VÄIKELINN CHICAGO? Kirsten Boie Ühel ööl Niklas avastas, et ta küülik Reks on kadunud. Terve pere- isa Thomas, ema Karin ja õde Svenja ja vend Niklas- otsid küülikut taga. Järsku kuulsid nad midagi õues, keegi oli nende garaazi juures. Thomas läks välja rääkima ja kui Niklas õue vaatas tundis ta poisi ära, see oli Jannis, ta oli eksinud. Kevadvaheaeg sai läbi. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, Niklas proovis temaga tuttavaks saada ja sõbrustada, aga Karl oli ülbe ja kalk. Karl pidi Niklase kõrval istuma hakkama. Neile anti ühes tunnis ühine kodutöö ja kuna Karl elas Niklase ligidal, siis läks Karl Niklase juurde kodutööd tegema. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Kui Karl varsti ära läks, märkas Niklas, et CD oli kadunud. Ta uskus, et Karl oli selle endale võtnud. Järgmisel päeval mõtles Niklas, et Jannis oli tema küüliku lahti lasknud. ...
Ebatolerantsus Anete Samelselg Anna-Mari Ainjärv Karin Köösel Elo Vagur Mis on ebatolerantsus? Ebatolerantsus ehk mittesallivus on üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes seda usku ja kristlasi omaks ei võta ja neid ei austa. Arvatakse, et inimesed usuvad väljamõeldut ja raiskavad
Tee näiteks plaan, et enne kui hakkad töölt koju minema, peab pudel tühi olema. Kontoris on pudelit mugav laual hoida ja sealt aeg-ajalt juua. Ära mine koju enne, kui pudel on tühi! · Hommikul söö kõht täis. Kui sul pole aega, võta endale see aeg! Söö kõike tervislikku: jogurtit, täisteraröstsaia, müslit, kaerahelbeputru, puuvilju või muna. Kui oled hommikul kõhu täis söönud, ei tahagi sa enne järgmist söögikorda midagi näkitseda. · Ükskõik kui kiire sul ka pole, ükskõik kui hiljaks sa ka ei kipu jääma -- ära iialgi jäta päeva tähtsaimat söögikorda vahele. Kanna igaks juhuks kaasas tervislikku näksimist, kui kõht peaks ikkagi valel ajal tühjaks minema. Pähklid, rosinad, viinamarjad, porgandid, seller, päevalilleseemned, õun või isegi krabipulgad -- need peaksid andma sulle pisikese energiasüsti ja need teevad ka nahaga imet.
uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi – sedasama katuselkäiku, ujumist jne. Teoses on huvitav tähele panna, et kirjanik Eno Raua isa nimi oli Mart ning õde on Anu Raud – samu nimesid kannavad ka raamatu peategelased.
peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel, peab kummardama kulla eel -- peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei taha, ei tahagi ta! Vaid külmalt elugi pakub ka -- tal enesel katsutaks` meeldida! Ja jääb ta nüüdki veel muutmata. Sa Tulid Juhan Liiv Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis . Su üle oli kui päike Kui päike kiiresid täis Sa tulid tuppa ja valgust Ja selgust sai tuba täis. Su üle heljus kui muusik su komme -- valgust täis. Nii tulid tuppa ja valgust
Sissejuhatus Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust. Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta? Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse.
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud? Antud arutluses arutlen kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud või ei ole. Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides. Inimeste haridustaseja tervis on hea, tööpotensaal ja ühis...
vastu hakkab. Naabrimeest kemplemine on kui ainuke püsiv asi Vargamäel ja ükskõik kui palju Andres ei püüaks tülisid ära hoida ehitades eraldi teid ja tugevaid aedu, leiab Pearu ikka põhjuse Mäega tülitsemiseks. Jussil, Andrese sulasel, pole ka Vargamäel kerge põli. Kurdab tihti, kuidas peremees tööga tapab, kuid ometi jääb teiseks aastaks ka pärast esialgse tüdruku Mai lahkumist. Mai asemele asub Mari, rõõmsameelne ja lõbus ning Juss ei tahagi enam ära minna. Mari aina narrib Jussi ning poiss ei mõista, miks ta seda teeb ja oma kanguse tõestamiseks lubab kõige laiemast kohast üle jõe ujuda. Tagasi ujudes peaaegu upub ning peremees päästab ta. Mari lõõbib ikkagi edasi, kuni Juss kord enda poomist üritab. Mari jätab sellega norimise ning tunnistab, et kui Juss teda tahab, siis võib pulmad teha küll. Pulmaplaanidest esialgu ei räägita ja Juss kannab nöörigi pükstel edasi
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Tänapäeva noored tahavad saada kuulsaks, teha karjääri, saada rikkaks. Kui vanasti inimesed mõtlesid rohkem pere peale, et nii kui täisealiseks olen saanud, loon pere, siis tänapäeva noored nii ei mõtle.Nad mõtlevad et pere loomiseks on aega. Ennem tuleb saada rikkaks, saada hea töökoht, et kuidagi peret üleval pidada.Paljud ei tahagi pere luua.Kujutavad omale ette kuidas nad aastate pärast uudistes ja ajakirjades ning ajalehtedes on kas kuulsa juristi, firmajuhi või näitlejana. Ükskõik kellena, peaasi et kuulus.Paljud tahavad seda, kuid ei tee sellejaoks midagi. Noored arvavad et ehk kunagi tuleb see kõik iseenesest.Samas paljud õpivad noorest peast palju, üritavad teha kõik, et täiskasvanuna saada seda, mida tahavad.Kui Sa arvad, et pead iga hinna eest olema edukas, võib see kaasa tuua närvilisuse,
toimuvate olukordadega. Lugeda on seda võimalik ajalehtedest või küsida ise inimestelt. Arvutis on lihtne kasutada erinevaid funktsioone ja võimalusi. Näiteks kiiremas korras saab kalkulaatoris arvutada ning paintis pildi joonistada. See kõik on lihtne ja kättesaadav kõigile. Info liigub infovahendusel väga kiiresti ning on mugav. Koos plussidega tulevad ka miinused. Arvuti on väga hea abiline, kuid võib muutuda ka ajaraiskajaks. Inimesed võivad sattuda sõltuvusse sellest ja ei tahagi teha enam midagi muud, kuna nii palju võimalusi on. Mõned leiavad ajaraiskajaks arvutimängud. Miinuseks on ka see, et tahaplaanile jääb noortel koolitöö ja õpiedukus langeb. Arvutit õigesti kasutades võib olla see väga hea abivahend ja meelelahutaja, kuid igal asjal on piirid. Tuleks vältida sõltuvusse jäämist, mis võib rikkuda tuleviku. Raalis on igale inimesele midagi meelepärast, lihtsalt tuleb leida see õige tegevus.
