Materjal:http://filosoofialeht.weebly.com/uploads/5/0/8/0/5080136/lugemismaterjal_-_copy.doc (11. klassi all) Nietzche arvates oli saksamaa pöördunud kristluse vastu, ent ei tunnistanud seda. Tema eesmärk oli olla prohvet, kes valgustab maailmale võltsvooruslikust. Nietzche lähtekohaks oli veendumus, et jumalat ei ole olemas. Nietzsche arvates teeb usk jumalasse inimeste elu vaesemaks. Usk surmajärgsesse taevasesse ellu vähendab inimeksistentsi väärtust. ,,Kristliku kõlbluse paljastamine on sündmus millele pole võrdset... Kõiges, mida siiani on nimetatud ,,tõeks" , võib ära tunda vale kõige kahjulikumat ja õelamat vormi, püha ettekäänet inimkonna ,,parandamiseks", nagu ka kavalust endast mahlad välja imeda ning see verevaeseks teha." Jumala surm tähendab seda, et inimkonda ei hoolda enam jumalik tarkus. Kõik üleloomulik on kadunud, sest selle jaoks ei ole enam kohta
muutused ristiusu õpetuses Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest, üks inglitest – Lucifer – tõstis Jumala vastu mässu ja sellepärast taevast alla heidetud, temast sai saatan kelle kaaslasteks olid deemonid Pärispatt sai alguse sellest kui saatan võttis ussi kuju pani esimesed inimesed pattu tegema ehk Aadama ja Eeva, pärispatt ehk kurjus mille saatan on inimestesse sisestanud Pärast surma lähevad kindlad inimesed taevasesse paradiisi, mille väravas kükitab püha Peetrus võtmetega ja patused lähevad põrgusse Saatanat kujutati srvilise, kabjalise ja nahkhiiretiibadega koletisena Usuti, et kunagi saabub viimane kohtupäev ehk jumal tuleb taeva riigiga maa peale ja siis saavad kõik surnud oma tegude eest aru anda Mingi aja pärast hakati uskuma et inimesed ei lähegi otse põrgu ja taevasse vaid puhastustulle kus nad piinlevad
uues ja uues kehas. Kusjuures eelmises elus korda saadetud teod ehk karmamäärab, millisesse kehasse ta sünnib, kui nauditav ja pikk on see elu. Hing võib sündida mitte ainult inimese, vaid ka taime või looma kehasse, ja teatud juhtudel isegi jumalana. Ka sünd ühe või teise kasti liikmena on seega karma tulemusel ette määratud. Taassündide õpetususet sai seega kastikorra oluline põhjendus. Ülim hüve mis inimesele osaks võib saada, on pääs taassündidde ahelast taevasesse õnnistusse. Selle saavutamine oli India mõtlejate peamisi eesmärke. Vahendid, mille kaudu eesmärgini jõuda püüti, olid aga erinevad. Osa nägi pääseteed mõne jumala andunud austamises või pühendumises joogale, st meditatsioonile ja askeetlikele kehalistele harjutustelem mis vaimu kõigest liigsest vabastades päästavad hinge taassündidest. Teised rõhutasid tarvidust maailma mõista, saamaks aru, et inimese hing on üleüldise
" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Paavst kutsus rüütleid lõpetama sisetülid ja asuma teele Hommikumaad vallutama. Rüütlid kujutasid ristisõda omalaadse relvastatud palverännakuna ja peale Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus religioosne enesesalgamine lootusega rikkalikule maisele tasule, millega Jumal hüvitab oma armastatud laste sõdalaspingutused. Augustinuse teooria järgi oli taevasesse Jeruusalemma jõudmine iga õige kristlase kõrgeim kutsumus. Harimatu rüütli kujutluses identifitseerus taevane Jeruusalemm reaalsega, Palestiina Jeruusalemmaga. Ristiretkeideoloogia suutis osavalt katta rüütlite maised taotlused usulisega ja Urbanus II suutis oma kõnega mõjutada nii rüütlite kui lihtrahva meeli, et ajendada neid osa võtma järgnevast missioonist Pühale Maale. Talupoegade ristiretk 1095. Amiensi Pierre juhtimisel. I ristisõjal oli kaks nö. algmängu
Nii kujunes hiljemalt 6 sajandiks eKr usk, et inimene ei pääse surma järel taevasse, vaid on sunnitud taas sündima üha uues ja uues kehas. Eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma määrab, millisesse kehasse ta sünnib, kui naudiav ja kui pikk on see elu. Ka sünd ühe või teise kasti liikmena on seega karma tulemusel ette määratud, mistõttu sai taassündide õpetusest kastikorra oluline põhjendus. Ülim hüve mis võib hingele osaks saada on pääsemine taassündide ahelast taevasesse õnnistusse. Osade arust tuli pühenduda joogale (meditatsioon + kehalised haarjutused) teised rõhutasid tarvidust maailma mõista. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, nii et nad üritasid elada nii, et nende järgmine elu oleks parem. Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga.
