Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. TartuTervishoiu Kõrgikool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid NINAÕÕS cavum nasi Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Eest on ta avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete e. koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga (ninaneeluga). Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked (ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud). Ninaõõne luuline alus - meenutada kolju konspektist Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Siin toimub sissehingatava õhu saneerimine - puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. Ninaõõne näärmeterikas
Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Eriti hea haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina. Nina on inimese ja selgroogsete loomade ülemiste hingamiselundite algusosa, mis väljas poole avaneb ninasõõrmete ja sissepoole neelu, tagasõõrmete e. koaanide kaudu. Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad
tunderakud ehk retseptorid. Kuiva keele ja vähese süljeerituse korral maitset ei taju. Inimene tajub nelja põhimaitset: soolane, magus, kibe ja hapu, ülejäänud on nende segunemisel. Haistmine: lõhnade tajumine ja eristamine, õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närvi impulsse. Lõhna tajumine sõltub ka lõhnaaine kogusest, need pääsevad haistmiselunditesse ka suust läbi tagasõõrmete. Naharetseptorid tagavad kompimistundlikkuse: kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahas on tunderakkude kogumikud, msi tajuvad puudutust, srvet, valu, külma ja kuuma.
Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselunditel on veel ka teisi funktsioone. Näiteks ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on hääle tekitaja ja kopsude kaudu eraldub veeaur. NINAÕÕS cavum nasi- on hingamisteede algusosa. Eest on avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete (koaanide) kaudu ühendus neelu ninamise osaga. Ninaõõnes on näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest, mis on paks ja tursub kergesti. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, mis on samuti limaskestaga vooderdatud. 1. Ninaesik 2. Pärisninaõõs Välisnina koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk ja lihased). Eristatakse ninajuurt, ninaselga, ninatippu ja külgmisi osi
Tsement katab, kas hamba juureosa või kogu hammast. Eristatakse lõike, kihv, vahe ja purihambaid. Mäletsejaliste hambavalem: 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast 16. Hingamisorganid Hingamisorganite ülesanne on organismi varustamine hapnikuga ja tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad nad osa vee väljutamisest organismist. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks. Tagasõõrmete e koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane © EeeOoo takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk.
Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud
Ebakorrapärase kujuga, Vahekiiruluu Os interparietale asetseb koljulael mediaantasandis kukla- ja kiiruluu vahel) Sõelluulabürint (Labyrinthus ethmoidalis), Sõelleste Sõelluu Os ethmoidale (paariline) (Lamina cribrosa), Silmakoopaleste (Lamina orbitalis) (õhuke kitsas luu ninaõõne põhjas tagasõõrmete Sahkluu Vomer vahel, ühendab koljubaasi ninaõõne põhjaga) Põhikiilluu Os basisphenoidale Keha (Corpus), Tiib (Ala), Tiibjätke (proc. Pterygoideus) Eeskiilluu Os pr(a)esphenoidale Eeskiilluu-keha (Corpus), eeskiilluu-tiib (Ala) Otsmikuluumine jätke (Proc. Frontalis), Oimuluumine Sarnaluu Os zygomaticum jätke (Proc. Temporalis)
veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe batsemendiga. · Joonis lk. 110 + tv joonis 12. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas: nimeta mandlid, nende paiknemine. KLR moodustub kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas, on barjäärfunktsiooniga, koosneb kuuest mandlist: · 2 kurgu- ehk suulaemandlit. Asuvad kurgukitsuse suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel. · 1 neelumandel. Asetseb neelu laes. · 1 keelemandel. Asub keelejuure piirkonnas. · 2 tõrvemandlit. Asuvad kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas. 76. Mao asend, osad. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul, 1/6 paremal pool
Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud.