Tegelikult ei eksisteerigi piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Igaüks on omamoodi eriline, omagu ta siis raha nagu raba või olgu paljas kui püksinööp. Tõsiasi on see, et me kõik oleme läbi pidanud elama tõuse ja mõõne, nii rikkamaid kui ka vaesemaid, halbu ning häid aegu. Siiski tundub see kõik sageli nagu kassihiiremäng, kus vaesem ja nõrgem ringist välja tõugatakse. Samas on *Suurem osaat inimesed ikkagi nii lühinägelikud , et nad ei oska ja ei tahagi piiridest väljapoole vaadata ning siis jääbki arusaam , et vaestel pole võimalustki midagi saavutada ja kõik see on pöördunud ainult rikaste kätte.
Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohutuid emotsionaalseid muutusi. Sünnitus tähendab ka suuri hormonaalseid muutusi. Pärast sünnitust toimuvad ema
suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt -Süzee: Sipsik on riidest nukk, kelle Mart õmbles oma õele Anule sünnipäevaks. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates olid Anu ja Sipsik lahutamatud. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", n-ö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid paneks ta mõnda tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi sedasama katuselkäiku, ujumist jne. -Peategelased: Anu, Mart ja Sipsik, Kõrvaltegelased: herilased, vanaema, taksojuht, tihased -Põhiteema: Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja
praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud. Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igalt poolt saada ja paljud pakuvad ka neid pidudel. Narkootikumid oleks mind juba ammu põhja viinud ja ma poleks saanud koolis käia ega ka korralikku töökohta saada. Muidugi poleks mul siis ka tulevikus korralikku perekonda või poleks seda üldse. Kui oleks siis me oleks väga vaesed ja elaks kuskil ,,totaalses prügikastis". Muidugi ma sureks ka väga noorelt, sest narkomaanid vist ei ela
,,Inimene on oma tegude summa.’’ (Jean-Paul Sartre) Inimesed seisavad silmitsi otsuste langetamisega iga päev. On küsimusi, millele on kerge vastust leida, kuid on ka selliseid, mis panevad endas kahtlema ning pikemalt järele mõtlema. Kuidas siis teada, milline valik on tähtsam ja milline vähem tähtis ning mille järgi saaks otsustada, kas tühipelgast mõttest peaks saama tegu? Mina jagaksin inimesed kaheks. On need, kes ei suuda ja ei tahagi ise ühtegi valikut teha, ning need, kes arvavad, et teavad kõike ning teevad alati õige valiku. Mõlema poole puhul tuleb valik alati langetada ning ei saa ettekäändeks tuua, et inimesel pole valikut, sest alati on mõni alternatiiv tegutsemiseks. Lisaks võib kartusi tekitada vastutuse võtmine tagajärgede eest, mis võivad osutuda negatiivseteks. Jah, tõsi, ei saa ette näha tulevikku, kuid see pole piisav põhjus jätta tegutsemata, kuna sellisel
Võib päris kindlasti väita, et mitte ükski inimene siin universumis ei ole selline, kes ei puutuks kokku muusikaga. Kuid mis on muusika minu jaoks ning kuidas puutun mina muusikaga oma igapäeva elus kokku? Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks siin maailmas võimatu elada. Muusikat kuulates laekub minusse nagu mingi energia, mis mu täis laeb. Muusikat meeldib mulle kuulata vastavalt tujule, kuid mõnikord on lausa selline tuju, et kohe ei tahagi muusikat kuulata. Kuid kas siis ongi nii, et minu päev möödub ilma muusikata? Kohe kindlasti mitte. Minu jaoks on ka linnulaul muusika. Hommikul kooli kõndides jääb tihti kõrva mõni puuoksal istuv linnuke, kes oma noka vahelt midagi lõõritab. Ma ei tea, kas kõik sellest muusikat välja loevad, aga mina küll. Olen muusikaga seotud ka läbi oma bändi. See on hobiks olnud juba meil umbes 4 aastat, millest ühe aasta olime isehakkajad, kes pillidest ja nootidest ei teadnud mitte
koos Sinuga. Mida ma küll teeksin kui mul poleks Sind? Kui mul poleks seda imelist inimest kes mind armastab ja austab. Ma teeks kõike, et Sind vaid õnnelikuna näha. Ma olen alati olemas ja toeks kui Sul on raske mu kallis. Kui mul pole muud pakkuda siis ma pakun Sulle oma soojust ja õrnust, lootes, et sellest piisab Sinusugusele imelisele inimesele. Sa oled ainus keda ma vajan, Sinu nimel olen valmis andma kõik oma hinge tagant. Ma ei saa ega tahagi hakkama saada ilma Sinuta. Tänu Sinule paistab mu igas päevas päike, isegi talvel ja isegi kõige kurvemal päeval piisab vaid Sinule mõtlemisest ja mu päev on päästetud. Sinuga koos olles pole muud vajagi, terve maailm meie ümber on justkui kadunud, oleme ainult mina ja Sina. Sina oled see kes lööb mu südame rütmist välja tekitades külmavärinaid. Sinule mõeldes tungib alati pisar silma, kuna Sinust ilma jäämis hirm on nii meeletu. Peas kummitavad vaid küsimused,
