Aine süstemaatiline/ Struktuurvalem Füüsikalised ja füsioloogilised Kasutamine ja rahvapärane omadused esinemine nimetus Suurem osa eteenist saadakse etaani Taimede kasvuhormoonina dehüdrogeenimisel. Värvuseta, kiirendab ta aed- ja puuviljade CH2=CH2 nõrgalt meeldiva lõhnaga, veidi valmimist. Üle poole eteenist uimastava toimega gaas. Õhuga kasutatakse ära polümeeride Eteen/etüleen ligikaudu üheraskune. Vees vähesel tööstuses, ülejäänu läheb määral lahustuv. äädikhappe, etanooli ja halogeenühendit...
Autor Teos Zanr Kirjanduslik vool Tegelased Märksõnad Fr. Tuglas ,,Inimese vari" novell impressionism Maret; võõras raisatud armastuse lugu ,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama ...
lahtriväljad on eraldi real), Semikooloni (ingl. Semicolons), Tabeldusmärgi (ingl. Tabs) ja Muu (ingl. Other; siis tuleb tekstikasti sisestada sobiv sümbol) vahel. Tabeli kustutamiseks kliki tabeli suvalises lahtris ning vali menüükäsk Tabel > Kustuta > Tabel (ingl. Table > Delete > Table). Teine võimalus: märgista kogu tabel ja kliki Backspace-klahvile (muide, Delete-klahviga saab kuustutada tabeli sisu). Andmete sisestamine tabelisse Tabelisse saab sisestada teksti, numbreid kui ka pilte. Kui on soov kirjutada või lisada pilt kuhugi lahtrisse, tuleb teha vastavas lahtis hiirega üks klõps ja sooritada siis soovitav toiming. Et liikuda järgmisse veergu või ritta, tuleb kasutada samuti hiirt, nooleklahve või tabulaatorit. (Tabulaatoriga on võimalik lisada ka tabelile viimast rida. Selleks peab tekstikursor olema viimases lahtris). Tabelis on võimalik teha ka tabelitöötluses MS Excel tuntud tabeliarvutusi valides menüü-
Maa Autor Teos Tegelased Märksõnad Prantsusmaa Balzac ,,Isa Goriot" Delphine, Beuseant, isaarmastus, Pariisi Rastignac, Goriot, seltskond Vauguer ,,Sagräännahk" Raphael filosoofiline romaan, ginge müümine, läbikukkumine Flaubert ,,Madame Bovary" Emma mõtteviisi labasus, illusioonide viljatus, kriitiline, väikekodanl. Stendthal ,,Punane ja must" Julien Sorel ...
docstxt/14534684532683.txt
docstxt/1453468023356.txt
2. Leidke filtri (Advanced filter) abil töölehele Forbes nimekiri OECD liikmesriikidest (vt tööleht OEC Forbesi edetabelis. Kirjeldage, kuidas tulemus saadi. Leidke iga OECD liikmesriigi kohta, mis on ka Forbesi edetabelis, valemite abil firma, millel on kõig (arvväärtus ja firma nimi) Kontrollige (valemitega), kas iga leitud firma asub ikka selles riigis (firma nime järgi leida riik). NB! Ärge muutke praegu töölehel olevaid andmeid! Vajadusel lisage tabelisse juurde veerge valem NB! Arvväärtused Forbes' tabelis on antud tekstina. Nende teisendamisel arvuks peavad valem arvestama ka sellega, et mõned väärtused on miljonites. Töölehel 'Worldbank' on SKP elaniku kohta maailma riikides erinevatel aastatel. 3. Koostage töölehele D_tabel VBA toega rakendus, mis võimaldab valida loenditest (lahtri valideer kuvab valitud riikide kõikide aastate andmed tabelist Worldbank eraldi diagrammilehel joondiagram täislausena, kummas riigis oli 2013
4. Mõõtke antud toru sise- välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelisse. 1. MÕÕTMINE NIHIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T, mm Null-lugem, mm detail - di - katsekeha paksus keskmine katsekeha paksus KATSE NR di, mm -d1, mm (-di)2, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. = Kokku: 2. MÕÕTMINE KRUVIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. Kruviku samm, mm Jaotiste arv trummlil
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 0,025 m E 210 GPa 0,3 - läbipaine plaadi läbipaine plaadi Kinnitusviis keskel [m] keskel [mm] Vabalt toetatud 0,0031818898 3,18 servadega Jäigalt kinnitatud 0,0009905883 0,99 servadega Kahel vastasserval vabalt ka kahel jäigalt 0,0016569841 1,66 toetatud Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt 0,0016569841...
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 25 mm E 210 GPa 0,3 - 1) läbipaine läbipaine Mx keskel Mx serva My serva plaadi My keskel Kinnitusviis plaadi (1), keskel (2), keskel (3), keskel (1), [Nm/m] keskel [m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [mm] Vabalt toetatud 0,00318189 3,18 7578,72 6744,24 0 0 servadega Jäigalt kinnitatud 0,000990588 0,99 3611,52 3160,08 -7948,08 -7359,84 servadega Kahel vastasserval ...
Lisa tabelisse pilte, mis iseloomustavad ajastutvõi kunstnikku kõige paremast küljest. Kirjuta tekstina põhitunnused ja olulisemad märksõnad. Enda lisatud tekst kirjuta värviliselt või kaldkirjas. Vajadusel suurenda tabelit. Täidetud tabel salvesta pdf formaadis. Skulptuur Ajastu Riik Inimene/kunstnik Kirjuta teose nimi, autor, tähtsus Arhitektuur/stiili tunnused Millises riigis Keda nimetatakse tekkis? humaanseks inimeseks? itaalia Isikut kelle suurim Mida tähendab väärtus on isiksuse vaba Renessanss Kirjuta ajaline periood sõna renessanss ja miks see ...
INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...
Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax ...
LELOL Praktiline töö PN1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Tutvuda sele PN1-1 ja PN1-2 skeemidel toodud seadmetega ja määrata kasutatavate juhtimisseadmetevparameetrid. Koostada nõutav(ad) skeem(id), katsetada seadme mudelit töös ja leida vastused eelpool toodud küsimustele, kandes need tabelisse PN1-T1. Ühepoolse toimega silindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-1 Skeemidel: NL – nupplüliti, FL – fikseeritav lüliti, PN1.H1 – silindri juhtimine nupplüliti abil, PN1.H2 – silindri juhtimine fikseeritava lüliti abil, PN1.H3 – silindri juhtimine nupplüliti ja 3/2 jaoti abil. Kahepoolse toimega pneumosilindri juhtimine.
Ülerahvastatus Toidupuudus Jäätmeprobleemid Happevihmad Veekriis Osoonikihtide hõrenem. * Maailmas on praegu probleemi lahendused: Probleemi põhjused: Probleemi põhjused: Vett tuleb tarbida Probleemi põhjused umbes 7 miljardit tuleks muuta inimeste rahvastiku kasv, kütuste põletamine; mõõdukalt!! :Atmosfääri paisatud inimest toitumisharjumusi; tarbimise suurenemine, põlevkivi põletamine; Probleemi põhjused: saasteained. aerosoolid; Probleemi põhjused: täiustada tootmise suurenemine tööstuste saaste; magevett on kogu vulkaanipursked . suremuse langus, maaharimisviise ja Probleemi tagajärjed: transpordist pärinev maakera veevarudest Probleemi tagajärjed: teaduse areng, tehnoloogiat. vä...
