Mittepolaarne hea soojusjuht. kovalente side Molekulid,molekulvõre Tugev kovalentne Gaasiline,vedel või tahke side, vahel on nõrk ,oleku määrab vastastikune molekulmassi tõmbejõud suurus.Madal sulamis ja keemistemp. Ei lahustu vees,ei juhi elektrit,halb soojus juht. Aatomid,aatomvõre Tugev kovalentne Sulamis ja keemis temp. side Kõrge,vees ei lahustu,ei
Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0
ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2
4. ÜLESANNE NR. 4 4.1 Ülesanne Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Lähteandmed s = 1 mm d1 = 110 mm d2 = 130 mm H = 140 mm h = 1130 mm R = 9 mm r = 10 mm Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 𝜎b = 330 MPa s= 1 h= 130 H= 140 R
kov.side; kristallvõre aine võib olla tahke, sõlmpunktides asuvad vedel, gaasiline; molekulid mida elektrit/soojust ei juhi; hoiavad nõrgalt koos lahustumatud molekulide vahelised tõmbejõud Pol.kov side Aatomvõre Sio2 Krist.sõlmp asuvad Kõrgemad temp.; aatomid, mida ühendab lahustumatu; ei juhi tugev kov side soojust/elektrit molekulvõre Krist..... asuvad Kõrgem temp; molekulid; molekulis lahustuvad; vesilahused
Sisehõõre vedelik (osakesed saavad liikuda ja on tihedamalt), gaas, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Pindpidevus nähtus, kus vedelik tahab omada kõige väiksemat pindala. Kera kuju pindpidevuse nähtus, et vedelikul oleks kõige väiksem pindala. Vedeliku kokku tõmbumine pinnaomadus, et säilitada kõige väiksemat pindala. Märgamine vedelik märgab tahket keha, kui vedeliku molekuli vahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahkise molekulide vahelised tõmbejõud. Mitte märgamine vedellik ei märga tahket keha, kui vedeliku ja tahkise vahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku vahelised tõmbejõud. Pindpidevuse teguri vähendamine lisandite kasutamine, temp tõstmine. Märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides tõuseb vedlik kõrgemale kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaa, seda kõrgem on vedeliku samba kõrgus, nõgus.
Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiirused on väikesed, tõukejõud on suured, tõmbejõud puudub. Gaas Molekulid asetsevad korrapäratult, teineteisest väga kaugel, kiirused on tohutultsuured, tõmbejõud ja tõukejõud puuduvad. Ideaalne gaas on gaasi mudel kus molekulide vahelised jõud loetakse tohutult
Suure-Jaani Gümnaasium Reaktiivmootori töö põhimõte Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Reaktiivmootorid Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse
a. jõudusid üldse ei mõju. b. mõjuvad jõud on võrdsed ja vastassuunalised. Newtoni II seadus II seadus: määrab kiirendusega liikumiseKehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus III seadus: määratleb kehade vastastikmõju.Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega ning samaliigilistega. 5.Millest sõltub gravitatsioonijõud? Ülemaailmne gravitatsiooni seadus:Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust. 6.Mis on keha kaal? Keha kaal on jõud, mis näitab alusele või riputusvahendile mõjuvat jõudu. *tähis on P *ühik 1N *kui keha seisab paigal on võrreldav rakusjõuga 7.Millest sõltub keha kaal? Keha kaal sõltub kiirendusest 8.Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja mis takistab nende liikumist teineteise suhtes. 9.Millest on tingitud hõõrdejõud?
1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest
D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius Suure rihmaratta tinglik radius Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M = (F f) R = (2 f - f )R = fR => ; F = 2f Suure rihmaratta rihmade jõud
vahele. 11)Millist jõudnud nimetatakse pindpinevus jõuks+ valem? Vedelike pindpinevus on nähtus, mis esineb vedelike kokkupuute pinnal gaasidega. F= l [F=pindpinevus, (sigma)=pindpinevustegur N/m, l=vedeliku pinna piirjoone pikkus m) 12)Mis on märgamine, mittemärgamine + joonis. Märgamine ja mitte-märgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal. [*]Märgamise korral on tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud. [*]Mittemärgamise korral on vedeliku molekulide vahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud. 13)Milles seisneb kapillaarsus + valem? Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru ülesse, mittemärgav vajub alla. Vedeliku tõusu kõrgus või langemise sügavus sõltub toru suurusest. 2 h= gr g=9,8 (vabalangemise kiirendus) r=toru raadius 14)Mis on absoluutne niiskus?
1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlliga ülekantav võimsus (W) ning
tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, siis on tegemist mittemärgamisega ja sellisel juhul võtavad vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kerakuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torust kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nim. kapillaarsuseks.
· Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga. · Dümamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga, verdus tekkiv elastsusjõud võrdub kehale mõjuva raskusjõuga. · Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõukejõud. · Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. · Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. · Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nim. elektronmagnetjõududeks · Elastsusjõu tekkepõhjuste mõistmiseks piisab, kui teame järgmist: 1. kuigi aatmid on tervikuna neutraalsed, on nende koostises elektriliselt laetud osakesi. 2. erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. 3. Kauguse suurenemisel kõik jõud nõrgenevad ja kause vähenemisel tugevnevad. 4
neid keradena, et moodustada tahkiste, vedelike või gaaside mudeleid. Jõud, mis tõmbavad igas aines osakesi üksteise poole, on vastasmärgilised osakeste energiaga ning see paneb nad liikuma. See energia, mida nimetatakse kineetiliseks energiaks, kasvab temperatuuri tõustes. Kas aine on tahke, vedel või gaasiline, sõltub kineetilise energia ja tõmbejõudude tasakaalust. TAHKISED JA VEDELIKUD Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad – teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et
mõtlemisviisi, meetodit, juhtimisfunktsiooni, protsessi. KUIDAS ON TURUNDUS KASULIK TARBIJALE ? Turundus informeerib tarbijat (reklaam ja personaalne müük), annab tarbijale rohkem valikuid (turu segmentimine ja sortimendi laiendamine), suurendab tarbija efektiivsust (informeerimine, konsulteerimine) ja parandab tarbija elukvaliteeti (ohutumad ja kvaliteetsemad tooted). MILLEST SÕLTUB TURU TÕMBEJÕUD ? Turu tõmbejõud sõltub: turu suurusest ja kasvust, turu tsüklilisusest ja hooajalisusest, tarbijate arvust, konkurentide arvust, konkurentide konkurentsipoliitikast, tehnilisest, tehnoloogilisest arengust, turule ilmunud/ilmuvate uute toodete hulgast ja ilmumissagedusest, riiklikust seadusandlikust regulatsioonist, kasumimarginaalist. TÄNAN KUULAMAST!
kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 2. AINEOSAKESED MÕJUTAVAD ÜKSTEIST Aineosakesed tõmbuvad omavahel, aga ka tõukuvad. Samaaegselt esineb nii tõmbe kui tõukejõud. Kui keha pole kokku surutud või välja venitatud, siis asuvad aineosakesed püsiva tasakaalu asendis. Osakeste kaugus teineteisest on selline, kus osakeste tõmbejõud ja tõukejõud on võrdsed ja vastassuunalised. Võrdsed ja Aines asuvad osakesed vastassuunalised jõud on tasakaalus, mis tähendab sellisel kaugusel, kus tõmbe- summaarse jõu puudumist. Kui kehale mõjuvad võrdsed ja ja tõukejõud on tasakaalus. vastassuunalised jõud, siis see on samaväärne jõu puudumisega. Seega tavaolekus aine korral osakeste vahel jõud puudub.
3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane.
vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana). 20. Millist vedelikku nimetatakse pinda märgavaks? Millist mittemärgavaks? V: Märgamiseks nimetatakse nähtust, mis seisneb selles, et vedelik valgub mööda tahke keha pinda piiramatult laiali. See saab toimuda, kui tahke aine molekulide (või aatomite) ja vedeliku molekulide vastastikune tõmbejõud on suurem, kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Nii „sikutavadki“ tahke aine Mittemärgamiseks nimetatakse nähtust, mis seisneb selles, et väike kogus vedelikku paikneb tahke keha pinnal kerakujuliselt. Nähtus esineb juhul, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide ja tahke aine aineosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. 21. Mis on kapillaar? Mida nimetatakse vedeliku meniskiks?