väiksem jumalus. Selle kurja maailma ja kõrgeima Jumala vahel on terve hierharhia taevaseid olendeid. Meie füüsilised kehad on sellest maailmast osa, hinged on aga 6 Lane 2002, lk. 15 7 Armstrong 2007, lk. 84 8 Armstrong 2007, lk. 83-84 9 Lane 2002, lk. 16 10 Lane 2002, lk.16 11 Lane 2002, lk. 18-19 12 Lane 2002, lk. 19-20 3 kehasse vangistatud jumalikud sädemed. Päästmine on aga hinge põgenemine kehast taevasesse valdkonda.13 Gnoosis ise tuleneb kreeka keelsest sõnast ja tähendab ,,tunnetust". LXX kasutab verbi tõlkevastena ka heebrea verbile, tähendusena ,,kogemine".14 Irenaeus rakendas gnostitsismi vastu erinevaid argumente. Ühena neist kirjeldas ta üksikasjalikult gnostilisi süsteeme ja paljastas nende uskumuste naeruväärsust. Samuti tõstab ta esile apostlite rajatud kogudusi ja nende avaliku õpetuse järjepidevust apostlite ajast peale.15
rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu), mis räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest. Inimest, kes on Allahi looming, kiusab saatan, kes meelitab inimest halvale teele. Viimsel kohtupäeval variseb maailm põrmu ja head on määratud elama taevasesse õndsusse paradiisis ning halbadele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutisi perekonna, suhete, pärimisõiguse, karistuste, kauplemise, söögi- ja joogitavade jm kohta. Koraani on kirja pandud viis moslemi peamist kohustust: usutunnistus (ar k šahada) - „pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet”; palvus (ar k salaat) – mida tuleb sooritada
Nii kujunes hiljemalt 6 sajandiks eKr usk, et inimene ei pääse surma järel taevasse, vaid on sunnitud taas sündima üha uues ja uues kehas. Eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma määrab, millisesse kehasse ta sünnib, kui naudiav ja kui pikk on see elu. Ka sünd ühe või teise kasti liikmena on seega karma tulemusel ette määratud, mistõttu sai taassündide õpetusest kastikorra oluline põhjendus. Ülim hüve mis võib hingele osaks saada on pääsemine taassündide ahelast taevasesse õnnistusse. Osade arust tuli pühenduda joogale (meditatsioon + kehalised haarjutused) teised rõhutasid tarvidust maailma mõista. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, nii et nad üritasid elada nii, et nende järgmine elu oleks parem. Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga.
mitte täielik, sest maailm on mitte lõpetatud ja mitte täielik. Ja sellele vastandub näiteks see mis toimub kunstiteosega turul, kauba mõiste on see, et see on lõpetatud. Kunsti loomus on olla lõpetamata(see on marxi ja adorno mõisted). Kauba vorm on lõpetatud, täpne ja fikseeritud. Reifikatsioon(verdinglichung)- mingile asjale antakse materjaalne vorm, asja vorm. Muusika on alati olnud mitte materjaalne, muusika on midagi mis on õhus, see kuulub taevasesse harmoonia hulka. Kultuuriliselt oli väga oluline,et muusikat sai hakata salvestama. Mis saab kunstist kui anname talle asjastatud vormi. Kunstiteos ei ole ühiskonna normide taasloomine. Vaimu emantsipatsioon ehk esile tuleks, välja kasvamine. Inimene sai tedlikuks, inimene mõistab et tema maailma piiravad reeglid ei ole universaalsed. Me saame aru et need reeglid on meie enda teha, inimesel on võimalus ise neid reegleid muuta ja enda järgi kujundada.
Klass Faust 1. Millisena näis Maa ingleile ning mida teadis maapealsest elust Mefistofeles: a. Mefistofeles arvas, et inimsed on äraostetavad ning reetlikud. See on nende loomuses. b. Inglite silmis oli maapealne elu nagu lill. 2. Millise lubaduse andis Issand Mefistofelesele seoses kihlveoga Fausti üle ning mida ta selle õigustuseks lausus? a. Issand ei sekku Mefistofelese tegemistesse, kuid lubas, et ühel päeval juhib ta Fausti taevasesse paika. 3. Miks polnd Faust õnnelik, kuigi ta oli kõik teadused läbi uurinud, saanud magistriks ja isegi doktoriks? a. Ta ei olnud leidnud vaimulikku ,,jõudu". Ta teadis, et on olemas asju, mis jäävad inimesele igavesti kättesaamatuks. 4. Millised sõnu pidi Faust hüüdma, et tema maisel teel oleks lõpp? a. ,,Kui hurmav, kui veetlev oled! Viibi veel! 5
saj; Vana-Kreeka mõtleja ja üks seitsmest targast; peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks; esimene, kes proovis maailma ja füüsika seaduseid seletada teaduslikult ning ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt; astronoom Herakleitos, Pythagoras Hinge esmane/originaalne kodu oli tähtedes, sealt kukkus see maa peale ja seostus kehaga. Kuna hing oli mujalt pärit, oli inimene Maal võõras ning pidi püüdlema vabanemise poole - lihast pääsemise poole. Sel moel saaks hing pääseda taevasesse kodusse. Hing oli surematu, ta elas üle keha surma. Hing sünnib muutkui uuesti, vahepealse aja veedab see allmaailmas puhastuses. Kui hing oli läbi teinud teatud arvu uuestisünde pääses see uuesti sündimise ringist välja. 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult.
Õpetada mõtlema - tähendas kasvatada igapäeva käitumise hingestatust. Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga. Keskaegse hariduse eesmärk oli võrreldes antiiksega täiesti erinev. Selle tähendus oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: Esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasesse maailma. Lääne kirstlus tunnistas kõrgeks sõnalisraamatulikku õpetust. Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes.
Õpetada mõtlema - tähendas kasvatada igapäeva käitumise hingestatust. Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga. Keskaegse hariduse eesmärk oli võrreldes antiiksega täiesti erinev. Selle tähendus oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: Esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasesse maailma. Lääne kirstlus tunnistas kõrgeks sõnalisraamatulikku õpetust. Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes.
Usuti, et saatan üritab kõigest väest inimesi jumala ja headuse juurest eemale patuteele meelitada. Patt oli halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Iga inimene pidi seega valima hea ja kurja, Jumala ja saatana vahel. Patt võis tunduda meeldiva ja ahvatlevana, kuid pärast surma tuli selle eest rängalt tasuda. Keskajal peeti elust olulisemaks hauatagust elu. Vastavalt valikule hea ja kurja vahel, pidi inimese hing pärast surma sattuma kas taevasesse jumalariiki ehk paradiisi või põrgusse. Paradiisis ootasid ees kirjeldamatud naudingud, teises aga samavõrd kohutavad piinad. Taevariiki ja põrgupiinu peeti erinevalt maisest elust igaveseks. Neid, kes maises elus küll patustasid, kuid polnud end siiski täiesti kurjusele ära andnud, ootas ees puhastustuli. Seal tuli kannatada, kuni patud said lunastatud. Siis pääseti paradiisi. Keskajal oldi sügavalt usklikud. Vähesed kahtlesid surmajärgses elus
suurendav mõju. Inimese usklikkusel või siis mõnel muul veendumusel on suur tähendus eriti surma lähenedes. Piiblisalmid, vaimulikus laulud armulaua osalusel on paljudele inimestele suure tähendusega ja annavad neile selle kindlustunde, mida on nad kogenud ennemgi, oma varasemas eluperioodis. Et eri usundeis on omad surmaga või surijaga seotud riitused tuleb vastavalt sureva patsiendi soovile võtta ühendust tema pastoriga. Vanuri ettekujutus taevasesse kodusse jõudmisest või lähedase kadunukesega kohtumisest toetab vanurit surma lähenedes. Ahistuse tekitab kujutlus, et tuleb range kohtu ette jõudmine. Vanur ehk ei teadvustagi, et surmahirmu taustal on teadmatus saabuva ees. Hirm võib olla tekkinud vanuri väga rangest kiriklikust kasvatusest lapsepõlves. Uurimuste järgi umbes pooled patsiendid teavad, et nende haigus lõpeb surmaga. Kaunis levinud on arvamus, et haige ei tohiks surra nii, et ta ise seda ei aima
igaühel on oma iseäralik ja suuresti erinev eesmärk neid kasutades. Maine riik otsib maist rahu, hästi-korraldatud tsiviilkuulekuse ja valitsuse kooskõlas. Taevane riik, või see osa, mis elab maa peal ja läbi usu, kasutab seda (maist) rahu, kuna ta kuuletub ka maise riigi seadustele, mille läbi korraldatakse surelikku elu." See on ühine elu mõlema riigi jaoks. Erinevus seisneb selles, et taevases riigis kummardatakse vaid ühte jumalat ning religiooni osas on nende peamine erinevus. Taevasesse riiki kuulub kodanikke igast maisest riigist, erinevatest keeltest, kuid taevane riik ei vastandu maistele seadustele ja tavadele/institutsioonidele, kui nende kaudu tagatakse rahu. Lisaks maisele rahule saavad taevase riigi kodanikud maises riigis täita ka oma elu vajadusi. Ka selles osas on maise ja taevase riigi kodanikel ühisosa ja ühishuvi. Maise ja taevase riigi vaheline piir on nähtamatu, sest piir tuleneb inimese südamest ja lojaalsusest.
Edasi teevad mungad tööd, mida katkestab neljal korral tunnipalve. Töö võib olla lugemine, käsitöö, põllul, aias töökodades, köögis, pagarikojas ja veskis. Üldiselt valitseb vaikus kloostris, räägitakse siis kui selleks on mõjuv põhjus. Kloostris pole kellelgi eraomandit, kõik kuulub ühiselt kõigile ja kõik peavad töötama nt köögis ja teenindama lauas. Teenindus vahetub iganädalaselt. Lõppeesmärk: pürigida taevasesse Jeruusalemma. NB! Kloostirelu pole kunagi määranud ainuüksi Benedictuse reegle. Peale selle on alati olnud reeglite täiendavad tavad ja eeskirjad ning ajastule kohandatud traditsioonid. Riietus: Kandsid musta värvi riietust. Esialgu ei pööranud benediktlased haridusele tähelepanu. Karl Suur andis välja vastava seadused, mis kohustasid kloostritel ka koole üleval pidama. Seal õpetati noviitsidele kui ka ilmikutele ladina keelt, lugemist ja kirjutamist
peal ja läbi usu, kasutab seda (maist) rahu, kuna ta kuuletub ka maise riigi seadustele, mille läbi korraldatakse surelikku elu." See on ühine elu mõlema riigi jaoks. Seega naudivad rahu, korda ja maist õiglust nii kristlased kui paganad, kuigi ülimate ja jumalike väärtuste suhtes on nende seisund erinev ühed on jumalariigi kodanikud, teised mitte. Erinevus seisneb selles, et taevases riigis kummardatakse vaid ühte jumalat ning religiooni osas on nende peamine erinevus. Taevasesse riiki kuulub kodanikke igast maisest riigist, erinevatest keeltest, kuid taevane riik ei vastandu maistele seadustele ja tavadele/institutsioonidele, kui nende kaudu tagatakse rahu. Lisaks maisele rahule saavad taevase riigi kodanikud maises riigis täita ka oma elu vajadusi. Ka selles osas on maise ja taevase riigi kodanikel ühisosa ja ühishuvi. Maise ja taevase riigi vaheline piir on nähtamatu, sest piir tuleneb inimese südamest ja lojaalsusest.