Type ----------------------------------------- -------- ------------------------- ID CHAR(11) EESNIMI VARCHAR2(20) PERENIMI VARCHAR2(30) MATEMAATIKA NUMBER(3) VOORKEEL NUMBER(3) EMAKEEL NUMBER(3) 3. Lisage tabelisse enda andmed. SQL> INSERT INTO kandidaadid VALUES(39007283542, 'Marko', 'Reiko', 83, 77, 71); 1 row created. 4. Muutke enda kohta k�ivaid andmeid (n�iteks eksamipunktid). SQL> UPDATE kandidaadid SET id = 39007150154 WHERE eesnimi = 'Marko' AND perenimi = 'Reiko'; 1 row updated. 5. P�rige tabelist enda kohta k�ivad andmed. SQL> SELECT * FROM kandidaadid WHERE id = 39007150154; ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------
Sisestage aluse mass ma; koormise kogumass M; silindri läbimõõt D; raskuskiirendus g; kõ Koormise Katse Määramatus nr kogumass M, kg ma ±0,00005 1 g, ms¯² 9,81 2 D, m ±0,00005 3 n, m ±0,5 4 n, m ±0,5 = 12,00000 10,00000 ...
Sensoritest olid kasutada tensoandur, surveandur, optiline positsiooniandur ja magnetväljaandur. Praktikumi teostamine 4.1 Tensoandur 4.1.1 Andmete kogumine Liigutasime plekiriba -1 cm peale ning kandsime lugemi tabelisse. Kordasime mõõtmisi -0,5 cm, 0 cm, 0,5 cm ja 1 cm peal. Kõik tulemused kandsime tabelisse. Tulemuseks saime mõningate hälvetega lineaarse tulemuse.
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_09.lst SQL> --Moodustage tabel tallede kohta (sünniaeg, sünnikaal, id-number, sugu). SQL> --Kirjutage skript, mis laseb sisestada tabelisse (asendusmuutujate abil) andmeid sündinud tallede kohta. SQL> --Iga looma kohta genereeritakse jada abil id-number; jäär saab paaritu ja utt paarisnumbri. SQL> CREATE TABLE talled ( 2 id NUMBER PRIMARY KEY, 3 sunniaeg TIMESTAMP(0), 4 kaal NUMBER(6,2), 5 sugu CHAR(1)); Table created. SQL> CREATE SEQUENCE jaar_id START WITH 1 INCREMENT BY 2; Sequence created. SQL> CREATE SEQUENCE utt_id START WITH 2 INCREMENT BY 2; Sequence created. SQL> INSERT INTO talled VALUES(
2 I = mr2( mr 2lsinα − 1) (8). Suurused m, r, l ja t mõõdame katse käigus. sinα anti ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise 2 inertsmomendi valem: I t = mr2 (9). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Mõõdame kõigi silindrite massi m ( m1 = 0, 104 kg) , mõõdame nende läbimõõdu d (d1 = 2, 0 · 10−2 m) ja kanname arvud tabelisse nr 1. 2 Mõõdame kaldpinna pikkuse l = 0, 705 m väravate vahel ja kanname samuti saadud arvu tabelisse nr 1. Arvutame silindrite inertsmomendi teoreetilise valemi (9) järgi ning kanname saadud tulemused tabelisse −2) 0,104 · (2,0 ·210 nr 1. lt 1 = 2 = 5, 2 · 10−6 kgm 2.
Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kolmest eri kohast, igas kohas kahes risti sihis ja kannan mõõtetulemused tabelisse. Mõõteskeem: Mõõtetulemused mõõtesihtmõõtetulemusedkesk hälvetegelik mõõdeseade mõõdeA-AB-BC- Ckeskm.I-I99,5399,5899,5599,550,0599,8299,87II- II99,5599,5199,6299,56ovaalsus0,020,070,06 Laboratoorne töö nr 2 Detailide pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga. Detail nr 28 ja nr X Töö käik: 1.Kahelt detaililt mõõdan 5 erinevat pinda. 2
3. Laske dünamomeetreid nii madalale, et mõlema dünamomeetri näidud võrduksid nulliga. Kui mõne dünamomeetri näit ei lähe nulli, keerake kruvi. Kui ei ole reguleeritav dünamomeeter, aga vedru on välja veninud, lahutage edaspidi vastav parand näidust. 4. Tõstke dünamomeetreid umbes 0,5N võrra. 5. Lülitage vool sisse. Kui mootor saavutab maksimaalsed pöörded, vaadake dünamomeetrite näidud. 6. Lülitage vool välja. Märkige tabelisse dünamomeetrite näidud. 7. Keerake pööreteloendur ettevaatlikult nulli. 8. Võtke kätte stopper. Teine käsi asetage lülitile. 9. Lülitage võimalikult samaaegselt tööle stopper ja mootor. 10.Laske mootoril teha umbes 1000 pööret ja kui pööretelugeja on lõpetanud viienda ringi vajutage stopper kinni. 11.Lülitage mootor välja. 12.Vaadake stopperi näit ja märkige see tabelisse. 13.Korrake punkte 4 kuni 11 kuus korda. 14
Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langemisel mansetis muutuvad toonid teatud rõhu nivooni tugevamaks, seejärel hakkab toonide tugevus kiiremini langema kuni täieliku kadumiseni. Toonide kadumisel lugeda manomeetri näit, mis vastab diastoolsele vererõhu näidule arteris. Määramist korratakse 2-3 korda. Tulemused kantakse tabelisse. 2. Kummimansett asetatakse ümber parema käe õlavarre ja mõõtmist korratakse uuesti. Tulemused kantakse tabelisse ja võrreldakse vasaku käe näitajatega. 3. Kummimansett jäetakse katsealuse vasakule õlavarrele. Katsealune sooritab kehalise koormuse, 3 minutit paigal põlvetõstejooksu. Kohe peale töö lõppu mõõdetakse vererõhu näitajad ja tulemused kantakse tabelisse. Mõõtmist korratakse 2, 3, 4 ja 5 taastumisminutil. Tulemused kantakse tabelisse. Tulemused:
Variatsiooni ulatus 5 2 X min = 2 X max = 5 2. Esita andmed sagedustabelina (sagedus f) Hinne X 2 3 4 5 Sagedus f 3 7 10 8 Suhteline sagedus W 11% 25% 35,8% 29% X- X -1,8 -0,8 0,2 1,2 (X- X )2 3,24 0,64 0,04 1,44 f 3. Kanna tabelisse ka suhteline sagedus (W= 100%) N= õpilaste arv N = 28 õpilast summa 28 - 100% 3 100 3 - X% X= = 10,7 11% 28 28 - 100% 7 100 7 - X% X= = 25% 28 28 - 100% 10 100 10 - X % X= = 35,8%
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. Kodutöö kirjaliku aruande sisu: Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: - karastamise ja noolutamise eesmärk; - kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik;
Skeem Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogiline eelnevaga. Katseandmed kanda tabelisse 2. Mõõtmistulemuste põhjal joonestage sõltuvuse T2 = f(k) graafik. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine 1. Hõõrdejõu suurendamiseks paigutage koormis veeanumasse ja pange võnkuma. 2
indikaator (luksmeeter) Töö käik 1. Lülitage sisse laser ja luksmeeter. 2. Ekraanis 3 paikneb horisontaalne ava, mille taga on luksmeetri andur. Nihutage see ava tsentraalsele difraktsioonimaksimumile. Leidke ava aeglase nihutamisega selle maksimumi (kõige heledama riba) piires asend, kus luksmeetri näit on suurim. Kirjutage see näit l0 tabelisse 1. Seejärel lugege nihiku skaalalt vastav asendinäit x0 ja kandke ka see tabelisse. 3. Analoogiliselt määrake nii ülal- kui allpool tsentraalselt maksimumi asuvate järgnevate maksimumide (heledad ribad) asukohad xk. Kandke need tabelisse koos luksmeetri vastavate näitudega lk. Miinimumide (tumedad ribad) asukohad leidke luksmeetri väikseima näidu järgi. 4. Arvutage sama järku maksimumide (või miinimumide) vahelised kaugused
c. Ühendan voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne näit aga potentsiaalide langust. d. Avatud vooluahela koral mõõsan ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes (-0). Tulemused kannan tabelisse 1, arvestades näidu märki. e. Sulgen vooluahela ja kordan punktis 4 kirjeldatud mõõtmised. Mõõdan voolutugevuse ahelas. Tulemused kannan tabelisse 1. f. Arvutan ahela kõigi punktide potentsiaalid avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused kanna tabelisse 1. Ahela punktide potentsiaalide mõõtmine
2.Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage protokolli stendi vooluahela skeem. 3.Ühendage voltmeetri "-" - klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mootmisel ahela moodetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" - klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tousu alguspunkti suhtes,negatiivne näit aga potensiaali langust. 4.Avatud vooluahela korral mootke ahela koigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes ( 0).Tulemused kandke tabelisse 1, arvestades näidu märki. 5.Sulgege vooluahel ja korrake punktis 4 kirjeldatud mootmised. Mõõtke voolutugevus ahelas.Tulemused kandke tabelisse 1. 6.Arvutage ahela koigi punktide potensiaalid j avatud ja suletud vooluahela puhul.Tulemused kandke tabelisse 1. Avatud ahel Suletud ahel Ahela punkti nr. n -0 ; V ,V -0 ; V ,V