ega õigusi. Praeguses ühiskonnas tuleb eelnevalt mainitud olukordi õnneks vähem ette ning inimeste põhilised õigused ja kohustused on sätestatud seadusandlikult. Tänapäeva tolerantses keskkonnas jääb võimutsemine sageli kooli- ja koduseinte vahele. Kahjuks peame tihti kuulma ja lugema koolikiusamistest, -tulistamistest ning vägivallast kodudes, kus üks pereliige tõstab käe oma kaaslase ja laste vastu. Tihti me ei näe või ei tahagi neid olukordi näha. Neid mitte märgata on mugavam, kui probleemidele otsa vaadata ja neile lahendust leida. Et mõista väikeste probleeme, peab iga suur suutma end panna väikse olukorda. Ajad muutuvad ja kunagi ei saa välistada olukorda, kus suurest saab homme ootamatult väike. Olles teiste vastu ülbe ja ülekohtune, ei saa vajaduse tekkides loota teiste poolt mõistmist ning abi. Olla suur see ei tähenda vaid jõukust ja rikkust, rammu või tuntud nime
Ei ole vaja kodumaalt ära kolida, et olla õnnelik. Tuleb lihtsalt väärtustama õppida seda, mis on antud. Ene Ergma on öelnud, et "Eesti vajab igaühte meist, nagu meie vajame oma riiki." ja täpselt nii see ongi. Neid, kes lähevad Soome paremat palka teenima või Austraaliasse paremat elu otsima, on palju ja kui nii edasi läheb, siis jääb meie Eesti täitsa tühjaks, aga sellel ei või lasta juhtuda. Peame oma riigi muutma selliseks, kust ükski eestlane ei tahagi päriselt ära minna, sest siin on hea olla ja see on ikkagi meie kodu. Riigi sünnipäeva puhul võiksime me kõik mõelda sellele, kui oluline on väärtustada oma riiki ja kodumaad, sest kohati jääb mulje, et me ei tee seda piisavalt. Igaüks meist peaks vaatama hetkeks endasse ja mõtlema, kas tema on uhkusega eestlane ja kui palju teeb tema selleks, et tulevikus elaksime me veel paremas Eestis. See on meie igaühe ülesanne - mõelda Eesti tulevikule.
“ „Tühised leetrid,“ kordas tuul Omad täpid ja võõrad täpid, võõrad täpid ja omad täpid – Kõik olid nahal läbisegi, Tihni-Tähni heameelest kilkas, Tihni-Tähnile muret tegid. tukkuvat krokodilli pilkas: „Kuu teab, tuul teab, Seal, kus voolas lualaba, oled puupea, elas doktor Krokodill. mitte tuhkagi sa ei tea. Lualabas oli saba, Ma ei tahagi sellist arsti, ise kaldamudas magas arstimata saan terveks varsti.“ kallakil ja küllakil. Tihni-Tähni läks jõe äärde – Allikas: Heljo Mänd „Sallipall“ ehk saab arsti käest mõne määrde. Valiku põhjendus: Saab rääkida erinevatest haigustest ja arsti juures käimisest. Doktor muda alt välja puges, Mille üle lastega arutleda: Teemasse võib Haigust uuris ja täppe luges
On aeg, Minu aeg . Alati, kui keegi abi vajab, ma lähen aitan teda, isegi kui see minu heaolu häirib. Ma jätan ennast alati tahaplaanile. Kõigepealt mõtlen ikka teistele, ja alles siis, kui teistega kõik korras, vaatan kuidas mu endaga on. Ma ei ole egoist, mai tahagi olla, see on minu arust vastik iseloomu tunnus, arvatakse endast alati kõige paremat, mõeldakse ainult iseenda heaolule, ei arvestata üldse teistega, mõndade arust on see enesekindlus, minu arust mitte. See on haigus, kasutad teisi ära, et endal hea oleks . Sellepärast ma jätangi end end alati tahaplaanile, et mitte olla selle vastiku iseloomu tunnuse moodi ja ainult endast mõelda. Aga terve aasta otsa teisi aidata, endale mitte mõelda-see on väsitav. Ma ei
Tolle religiooni jumalaks oleks infoallikas, mida tarbija tõsimeeli olenemata allika usaldatavusest usub ja kummardab. Kahjuks tundubki mulle tänapäevane infoühiskond selline. Kõik peab olema kergelt ja kiirelt kättesaadav, samas kui kõik, mis sellisel viisil tuleb, kipub kahjuks ka täpselt sama moodi kaduma. Nii mõtiskledes jõuangi järeldusele, et olen ka ise mingil määral üks neist tarbijatest, kes saadud infoga midagi mõistlikku peale hakata ei oska ja ei tahagi. Kuid samas ei saa ma öelda, et mulle oleks tähtis kõike esimeste hulgas teada saada. Pean tunnistama, et ei tarbi meediat ja uudiseid mitte eesmärgiga saada tegelikku informatsiooni maailma kohta, vaid tihtipeale, et sisustada oma vaba aega meelelahutusega.