Peale selle võtavad hingamisorganid osa vee väljutamisest organismist. Sissehingatav õhk läheb sõõrmete kaudu ninaõõnesse. kus ta soojeneb. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks, mis omakorda jagunevad kitsasteks ninakäikudeks. Suuõõnes eraldab ninaõõnt kõva suulagi. Ninaõõne näärmed toodavad nõret, mis koosneb ripsmelise epiteeliga seob tolmuosakesed sissehingatavas õhus. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane on kõhreliste seintega torujas organ,mis takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Selleks suleb labidakujuline kõrikaas neelamisel sissepääsu hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad, mis koos nende vahele jääva häälepilu ja kõhredega moodustavad hääleaparaadi. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk. Hingetoru on
Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS Asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Ööpäev 1-1,5L 9. Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine 10. Neel lad. k. PHARYNX Asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga Osad Ninamine osa ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega Suumine osa Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni Kõrimine osa On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa 11. Lümfoidne neelurõngas Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist 12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm
hingamise nime. Sisemine hingamine toimub kapillaarides difusiooni teel vere ja rakkude vahel ning rakusiseste oksüdatsiooniprotsesside kaudu. Hingamisaparaat koosneb kopsudest ja hingamisteedest, mis koosnevad ninaõõnest, neelust, kõrist, hingetorust ja bronhidest. Kopsude alveoolides toimub gaaside vahetus alveolaarrõhu ja vere vahel. 33. Ninaõõs. Kõri. Hingetoru. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina abil kaheks sümmeetriliseks pooleks. Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete kaudu. Ninaõõnest viib dorsaalne ninakäik haistmisorgani juurde. Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik on kaetud kutaanse limaskestaga. Kõri on neelu ja hingetoru vahel paiknev kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan, mis takistab neelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru. Kõriõõnes paiknevad häälekurrud, mis mood. häälesidemest ja häälelihasest koos neid katva limaskestaga. Neid nimetatakse ka häälepaelteks. Häälepaelad on
- nina-, suu- ning kõriõõne taga - tonsilla palatina (2) Cavitas pharyngis neeluõõs (3 korrust) - tonsilla lingualis (1) - Pars nasalis (epipharynx) - tonsilla pharyngealis (1) koljupõhimikult pehmesuulaeni - tonsilla tubaria (2) kuulmetõrve neelusuudme ümber ühendub ees tagasõõrmete (choanae) kaudu ninaõõnega SÜLJENÄÄRMED GLANDULAE SALIVARIAE laes tonsilla pharyngealis Väikesed süljenäärmed külgseinas ostium pharyngeum tubae auditivae seinasisesed torus tubarius glandulae labiales avaneb suuesikusse
Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77
kus toimub gaasude vahetus alveolaarõhu ja vere vahel.mainitud ülesannetega on kohanenud ka hingamisorganite ehitus.On märkimisväärne, et hingamisorganid ei moodusta talituslikku tervikut.Hingamisteed algavad ninaõõnega.Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks.Ninal eritatakse juurt,selga ja tippu. Ninaõõs Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond
Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik) lukuti(lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir 77
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.cortexity.com:8080/nicksblog/images/p harynx.jpg Neeluõõs on 3 osaline: 1. ninamine osa e. ninaneel ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendab ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega. Külgseinas on kuulmetõrve neelusuue, mis neelatamisel avaneb, aidates ühtlustada rõhku keskkõrva ja välisõhu vahel. Ninamine osa on ainult hingamisteeks, kaetud ripsepiteeliga. Siin paikneb paaritu neelumandel ja paarilised tõrvemandlid. 2. suumine osa, ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni 3. kõrimine osa, on neelu alumine kõige pikem ja kitsam osa, mis paikneb kõri taga ja
karvakesed. Hingamisõhuga kaasa toodud lõhnamolekulid satuvad karvakeste membraanile, kus ilmselt toimub interaktsioon molekuli ja vastuvõtva retseptori vahel. Haistmisepiteeli kuivamise eest kaitsev limakiht uueneb pidevalt. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisepiteeli juurde ka difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete (choanae). Seetõttu kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. Maitsmis-ja haistmisrakud on mõlemad pidevalt uuenevad, mistõttu kõik rakud ei pruugi pidevalt olla talitlusvõimelised. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Tsentraalne tee Haistmisrakkude aksonid läbistavad sõelluu sõellestme mulgud ning suunduvad suuraju haistmissibulasse, kust algab teine neuron. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi erinevates kohtades.
Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. 22) Ninaõõs Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis- piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest
kus toimub gaasude vahetus alveolaarõhu ja vere vahel.mainitud ülesannetega on kohanenud ka hingamisorganite ehitus.On märkimisväärne, et hingamisorganid ei moodusta talituslikku tervikut.Hingamisteed algavad ninaõõnega.Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks.Ninal eritatakse juurt,selga ja tippu. Ninaõõs Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond
- 2 tagasõõret ninaga, 2 kuulmetõrve ava, suuava, 2 kõriosas (õhutee ja toidutee ristumisel) ● ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga - ainus koht, kus õhu- ja toiduteed ristuvad. - suuõõnt neeluga ühendab KURGUKITSUS ISTHMUS FAUCIUM - KURK FAUCES - neelu pikkus u 12cm Neelu osad: 1. NINANEEL:ühendab ninaõõne tagasõõrmete kaudu suuõõnega - neelumandel, paarilised tõrvemandlid - külgseinas kuulmetõrve neelusuue, mis neelatamisel avanedes aitab ühtustada rõhku keskkõrva ja välisõhu vahel. - ninamine osa on vaid hingamiseks, kaetud ripsepiteeliga. 2. SUUMINE OSA:SIIN RISTUVAD ÕHU JA TOIDU TEED. - pehmesuulaest kõri juurdekäiguni 3
uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud. Haistmissibulast kulgevad haistmiskulgla kaudu tsentraalsed ühendusteed hüpotaalamuse vegetatiivsete tuumadeni, mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist. Üldiselt on haistmismeel loomade meeltest kõige vähem uuritud. Lõhnaainete kontakteerumine retseptoritega toimub sissehingamisel ja difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete. Õhuvoolu läbi sõõrmete saab suurendada intensiivse nuuskimise abil. Haisteepiteeli hoiavad niiskena lima tootvad näärmerakud. Haistmisrakud adapteeruvad kiiresti, juba mõne sekundi jooksul. Haistmismeel on toidu otsimise ja valimise ning sotsiaalse käitumise suhtes isegi tähtsam kui maitsmismeel. Uriinis ja tupeeritistes leiduvad feromoonid, mitmete näärmete lõhnaained jne. etendavad olulist osa loomapopulatsioonis isendite vahelistes suhetes.
HAISTMISMEEL · Haistmismeele sensorid-haistmisrakud-paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis 2x2,5cm2- suurusel alal, mis on peamistest hingamisteedest kõrval. · Õhk satub sinna difusiooni teel või nn nuuskimisel tekkivate õhukeeriste tõttu. · Lõhnaainete juurde toomine läbi sõõrmete toimub perioodiliselt, sisse hingamistega. · Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisepiteeli juurdeka difusiooniteel suuõõnest läbi tagasõõrmete(choanae). Seepärast kombineeruvad söömisel maitse-ja haistmisaistingud segaaistinguteks. · Inimesel on 40...100 miljonit haistmisrakku, millede pinnal paikneb 6...12 umbes 0,3 m diameetriga ja 50...150 m pikkust aktiivselt liikuvat karvakest. · Liikumine soodustab nende kontakteerumist lõhnaainetega. Ühtlasi suurendab karvakeste olemasolu potentsiaalset kokkupuutepinda lõhnaainega 100...150 korda.
Haistmissibulast kulgevad haistmiskulgla kaudu tsentraalsed ühendusteed hüpotaalamuse vegetatiivsete tuumadeni, mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist. Üldiselt on haistmismeel loomade meeltest kõige vähem uuritud. Lõhnaainete kontakteerumine retseptoritega toimub sissehingamisel ja difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete. Õhuvoolu läbi sõõrmete saab suurendada intensiivse nuuskimise abil. Haisteepiteeli hoiavad niiskena lima tootvad näärmerakud. Haistmisrakud adapteeruvad kiiresti, juba mõne sekundi jooksul. Haistmismeel on toidu otsimise ja valimise ning sotsiaalse käitumise suhtes isegi tähtsam kui maitsmismeel. Uriinis ja tupeeritistes leiduvad feromoonid, mitmete näärmete lõhnaained jne. etendavad olulist osa loomapopulatsioonis isendite vahelistes suhetes.
annaabi.ee 
