Mati Unt "Hüvasti kollane kass" katkend "Otsimise päev" analüüs (2)

Sarnased õppematerjalid

25

doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vanapagan tahab kolme tilka verd ning annab siis kratile eluvaimu sisse. Kratt räägib Hansule

Kirjandus

13

odt

Enn vetemaa

romaanides käsitleb sotsiaaleetilist ja eksistentsiaalset problemaatikat, teisest küljest aga arendab tegelase eneseanalüüsi absurdi piirini. Vetemaa tegelased jälgivad end aina kõrvalt, teoretiseerivad oma hoiakute ning käitumisviiside üle kuni sinnamaani, et nende elusisuks saab mitte enam elamine ise, vaid oma hingeseisundite jälgimine. Keskseks ei kujune mitte tegu ja elamus kui omaette nähtused, vaid teo ja elamuse analüüs. Niisiis mitte autentsus, vaid koopia, mitte elu. vaid mäng. Ehedat, autentset surmaelamust saavutada püüdvast Jaanist saab romaanis «Munad hiina moodi» hoopis ebahaige. Ta peab lõpuks tunnistama, et on oma surmagi ära rikkunud ning autentsuse asemel sünnib masohhistlik lõõp. «liiderlik eputamine surmaga», nagu juhtus ka «Illuminatsioonide» tegelaskonnaga. Surmaprobleem vaevab samuti

Kirjandus

21

docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

külarahave jutu järgi kõige saab sebida. Vana Ants lubab peremehega rääkida (on ise peremees ja tõmbaba uusi tillist). Koju jõudes läheb eit piima kassile tooma, peremees kaotab silitades kassipoja ja ajab peatükki lõpuni toda laudas taga kuni Lisete koju jõuab kellele ausalt ta ära räägib. Eit piima toel meelitab kohe aga kassikese kätte. PEATÜKK KAKS Lisete vaatab kassi piima lakumas, Jürka tuleb raskete puudega siise ja ehki üritas vaikselt pani koorma kolinaga maha. Kass peaaegu põgenes kui ei oleks eit kätt ette sanud. Kaval Ants tuleb külla ja on imestunud sellest koormast mida Jürka suutis kanda, leiab, et need on kohusetundlikud ning võib äri teha. Kutsub enda poole järgmisel päeval ja paljastab, et ongi tegelt Ants, Jürka tahtis lahkuma hakkata aga tanpeatatakse. Koju lähevad koos toidupoolisega, vankri, saha, kõhna lehma ja hobusega, naine mainib, et oli kassipojast rohkem rõõmu. Järgmisel hommikul

Kirjandus

7

docx

Goethe "Fausti" analüüs

Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et enam tarkust kogu aja mul

Kirjandus

80

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata

60

docx

Mõtteterad

Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub. Elutee on sirge ja lai, kuid jäljed mille jätame, käivad ühest teeservast teise. Kõigest, mida me täna väga armastame, saab aja jooksul minevik. Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi. Suitseta, joo, laaberda ja tõmba kanepit- üks päev sureme ikkagi ära. Elu on elamist väärt. Elu on liiga lühike,et masetseda. Enesetapp on lollide lahendus. NAERATUS: Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan?

Kirjandus

30

pdf

Mees kes teadis ussisõnu

Mees,kes​ ​teadis​ ​ussisõnu Tegevus​ ​toimub​ ​muistes​ ​Eestis. Enamik​ ​inimesi​ ​on​ ​tulnud​ ​metsast​ ​välja​ ​ja​ ​läinud​ ​küladesse​ ​elama.Laande​ ​on​ ​elama jäänud​ ​vaid​ ​mõningad​ ​üksikud​ ​ja​ ​raugad.Metsast​ ​välja​ ​tulemist​ ​soodustab raudmeeste​ ​tulek(saksalased).Raudmehed​ ​toovad​ ​endaga​ ​kaasa​ ​ristiusu,leiva​ ​ja kördi,mis​ ​tarbeks​ ​hakatakse​ ​rajama​ ​põllumaid,sirp​ ​võetakse​ ​kasutusele(moodne tööriist).​ ​Igapäevane​ ​on​ ​ka​ ​saksa​ ​keel​ ​ja​ ​kirik. Need,kes​ ​on​ ​metsa​ ​elama​ ​jäänud​ ​vaatavad​ ​toimuvat​ ​põlastavalt.Samamoodi​ ​vaatab külarahas​ ​metsainimesi.​ ​Ajast​ ​maha​ ​jäänud​ ​ning​ ​ei​ ​tea​ ​mis​ ​on​ ​hea,milleks​ ​nii​

Kirjandus

84

odt

Mõtteterad.

Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles. Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just treenitud perfektselt koos töötama Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi. Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse Ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Ka üks inimene võib kõike muuta. Me elame, et võita endale veel üks murelik päev Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. Kindlasti on kuskil keegi, kes võiks samu asju teha paremini, aga selles elus ja ajas teen neid MINA! Ära maadle seaga- te mõlemad määrite ennast ära, aga ainult tema tunneb sellest rõõmu.

Kirjandus

Kommentaarid (2)