FÜÜSIKA soojusõpetus 1 ) aine ehitus Kehad koosnevad ainetest, ainete segudest. Ained koosnevad aatomitest või molekulidest üliväikesed osakesed, mida silmaga ei näe. Osakeste vahel on tõmbe- ja tõukejõud. Deformeerimata olekus tahkise tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus ( tõmbejõud + tõukejõud = 0 ). Tõmbe- ja tõukejõu suurus sõltub osakeste kaugusest ( kui keha venitada, siis tõmbejõud on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub
Gaasi mehaaniline liikumine (näit. tuul, õhuvoolud). Temperatuur. Molekulide kiirus. o Millistes olekutes esineb sisehõõre? Mõju gaasis liikuvatele kehadele. (Ehk gaasides). o Nimeta vedelike omadusi ja kirjelda neid. Vedelikel on sarnaseid omadusi nii gaasidega kui tahkistega. Raskesti kokkusurutavad (molekulid paiknevad tihedalt). Omadus täita erineva kujuga anumaid. Omadus voolata (pidev kujumuutmine). Molekulidevahelised tõmbejõud ei lenda laiali nagu gaasid. Molekulidevahelised tõmbejõud püüavad moodustada tahkistele omast kristallstruktuuri. (Aga soojusliikumine segab selle väljakujunemist). Molekulide korrapärasuse alged olemas, kuid ei ole püsiv! o Nimeta ülekandenähtused vedelikes. Difusioon esineb vedelikes, kuid tunduvalt aeglasemalt kui gaasides. Dirusiooni kiirus vedelikes tõltub temperatuurist ja ka sellest, et veel on suurem tihedus.
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest.
ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju. 3) Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kuitahes suure ruumala.Gaasil puudub kindel kuju ja ruumala.Tõmbejõud ja tõukejõud on olematud. 4) Plasma oleku korral koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest väljarebitud vabadest elektronidest. Elektron - neutron-vaba laeng, või puudub prooton-+ Tuumas on prootonid ja neutronid. NB! Kui elektron lahkub aatomist, siis tekib +ioon. Kui elektronid tulevad juurde, siis -ioon. Plasma puhul on tegemist väga iooniseeritud gaasiga.Plasma koosneb peamiselt + laenguga ioonidest ja -laenguga elektronidest
) 16.Ampere'i seadus? +valem Ütleb, et juhtmele mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtme lõigupikkusega ja siinusega nurgast juhtme ja magneti vahel. F=B*I*l*sin 17.Mis on magnetinduktsioon? +valem Näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõiguga, selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 18.Kui suur jõud mõjub kahe vooluga juhtme vahel? Kuna on tõukejõud, kuna on tõmbejõud? See jõudu on võimalik arvutada valemiga F= (I1*I2 / d)*k Kui juhtmetes on erisuunaline vool siis tõukejõud, kui samasuunaline vool siis tõmbejõud.
1)Mille järgi otsustatakse, kas kehal on laeng või mitte? Laetud kehade vahel esineb elektriline vastasmõju. Selle vastasmõju olemasolu järgi otsustatakse kas kehal on laeng või mitte. Samamärgilised laengud mõjutavad teineteist tõukejõududega, erimärgiliste laengute vahel on tõmbejõud. 2)Millised laenguid omavad neutron, prooton, elektron? Neutronil laeng on 0 (ei oma laengut), prootonil on positiivne laeng (+e), elektronil negatiivne laeng (-e). 3)Mida nimetatake elementaarlaenguks? Kui suur ta on? Väiksemat laengut, mida ei saa osadeks jagada nimetatakse elementaarlaenguks. e=1,6X10 -9 4)Millised jõud mõjuvad laetud kehade vahel? Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud
mittejuhid sisaldavad vähe laengukandjaid pooljuhid laengukandjaid saab vabadeks muuta elektivälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat Amperé seadus · Kahe vooluga juhtme vahel esineb magnetjõud · Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne · Ristuvate sirgete korral jõudu ei esine · Kui juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis juhtmete vahel esineb tõmbejõud · Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Elektrivälja ja magnetvälja võrdlus Elektriväli: · Mõju põhiseadus Coulomb'i seadus (vaakumis) · Esineb seal, kus on laengud · Välja kirjeldab: elektrivälja tugevus · Suunatud positiivsest laengust eemale Magnetväli · esineb seal, kus on elektrivool/juhtmete vahel · Samasuunalised voolud tõmbuvad · Välja kirjeldab magnetinduktsioon