tähele kus keegi on ja sõber näiteks oksendab kuskil ning kuna keegi ei ole läheduses ega pööra tähelepanu võib ta enda oksesse ära uppuda. Lisaks sellele vahest purjus inimesed lähevad üksi uitama ja näiteks jäävad kuskile põõsasse magama ning öösel külmuvad surnuks. Alkoholist on väga kerge sõltuvusse jääda, näiteks raskel elu perioodil inimesed ei taha tihtipeale oma tunnetega tegeleda ning hakkavad alkoholi tarbima ning lõpuks nad enam ei tahagi reaalsuses olla, sest see on nende jaoks juba liiga kurnav olla oma päris tunnetega kontaktis. Kuid kõik see kahjustab nii su füüsilist kui vaimset tervist tohutult. Muidugi on olemas ka kultuurne alkoholi tarbimine, kuid kahjuks noorem põlvkond ei ole sellega ülemäära sina peal. Kahjuks just tänu selle oskuse puudulikusele juhtuvadki väga paljud pahandused ja arusaamatused noorte seas.
Igal inimesel on erinevad väärtushinnangud. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka elu põhiväärtusi. Ühe jaoks võib elu seisneda rahas, teise jaoks peres, kolmanda jaoks muusikas või isegi ilusas suures majas, kuhu ta plaanib oma kahe lapse, elukaaslase ja koeraga kolida. Mis siis ikkagi on elus põhiline? Kas see üldse on küsimus, millele on võimalik üheselt vastata? Mina ei ole kunagi ette kujutanud oma tulevikku kurva ja üksikuna. Ma ei tahagi mõelda kõigile nendele halbadele asjadele mis juhtuda võivad. Ma ei arva, et see, kui ma loodan parimat teeb mind naiivseks. Mina isiklikult usun, et materiaalsed väärtused on ajutised, need tulevad ja lähevad. Seni, kuni esmased vajadused on kindlalt rahuldatud on olulisim olla õnnelik. Ka see, mis inimesi õnnelikuks teha võiks on individuaalne. Üldjuhul on õnne allikaks kas koos armastatud inimestega aja veetmine , mõni eriline paik või lemmikhobiga tegelemine
2. Iseloomusta Maiat ja Aarnet ning nendevahelisi suhteid. Põhjenda tekstinäidetega. Maia on kartlik (rida 23). Ta kardab tulevikku ja tahab kindel olla, et Aarne teda ikka armastab (rida 30). Maial on madal enesehinnang (rida 14-18). Aarne on naiivne ja ei tea, mida elult tahta. Ta tahtis Maiat muuta ja ei osanud ning ka ei julgenud Maiale öelda, et mida ta elult otsib (rida 48-50; 90; 97-102). Maia ega Aarne ei tea, mida tulevik neile tuua võib. Tekst põhjal tundub, et Maia tegelikult ei tahagi seda suhet ning ka Aarne ei näe ennast koos temaga tulevikus. Ja selle pärast on õigustatud lõik tekstist: “Maia teadis juba, et mehed vastavad niisugusele küsimusele peaaegu alati jaatavalt. Isegi siis, kui nad enam ei armasta. Miks? Vahel selleks, et end seda uskuma sundida, vahel harjumusest, vahel kaastundest, vahel üksindusest. “ 3. Millest tuleneb pinge poisi ja tüdruku vahel? Põhjenda tekstinäidetega. Maia arvab, et ta ei ole piisavalt hea Aarne jaoks (rida 1-4). Maia oli
Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane
Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane
Nad ei lähe üldjuhul valima. Hiljem aga siiski kiruvad valitsevat erakonda. Ometi ei võta nad midagi ette, et olukorda parandada. Lihtsam on ju istuda oma künka otsas ning lasta teistel enda eest otsustada. Laiskus sunnib neid oma tuleviku teiste hooleks jätma. Mugavuse tõttu ei saagi me enamik eales teada, millised niiditõmbajad otsustavad meie käitumise ja meie väärtushinnangud, kelle nimel me tööd rügame ja kes meie tasu oma tasku paneb. Me ei oska, ei suuda või ei tahagi küsida neid küsimusi, mis tegelikult peaks meie jaoks olema olulised. Niimoodi usaldame me pimesi inimesi, kes on endale ise määranud otsustaja tiitli. On kaks võimalust sa kas elad ise oma elu, või elatakse seda sinu eest.
isegi ehk tusane, peitub tema südames ikkagi soojus, ühtehoidvus ja patriotism ehk armastus oma kodumaa vastu. Ent vahest tuleb ette hetki, kus tekib teatud põhjustel vimm oma kodumaa vastu. Olgu selleks kas uus maksupoliitika, mis inimeste rahakotile halvasti mõjub, halb ilm või hoopiski mõni muu asjaolu. Tihti räägitakse, et palju parem oleks hoopiski elada kuskil välismaal, kus on odavam toit, parem kliima jne. Olgugi, et paljud eestlased kolivadki välismaale elama ja ei tahagi hiljem kodumaale naasta, leidub ka neid, kes hiljem taipavad, et ega seal välismaal ka nüüd nii palju parem pole ja naasevad seepeale kodumaale- Eestisse tagasi. Sellest on tehtud dokumentaalfilme, kuidas meie rahvas ennast üheksakümnendate alguses Tallinna lauluväljakul niiöelda vabaks laulis võõra võimu alt. See annab selgelt aimu, et eestlane tahab olla tema ise ning jääda iseendaks nagu on sõnad Ivo Linna laulus “Eestlane olen ja eestlaseks jään”.