Joonis on teie vormistatud protokolli osaks. 2. Ühendage voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahela mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne, näit aga potensiaali langust. 3. Avatud vooluahela korral mõõtke ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes ( - 0) .Tulemused kandke tabelisse 1, arvestades näidu märki. 4. Sulgege vooluahel ja korrake punktis 3 kirjeldatud mõõtmised. Mõõtke voolutugevus ahelas. Tulemused kandke tabelisse 1. 5. Arvutage ahela kõigi punktide potensiaalid avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused kandke tabelisse 1. 3 Tabel 1 Ahela punktide potentsiaalide mõõtmine
väändevõnkumisest. lisakoormistega, nihik, kruvik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L. Tulemused kandke tabelisse „Traadi pikkus ja läbimõõt“. Töötamisel esimese seadmega: 1. Asetage muhvid pöörlemisteljest juhendaja poolt määratud kaugusele l1. 2. Mõõtke juhendaja poolt tööülesandes antud n täisvõnke aeg ja arvutage väändevõnkumise periood T1. Mõõtmisi sooritage 5 korda. Tulemused kandke tabelisse „Võnkeperioodide määramine“. 3. Nihutage muhvid pöörlemisteljest kaugusele l2 ja määrake võnkeperiood T2 viiel korral.
PRIMARY KEY(Ema_ID)) engine=InnoDB; INSERT INTO EMA (Nimi) VALUES ('Tups'), ('Taki'),('Tipsi'); 3. Loo äsja tehtud andmebaasi andmetabel HIIR, milles on järgmised andmeväljad: Hiire_ID - täisarv, primaarvõtme väli ja automaatselt suurenev ning ei tohi olla null, Nimi tekst, väärtus ei tohi olla null, Kaal täisarv, Synniaasta aasta, Ema_ID täisarv, võõrvõti (lisa indeksite alt valik INDEX). Määra andmebaasimootoriks InnoDB. 4. Lisa tabelisse järgnevalt toodud andmed Nimi Kaal_gr Synniaasta Ema_ID Piiks 120 2015 1 Triip 80 2017 2 Mustu 95 2018 3 Troll 110 2017 1 Rulli 105 2018 1 Trips 130 2016 2 Emma 120 2017 2 Miia 85 2016 2 5. Järjesta hiired kaalu järgi kahanevalt (väljasta nimi ja kaal). 6. Leia hiirte keskmine kaal. 7
Power 2 Junior 30 Võrkpall 4 309 1236 2,00% 24,72 31 Õng Battle Pole 8 1705 13640 2,00% 272,8 32 Auto Chevrolet 1 205000 205000 5,00% 10250 Tacuma KOKKU: 2257973 78847,6 2 Kuus: 188164,42 6570,63 Tabelisse võetud hindade veebilehed: www.laptopid.ee www.transinf.com www.nord-domus.ee www.kodumasinad.ee www.emt.ee www.ananke.ee www.nn.ee www.foral.ee www.valireklaam.ee www.osta.ee www.auto24.ee www.sisustus.ee www.wifi.ee www.anttila.ee 7 www.yonexest.ee www.amayasport.ee www.tellimus.ee Tabel 2 väikevahendid
2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m 105,6m Ülesanne 2
Anuma mass kaalutakse. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus määratakse valemiga 1. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures mõlemal korral võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe mõõtmise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas mõõtmine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1: 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] m1 killustiku ja anuma mass [kg] m anuma mass [kg] V anuma ruumala[m3] 4.2 Killustiku näivtiheduse määramine Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2
Kruiisilaevade kohta sain palju infot Saksa, Inglise ja soome keelsetelt interneti lehekülgedelt. Slaid 5 (Mis on kruiis ja mis on kruiisilaev) Kruiis on reis, mis sooritatakse veekogul puhkuse eesmärgiga lõõgastuda, nautides kõiki mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisilaev on aga laev, millega tehakse pikemaid puhkusereise. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Slaid 6 (Laev Prinzessin Victoria Luise) Valisin selle kruiisilaeva tabelisse kuna see oli maailma esimene kruiisilaev. Ta valmis just luksuslikuks merel sõitmiseks. Selle laevaga sai sõita ainult väga rikas rahvas. Laeva lõpp aga saabus aastal 1906 kui laev sõitis kariibi mereääres karile. Peale seda läks laev mahakandmisele. Slaid 7 (Laev Wilhelm Gustloff) Valisin selle kruiisilaeva tabelisse kuna see oli kõige suurima kruiisilaev enne teist maailmasõda ja kui laev hukkus viis ta endaga kaasa üle 9000 inimelu mis on
ära on lihtsam. Kui tegemata ununeb, tuleb pärast ALTER TABLE-käsuga lisaks juurde teha - Kirjeldage tabelile (Z) kaks FOREIGN KEY-d (ALTER TABLE- käsuga). Üks neist viitab tabelile X, teine tabelile Y. (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 3. Täida tabelid andmetega: tabelisse X pane 8 rida, tabelisse Z 15 rida ja tabelisse Y 9 rida. Read peavad omavahel andmete abil ka ilusasti seotud olema (võib ka koledasti aga seos peab olema). (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 4. Muutke tabelis olevate kirjete andmeid. Kõik muudatused võib teha ühes tabelis aga võib iga muudatuse teha ka erinevas tabelis: a. Muutke andmeid ühes kirjes (kirje valiku tingimus peab viitama
KC156A Milliampermeeter x2 ( ) Voltmeeter x2 (Metrahit 2+) UZ = 5…6,2 V IZ =10 mA IZmin = 3mA IZmax = 55 mA Pmax = 0,3 W Joonis 4.1 Stabilitron pingestabiliseerimislülituses 3. Võtta üles stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon UZ = f (IZ), kui IK = 0 ja RP = const. (Joonis 4.2). Katsetulemused kanda tabelisse 4.1. Tabel 4.1 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon IK = 0, RP = const IZ, mA 55 49 43 37 30 24 3 0 UZ, V 6,15 6.14 6.06 6.02 5.97 5.92 5.33 3.28 4. Võtta üles stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest UZ = f (E), kui RK = const ja RP = const. (Joonis 4.3). Katsetulemused kanda tabelisse 4.2. Tabel 4.2 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest
7. Elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuste avastamisel tuleb kiiresti vool välja lülitada. Teatada sellest viivitamatult õpetajale. 8. Avariiolukorras, spetsiifiline lõhn, suits, seadmete ülekuumenemine jne. või inimese voolu alla jäämisel tuleb pinge kiiresti välja lülitada. Viivitamine võib viia ohtlikele tagajärgedele. 9. Töö käigus fikseerida mõõduriistade näidud võimalikult täpselt ning tulemused kanda vastavasse tabelisse. Ärge unustage, et mõõtmised skaala alguses osadel mõõteriistadel on ebatäpsed. 10.Skeem hoida pinge all ainult vastavate mõõtmiste ajal. Nende lõppedes vool viivitamatult välja lülitada. 11.Skeem ühendada lahti ainult õpetaja loal. 12.Pärast mõõtmist teha vastavad arvutused. 13.Töö kohta vormista protokoll, milles näita: - töö number; töö eesmärk; - kasutatud vahendid koos andmetega nende kohta; - töö lühike kirjeldus;
Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas. Kuna elektronide arv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga tuumas, siis on aatom elektriliselt neutraalne. Kõiki keemilisi elemente saab paigutada tabelisse, mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisustabeliks. Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järgi aatomituumas. Aatom koosneb tuumas ja elektronkattest. Kuna elektroni ja prootonite elektrilaeng on suuruselt võrdsed ja vastasnimelised, on aatom tervikuna neutraalne. Elektron on aatomi koostisoas, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektroni mass on prootoni ja neutroni massist ligikaudu 2000 korda väiksem.