Kindel ruumala ja anuma kuju. Amorfne aine - füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid raskusjõu mõjul muudab ajapikku oma piku. Puudub kristallstruktuur. Osakesed korrapäratult. Molekulide hüpped harvemad. Temperatuuri suurenedes hüpped kiirenevad. Gaasiline aine on aine agregaatolek, milles kõik osakesed liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus teiste osakestega. Voolavad, aga puudub kindel ruumala ja anum. Osakesed on üksteisest kaugel ja tõmbejõud puudub, kaugus on kordi suurem osakeste läbimõõdust. Kokkusurutav. Lahtises ruumis ei püsi. Liikumine on korrapäratu. Osakesed liiguvad mistahes suunas, erinevate kiirustega. Liiguvad murdjooneliselt. Kiirus ja suund muutuvad aineosakeste kokkupõrkel. Soojuspaisumine on nähtus, kus aine mõõtmed muutuvad soojenemisel. Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad
Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *on suunatud vastupidiselt liikumisele takistab liikumist *hõõrdejõud kuulub elektromagnetilite vastasmõjude hulka Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust ja pindade omadustest Hõõrdetegur määratakse eksperimentaalselt ja ta sõltub: *pindade ebatasasusest (pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist *aineosakeste vahelised tõmbejõud (väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks Elastsusjõud: *tekib keha kuju või ruumala muutumisel *püüab taastada keha endist kuju ja ruumala *on suunatud vastupidiselt keha kuju muutvale jõule *tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu *on elektromagnetiline jõud elastne deformatsioon: keha kuju taastub pärast deformeeriva mõju lõppemist plastne def.: keha kuju ei taastu pärast deformeeriva mõju lõppemist
TEST 8 - magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbejõud b. Samanimelised poolused tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4. Magnetväljas asuvale voolule mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vaheliset nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku Jõud on maksimaalne siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Elektriväli tekitab magnetvälja ja magnetväli tekitab elektrivälja
soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu,mis püüab vedeliku pinda vähendada. F= Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal. Märgamise korral on tahke keha ja vedeliku molekuli tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised jõud. Mittemärgamise korral on vedelike omavahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha vahelised jõud. Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru üles, mittemärgav vajub alla. h= Absoluutne niiskus näitab, kui palju on veeauru ühes kuupmeetris õhus. Õhu relatiivseks niiskuseks nimetatakse antud temperatuuri õhus leiduva veeauru osarõhu ja
1.Mis on tahkis? Tahkiseks nim. Tahket ainet mis on deformeerimata olekus. 2.Kes olid ,,atomistid"? Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. 3.Mida arvasid atomistid maailma koosnemisest? 4.Millest koosnevad ained? Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutava üksteist. 5.Millised jõud eksisteerivad aineosakeste vahel? Aineosakeste vahel eksisteerivad tõmbejõud ja tõukejõud. 6.Miks tahkised koospüsivad? Tahkised püsivad koos sest tõmbe-ja tõukejõud on tasakaalus. 7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8.Kui tahkist venitada (tõmbe deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed eemalduvad teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks. 9.Kui tahkist kokkusuruda(surve deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada?
Kõige lihtsamad ja algelisemad osakesed. Pole olemas sellist osakest, mis ei muutu. Vastastikmõju- intergratsioon Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele,et ta mõjub kuitahes kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi, s.o. tõmbavalt muutub ta suurte kehade (nt maakera) juures tuntavaks. Gravitatsioonijõud on maa külge tõmbejõud. Osakeste vaheline tõmbejõud. Gravitatsioon hõõlmab kogu mateeriat. Teiseks on elektromagneetilinejõud-vastastikmõju. Kõigi elektriliste laetud osakeste vahel. Aatomitele ja makrokehadele mõjuv jõud on seotud just selle vastastikmõjuga. Tuumajõud. Ainult tuuma sees, kaugemal ei mõju. Neutronite ja prootonite vahel tuumas. Prooton ja neutron on liitosakesed. Nad koosnevad üliväikestest liikuvatest osakestest- kvarkidest.