Esivanemad ning vanemad generatsioonid on aegunud, nad ei saa aru tänapäeva noortest ning tihtipeale mõistavad nad selle hukka, enne kui hakkavad lähemalt asja uurima. Nagu öeldakse, pole halba ilma heata ja ega see asi nüüd nii must-valge ei olegi . Pere on alati sulle toeks ja aitab hädast välja , aga hea kipub meelest ära minema . Minuealisel inimesel on ikka tavaks rohkem sõpradega koos olla või niisama oma toas aega veeta , kui oma pere lähedal olla. Ega tahagi kogu aeg samade inimeste seltsis olla, sest see lihtsalt tüütab ära. Samuti on mul isiklikult ja kindlasti ka paljudel teistel noortel vaja palju privaatsust . Vahepeal on tunne, et vanemad tungivalt liialt eraellu. Ei taha sugugi mitte kõike nendega jagada . Kõigil on saladusi ning mõnest lihtsalt ei taha rääkida. Ise olen leidnud, et mu tuba on koht , kus saan aega veeta üksi, puhata kooli draamast ja kõigist ning kõigest ebameeldivast puhkust . Seal saan
Eestis on hetkel sündimus 1000 elaniku kohta 10 inimest, kuid suremus on kolme võrra suurem. 1988- ndal aastal oli Eesti keskmine rahvaarv veel 1 561 900inimest, kuid praeguseks on see vähenenud umbes 200 000-nde inimese võrra. See on mõtlema panev arv, sest kui nii edasi läheb, siis pole varsti enam inimesi, kes meie rahvast edasi viiks. Loomulik on see, et inimesed on rohkem hakanud mõtlema oma tuleviku peale ning ei tee enam lapsi nii, nagu varem ning ma ei tahagi öelda, et see peaks nii olema, kuid rahvaarv ei vähene ainult sündide arvelt. Veel rohkem väheneb rahvaarv surmade pealt. Inimesed surevad nooremana ära, sest enam ei osata oma tervist hoida. Tavalise inimese praegune mõtlemine on, et kui ma jään haigeks siis ma ostan rohtu. See ei ole vale mõtlemine, kuid täiesti õige pole see samuti. Näiteks kui avastad, et sul on pidevast kiirtoidu söömisest, või suitsetamisest vähk tekkinud ei saa minna apteeki ja küsida selle vastu rohtu
Uusajal muudeti seadused leebemaks aga meie praeguses mõistes jäi naiste olukord siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis. Naised on neis riikides siiani "kaup" ja naised ei oska ega tahagi muudmoodi elada. Ka turistina rännates tuleb pidevalt arvestada erinevate riikide kommete ja seadustega.Hoobilt muutub tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas kasvanud naise roll kui ta saabub teise riiki, kus valitseb arhailine riigikord.Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta
Inimesi on mitmesuguseid, on inimesed kelle eesmärk on oma elus saavutada palju, saada kuulsaks millegagi, mida on oma kätega tehtud. Paljud inimesed vajavad tähelepanu, ning on ka inimesi kellele ei meeldi tähelepanu, kes tahavad elada nii nagu nad elavad ja ei taha muuta selles midagi. Mõned inimesed on väga aktiivsed ja täis tahet midagi teha, ning millegagi hakkama saada. Paljud inimesed on sellised, et neil on head mõtted, kuid nad ei jõua kunagi tegudeni ja nad ei tahagi seda teha. Neile meeldib lihtsalt mõelda ja oma mõtteid teistega jagada. Riike on meie maailmas mitmeid, ning igas riigis on oma tavad ja kord. Ka igas riigis elavad erineva mõtteviisiga inimesed, ja täis tahet oma riiki paremaks muuta, ning ennast riigis maksma panna. Kõik inimesed soovivad oma riiki paremaks muuta, et nende riik oleks kõige suurem ja rikkam ja edukam. Aga just ainult inimesed saavad oma riigi just selliseks kujundada, nagu nad seda ise tahavad.
Nüüd enam pole väljapääsu teid - Siis kainestust tõi karmilt jahe eha. ( 1, lk. 47) M: Päevadest nii lennulistest kahju õhtul sel Kuldkrookus täna peenral naeratas ju - Päev oli täis neid armsaid väikseid asju ja elusüle tulvil andidest. ( 2, 3; lk. 72) N: Ei lahkuks veel, kui oleks meie teha: ma sinu naine olen, sinu neid. Muust võõrutanud meid teineteise leid: muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. ( 2, lk. 47) Kasutatud kirjandus: 1. Under, Marie 2006. Lauluga ristitud. Kirjastus Tänapäev.