Id = Partii.Turniir GROUP BY Nimi UNION ALL SELECT 3, f_nimi(Eesnimi, Perenimi), f_mangijakoormus(Id) FROM Isik ORDER BY 1, Nimi; END -- --ylesanne 7. -- --1. Luua tabel Asula (id integer, nimi varchar(100)) ID on primaarvõti, automaatselt tuleneva väärtusega Nimi on unikaalne. Mõlemad väljad on kohustuslikud. CREATE TABLE Asula (Id INTEGER NOT NULL DEFAULT AUTOINCREMENT PRIMARY KEY, Nimi VARCHAR(100) NOT NULL UNIQUE); --2. Lisada uude tabelisse kõik aadressid tabelist Klubi ja toimumiskohad tabelist Turniir. INSERT INTO Asula (Nimi) SELECT Aadress FROM Klubi UNION SELECT Toimumiskoht FROM Turniir; --3. Lisada tabelisse Klubi veerg Asula (integer). ALTER TABLE Klubi ADD Asula INTEGER; --4. Väärtustada korraga kõigil Klubi kirjetel veerg Asula sobiliku ID'ga tabelist Asula: update klubi set asula = (SELECT id FROM asula WHERE asula.nimi= klubi.aadress); --5. Lisada tabelile Klubi välisvõti tabelisse Asula (fk_klubi_2_asula)
Koduse ül kandmine tabelisse Arvuta oma küsitluse tulemuste protsendid. Näiteks kui esimesele küsimusele vastas 5 inimest, siis jagad vastuste arvud 5-ga. Kui variandi a) valis 1 inimene, siis 1/5=0,2 so 20%, kui valis 2 inimest, siis 2/5= 0,4 so 40%. Kanna protsendid tabelisse oma tulpa. Kokkuvõtte täidame tunnis. Küsimus Henry Aveliis Kokku Roko-Julius a)100% a)67% a)80% a) 1. Kas osaled 82% riigikogu b)0% b)16% b)20% b) valimistel selle aasta märtsis? c)0% c)17% c)0% c)
tööriistaribalt käsk Primary Key. Unikaalse võtme tühistamiseks valige uuesti sama käsk. Kui sobiv väli puudub, võib tabelile võtmeväljaks lisada AutoNumber-tüüpi välja (nummerdada kirjed). ÜLESANNE: LOO DISAINIVAATES KOLM TABELIT! Tabeli loomisel määra igale väljale nimi (Field Name) ja andmetüüp (Data Type), lisa mõnele väljale ka kirjeldus (Description), määra väljapikkused, määra primaarne võti. Ettekujutuse tabelisse tulevatest andmetest annab allpool olev joonis. Loo tabel Raamatud, milles on järgmised väljad: Raamatu nr (AutoNumber, võtmeväli) Pealkiri (Text) Autor (Text) Ilmumisaasta (Number) Ilmumiskoht (Text). Vaikimisi väärtuseks võid määrata Tallinn. Kirjastus (Text) Keel (Text). Vaikimisi väärtuseks võid määrata Eesti. Hind (Currency). Vorminguks Currency. Märksõna (Text) Tabeli säilitamiseks tuleb vajuta salvestamise nuppu (Save) ja avanevas dialoogis sisesta tabeli nimetus.
Jms. 3.2 Ülevaade autodest Autode ülevaate kasutusjuhtude diagramm on järgmine: 7 Nimi: UC.1.1 Saadaval autod Tegutsejad: klient, rendiparkla töötaja Kirjeldus: Klient soovib rentida konkreetse auto rendipargis kohapeal. Töötaja valib väljavalitud auto nimekirja, saades kliendi isiku informatsioon kohapeal. Salvestatakse andmed autorendi kohta tellimuse tabelisse, kliendi tabelisse ja tasutakse arve kohapeal. Klient saab rendiauto võtmed. Nimi UC.1.2 Ette broneerimine Tegutsejad: klient, rendiparkla töötaja Kirjeldus: Klient soovib rentida konkreetse auto läbi e-teenuse. Soovides teostada renti, lisab väljavalitud auto tellimuse inimekirja. Broneerimiseks on vajalik täita ankeet isikuandmetega. Infosüsteemi tehakse märge auto broneerimise kohta, salvestatakse rendi vahemik, väljavalitud auto ja kliendi andmed
Juhtide jadaühenduste uurimine Töökäik: 1. Määran ampermeetri ja voltmeetri skaalade kõige väiksemate jaotiste väärtused ja mõõtepiirkonnad, ning märgin tulemused tabelisse. Skaala kõige väiksema jaotise väärtus Mõõtepiirkond Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB! Mõõtmiseks mitte ühtegi juhet lahti ühendada
Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. Töö käik Valmistasin 50 ml lahuse uuritavast ainest (isobutanool) ja veest. Lahjendasin erm. lahuse 1 : 2 6 korda. Hakkasin tilgutama lahuse stalagmomeetriga ning kandma tulemused tabelisse. Tilgutamise meetod põhineb eeldusel, et et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F. st. Lahjendasin iga ning kandma t tilk rebitakse lahti uga F. 1. Arvutan keskmise tilga arvu. Avutan pindpinevuse järgmise valemi abil. Tabel 1 Kontsentratsioon, Tilkade arv
Paremal keskel saate muuta raskusjõukiirendust ja hõõrdumist, kuid kui katsetega hakkate pihta, siis kiirendus peab olema “Earth” ja hõõrdumine “None”. All keskel on punane kaheksanurk, mis paneb pendli seisma Katse 1. 2) Esimese katses kontrollime, kas matemaatiline pendel on isokroonne. Selleks valige suvaline pendli pikkus ja kandke see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabeli 1 kohal olevasse lahtrisse. 3) Liigutage pendel tasakaaluasendist välja ja kandke “Tabelisse 1” nurk, mille võrra pendel on tasakaaluasendist väljas. Arvutage valemi (1) abil pendli period ja täitke vastav lather. 4) Mõõtke “Period Timer”-iga period. Vajutage lihtsalt see käima ja see jääb ise seisma. Kandke see tulemus samasse tabelisse. 5) Teostage kokku 5 mõõtmist erinevate nurkade korral. Katse 2. 6) Selles katses uurime matemaatilise pendli perioodi sõltuvust tema pikkusest. Jäta pendel seisma vajutades punasele kaheksanurgale
teie katses on (Small- 1 ja Large- 10; teie elastsuse valikul peab jääma nende kahe vahele; kui valite vasakult kõige äärmise kandke lahtrtisse 1 kui valite kolmanda positsiooni, siis kirjutage lahtrisse 3). Järgmiseks võtke paremalt äärest joonlaud ja vedage see verdu juurde. 3) Üleval vedrust vasakul saate muuta kollase massi suurust. Riputage kollane mass vedru klüge ja kandke mass väärtus “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse 1. Seejärel mõõtke sinise ja rohelise joone vaheline kaugus. Kandke ka see tabelisse 1. Teisendage pikenemine kindlasti meetritesse ja mass kilogrammidesse. NB! Jälgige, et te ikkagi suudaksite vedru pikkuse muutust mõõta; liiga väikeste massi muutuste korral võib olla ei suuda te väga täpselt pikenemist määrata ja liiga väikse elastsuse korral võib olla vedru venib liiga pikaks. 4) Arvutage vastavalt valemile (2) kollase massi raskusjõud ja täidke see tabel. Seejärel
Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmine Joonis 2. Mõõteskeem Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati vette nii et vee tasapind oli üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoiti vees 2
annaabi.ee 