,,See ema liit Pojaga lunastustöös on ilmnenud Kristuse neitsist eostumisest kuni tema surmani"; see ilmnes tema kannatuste tunnil...taludes oma ainsa Pojaga tema pingelist kannatust, ühinedes tema ohvriga oma ema südames ja armastavalt nõustudes selle ohvri ohverdusega, mis temast sündinud... 966 ,,Pärispatuta Jumalaema, igavene Neitsi Maarja, olles jõudnud oma maise elu lõppu, võeti ihu ja hingega taevasesse kirkusse ja ülendati Issanda poolt Kuningannaks kõikide asjade üle, et sa võiks olla veel täielikumalt ühtinud oma Pojaga...". ,,Sünnitades sa säilitad oma neitsilikkuse...Sa eostasid elava Jumala ja sinu palved vabastavad meie hinged surmast." 968 ,,Täiesti erakordsel viisil ta tegi kaasa oma kuulekuse, usu, lootuse ja kaastundega Päästja üleloomulikku hingede taastamise tööd. Selle tõttu on ta meile ema."
Ka inimestel esineb selliseid sünnitusi. Näiteks toob inimene ilmale korraga kolme, nelja või isegi seitset last. Kuid selline järglaste paljusus ühe sünnitusega on inimesel samuti üks loomalikke tendentse. Inimene on ka suure alalõuaga ( tahke toidu rebimiseks ja mälumiseks ) ja suure hambumusega. On olemas veel palju teisi bioloo- gilisi paralleele inimese ja looma vahel, kuid kõike me siin käsitlema ei hakka. Religioon väidab inimestele seda, et taevasesse paradiisi pääsevad ainult head inimesed ja halvad inimesed satuvad pärast surma põrgu nimelisse kohta, mis väidetavalt asub meie maa all. Aga kui kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene omama palju raha, et selle eest tasu anda. Paljud peaksid sellist olukorda täiesti absurdseks, sest inimese edasine käekäik pärast surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest asja- dest
Ka inimestel esineb selliseid sünnitusi. Näiteks toob inimene ilmale korraga kolme, nelja või isegi seitset last. Kuid selline järglaste paljusus ühe sünnitusega on inimesel samuti üks loomalikke tendentse. Inimene on ka suure alalõuaga ( tahke toidu rebimiseks ja mälumiseks ) ja suure hambumusega. On olemas veel palju teisi bioloo- gilisi paralleele inimese ja looma vahel, kuid kõike me siin käsitlema ei hakka. Religioon väidab inimestele seda, et taevasesse paradiisi pääsevad ainult head inimesed ja halvad inimesed satuvad pärast surma põrgu nimelisse kohta, mis väidetavalt asub meie maa all. Aga kui kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene omama palju raha, et selle eest tasu anda. Paljud peaksid sellist olukorda täiesti absurdseks, sest inimese edasine käekäik pärast surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest asja- dest
Ka inimestel esineb selliseid sünnitusi. Näiteks toob inimene ilmale korraga kolme, nelja või isegi seitset last. Kuid selline järglaste paljusus ühe sünnitusega on inimesel samuti üks loomalikke tendentse. Inimene on ka suure alalõuaga ( tahke toidu rebimiseks ja mälumiseks ) ja suure hambumusega. On olemas veel palju teisi bioloo- gilisi paralleele inimese ja looma vahel, kuid kõike me siin käsitlema ei hakka. Religioon väidab inimestele seda, et taevasesse paradiisi pääsevad ainult head inimesed ja halvad inimesed satuvad pärast surma põrgu nimelisse kohta, mis väidetavalt asub meie maa all. Aga kui kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene omama palju raha, et selle eest tasu anda. Paljud peaksid sellist olukorda täiesti absurdseks, sest inimese edasine käekäik pärast surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest asja- dest
annaabi.ee 