illusiooni, teisel juhul osaleb reaalses, elusas protsessis. Ühel juhul on kaitstud nii vaataja kui ka filminäitleja, teisel pole keegi õieti millegi eest kaitstud. Film jookseb edasi ka ilma ühegi vaatajata, teatris aga ilma ühegi vaatajata üldiselt etendusi ei anta. Filmivaatamine on ühesuunaline kommunikatsioon, teatrietendus kahesuunaline. On inimesi, kellele üldse teater ei meeldi. Nad kohe ei saa istutud nii kaua ühe koha peal pimedas saalis, ei saa süvenetud, ei saa aru, ei tahagi aru saada. Ega teater polegi vist kõigile kui oleks, siis ta poleks ju teater, siis ta oleks Hollywood. Teatrikunsti vaatamine on nagu greibi söömine sellele peab keskenduma, enne kui võib teda nautida. Ta on päris ja ei ole ka, ta on otsene ja ei ole ka. Nagu mõru greip on hea maitsega ja ei ole ka. Ise tuleb see õige värav üles leida, kust sisse saab. Miks teater mõjub sügavamalt kui film? Üks asi on see, et kogu lugu, mis jutustatakse, toimub
Lisaks tundides käsitletud teemadele, käivad tihtipeale koolides poliitikud end tutvustamas ja valimislubadustest rääkimas. Valimispropagandat on aga tihti nii palju, et osa noori võib juba enne valimisi neist tüdineda, sest reklaami on lihtsalt liiga palju. Vahel ei soovita süveneda poliitikasse ka sellepärast, et see teema tundub liiga raske. Kuna noorte jaoks on poliitika uus teema, siis nii mõnigi võib tunda end aga survestatuna valimispropagandast ning ei tahagi teemasse süüvida. Seega on arukas poliitika tutvustamist noortele alustada rahulikult, et uus teema neid üle ei koormaks. Valimised peaksid olema noorte jaoks võimalus, mitte kohustus. Poliitika tutvustamine noortele varases eas loob võimaluse otsustada, kas ja kuidas soovitakse end tulevikus poliitikaga siduda. Samuti on neil võimalus neil end tundma õppida. Valimisi ei tohiks aga peale suruda Inimestele, keda poliitika ei huvita. Vahel võib mõnel noorel huvi poliitika vastu
Vanemad mõistavad lapsi Kõikjal meie ümber on noored, kellel on mured. Näiteks on sõbrannad tülis, koolis on pahandused, saadi koos sõpradega millegi halvaga hakkama. Või siis pisemad mured nagu näiteks: mis värvi juuksed värvida, milliseid pükse osta , millist filmi vaatama minna? Põhjus, miks teismelised muredest vanematele ei räägi, on see, et nad arvavad, et vanemad lihtsalt ei saa neist aru, ei tahagi saada. Laste meelest on vanemad nii vanamoodsad, et nendelt nõu küsides saavad nad ainult totakaid vastuseid ja süüdistused nende pihta. Kuidas sa ikka emale räägid, et vaidlesid parima sõbrannaga ta poisi üle ja nüüd olete tülis? Kindel see, et ta hakkab selle mõttetu vaidluse pärast riidlema ja paneb su teo üle järele mõtlema või koguni koduaresti. Või kui koolis on pahandused, siis miks nad küll aru ei taha saada, et sina ei olnud milleski süüdi, õpetaja lihtsalt
nad on tegelikult väga hoolivad inimesed. Aitavad alati, kui vaja. See on küll üllatav, kui üleolev inimene juhtub olema hoopiski heasüdamlik. See tähendab et inimesed on täis saladusi. Nad hoivavad oma tõelist palet õige ajani ning näitavad seda just siis, kui õige aeg on. Aga vahest on jama, kui liiga hilja oma head külge näidatakse, sest kui esmamulje võib halb jääda, siis võibolla inimene ei tahagi selle inimesega enam suhelda ning lõpetab suhtlemise ja ei saagi teada, kui hea inimene ta tegelikult oli. Sellepärast peabki inimesi kiiresti tundma õppima. Et oleks teada, kes su sõber tegelikult on. Inimene hoiab endas igasuguseid saladusi enda kohta. Ükskõik kui palju emotsioone või tegusi näidata, on inimene ikka saladus.
pakkuda teisel pool ekraani istuvale publikule ükskõik, millist informatsiooni, ükskõik, mille kohta. Säärane vabadus on hakanud tõsiselt kahjustama informatsiooni kavaliteeti. Iga päev võime lugeda, kas internetist või leheputkade vitriinidelt, kuidas Liis Lass on leidnud uue mehe või kuidas Michael Michigani osariigist on vahetanud sugu. Kuid just sellised pealkirjad on need, mis masse intrigeerivad ja inimesed ei oska ega ka tahagi süveneda sellese, kas nendel väidetel ka tõepõhja all on. Infoühiskonna tulek on meeletult kasvatanud müra ja kasutu informatsiooni paljundamise ja levitamise võimalusi. Tänapäeval pööratakse tähelepanu üksnes informatsiooni levile, selle üleüldisele kättesaadavusele ja kiirusele. Silmas ei peeta mitte informatsiooni sisu, vaid selle leviulatust ja hõlpsust. Kui võtta ühtekokku kõik telekommunikatsiooni vormid, mida üks tänane inimene saab kasutada, siis domineerib
Koti kaotus Ühel oktoobri sügishommikul ärkas üks 21-aastane noor naine nimega Maarja tavalisest ajast natuke varem üles, kuna talle helistas tema 6-aastane vennapoeg. Ta palus oma tädil tuua talle poest kruvikeeraja, liimi ja käärid. Poiss ütles, et ta tahaks enda puldiautot parandada, kuid liim oli otsas, käärid olid nürid ja kruvikeeraja kadunud. Maarja vastas poisile, et ta sööb enne ja käib poes. Maarja sõi paar võileiba, seejärel pesi ta hambad, pakkis asjad ning asus teele. Maarja sõitis oma punase Seatiga poodi. Kui ta oli ostnud suure liimi, teravad käärid ja väikese kruvikeeraja sammus ta kassa poole. Kui oli tema kord maksta, avastas ta, et on rahakoti koju jätnud. Maarja palus neid asju tema jaoks hoida kuni ta tagasi tuleb. Ta sõitis tagasi koju ja hakkas rahakotti otsima. Ta leidis selle arvuti monitori kõrvalt ning pani selle kotti. Ta sõitis tagasi ostukeskus...
Vorsti asemel sööme sinki. Vali õige variant, põhjenda oma vastust 1. Kui tarbijad ootavad suhkru hinna tõusu, siis suhkru nõudlus suureneb, kuna inimesed arvavad et hind kallineb veelgi või toodet ei jätku ja siis peab palju ostma suhkrut kokku ja inimesed teevad ka moose, kuhu läheb palju suhkrut. 2. Kui suhkru tarbijate arv väheneb, siis suhkru nõudlus väheneb, kuna inimesed ei osta enam suhrut, sest nende jaoks on äkki juba hind liiga kallis ja nad ei tahagi enam suhkrut. 3. Kui suhkruasendajate hind oluliselt alaneb, siis suhkru nõudlus väheneb,kuna inimesed hakkavad kasutama suhkruasendajat suhkru asemel. 4. Kui teaduslikult tõestatakse suhkru kahjulik mõju inimorganismile, siis suhkru nõudlus väheneb, sest inimesed saavad aru mida suhkur teeb inimorganismile ja nad ei taha enam nii palju suhkrut kasutada. 5. Kui saabub suvine hoidiste tegemise aeg, siis suhkru nõudlus suureneb, kuna inimestel
,,Palat nr. 6" . Selles novellis on vaatluse all aktiivse ja passivse eluhoiaku probleem, argukurjuse vastu võitlemise mõttekus ja mõttetus. Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust, et Ragin on hulluks läinud ja saavutab lõpuks tema paigutamise palatisse
Mida vähem Julien Mathildele tähelepanu pöörab ja huvi tema vastu näitab, seda rohkem Mathilde teda tahab ja vastupidi. Lõpuks jääb Mathilde rasedaks. Julienile tuleb proua de Renalilt kiri, mis pole tegelikult tema kirjutatud. Peale kirja lugemist sõidab Julien pealinna ning tulistab kirkus kaks korda proua de Renali, mille tagajärjel Julien vahistatakse ning kohtus määratakse talle karistuseks surmanuhtlus. Lõpuks ei tahagi Julien kohtuotsuse muutmist, sest ta lepib oma saatusega. Julien on leppinud oma olevikuga. Ta on lahti öelnud oma kõrgetest ideaalidest, elamisest tulevikus ja see paneb kogu maailma paistma teistmoodi. Julien sureb rahus. Ainult tugev isiksus suudab lahti öelda sellest kõigest, mis on olnud talle kinnisideeks, leppida oma saatusega ning jääda selle juures täiesti rahulikuks. Julien suutis seda, sest ta on tugev isiksus .. Tugevam kui tema isa ja vennad.
igal võimalikul moel mööda hiilida, otsides internetist kokkuvõtteid, lastes kellelgi teisel neid lugeda või küsides kokkuvõtteid oma kaasõpilastelt. Siiski peaks iga õpilane ise oma soovituslikku kirjandust lugema, sest raamatutest on palju kasu. Soovitusliku koolikirjanduse nimekirju hakatakse jagama õpilastele juba algklassides, mis paljude õpilaste arust on igav ja mõttetu ajaraiskamine. Kahjuks arvavad ka paljud lapsevanemad sama, mistõttu nende lapsed ei tahagi raamatuid lugeda, sest vanemate eeskuju on ka siin oluline. Kahjuks jääb lastel, kes raamatuid ei loe, palju avastamata, sest ka noorukieas ei hooli nad raamatutest ja palju elutarkusi jääb avastamata. Olles ise juba lapsest peale raamatuid lugenud, olen avastanud enda jaoks paljutki. Esimestes klassides loetud ,, Pätu'' ja ,, Sööbik ja pisik'' arendasid juba varases eas fantaasiat, kujutledes, millised raamatukangelased olla võivad ja elada nende seiklustele kaasa
Paljudes tänapäeva peredes on suurteks probleemideks lahutavad vanemad, peretülid või siis laste puhul sassis suhted sõpradega või teisalt üldse ilma igasuguse sõprade toetuseta elamine. Iga ühe elus on olnud hetki kui asjad on täiesti valesti ning on tunne, et millegagi pole võimalik hakkama saada. Kuhu siis abi saamiseks pöörduda? Paljud vastaksid sellele, et mine räägi vanematega või pöördu psühholoogi poole. Ilmselgelt pole kõigil selleks julgust ja võib-olla mõni ei tahagi oma muredest vanematele rääkida, sest probleemid ongi just nendega. Probleemi lahendamiseks peaks võtma kõigepealt aja maha, peaks iseendale selgeks tegema, mis oleks sinu jaoks lahendus, kui enda mõistus ei võta siis peaks abi küsima sõpradelt, kui neid ei ole siis peaks hakkama mõtlema, miks neid ei ole. Me kõik teame või arvame teadvat, mille pärast kurbus meie mõistuse üle võimust võtab. Vahel on selle põhjused väga selged. Kui kallim jätab
