Ei
saa suur olla see, kes väikestele peale astub .
Läbi
aegade on inimkonnas olnud arusaam, et vaid suurematest tuleb lugu
pidada ning ainult neid austada. Sageli peetakse vähem võimukamaid
ebaolulisteks, mille tõttu jäävad nad ühiskonnas nähtamatuks. Tegelikult oleme me kõik aga võrdsed ja peame teineteisega
arvestama.
Aegade jooksul on inimeste
suhted ühiskonnas olnud erinevad – olid ajad, kus jõukasse perre sündinutel oli võim kõige ümbritseva üle samal ajal, kui
vaestena sündinud võitlesid elu eest ning ei pruukinud raskusi üle
eladagi. On ju ajalooliselt teada, kuidas aastasadu tagasi rikkad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaiuolen
Õppematerjali autor
käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet. Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Grupidünaamika tähendab toimuvaid vastastikuse mõjutamise protsesse, mis üheskoos määravad grupi ja selle liikmete tegevuse. Grupiprotsessidel on alati kaks poolt: ühest küljest grupi tervikuks sidumine ja teisest küljest liikmete isiklikud vajadused ja soovid.
ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu
erinevused ja millest on need tingitud? Viimasele küsimusele on lihtne vastata – erinevatest tüüpidest. Kuid millised on need tüübid, kes omavahel suhtlevad? Kuidas nad suhtlevad, milliseid raskusi võib ette tulla ja millised tegurid tingivad teatud situatsioone? Probleeme tuleb tihti ette, mõnikord suuri, mõnikord väikesi, ent ikka on tegemist ka suhtlemisega. Nii näiteks on inimesi, kes oskavad seltskonda tulles alati tähelepanu äratada ning kogu melu ja tähelepanu keskel olla, sünnitades sellega mitte ainult imetlust vaid ka kadedust ja võib-olla vihkamist. Samas on mitmeid teisi, kes pingutavad kõigest väest, kuid ei saavuta edu teiste seas ega meeldi ka enesele. Käesolevas kirjutises on vaatluse alla võetud suhtlemise komponendid, stiilide erinevused, erinevuste põhjused ning suhtlemises tekkivad probleemid. 3 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS Öeldakse, et kõige tähtsam on esmamulje
mitteoluliseks. Tegelikult on filosoofia, võib ka öelda filosoofiline elutarkus kõigi inimtegevuste aluseks, olles looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Lihtsustatult öeldes on filosoofia mõttelaad ehk viis, kuidas inimesed millestki mõtlevad. Mõttelaadist tuleneb see, kuidas inimesed kujundavad oma hoiakuid, käituvad ja tegutsevad. Mõttelaadide erinevus võib inimestel olla väga erinev. Seetõttu võivad nad ühest ja samast asjast aru saada erinevalt ning sellest tulenevalt ka erinevalt suhtuda, käituda ja tegutseda. Eesti teeninduse üheks kõige iseloomustavamaks tunnuseks on selle väga tugev kõikumine suurepärase ning olematu teenindamise (teenindamise puudumise) vahel. Võib tuua mitmeid põhjuseid, miks see nii on, kuid ilmselt on määravaks inimeste mõttelaad ehk teenindusest
......................................................................... Eesti juhid lahendavad konflikte võimu abil........................................................................ Eesti juhid kasutavad konfliktidega silmitsi olles nn põgenemisstrateegiat........................... Kuidas lahendada konflikti ettevõttehuvidest lähtuvalt......................................................... 1. Võim Võimul on meie elus väga suur tähtsus. Inimene puutub võimuga sageli kokku, tihtipeale seda ise märkamatagi. Kord on ta võimu subjekt, võimu valdaja, nagu või teatava võimu kehastaja töökollektiivis ning paljudes ühiskondlikes organisatsioonides, kord jälle kujutab ta endast mitmesuguste võimu- ja juhtimisorganite korralduste või ettekujutuste adressaati (4:5). Seepärast on loomulik, et inimene hakkab võimu olemuse ja sotsiaalsete funktsioonide
Iga päev oli tema silmis aga alandusega õppetund. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu tundub talle mõttetu: mõttetu on isegi loota, absoluutselt kõigel puudub mõte. Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik mis on ja ei ole ka meie ümber · Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Sest maailm on suur ja lai. Sinna ei kuulu ainult see mida näeme vaid ka see, mis potentsiaalselt võib olla. · Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene on kui pisike liivatera universumis, kuid kõigel on sela oma koht et universum täiuslik oleks. Moskva paistab maailma silmis suure sipelgapesana ja inimesed sipelgatena · Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on siis, kui kõik on omal kohal ja olemas. Mitte midagi ei tohi olla puudu
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas
Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 Pöörake tähelepanu oma kehakeelele. Missugust kehakeelt kasutate teie, kui olete õnnelik, erutatud, kurb või rõhutud? Ja kui olete ärritatud ja vihane? Mõningase harjutamise tulemusel saate teadlikuks sellest, kuidas ennast hoiate, kui astute võõraid täis ruumi, kuidas seisate, kui olete koos kollegidega, ja kuidas teie kehahoid muutub, kui tuppa astub keegi, keda te armastate. On võimalik jälgida oma kehakeelt isegi siis, kui vaidlete ägedalt. Võite avastada tundeid ja motiive, millest teil aimugi ei olnud. Ainult natuke harjutamist ja siirast huvi, ning võite teha oma kehakeeles teadlikke muutusi valida, kuidas näete maailma ja millised on teie suhted sellega. Tehes positiivse kehakeele kasutamise endale harjumuseks võite omakorda tekitada oma elus hulga soodsaid muutusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid