne, sisus, gaasipilv, termotuumareaktsioonid, protot, telg, tervet, protuberantsid, kaheteistk, steemis, kujutluse, luige, iesti, neoon, tahkeid, ebam, rlemise
thumbnail
13
doc

Tähed ja nende erinevad liigid

Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad hiidtähed ­ mida paremal ja kõrgemal, seda suuremad. Diagrammi ülemisest

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Tähed ja plaaneedid

spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR - diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi ja Russelli järgi) HR - diagrammi muudab oluliseks see, et ta annab ülevaate tähtede evolutsioonist.

Füüsika
120 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1

Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

.........................................41 10.2. TEISED GALAKTIKAD................................................................................. 42 11. TUMEAINE....................................................................................................... 44 12. SUUR PAUK..................................................................................................... 45 12.1. SUURE PAUGU TEOORIA KRONOLOOGIA...................................................46 13. UNIVERSUMI EVOLUTSIOON JA TULEVIKUSTSENAARIUMID.............................48 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 49 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 50 LISAD.................................................................................................................... 51 SISSEJUHATUS 3

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

Tuumade liitumine ehk süntees ­ kahe kerge tuuma kokkupõrge ja ühinemine, mille tulemusena tekib raskem, stabiilsem tuum, seejuures vabaneb suur hulk energiat. Tuumade ühinemiseks on vajalik kõrge temperatuur (10 000 000 C) ja ülikõrge rõhk. Seetõttu nimetatakse neid reaktsioone ka termotuumareaktsioonideks. Toimub Päikese ja teiste tähtede tuumades. Näide: H H He 1n energia 0 42 3 1 2 1 +++ 2H 1 - deuteerium (vesiniku isotoop) ehk raske vesinik 3H 1 - triitium (vesiniku isotoop) ehk üliraske vesinik Et deuteeriumi leidub looduses piisavalt, on see suurepärane alternatiiv eeskätt fossiilkütustele ja ka tuumajaamade uraanikütusele. Näiteks leidub ühes liitris vees 33 mg deuteeriumi. Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees.

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
15
docx

FÜÜSIKA: astronoomia

Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailide vaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. 41. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 42. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune", kalle

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

Saturnil, nagu Jupiterilgi puudub tahke pind, samuti möllavad Saturnil suured tormid. Uraani avastas üsnagi juhuslikult 1781 aastal William Herschel, pidades seda alguses täheks – tollastes teleskoopides nähti teda valguspunktina nagu tähti, mitte kettana nagu teisi planeete. Tema näiv liikumine lubas teda siiski planeediks liigitada. Uraanil nähtavad detailid puuduvad – kaasaegsetes teleskoopides näeb teda helesinise kettana. Põhikoostiselt sarnane Jupiteri ja Saturniga – vesinik ja heelium, aga ka atsetüleeni ja metaani, viimasest tuleneb ka planeedi sinine värvus. Uraan pöörleb suhteliselt kiiresti, tehes täispöörde 16 tunniga. Uraani pöörlemistelg paikneb tiirlemistasandi suhtes väga väikese nurga all – ta nagu veereks mööda orbiiti. Tänu pöörlemistelje orientatsioonile on Uraanil sarnaselt Maa poolustele polaarpäev ja polaaröö, mille kummagi kestvus on 42 Maa-aastat.Ka Uraanil on rõngaste süsteem,

Megamaailma füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tähe elu lugu ja HR-diagramm

Sisukord 4 Sissejuhatus Oma alljärgnevas referaadis räägin ma tähe elust ja HR-diagrammist. Kui sain teada enda teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust. 1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Päikesesüsteem

prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. (Allikad 3, 8, 10 ) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos v = f Joonkiirus ­ v m/s Nurkkiirus ­ w rad/s Raadius ­ r m Periood ­ T s Kesktõmbekiirendus ­ an m/s2 Sagedus ­ f Hz s-1 II kursus. Soojusõpetus Ideaalne gaas ja termodünaamikaalused Ideaalne gaas ­ selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Ideaalse gaasi olek ja oleku muutumine ­ ideaalse gaasi olek on makrokäsitluses olukord, mis on määratud gaasikoguse rõhu p, ruumala V ja absoluutse temperatuuri T konkreetsete väärtustega. Ideaalse gaasi oleku muutumine toimub siis, kui p, V või T mingi väärtus muutub. Molekul ­ aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused, molekul koosnedb aatomitest

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
10
docx

FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS (2015)

Ristlaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Pikilaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laine levimiskiirus näitab, laine poolt läbitud teepikkust ajaühikus. Lainepikkus on füüsikaline suurus, kahe samas võnkefaasis olema lähima punkti vaheline kaugus. Lainepikkus on võrdeline laine levimiskiirusega ja pöörvõrdeline sagedusega. SOOJUSÕPETUS Ideaalne gaas on mudel, mis iseloomustab normaaltingimustel enamikke gaase. Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, mille korral jäetakse arvestamata aineosakeste mõõtmed ja osakeste vahel mõjuvad jõud. m pV = × RT ; R=8,3 J/Mol*K M Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist. Siseeneriga on aineosakeste liikumis- ja vastastikmõjuenergia summa.

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

ei lakka hetkekski. Miks see nii on, ei teata. Teiste liikumiste korral peab olema mingi liikumise põhjus. Seda põhjust nimetatakse jõuks. Jõudusid võib jaotada kaheks liigiks: jõud, mis ilmnevad kehade vahetul kokkupuutel ja jõud, mis mõjuvad ka siis, kui kehad kokku ei puutu (mõju toimub välja vahendusel). Et vahetus kokkupuutes olev üks keha saaks teisele mõjuda, peab see keha olema erilises seisundis: deformeeritud. Selleks, et käsi, vibu või gaas silindris avaldaks teisele kehale (veepang, nool, kolb) jõudu tuleb lihaseid pingutada, vibu vinna tõmmata või gaas kokku suruda. Vahetul kokkupuutel ilmneb ka teisi jõude, näiteks hõõrdejõud. Selles jaotises vaatleme liikumist kirjeldavaid mõisteid ja suurusi, mis on kasutatavad kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mis on Päikesesüsteem?

Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. USA teadlased jõudsid ajakirjas avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tähtede põhikarakteristikud ja evolutsioon

Tallinna Gümnaasium Tähtede põhikarakteristikud ja evolutsioon Füüsika Tallinn 2008 Sissejuhatuseks Veel kümmekond aastat tagsi pidasime tähti levinuimaks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et nende kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Nähtamatu massi rolli Universumis me veel täielikult ei mõista, kuid tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärist tähtedest. Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikute all mõistetakse tähtede põhiomadusi nagu mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi teperatuur.

Füüsika
83 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Päikesesüsteem

tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab üheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Valisin selle teema, kuna tahtsin rohkem teada saada päikesesüsteemist. Leian, et tegemist on väga huvitava teemaga. Oma referaadis käsitlen planeetide ajalugu, liigitamist, nende olemust ja omadusi. -3- 1. KUIDAS LIIGITADA PLANEETE Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Tutvustan lähemalt 5 viisi. 1.1 Avastamise ajaloo järgi:

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt (gravitatsioonijõu ja rõhumisjõu vahe tasakaalustamiseks piisab väiksemast tsentrifugaaljõust, seega ka väiksemast pöörlemiskiirusest, kui rõhku mittetundvate tahkete kehade korral). See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali Päikese poole, energiat juurde saav gaas aga eemaldub sellest. Kuna pidurdav takistusjõud sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine, mis tähendab üleminekut ringorbiitidele. Ringorbiitidel liikuvate osakeste kogunemine planeetideks on tingitud nendevahelisest külgetõmbest. Gravitatsioonilise haarde raadius (maksimaalne kaugus, kust vaadeldav osake suudab külge tõmmata teisi osakesi) avaldub valemiga

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Referaat (Päikesesüsteem)

Kui planeetide orbiidid on väga ekliptilised, siis komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad tunduvalt suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje (vastu päeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikeseekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite.

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Astronoomia

Uraanil on avastatud 17 kuud ja suuremad neist on: Arile, Umbriel, Titania, Oberon ja Miranda. Neptuun ­ läbimõõt 49 500km, kaugus Päikesest 4,5 miljardit km, tiirlemisperiood 164 aastat 10 kuud.Palja silmaga teda ei näe ja teleskoobis vaadeldes paistab pisikese sinaka ringina.Neptuunil avastatud mitu tumedat laiku, suurimal nimeks Suur Tume Laik arvatakse, et tegu oli keeristormiga.Hiljem on see laik kadunud,Sinaka värvuse annab talle, tema atmosfääris sisalduv gaas metaan ja peamised koostisosad on vesinik, heelium, vesi.Pema paksude pilvedega kaetud atmosfääri all arvatakse olevat planeedi tuum ­ sulanud kivimid, vesi, vedel ammoniaak ja metaan.Neptuunil on 8 kuud ja neist suuremad on: Triton ja Nereid.Enamus Neptuuni pinnast on hele ja tasane.Neptuunil väga hõre atmosfäär. Pluuto ­ läbimõõt 2284km, kaugus päikeset 5,9 miljardit km, tiirlemisperiood 247 aastat 8 kuud