tekitab paljudele võimaluse olla ,,kangelane" olla keegi kes neist päris elus ei pruugi saada. Neil tekkib võimalus samastuda mängu tegelas kujuga. Ja paljudel võib tekkida ka mängimisest sõltvus. Parimad mängud mis toovad hetkel palju kasumeid nende tootjatele on tehtud tõetruult ja reaalseks. Nende mängude teema ja jooksev lugu on kaasa haarav, nagu mõni Agatha Christie raamat. Inimesed ostavad mängu, mängivad ja pärast mitme tunnilist mängimist võib tekkida tahe, et ei tahagi enam lõpetada. Tekkib sõltuvus, kuna päris elus sellist adrenaliini laksu tavaliselt ei saa. Pidevalt näeme telekast filme. Filmid pakkuvad meile sammuti elamust. Võimalust elada sisse filmi ja järjekordselt samastuda filmi pea tegelasega, elada läbi tema tunded. Tänu nendele filmidele on meie kõigi igapäevane elu huvitavam. Kuid firmad kes neid loovad, saavad tänu vaatajaskonnale hiiglaslikult kasumit. Pidevalt mõeldakse välja uued, märuli
Maailma päästmine Sam Enthoven „Mustad Haarmed“ Tänapäev,2006 Kaks sõpra liikusid restorani poole. Restoranis ootas poisse Charlie isa. Poisid tundsid end halvasti, kuna Charlie ei olnud isa kaua näinud. Niimoodi algab raamat „Mustad haarmed“.Kui poisid retsorani jõutsid ootas neid seal Charlie isa. Poisid ei tundnud ennast mugavalt. Charlie isa oli elanud Charliga pikka aega koos, kuid ta lahkus, kui Charli oli suureks saanud, aga Charlie oli isa peale väga vihane kuna too lahkus pere juurest nii ootamatult ja kiiresti. Ta lubas, et ta ei andesta seda isale kunagi. Sam Enthoven on laste autor, kes on sündinud aastal 1974 ja elan Põhja-Londonis.Ta on lõpetanud ülikooli Manchester. Ta töötas kümme aastat raamatukaupluses enne, kui kirjutas raamatu „Black Tatto“.Tema teine raamat oli „Tim Defender of the Earth“. Tema uusim raamat on „Crawlers“. Raamat „Mustad haarmed“ on väga huvitav ja põnev...
inimesed. Ma ei ütle, et üksi elamine oleks millegi poolest halvem kui kaaslasega elamine, kuid minu arvates on inimesed need, kes teevad majast või korterist kodu ja loovad hubasuse. Mulle ei meeldi üksi olla, kellegagi koos elades, kasvõi erinevates tubades viibides tekib teatud turvatunne, mida ma üksi elades igatseks. Mulle ei loe, kas see inimene on igal kodus koosviibitud hetkel minuga või mitte, mind rahuldab vaid teadmine, et see isik on olemas, muud ma ei tahagi - ta võib televiisorit vaadata ja mina vaikselt diivani nurgas oma armastusromaani lugeda. Mulle meeldib idee kodust, kus mul on keegi, kellega koos õhtuti televiisorit vaadata ja järjekordse vaimuka komöödia üle naerda ja näitlejate üle nalja visata, mulle meeldib mõte, et ma saan kellegagi koos köögis süüa teha, selle asemel, et kiirtoitu süüa, mõte, et ma saan kellegagi koos õhtusöögi lauas istuda ja möödunud päevast vestelda. Mulle meeldib, et üksi
käivad, sest vastused olid ebareaalsed. Joonis 1. Kolmandaks küsimuseks oli piltküsimus, kus pildil on VW Beetle, millele on pandud BMW märk ja küsimuseks oli, et mis marki auto on pildil? Õigeks vastuseks oleks olnud VW, aga sellele mõttele ei tulnud kahjuks keegi.(vt Joonis 1) Neljandaks küsimuseks oli, et mis marki autot endale sooviksite. 2 inimest vastasid, et sooviksid endale BMW-d, 2 inimest vastasid, et ei tahagi autot ja tahavad endale Opelit. Üks inimene vastas, et sooviks Audit ja üks vastaja ei soovigi autot, vaid sooviks load ära teha. (Vt Joonis 2) Millist autot endale sooviksite? 33.33% 33.33% 35.00% 30.00% 25.00% 20.00% 16.67% 16.67% 15.00% 10.00% 5.00% 0.00% Joonis 2 Viiendaks küsimuseks oli, et mis värvi peab auto olema
hakkama. Õnneks toimub sündmuste pööre üsna pea ning p põrkab koos Hugo koeraga oma sõpru otsides vastu nähtamatut seina, mis -nagu p varsti aru saab- eraldab teda teistest inimestest ja ühiskonnast. Sellest hetkest saab alguse p uus elu ja tema isiksuse arenemine millekski palju enamaks, kui ta terve oma eelneva elu jooksul oli olnud. P aga tunnetab seinataguses maailmas midagi halba (''Ja järsku tundsin, et ma ei tahagi enam Seina puruks lüüa, sest ta eraldas mind mingist arusaamatust õnnetusest, mis oli juhtunud vana mehega seal teiselpool) ning ei tahagi sinna pääseda, vaid hakkab sammhaaval oma uue eluga kohanduma. Raamatu põhjal võib järeldada, et oma eelnevas elus ei leidnnud p teiste inimestega sellist sidet, mida ta oleks soovinud luua ning aravatavasti süüdistades ennast, lõi ta endale tõkke edasises arengus ja enda sügavamas tundmaõppimises
annaabi.ee 