Paljudes tähendustes, laenguks nim. Keha teatud omadust ja ka seda omadust kirjeldavat füüsikalist suurust. Kõneledes laengu suurusest, rõhutame laengu mõõtmise võimalikkust,peale seda mõistetakse füüsikas ka laengu all niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest- prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta
Ivo Hein Templi eskiis Matriitsi eskiis 1ʹ0,74’’ 60 H8 68 80 47,64h8 Tallinn 2017 16 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 4 Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leidaka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. 1) Lähteandmed r = 10mm R = 8,5mm s = 1,5mm d1 = 140mm d2 = 160mm h = 130mm H = 140mm Materjal: Teras 20, ГОСТ1050-74 𝜎𝑏 = 412Mpa Tooriku mõõdud: 𝐷𝑡1 = √𝐷2 + 4 ∙ 𝐷 ∙ 𝐻 − 1,72 ∙ 𝑟 ∙ 𝐷 − 0,56 ∙ 𝑟 2 = √1602 + 4 ∙ 160 ∙ 140 − 1,72 ∙ 10 ∙ 160 − 0,56 ∙ 102 ≈ 336mm Valim: 𝐷𝑡1 = 340mm, s = 1,5mm Esimene tõmme:
ainekoguse Polükristallil koosneb ainekogus paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest (metallid) Anisotroopiamolekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast (iga molekul on järgmisest võrdsel kaugusel) Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel (keedusoolNaCl) 2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaridele (teemant) 3.molekulkristallides tekitavad tõmbejõu üksteise suhtes orienteeritud polaarsed molekulid 4.metallilises kristallis seisavad positiivsed ioonid koos tänu vabalt paiknevale elektrongaasile PINDPINEVUS Vedeliku ja gaasi piirpinnal esineb pindpinevusnähtus.
elastsetes põrgetes. Ideaalne gaas on hõre, osakeste vahel mõju praktiliselt puudub. Ideaalse gaasi olekuvõrrand Olekuparameetrid on: p [1Pa] V [1kuupmeeter] T [1K] pV=m/M*R*T Reaalsed gaasid Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. Reaalsed gaasid ei ole punktmassid. Reaalses gaasis on tõmbejõud. Tõmbejõud teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et: 1) tuleb arvestada molekulide ruumala ja 2) tuleb arvestada molekulidevahelist vastastikmõju. Reaalse gaasi temperatuuri küllaldasel alandamisel muutub gaas vedelikuksgaas veeldub. Kui gaasi temperatuur on madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi
2 2 Nurk F ja M vahel: c 0,09 α =π−arctan =π −arctan =2,356 rad a 0,09 Suurimad toereaktsioonid: Fmax =√ F 2F + F 2M −2 F F F M∗cos α= √ 1,252 +8,722−2∗1,25∗8,72∗cos 2,356=9,64 kN 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. Hõõrdeteguriks valin: f =0,15 Ühes poldis tuleb tekitada tõmbejõud 1,2∗F max 1,2∗9,64 [ F ] polt = = =77,12kN f 0,15 Ühe poldi arvutuslik nõutav sisejõud: N A =1,3∗[ F ] polt =1,3∗77,12=100,26 kN Varuteguriks valin: [ s ] =1,5 Nõutav ühe poldi arvutuslik ristlõikepindala: N 100,26∗103 A A ≥ A [ s ]= 6 ∗0,5=2,59∗10−4 m2=259 mm σ Pf 580∗10
Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 4.Ampere'i seaduspärasused 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 5.Millest on tingitud staatiline elekter? Staatiline elekter tekib kahe materjali hõõrdumise tagajärjel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks
Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Kui on vaja keha paigal hoida või pidurdada, peab hõõrdejõud olema võimalikult suur. Liikumist segavat hõõrdumist tuleb aga vähendada. Et osata hõõrdumist muuta, on vaja teada, miks hõõrdumine üldse tekib. Hõõrdumisel on kaks peamist põhjust. Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. Teiseks põhjuseks on aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele sedavõrd lähedale, et molekulidevahelised jõud kasvavad märgatavaks. Nii kleepuvad kokku kaks siledat plii- või klaasplaati. Hõõrdumist vähendatakse määrimisega Hõõrdejõu vähendamiseks kasutatakse määrimist. Määre tungib kokkupuutuvate pindade vahele ja surub need teineteisest eemale. Pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud siis enam nii tugevasti mõjule ei pääse. Määrdena kasutatakse tavalisilt õlisid
ÜLESANNE NR.4 Varjant Nr.11 Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Materjal: teras 20 ГОСТ1050-74 Arvutamine Andmed R = 8.5 mm H = 160 mm h = 150 mm r = 10 mm s = 1.5 mm d2= 140 mm d1=120 mm Rm =340 MPa tooriku diameetri määramine D t =√ d 22+ 4 d 2 H toorik−1,72 rd 2−0,56 r 2 Tooriku lisa kõrgusse leiame tabelist 21 [1]järgneva suhte järgi H =1,14 d2 Seega Htoorik =160+5=165mm Dt =√ 140 2+ 4∗140∗165−1,72∗10∗140−0,56 ¿ 102=331 mm