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid

nimetatakse matemaatiliseks modelleerimiseks, niisiis on tegu tähemudelitega, mille vastavust tegelikkusele kajastab sarnasus vaadeldavate (tegelike) tähtedega. Lisaks sellele peab tähtede füüsika (tähemudelid) ära seletama ka erinevate omadustega tähtede esinemissageduse. Tähtede põhiparameetriteks on heledus ja temperatuur. 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel, alates klassifikatsiooni korrigeerimisest kuni täheevolutsiooni teooriate loomiseni. Ühe tähe elulugu Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Taevakehad

tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) punastest hiidtähtedest või massiivsetest ülihiidudest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Nad ilmuvad enamasti ootamatult (korduvalt nähtud perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab nn sabatäheks ­ heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Meteoriidid ­ Maapinnale langenud kosmilise päritoluga kehad. Keha peab olema piisavalt suur, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui maale langeva meteoriidi mass on üle 100t, tekib tema põrkel maapinnaga plahvatuskraater. Euroopa tuntuim meteoriidikraater on Kaali järv Saaremaal.

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tähtede vanuriiga

tuumareaktsioonide algamiseks. Tähtede sisemuses hakkavad vesinukutuumad ühinema heeliumituumadeks ja vabastavad seejuures energiat. Kui tuumareaktsioonid on saavutanud täie hoo, siis on tähe elus kätte jõudnud väga kindel ja rahulik ajajärk: temast on saanud nn. põhijada täht. See periood on tähe keskiga, mis kestab miljoneid või miljardeid aastaid. Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest, mõnevõrra ka pöörlemiskiirusest (impulsimomendist) ning magnetväljast. Mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta areneb. Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht. Kui vesinikuvarud hakkavad lõppema, siis tähe ehitus muutub: tema välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Päikesesüsteem

kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks. See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. (1) Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal. Nagu tähtedeski, moodustab põhilise osa sellest vesinik (gaasudukogude punakas värvus on põhjustatud just vesiniku kiirgusest lainepikkusel 656,3 nm). Ka sisaldab udukogude gaas heeliumi, hapnikku, süsinikku ja teisi Maal tuntud elemente. Lisaks on raadioteleskoopidega kindlaks tehtud ka mitmesuguste keemiliste ühendite olemasolu. Millest aga koosneb kosmiline tolm, võime vaid oletada. Ja kõige lihtsam on oletada, et udukogu keemiline koostis oli samasugune, kui me praegu näeme Päikesel. (1)

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljonilise baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud prootonitest ja elektronidest (nagu Päikese sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina erinevaid "jääsid". Jupiteri kuud on: Metis,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. 3. 6. Saturn

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Astronoomia

Tähemudel Täht koosneb peaaegu ideaalsest gaasist ja on kerakujuline. Raskusjõud e gravitatsioon tõmbab gaasi kokku. Gaasi rõhk hoiab tähte kokku kukkumast(Raskusjõud tõmbaks muidu tähe kõik keskele). Kuna täht kiirgab valgust, tekib tasakaalustavaks jõuks ka valguse rõhk. Tuumareaktsioonide avastamine seletas ära suure kiirgusvõime. Täht kuumeneb kokkutõmbumise käigus(täht tõmbub kokku kuna kaotab vaikselt energiat, kuna vesinik hakkab otsa saaama ja energiat jääb vähemaks.) Kõigepealt on täht punane, siis muutub valgeks ja jääb stabiilseks kümneks miljardiks aastaks ja asub peajadal. Kui vesiniku hulk tähes langeb veerandini, hakkab heledus kiirelt kasvama. Ühe tähe elulugu Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kosmoses on gaas hõre ja jahtudes see tõmbab vaikselt kokku. Mida tihedam on gaas seda kiiremini jahtub. Hakkavad tekkima gloobulid e väikesed kerakesed.

Astronoomia
7 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Taevakehade füüsikalised omadused ning nende määramine

tolmuosakestest. ( 1.) Jupiteri tiirlemisperioodiks on ligi 12 aastat. Planeedi näiva liikumise määrab ära põhiliselt Maa liikumine. Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolustel aga viis minutit kauem. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Planeedil on tugev magnetväli, seega peab tal olema ka tahke tuum. Kosmosejaam Galileo on selgeks teinud, et vesinik moodustab 86% atmosfäärist. Jupiteri läbimõõt on 142 800 km, mass Maa suhtes on 318. ( 2.) Jupiteri tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi ja keskmiselt on see seal 1,34 vee tihedust. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666.aastal. Jupiteri pilvede ülapiiril kõigub temperatuur -100 kuni -160 kraadini

Füüsika
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Päike, tähed, galaktikad

Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus ­ kollane täht (2G) · Mass ­ 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid

Füüsika
111 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Gosmoloogia kt

Peale eelmainitute kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% 5. Päike, tema aine, energiaallikad, liikumine, protsessid tema pinnal. Päikese evolutsioon. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt, on hiiglaslik gaasikera, koosneb vesinikust ja heeliumist. Päikest kuumutab tuumaenergia, mis kiirgub Päikesesüsteemi valguse ja soojusena. Tema välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Päikese väline gaasiline kiht pöörleb erinevalt Päikese tuumast. Eristatav

Füüsika
130 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Päike, tähed

Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus

Füüsika
221 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Füüsika põhjalik konspekt

Uraan - jrk. 92, a.m. 238 (92 prootonit ja 146 neutronit) Isotoop U(jrk.nr. 92 üleval, a.m.235 all) ( 92 prootonit ja 143 neutronit) ­ see istoop on põhielement tuumapommis ning tuumareaktoris. Teda on u 1/140dik osa looduslikust uraanist. Üldiselt on isotoope alati tunduvalt vähem, kui põhiainet, nad on sageli radioaktiivsed ning seetõttu ongi neid vähe, et nad ka lagunevad. Sageli isotoobid leiavad füüsikas rohkem rakendust, kui põhiaine. Nt: Uraan-235- tuumakütusena, vesinik ­H-3- raskevee moodustamiseks, Cobalti(Co) isotoop ­ vähiraviks, süsiniku isotoop C- orgaaniliste kehade vanuse määramiseks. Nihkereeglid Osutub, et radioaktiivsete ainete iseeneselik lagunemine toimub kindlate reeglite järgi. Alfa lagunemine: Seljuhul tuuma laeng väheneb kahe võrra ja aatommass nelja võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis kahe koha võrra ettepoole. X (z üleval, M all) ­ (nool)- Y(Z-2 üleval, M- 4 all) plus He(2 üleval, 4 all). Z- jrk. nr, M- aatommass

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

1912. aastal taipas Einstein, et ekvivalentsus kehtiks, kui aegruum oleks kõver, mitte tasane nagu seni arvati. Ta aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama. Esemed, nagu õunad ja planeedid, püüavad küll liikuda aegruumis mööda sirgjoont, kuid gravitatsiooniväli koolutab nende teed, sest aegruum on kõver (joon. 1.5). Joon. 1. 5 Aegruumi kõverdumine Kiirendus ja gravitatsioon saavad olla ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad 5 kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed. Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma a b üldrelatiivsusteooriaks, et eristada teda algsest, erirelatiivsusteooriast, mis ei hõlmanud gravitatsiooni. Uus teooria sai 1919. aastal hiilgava

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Astronoomia

Päikesetuule allikaks on enamasti päikeselaigud, kust Punakas värvus, mass on 6,4185 1023 kg , seest või ümbert tohutu energia väja purskub. Iga 11 aasta tagant jõuab päikesetuulte aktiivsus oma tippu. pindala 144 798 500 km 2 , pinnatemperatuur +20C Päikesetuuled levivad 450 km/s. Nad võivad Maale jõudes põhjustada probleeme elektroonikas, aga võivad kuni -125C, keskmine -50C. Gravitatsioon 40% Maa tekitada ka virmalisi. omast, Marsil on sademed, kui õhuniiskus on suurem kui 100%, siis õhuniiskus muutub tahkeks või vedelaks. Pind Maa tüüpi planeedid on reljeefne, meenutab punakat kivikõrbe, tektooniline Nelja esimest planeeti Päikesest nimetatakse Maa tüüpi tegevus puudub, suhteliselt leeliseline. Olümpose mägi ­

Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Universum

9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont

Füüsika
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun