Kes saab meid takistada, kui me midagi tõesti tahame?(A. H. Tammsaare) Kes meist ei oleks kuulnud ütlust "Suurim takistus edu saavutamise ees on hirm läbi kukkuda". Inimesed juba on sellised, et nähes kaugel raskusi, otsustavad nad alla anda. Kuid oma suurima soovi saavutamist ei takista ainult hirm läbikukkumise ees. Leitakse veel mitmeid põhjuseid, miks mitte oma tahtmise poole pürgida. Aga kõigi nende takistuste väljamõtlejaks on siiski inimene ise. Üks peamisi põhjuseid on hirm
innovatsioonile peegeldavad ka kaks järgmist teesi: ,,Meie avaliku sektori kliendid on rohkem avatud uutele ideedele kui erasektori kliendid", millega ei nõustunud 62% vastanuist ning ,,Meie avaliku sektori kliendid on meie erasektori klientidega võrreldes vähem riskialtid", millega nõustus 61% vastanuist. 8 Kokkuvõte Innovatsioon on juba inimese loomupärane osa alati tahame teha kõike lihtsamaks ja kergemaks, et peaks kasutama võimalikult vähe energiat, mis kinnitab ka fakti, et inimene on laisk ja sepitseks kõik nii, et oleks hõlbus. Innovatsiooni võib pidada majandusarengu üheks edasiviivaimaks jõuks. Eesti ettevõtetes takistavad ning pidurdavad innovatsiooni paljud tegurid, mis omakorda on tingitud erinevatest faktoritest. Peamisteks innovatsiooni takistavateks probleemideks on nimetatud: 1
soovitakse ikka uut, suuremat ja paremat. Kuid mõlemal puhul suurendab õnne siiski just raha. Minu jaoks on õnn see, kui ärkan hommikul üles, teades, et minust hoolivad paljud inimesed ning mina neist. See loob hea ning ka mõnesmõttes turvalise tunde, kuna sa tead, et su lähedal on su sõbrad, sugulased ning su pere, kes sind alati toetavad ning aitavad. Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Silja Kask (11. klass)
.................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU..........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Kommunikatsioon on kõige laiemas tähenduses informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise osana on ta selle informatiivne külg. Edukat kommunikatsiooni ei ole võimalik saavutada vaid öeldes teistele, mida me tahame, visiooni viimine töötajate teadvusesse peaks kaasama laia tegevuse ja ülesannete ringi. Kommunikatsioon on tihedalt seotud organisatsiooni struktuuri, protsesside ja kultuuriga, kuna just need kolm tegurit aitavad kommunikatsioonisüsteemi üles ehitada. Mida keerulisema ülesehitusega on organisatsioon, seda mitmekesisemaid kommunikatsioonikanaleid ta eeldab. (Valk 2003:199) Antud grupitöö teemaks on kommunikatsiooni probleemid Päästeametist komando tasandini
d klass Sõna jõud Confucius on öelnud: ,,Teadmata sõnade tõelist jõudu, on võimatu teada midagi rohkemat ". Sõnadel on vägi, mille suurust on keeruline ühikutes mõõta, kuid siiski suudavad targad ja tugevad inimesed, kes oskavad jälgida, mida ja miks nad ütlevad, mõista oma lausumiste põhjuseid ning teada ka nende tagajärgi. Kõigel, mida ütleme, on tähendus, tahame seda või mitte. Inimesed peavad õppima kasutama seda võimet ning teadma, et kui kasutada õiged sõnu õigel ajal, pole peaaegu miski võimatu. Sõnadega on võimalik panna liikuma rahvamasse ning isegi rahvusi. See, mis on kord suure tunde ning tahtmisega välja öeldud, jääb igaveseks inimeste südamesse. Heinz Valgu sõnad ,,üks kord me võidame niikuinii" kummitavad kindlasti iga tõelise eestlase südames juba aastaid ning need ei kao ka sealt nii pea.
Lõpukõne Armsad vanemad, sugulased, sõbrad, tuttavad ja kallid lõpetajad! Oleme täna kogunenud siia, et panna punkt meie üheksa- aastasele töö tegemisele. Meie senise elu kõige pikem ning pingerohkelisem etapp on läbitud. Tänane päev on emotsioonide- ja meenutusterohke. Oleme end kuidagi üheksa aastat ülal pidanud, kes halvemini ning kes paremini. Oleme olnud kokkuvõtteks tublid ja tahame tänada kõiki, kes meid sellel teel edasi viinud on. Läbi üheksa aasta oleme näinud pisaraid, raevuhoogi ja endast välja minemisi, halbu hindeid ning märkuseid. Kuid jäägem positiivseks me oleme siiski lõpetajad ning ennast kõigest sellest läbi vedanud Me oleme näinud õpetajaid, kes pole meiega üldse sobinud ning asemele saanud inimesed, kelle me nüüd pisarateis minema saadame. Jääme mäletama meie õpetajate valesti läinud sõnu ning lauseid
Tubade valgustamiseks kasutatavad LED-lambid on turul uued tooted, kuid juba praegu võivad nad tõhusalt asendada läbipaistvaid ja matte kuni 60 W lampe. Tõenäoliselt saab neist lähitulevikus alternatiiv paljudele lambiliikidele. LED-lambid tarbivad võrreldes hõõglampidega 80 % vähem energiat... Vahetage hõõglambid ilmtingimata LED-lampide või muude energiasäästlike pirnide vastu, sest see on vajalik, kui tahame ka tulevikus elektrit kasutada! Üks pirnide liik on LED-lambid, mis on üks parimaid tulevikus. Lampidega seonduvad artiklid: 1) Telesaade, mis räägib lampidest kui ka valgusest üldiselt : -->http://teadus.err.ee/artikkel?cat=212 - 2) Akadeemik Peeter Saari ütleb selles loos, et tema arvates on säästupirnid hälve tehnoloogia arengus, tupiktee, kus arenguruumi pole: --> http://www
Vabadus ja vastutus Me kõik tahame elada täielikus vabaduses, et võiksime minna kuhu tahame, et saaksime valida iseenda tee ja teha otsuseid , mis muudaksid meie elu just nii nagu me tahaksime .Et saaksime ise kujundada enda elu . See kõik on ju mingil määral võimalik , kuid selle kõigega kaasneb suur vastutus . Maailmas on palju kirjutamata seadusi . Need on seadused, mis kehtivad ainult meile endile , seadused, mis iseenda jaoks paika paneme. Need on need, mis panevad meid vastutama selle eest, mis elus korda saadame . Kui aga neid
selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju ja häid sõpru. Kooli lõpetamisega on ka paljud õnnelikud, sest siis ei pea enam koolis käima ja üks elu raskemaid etappe on läbi. Ja kui see lõpetatakse heade tulemustega avab see uksed päris paljudesse kohtadesse. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos tahame me köik et see saaks oleme õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, on saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on väga tähtis, tervis vastu peaks see teeb neid õnnelikeks ja veel parem kui neid käiakse tihti vaatamas. Kuid noor inimene nii ei mõtle. Ilmselt tuleb see alles aja möödudes. Kokkuvötteks vöikski öelda, et ünn on igühel erinev. Kuid sageli peitub ta kuhugi kuulumisvajaduse taha, on seotud saavutamisvajaduse ja omamisvajadusega. Kui saavutame mida tahame, kuulume sinna kuhu
kellegi või millegi omast tegevust. Vastavad küsimusele TEEN MIDA? väljendavad piiritletud, lõpetatud, viivulist, ootamatud tegevust. TEEN ÄRA MILLE? Ma lahendasin rasket ülesannet (mida?). . Ma lahendasin raske ülesande (mille?). . Ma lugesin seda raamatut (mida?) kaua aega. . Ma lugesin selle raamatu (mille?) kiiresti läbi. . Aspekti valik vene keeles oleneb sellest, mida me antud tegusõnaga väljendada tahame kas piiramata või piiratud, kestvat või lõpetatud tegevust. () () : ? : ? : : 1) - 1) 2) - 2)
Uurimuse plaan Mida me tahame uurida? Esmane uurimisteema püstitus · Olulisus · Uudsus · Jõukohasus Üldteema, teemaring -> idee, tees, põhijoon, juhtmõte Sissetulekute ebavõrdsus -> Avaliku sektori töötajate sissetulekute kasv on võrreldes erasektoriga kiirenenud Mida me selle asja kohta juba teame? · Kirjandus · Varasemad uuringud · Eeldatavad mõjud (nt seadusandliku akti korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna (Missugune on Tartu pensionäride aineline olukord? vms) · Alamprobleemid, uurimisküsimused · Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2
noorsooks, vihjates et me oleme tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole sõjas käinud.Teie ei tea ,mis tunne on karta iga hetk kuuli .Meie näeme asja teistmoodi, meie ei näe sõja uhkust ja hiilgust, meie näeme ainult surma, kannatusi, nälga ja haigusi.Me näeme hirmu ja koledusi, mida ükski inimene tundma ega nägema ei peaks. Me pole enam raudne noorsugu, kui me seda üldse kunagi olime, me ei taha uhkust ja hiilgust me tahame ainult rahu,me tahame turvatunnet ja täit kõhtu ja kõige enam tahame midagi võimatut, me tahame seda kõike unustada.Kuid need õudused ei kao meie peadest kunagi,me ei muutu kunagi endisteks, ainult surm võib meile veel täieliku rahu tuua. Behm Ja Kemmerich on juba surnud ja ilmselt ei jõua ka järelejäänutest kõik tervana koju ja isegi kui jõuame, ei suuda me enam oma vana elu jätkata. Meil pole millegile tugineda.Enne
pääsenud on loomulik, kui nad oma rahvust tähtsaks peavad. Rahvuslik ühtekuuluvustunne ei peaks meid muutma muule maailmale kinnisteks inimesteks, vaid tänu sellele peaksime õppima veel rohkem muu maailmaga suhtlema. See aga ei tähenda, et kõik helgemad pead peaksid Eestist igal avaneval võimalusel kohe lahkuma. Nad peaksid hoopis õppima Eestit muule maailmale lähendama. Me ei suuda jääda ainult eestlaseks, vaid peaksime saama ka maailmakodanikuks. Kui tahame olla avatud silmaringiga, siis peaksime õppima austama ka teisi kultuure ning rahvusi. Maailmakaubandus ning areng on omavahel tihedalt seotud ning kui tahame areneda, ei saa ainult üksi tegutseda, vaid peaksime ka maailmaga suhtlema. Nii olemegi astunud juba sammu maailmakodanikuks saamise poole. Kuna elu muutub Eestis iga aastaga läänelikumaks ning ennat eraldi seisvana rahvana on keeruline säilitada peaksime mõtlema,
need oma vanemate harjumustest nagu loomad omandavad jahipidamisoskuse (lk 62). Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei tee, kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab üksteise petmise all silmas seda, et inimesed pidevalt valetavad üksteisele, et mitte ärritada üksteist tõe väljaütlemisega. „...kui kellelegi on kasulik meile meeldida, loobub ta osutamast meile teenet, mille kohta ta teab, et see meile ei meeldi; ta käitub meiega nii nagu me tahame, et meiega käitutaks: me vihkame tõde, tema varjab seda meie eest; me tahame, et meid kiidetaks, tema kiidabki, me tahame, et meid petetaks, tema petabki...vähesed sõprused kestaksid, kui igaüks teaks, mida sõber temast tagaselja räägib, kuigi just siis räägib ta temast siiralt ja ausalt.“ (lk 68-69). Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Pascali järgi mõtlemise väärikus seisneb selles, et inimest on väga kerge siit maamunalt minema
tagajärgedele.Vihahoos võime öelda asju, mida me pärast kahetseme ning sellega võime me haavata enda lähedaste tundeid. Miks me oleme just sellised nagu me oleme ning miks me käitume sageli veidralt? Elus on palju selliseid küsimusi, millele on raske vastata.Iga inimene on erinev, ka tema käitumine erinevates olukordades.Me kõik ei saa olla sarnased, alustades juba iseloomust, välimusest, häälest ja kehaehitusest.Enese otsimine ja leidmine on iga inimese jaoks tähtis, sest me tahame ennast tundma õppida.Me tahame teada, kuidas me reageerime muutustele, inimeste ütlustele, ilmastikule, õnnelikele hetkedele ja kurbadele hetkedele.Kui inimene saab haiget, ta kas nutab või jääb rahulikuks või hoopiski karjub täiest kõrist.Iga inimese emotsioon on erinev. Emotsioon tekib, kui inimene hindab mingisugust olukorda enda jaoks oluliseks.Näiteks, kui mina pean enda jaoks oluliseks sünnipäevakinki, milleks on reis
klassini.Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes ütles, mida, millal ja kuidas teha, nüüd on tulnud aeg ka lapsi kuulata. Tuleb leida kuldne kesktee õpilastele ja õpetajatele Seni õpetati lapsi enamasti seletamise teel. Neile jäi vaid passiivse kuulaja roll.Mina arvan et kui tahame midagi muuta peab toimuma üleminek kõiki lapsi arendavale õppele. Lapsest lähtuv õppekava ehitatakse üles nende huvile ja vajadustele toetudes. Tegevuste vahelised piirid praktiliselt puuduvad, õpetus muutub ühtseks tervikuks.Milleks on seda vaja,selleks, et õppetöö toimub uurimuslikult, siis saavad lapsed aru, mida nad teevad.Mina arvan, kui tekib terviklik maailmapilt ja areneb teaduslik mõtlemisviis ja tahame näha oma lapsi tegusate
Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omadused. Meie meelest on need omadused järgmised: avatus, humoorikus, rangus, innovaatilisus, viisakus ning särtsakus. Tahame teid tänada ja avaldada austust direktori käskkirjaga, et olete suutnud säilitada kõik hea õpetaja omadused. Tänutäheks tahame teile kinkida purgid, ei mitte moosipurgid, vaid purgid, milles on peidus õnnevalem.
ettekirjutusi? Inimesed ei saa teha seda, mida nad tahavad. Seda, mis tuleb südamest. Seda, mis on õige! KAS NOORUS ON ILUS AEG? ..... Sellel küsimusele ei saa ühest vastust ealeski anda. Esiteks sellepärast, et „nooruse” definitsioon on tõesti väga suhtline. Ja teiseks sellepärast, et noorus on täiesti individuaalne. Tulebki välja, ete meie noorus on just täpselt nii pikk või lai, nii kurb või rõõmus, nii kerge või rakse, nii ilus või kole, kui me seda just ise tahame. Ja kui ma ikka hästi kõvasti tahame, siis... Aitähhh kuulamast ILUS NOORUS .... Mured, mured, mured. Kõik on depressioonis! Isal raske, emal ajapuudus, vanaisa haige, vanaemal lihtsalt „Stress”! Ja taga-tippu siis veel noored... muudkui muretsevad! Kuigi ei ole ju tegelikult midagi, mille üle pead murda – IKKA MURETSEVAD! Ja suurim mure on alati tulevik! Huvitav, et meie vanemate ajal ei muretsenud kuuldu järgi keegi. Kõigil oli
kätes. Me lubame talle, et oleme meie eesseisva ülesande väärilised. Osad meist lähevad peale lõpetamist edasi õppima, osad asuvad tööle, kuid ikka on meie sihiks sotsialistliku majanduse õitseng. Lubame, et hakkame täitma ja ületama viisaastakute plaane. Lubame, et edestame kogutoodangu mahus USA majandust! Eestimaa noored ei taha olla vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus. Me tahame saavutada omale võetud sihid ja eesmärgid. Meid ootavad Eestimaa põllud ja tehased, koolid ja uurimisinstituudid. Tahame anda oma panuse meie kauni kodumaa hüvanguks. Suur tänu teile, õpetajad, et meiega vaeva nägite ja meid innuga õpetasite. Koolist saadud teadmised ja tõekspidamised saadavad meid kogu elu. Suur tänu teile, lapsevanemad, et aitate meid meie õpingutes, hoolitsete meie eest ja elate kaasa meie ettevõtmistele.
Tsehhov on öelnud lause, mis iseloomustab Loppahhini läbi Ranevskaja silmade: "Näljane peni mõtleb ainult lihast." Öeldes ei kasulikle plaanile, ei asunud proa ise aga mingeid võimalusi otsima. Selle asemel korraldas ta suuri pidustusi. Kuna tal oli hea süda, siis annetas ta enda rasketel aegadel isegi raha heategevusele. Aga headusel on piir. Inimesed peaksid mõtlema vahel ka enda peale, et mis neile hea on ja et nemad toime tuleks. Kuid sellised me oleme- teeme kõike nii, nagu ise tahame, millal tahame, kus tahame. Kuid meie erinevus üksteisest teebki meid huvitavaks ja eriliseks. Lõpetuseks sobivad kuldsed sõnad G. Ch. Lichtenbergilt: " Me oleme ise eripärase ja imelise mõõdupuud: kui me otsiksime neie universaalset tähendust, ei ole midagi kummalist, ega midagi imelist vaid kõik oleks üks ja seesama."
Torn on pikk ja sale ning elevandiluu on sile. Saalomon on vaimustuses tüdruku kaela saledusest ja siledusest Kokkuvõtteks võib öelda, et armastus on midagi rohkemat kui liblikad kõhus või aeg-ajalt südamelöökide vahelejäämine. Armastus on oma olemuselt andev. Alles siis, kui inimesed õpivad teineteisele andma, on nad omavahelises suhtes täiesti rahuldatud. Rahuldus, soojätkamine või isegi kommunikatsioon ilma armastuseta on tühjad. Armastus on andmine. Me tahame anda oma armastatule, mitte aga võtta. Armastus on teise tundmine. Me tahame oma armastatut tunda üle kõige muu. Armastus on nauding. Me tahame nautida seda, kuidas me teineteisega oma armastust jagame. ,,.... Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!"
Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinavaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu
Miks on meil vaja teatrit? Meelelahutus on väga oluline osa meie elus. Me tahame veeta aega meeldivalt. Nüüd on meil palju võimalusi lõõgastuda, kuid me tahame lõõgastuda kasulikult. Iga inimene valib puhkuseks oma mooduse, sest meil kõigil on erinevad maitsed. Meil on palju kohti, kus saame puhata. Näiteks, kino, muuseum, kohvik, teater, galerii. Kui me räägime teatritest, siis selline meelelahutus on muutunud vähem populaarseks noorte hulgas. Teatrit eelistavad vanemaealised inimesed. Aga miks meil on vaja teatrit? Teater on huvitav koht, kus saab puhata igapäevaelust, samal ajal kultuuri nautides. Esiteks, teatris on
, kuidas?: Pood avatakse Küüni tänaval, kus liigub palju inimesi ning väga soodne alustada ettevõtet. Pood avatakse vastuvõtuga. Inimestele saadetakse kutsed, kes meid aidanud on. Tehakse reklaam poe ees ning ka ajalehte, kus siis kutsutakse kõik kes huvitatud on avamispäevale. 8. Mõjud keskkonnale: puuduvad Visioon, missioon, eesmärgid Visioon- Soovime pikkadele inimestele pakkuda võimalust leida suure valiku riiete seast leida endale sobiva. Tahame , et ka pikkadel oleks võimalus särada sobilikes riietes. Missioon- Pikaajalises perspektiivis tahame jõuda selleni, et kliendid üle Eesti ostavad meie tooteid. Aastaks 2020 tahame leida kuni 100 püsiklienti. Eesmärgid- Saavutada kuni 10 erineva brändi sissetoomist turule aastaks 2015. Saavutada poe keskmiseks külastuseks päevas vähemalt 50 inimest. Lühiajaliseks plaaniks on laiendada ruume.
Selleks, et saada tuleb anda Me elame maailmas, kus pahatihti on kõik väga enesekesksed . Meile on kõige tähtsam ,,mina ise" ,ülejäänud inimesed on vähem olulised. Kui me tahame midagi saada, peame selleks ise vaeva nägema ja ka teistele mõtlema. Mitte midagi ei juhtu niisama oodates. Ükski unistus ei täitu kui me ise vaeva ei näe. Tahan midagi saada, see tähendab, et pean selle ka välja teenima. Näite võib tuua tööl käimisest. Miks inimesed käivad tööl ? Loomulikult selleks, et saada palka ja enda ning oma perekonnaga toime tulla. Pole ju nii, et saan palka, kuid tööl ei käi. Et midagi saada, tuleb ka
Ma tahan teile rääkida ühest probleemist, minu arvates meie ühiskonna suurimast probleemist Maa ja kaasinimeste hävitamine. Film ,,Avatar" räägib inimestest, kes on läinud teisele planeedile Pandora. Nad tahavad võtta pärismaalastelt ära väga kallist varandust, Unobtaaniumit. Põhimõtteliselt räägib film siiski kui jubedad meie inimesed tegelikult oleme. Sellest, kui halvad me oleme, me lihtsalt võtame teistelt elu, sest neil on midagi paremat, mida me endale tahame. Afganistani ja Iraaki ründavad paljud rahvad, kuna neil on nafta. Ja nafta on raha! Algul inimesed üritavad teha kõike diplomaatiliselt, aga lõpuks pakuvad naftatahtjad neile seda kõike kamandades, et neid lihtsalt vihaseks ajada. Ründajad teadsid seda niigi, et nende riikide elanikud ei lahku oma kodukohast. Kui pärismaalased hakkasid neile vastu siis ,,Reeglite" järgi oleks neil õigus kõik, kogu riik ja selle varad, maha lammutada ja endale võtta.
Raeapteek Teadsime, et see on teadaolevat vanim tegevapteek Euroopas ja see asub Raekoja platsil. Tahame teada asustamis aastat, huvitavaid legende ning selle omanikke. Veel tahame teada kas Raeapteek on saanud sõdade käigus kahjustada, mis ravimeid seal müüdi, kas tollel ajal oli see üks enim külastatuid apteeke, mis sümboliseerivad seda apteeki ning kas peale ravimite seal müüdi midagi muud veel, kas apteeki on üldse uuendatud ja kui palju. Kui hea oli ravimi varustus ja kus kohast seda toodi. Saime teada, et on leitud Tallinna rae märkmeraamatust sissekanne aastast 1422, aga täpsemat asustamis aastat ei teata
igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, et saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on omakorda väga tähtis hea tervis. Neid teeb õnnelikuks see kui tervis peab vastu ning kui neid vaatamas käiakse. Inimene peab elus tegema valikuid ja ta teeb just selliseid valikuid mis muudaks teda õnnelikumaks. Näiteks otsustab inimene kas valida tasuv, kuid talle mitte meeldiv töö või töö
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon.: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb
sõlutumatu? Ei usu seda väga, sest tänapäeval oleme me kõik mingil määral üksteisest sõltuvad. Keegi ei saa tegelikult üksi hakkama. Seega, kas me üldse saame kunagi olla tõeliselt vabad ? Kuid kõige paremini oskavad, seda vabadust kui tunnet kirjeldada need. Kes on olnud mingil määral vangistatud, siis mõistetakse tegelikku vabaduse mõtet. Aga kuhu me jõuaks küll, kui me kõik saaks teha, seda mis ise tahame olles nii öelda vabad. Seega elades koos teistega planeedil Maa. Ei saa me olla selles mõttes vabad, et teeme mida ISE tahame. Paratamatult peame me arvestame teistega. Mõne tsitaadid vabaduse kohta - Vabadus on vastutus. Just seetõttu enamik inimesi seda kardabki.- George Bernard Shaw. - Vabadus ei ole kunagi õigus, vaid kohustus. Vabadus mureneb ja lakkab olemast, kui me ei leia endas jõudu seda vabadust taasluua ja kaitsta. Vajadusel elu hinnaga. Jaak Aaviksoo
Hulgipostituse tegemine
Selleks, et teha hulgipostitust, tuleb kõigepealt Excelis koostada tabel, kus peavad olema
kirjas kõik vajalikud andmed, mida tahame kasutada hulgipostitusel (nt diplomitel). Alustada
tuleb esimesest reast ja sinna alla kuuluvad näiteks eesnimi, perekonnanimi koht ja tulemus.
Kui tabel on valmis, tuleb see salvestada. Jäta meelde, kuhu salvestad!
Järgmisena tuleb Microsoft Wordiga kujundada fail, mida tahame suuremas koguses korraga
teha või saata. Võtame näiteks diplomi. Alustada tuleks selle pealkirjaga, edasi tuleb kirjutada
diplomi sisu, mis ei ole konkreetne, vaid nende andmete pealkirjadega, mis enne sai Excelis
kirja pandud. Näiteks
Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus ............................. 3 Tulemused ja järeldused ................ 4-6 Kokkuvõte ................................. 7 Kasutatud kirjandus ....................... 8 2 Sissejuhatus: Töö eesmärk on uurida tarbijate teadlikust uuest tootest. Meie rühm otsustas valida uuringu objektiks toote, mida kasutatakse iga päev. Me tahame teada, kuidas inimesed jäid rahule tootega ja seda, mis soost ning vanusest tarbijad on. Tooteks me valisime Colgate Totalli hambapasta. Otsisime meetodeid, mille abil uurida tarbijate arvamust tootest.Selleks meetodiks me võtsime küsitluse. Uurimistöö objektiks võtsime just selle toote, sest oleme seda kasutanud ning hambapasta effektis isiklikult pettunud.Me ei saanud oodatud tulemust,mida reklaam lubas. Selle uurimusega tahame välja selgitada teiste tarbijate suhtumist tootesse
saa peatada liivakella ajavoolu ja ühel päeval lähme kõik sinna, kust saab vikerkaar alguse. Mis mõte elul üldse on, miks me elame? Loomad elavad vaid sigimiseks. Neil on üks kindel siht ja nad rühivad sinna. Meiegi oleme loomad, aga me teeme endale kõik keeruliseks, mitte leppides vaid ühe vastusega. Me ei taha elada vaid järglaste pärast. Meil on mõistus, mis hakkab mõtlema veel teisi põhjuseid, olgugi, et sigimine jääb siiski kõige tähtsamaks. Meie tahame teha midagi teisiti ja olla teistsugused, leida rohkem mõtteid ja tegevusi enda elule, kui vaid sündimine, sigimine ja suremine. Me tahame saavutada veel midagi. Paljud inimesed on endale elu sihtmärgiks võtnud olla edukas mingil alal (medal olümpialt või Ameerika ühendriikide uus president). See ei ole vale, sest on hea, kui me teame teed, mida mööda soovime minna, et jõuda oma täheni. Mingi sihtmärk, tihti töö, on mõjuv põhjus tõusta alati pärast kukkumist
Kuidas kaitsta Eestit Lugupeetud kuulajad, minu nimi on Kui tahame ennast kaitsta, peame vähendama (energia ja gaasi) sõltuvust teistest riikidest. Samas arvestades Eesti väiksust, tuleb meil sõjalises olukorras abi paluda liitlastelt. Kui tahame enda vabadust kaitsta siis ei piisa ainult kõige uuemast tehnikast, sest kui Venemaa gaasikraanid kinni keerab, pole külmade varvastega keegi nõus rindele minema. Selle vältimiseks tuleb meil leida alternatiiv. Üks võimalustest on põlevkiviõli ja gaasi koos tootmine. See võimaldab põlevkivist kaks korda rohkem energiat kätte saada samas vähenevad ka CO2 heitmed ainuüksi elektritootmises poole võrra. Tähtsaim on aga vabadus ja kindlustunne mille saavutame oma gaasi tootmisel.
minna õppima välismaale või jääda truuks oma kodumaale? Suurimaks probleemiks ja takistuseks on minu, kui ka paljude teiste eesti noorte jaoks keelebarjäär, hirm iseseisva elu ees, rahalised probleemid ning võõras kultuur. Kuid siiski arvan, et julge pealehakkamine on pool võitu. Kui tõesti avaneb noorele pealehakkajale selline võimalus, tuleb sellest igati kinni haarata. P.Choelho on oma teoses ''Alkeemik'' öelnud, et kui me midagi tahame, aitab meid selle saavutamisel salamisi kogu universium. Kui me tõesti midagi tahame, siis tuleb pingutada selle nimel ja haarata igast väiksemastki võimalusest. Oleme küll valikute vahel, kuid langetades isegi valesid otsuseid, me õpime ja saame uusi kogemusi. Mis ei tapa- teeb tugevamaks.
Soojusnähtused saunas Saun on ehitatud niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Saunaahjud on ehitatud metallist, sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhuringlus. Saunaahjul on keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku kuuma ahjuga ja toimub soojusülekanne ahjult kividele
Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25. Kas sa oskad videokaamerat kasutama/kasutada? kasutama/kasutada? 6. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 26. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 7. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõunal. 27
Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25. Kas sa oskad videokaamerat kasutama/kasutada? kasutama/kasutada? 6. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 26. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 7. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõunal. 27
on valesti, sest inimesed üldjuhul ilma põhjuseta ei vingu. Midagi on vaja muuta. Nõustun Mari-Liisi kõnega igati, sest üks põhimõtetest mis ta rõhutas oli: Selleks et midagi muuta, peame me alustama enese muutmist. Me peame midagi endaga tegema. Mõte on selge. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju inimesi, kes kurdavad oma halva seisu üle. Tõsi. Aga nii see jääbki. Nad kurdavad, vinguvad, halavad, aga nad ei võta midagi ette. Just nagu annaks vingumine meile selle mida me tahame, nagu vingumine parandaks midagi. Selleks, et midagi korda saata, tuleb võtta midagi ette – pakkuda lahendusi ja neid täide viia. Sa võid ju mõelda, et sulle ei meeldi mänd, mis kasvab otse su akna ees. Ei meeldi, et see varjab su kaunist hommikupäikest. Aga enne, kui sa seda mändi maha ei võta, midagi ei muutu ka. Jäädki vinguma. Kõik saab alguse mõttest, aga kui seda kunagi teoks ei tee, siis pole üldse mõtet mõtelda. Mida ja kuidas muuta? Hea küsimus
Näiteks kaheksa-aastane terve poiss, kes jõi veerand klaasi kanget punast veini, oli mõne minuti pärast raskes joobeseisundis. Ta ei seisnud jalgadel ning polnud enam võimeline rääkima.Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse. Me peame mõtlema sellele kuidas me edasi tahame elada. Kas me tõesti tahame lõpetada nagu need narkomaanid ja alkohoolikud televiisoris? Kas me tõesti tahame rikkuda nii enda kui ka teiste tervist suitsetamises? Ma tõesti loodan,et vastus on ei. Tahaksin loota,et kõik inimesed tahavad elada täisväärtuslikku ja head elu. Loomulikult saab seda teha ka ilma mõnuaineteta. Elame tervelt ! Aitäh kuulamast ! :)
Üksteist peab hoidma. Maailmas on tohutult palju inimesi ja kõik me oleme erinevad. Me oleme nukud, lihast-luust, meie soontes voolab veri, oleme erineva isiksusega, oleme erinevad tooted. Kõigest sellest hoolimata tahame me aga kõik, et keegi meist hooliks. Kui tunneme rõõmu, tahame , et keegi rõõmustaks koos meiega, sest jagatud rõõm on poole suurem. Kui tunneme aga valu, siis ei taha, et meist lihtsalt mööda kõnnitaks, vaid, et keegi aitaks. Tänapäeval võib päris tihti kuulda ninga ka lugeda artikkleid, et side põlvkondade vahel on nõrgenemas või suisa kadunud. Kindlasti nii see ka on. Meie kohata kiirtempoline elutempo ei võimalda tihti pereliikmetel nii palju koos olla, kui see täisväärtuslikuks kooseksisteerimiseks vajalik oleks
täpselt, kuidas see mõjub tema tervisele. Mõeldakse, et ma ju ei tee sellega teistele halba, vaid ainult iseendale ja nii jätkatakse sellega enamasti surmani. Nendel aegadel aga ei mõista inimesed, et nad mõjutavad kõige sellega oma järeltulevaid põlvkondi. Järeltulevad põlved aga sünnivad igasuguste haiguste ja hädadega. Nendele on see suur vaev, mida oleme põhjustanud kõik me ise. Järgnevalt edasi tegutsedes, tuleks enne mõelda, kas me tõesti tahame, et meie lapselapsed ja omakorda nende lapsed peaksid kannatame elus meie tehtud vigade pärast. Tänapäeval kasutatakse ohtralt maavarasid, raiutakse metsi ja rikutakse veel paljugi muud moodi loodust. Kõigele sellele ei paista veel lõppu nii pea. Kõigel on kord elus lõpp ja ka samuti saavad otsa maavarad, metsad ja ka loodus hävib, kuid sellele ei mõtle taaskordselt keegi, et tulevikus, neid enam nii eksisteerida ei pruugigi. Kogu see loodus mängib meie elus
Peatage maailm, ma tahan maha minna! Elus on palju asju, millele on vahel raske vastata . Tekib lugematuil hulgal ksimusi , mille vastuseid me tahaks teada . Miks me anname alati alla, enne kui raskeks lheb ? Miks me tahame alati pgenda, selle asmel, et leida mni uus tee ? Tnapeval on elutemop vga kiire , inimesed ei tule enam oma asjadega ise toime . Tihti meldakse, et enam ei jaksa ja tahetakse alla anda vi siis sdistatakse teisi enda probleemides, selle asemel,et otsinda endas les vead ja nendest ppida . Eksimine on ju inimlik ,sest mitte keegi meist ei ole ideaalne . Me elame vaid korra ja mingil mral me ise kujundame enda elu , milleks siis seda aega kulutada probleemidele , stressile ja masendusele?
suhtlusvahendina. Igal inimesel on erinev arusaam keelest, sõnadest või lausetest, mida mõjutab sotsiaalne keskkond. Tihti satume igapäevaelus olukordadesse, kus me mõistame asju teistest erinevalt. Raamatute mõttest saavad inimesed aru neile vajalikul moel. Kõigil ei ole sama arvamus, näiteks raamatu sisu mõttest või tähendusest. Me loeme tekstist välja täpselt seda, mida me tahame ja mis meile hetkel tähtis on. Võin tuua näite omast kogemusest. Õpetaja andis meile ülesandeks läbi lugeda raamat „Väike prints“ ning kirjutada meil oma arvamus raamatu mõttest. Oma üllatuseks sain õpetaja käest tagasi oma töö märkega, et olin raamatust valesti aru saanud. Kuidas sai tekkida erinev arvamus raamatu sisust, kuigi nii mina, kui õpetaja olime lugenud ühte ja sama raamatut? Usun et üks põhjustest võis peituda keele mitmetimõistetavuses.
,,Eeskujud õpetavad" Eeskujud on isikud, kelle saavutused või mõtted inimestele korda lähevad. Nad võivad innustada võõraid inimesi nii, et nad ise ei teagi ning igal inimesel on keegi, kes on talle eeskuju. Kõige rohkem mõjutavad meid just meie perekond ja lähedased kellega me puutume kokku pea igapäev. Eeskujudest lähtudes me saame aru, mida me tegelikult tahame oma elus saavutada ja kuhu tahame jõuda, sest just nemad annavad meile jõudu, tõukeid ning mõjutavad meie valikuid. Tuntumad ja paljudele eeskujuks on staarid. Üks levinuim arvamus on see, et staarid elavad luksuslikult, laristavad oma raha kus tahavad ja kuhu ning neile on tähtis meedia tähelepanu ning paljud nende fännid soovivad olla nende moodi, nad tahavad samamoodi luksuslikult elada ning lubada endale kõike, selleks nad näiteks võtavad krediidilaenu, sms
Poliitika ja eetika Eetika vastu on tekkimas üha rohkem huvi. Arvatakse, et sõnu ,,poliitika" ja ,,eetika" ei saa väga ühes lauses kasutada. Miks nii ja miks on eetika tähtis? Enne, kui me saame sellele küsimusele vastata, peame endilt küsima, missuguses ühiskonnas me tahame elada, oma lapsi üles kasvatada ja millist ühiskonda neile pärandada. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus õiglus ja ausus valitseb, kus me oleme solidaarsed ja hoolime üksteisest ning tunneme lojaalsust ühiskonnaga ja usaldame ühiskonna poliitilist juhtkonda? Või teiste sõnadega: ühiskonnas, mis on kooskõlas meie väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas
Euroopa rahvaste seas on palju väikerahvaid , sealhulgas ka Eesti rahvas .Me oleme uhked , et saame oma riigile kindlad olla . Me seisame kindlalt oma sõprade kõrval ja liigume julgelt edasi tuleviku poole . Eestlased , keda hästi ei tunta ning sageli arvatakse, et kõik , mis eestist pärit on ebakvaliteetne .Elame küll väikse maa peal , kuid rahvas on visa, kes on kolme saja aasta pärast jõudsasti endasi arenenud . Väike rahvas hoiab alati kokku , nii ka eestlased . Meie tahame , et meie kultuur , keel ja kombed säiliksid ning oleksime meeles ka tuhandete aastapärast ja meist räägitakse kui väikerahvas tuleviku Euroopas. Sageli arvatakse , et Eesti on osa Venemaast ,mille võimu all olime me väga pikka aega , kuid enam see pole nii. Meie eestlased oleme nüüd suveräännsed ja osa tuleviku Euroopast. Saame ise teha sammud ja olla enda maal ise peremeheks . Oleme seda teinud juba viimaste aastakümnete jooksul . Üks
lase nautida tavaelu. Pääsuteed ja lahendust sellele ei tohiks otsida mitte alkoholist, inimeste eemale peletamisest ning isegi õnne leidmine ei aita sellisel juhul kaasa. Ainus, mis teeb head, on oma sisemise olemustunde ja meelerahu leidmine. Selle sisemise tungi avastamine, mis paneb meid eksimatult saavutama, seda mida päriselt ihkame. Pole midagi muud rahuldustpakkuvat, kui tunda end vabana, enesekindlana, teades, kes me oleme, mida tahame ja kuhu tahame tulla ning minna. Saavutamaks tõelise rahulolu ja nautida elu, on midagi, mida soovivad kõik, kuid vähesed saavad. Keskendudes aga oma õigele missioonile ja tungi leidmisele, poleks see üldse käega raskesti katsutav. Nii nagu ei ole halba ilma heata, ei ole ka õnne ilma õnnetuseta. Just need olukorrad, kui elus tundub kõik kohutav ja väljapääsematu, peame me end kokku võtma ja oma sisemise stepihundiga võitlema. Ei tohi minna kergema vastupanu teed ja lasta halval võita, vaid
Süüa tuleb mitmekesisemalt, peame jälgima, et menüüs oleksid ainult toitainerikkad, aga samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Pildi peal on ka näidatud, et kõige rohkem peame sööma puu- ja juurvilju. Teise suurema osa moodustab kartul, pasta, riis ning teraviljatooted. Suuruselt kolmanda alla kuuluvad piimatooted, millele järgneb selline osa, kus on liha, kala, oad jms. Ning kõige vähem peaksime sööma igasugu snäkke ja jooke. Kui tahame elada tervisliku eluviisi järgi, peame teadma oma vererõhku. Kõrge vererõhk on kõige suurem südameveresoonkonna haiguste riskifaktor, mille teguriks on vanus ja sugu, sest mida eakam inimene, seda suurem on risk. Põhjustada võivad ka pärilikud tegurid ehk kelle suguvõsas on esinenud kõrgvererõhutõbe, seda suurem on risk ka haigestuda. Lisaks võivad põhjustada vererõhku ka vale toitumine, liigne kehakaal ning stress. Pildil on näidatud, et normaalne vererõhk on 120/82-le.
Iga asi, mille kätte võtame või sündmus, mida kogeme ja esitame, see on ja peabki olema narratiiv, lugu. Millest see meile räägib? Millised on märgid? Lugu koosneb märkidest (sümbolitest, kujunditest, tähendustest jne) ja meie ülesanne on anda oma publikule neist märkidest teatud seosed ning see ongi see lugu. Kui paneme erinevad märgid kõrvuti ja oleme erinevad märgid seostanud siis see ongi narratiiv, ehk lugu. Kui hakkame lugu rääkima, siis meie esitame omada märgid ja tahame rääkida oma lugu. Aga vastuvõtja või see, kellele me tahame lugu rääkida, võib hoopis teisiti aru saada. On vähe tõenäoline, et ta saab aru täpselt nii, nagu meie oleme mõelnud. Ka teatrietenduses ja filmide ja raamatute puhul autorid loevad huviga, mida kriitikud arvavad, sest nad ei ole sageli selle peale tulnudki, mida teised võivad arvata piltidest, muusikast või tekstidest, mida nad on loonud. Meie
annaabi.ee 