alust või riputusvahendit. mg=Q(toereakts.) P=mg Keha liigub alla P=mg-ma (P on väiksem mg-st) Keha liigub üles P=mg+ma (P on suurem mg-st) 15. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. 16.( Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda) a) pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist b) aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad üsna kõvasti kokku kaks sildeta plii- või klaasplaati. 17. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Suurus sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 18
Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma
Märgamine ja kapillarsus http://gyazo.com/77eb43d64fa0e97c66e976cd802ddb1b Märgamise korral on vedeliku molekulide ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad, kui vedelikusiseste molekulide tõmbejõud. http://gyazo.com/dc3a277bb10dc19a32ab7b680854608d Kapillarsus on vedeliku tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapillarides. Kui vedelik märgab tahket keha, siis ta tõuseb kapillaarsuses ja vastupidi http://gyazo.com/a48e7156c0e3bb3ccab2d97b4dd89951 Kui vedel märgab tahket keha, siis vedelik tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae
Tugede horisontaalne vahe: L = 1,6 m Puitvarda pikkus: l=1m 2.Tarindi sisejõud Sisejõudude arvutamiseks on tarvis leida nurk terastrossi ja horisontaali vahel. h1 h1 tan = l 1 => = arctan l 1 h1 = H + sin60° * l = 3,5 + sin60° * 1 = 4,36m l1 = L + cos60° * l = 1,6 + sin60° * 1 = 2,1m 4,36 = arctan 2,1 64° Selge on see, et trossile mõjub tõmbejõud. Eeldan, et ka puitvardale peab mõjuma tõmbejõud, muidu oleks võimatu saavutada tasakaalu x telje suhtes (oleks ainult ühes suunas jõud x teljel). Tarind on tasakaalus, kui { Fx=0 { Ntcos 64 °-Npcos 60° =0 Fy=0 => Ntsin 64 °-F-Npsin 60 °=0 cos 60 ° cos 60 °
· Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Ainete klassifitseerimine agregaatolekute alusel AINED Agregaatolekud Gaasid Tahked ained Vedelikud Aine lõtvolek Aine tihkolekud Molekulidevahelised jõud · Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. · Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeter · Tõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust Reaalsed gaasid · Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel(molekulidevaheline kaugus on suurusjärgus kümme molekuli läbimõõtu) · Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju
neid paljude teiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. Liigitatakse: 1. Otstarbe järgi a) üld- b) eriotstarbelised 2. Ajami tüübi alusel a) käsivintsid b) mehhaanilised 3. Trumlite arvult a) ühe- b) mitmetrumlilised 4. Trumli ja jõuallika sidestuselt a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid 5. Kiiruste arvult a) ühe- b) mitmekiiruselised 6. Kinnituskoha alusel a) põranda- b) seina c) lae- e rippvintsid 7. Tõsteelemendi alusel a) tross- b) kettvintsid. Käsivintside max tõmbejõud määratakse kahest kriteeriumist lähtudes 1. Vintsi trumli diameetrile vastava diameetriga trossi katkejõust ja trossi nõutavast tugevuse varutegurist, mille väärtus on määratletud ohutuseeskirjadega lähtuvalt tõstetava lasti iseloomust seosega: Q1=P/k milles Q1-vintsi tõmbejõud P-valitud trossi katkejõud k-nõutava trossi tugevuse varutegur 2. Lubatavast vändale rakendatavast jõust, mis on piiritletud töökaitse eeskirjadega
muutuvad kihist kihti. 3. Pindpinevuse ja pindpinevusjõu mõiste. Pindpinevus - Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada Pindpinevusjõud - Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks 4. Märgav ja mittemärgav vedelik: Too näiteid. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Märgav vedelik on näiteks vesi, mittemärgav elavhõbe. 5. Kapillaarsuse mõiste. Too näited.
NP = 0,64 F (const -) NT = 0,55 F Trossi tugevusarvutus : Tugevustingimus: Fu NT = 0,55 F = const(+) Terastross on ühtlaselt tõmmatud. N T ≤ [ N ]T = Tegelik [S ] FU = 58,3 kN tõmbejõud [S] = 6 Nõutav 0,55 F ≤ (58,3 × 103) / 6 F ≤ 17667 N 17 kN tõmbejõud Trossile on ohutu, kui F < 17kN. Puitvardale optimaalse läbimõõdu D leidmine : Suurim jõud, mida saab varrastarindile rakendada on 17kN. Tuleneb trossi tugevusest. Suurema jõu korral pole terastrossi tugevus tagatud. F = 17 kN
annaabi.ee 
