tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse ka oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt on 2...5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne: tamm tähtjas lepp kolmnurkne vaher ümmargune haab viisnurkne Juveniilpuit Juveniilpuit koosneb harilikult 10...20 esimesest (sisemisest) aastarõngast. laiad aastarõngad sügispuidu väike osakaal madal puidu tihedus Aastarõngad Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve lõpu poole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevad- ja sügispuidu tihedus võib erineda kuni 3 korda. Aastarõngaste laius võib olenevalt puiduliigiti märgatavalt
toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust. Koor koosneb sisekihist (aktiivne) niin ja väiskihist (surnud) korp. Niin ümbritseb kambiumit, pehme rakukude, puumahlu juhtiv ja tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse ja ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired.
Kui niiskus ületab kiuseina küllastuspunkti (30%), siis hakkab puidu tihedus suurenema, muutudes koos niiskuse sisaldusega proportsionaalselt. 28. Enamusel okaspuudel väheneb tihedus aastarõngaste laiuse suurenemisel. Aastarõngaste laius oleneb mullatüübist ning kliimatingimustest. Suurt tähtsust omavad ka metsakasvatuslikud võtted, sest nende tulemusel muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu osa suurenedes puidu tihedus märgatavalt. 29. Puidu tihedus sõltub suurel määral ka asukohast puutüvel. Tihedus muutub piki tüve tüve ülemises osas on tihedus väiksem kui alumises. 30. Poorsus tühimike kogum, vastupidine absoluutsele tihedusele. Mida suurem poorsus, seda väiksem tihedus. 31. Soojusjuhtivus iseloomustab aine soojusjuhtivuse võimet ja määrab tunni aja
.95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud
vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt. Nt kadakat, elupuud tunneb kuivalt ära nende lõhna järgi, sest nende puit sisaldab eetrlike õlisid. Kasel on aga suur ja haaval väike tihedus. Lepp kaotab kiirelt värvust
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis.
kasvatammine esialgu kukukam, eeldab suurt töäüsust ja asjatundlikkust ning väga viljakate alade jaoks taimed väiked. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Algtihedus peab olema optimaalne et tagada kultuuri õigeaegne liitumie, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikus, kuid ka jälgima et rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laastumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes, kasvukohatingimustets, maapinna ettevalmistamise viisidest ja kvaliteedist, istutusmaterjali vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühestpuuliigist või mitmest puuliigist.
kaudu (vt. joonis 24e). Trahheiidide ülesandeks on anda puule mehhaanilist tugevust ja olla toitaineid juhtivaks organiks, neid kiudusid nimetatakse ka puidukiududeks. Trahheiidid on 2-10mm pikad ja 0,02-0,05mm laiad, õõnsad rakud. _____________________________A. Roos______________________________ 15 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 29. Okaspuidu rakud. A- säsikiire rakud (parenhüümrakud); b- kevadpuidu trahheiid; c- sügispuidu traheiid e puidukiud Väiksemas koguses esineb puidus veel parenhüümrakke, st õhukese seinaga pehmeid rakke, mille ülesanneteks on toitainete vahendamine ja säilitamine. Selliseid rakke leidub peamiselt säsikiirtes ja neil on samuti vedelikke juhtiv ja toitaineid salvestav ülesanne. Okaspuidu säsikiired on kitsad ega ole nii lopsakad kui lehtpuudel ja paljale silmale nähtamatud. Säsikiirte rakud asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt mitmerealiste kihtidena
noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata..
Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti. Sügispuit Väline koorepoolne osa on sügisosa e. sügispuit tekib kasvuperioodi lõpul. Suve lõpupoole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad
kiilukujulised, ristlõikes piki säsikiiri väljavenitatud laigud. Tekib putukate või seente elutegevuse tagajärjel. Puidu mehaanilistele omadustele radiaallaiksus mõju ei avalda. RÄNIPUIT · Ränipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosade järsu paksenemise ja kõvenemise tõttu (joonis 15). Ränipuiduga aastaringiks loetakse sellist aastaringi, milles tumedam ehk sügispuidu osa ületab poolt aastaringi läbimõõtu. Sageli on ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõige ovaalne ning säsi paikneb ekstsentriliselt. Vaata ka mõistet ekstsentriline säsi. · Sinetus seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. Sinetus on klassifitseeritav kõvamädanikuna. Vaata ka mõistet mädaniku poolt kahjustatud puit. · Tõrvaspuit suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil.
Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest 5) Loodusliku uuenduse olemasolust Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
Kadakas on tugevam kui kuusk, kadakas on lülipuiduline. 21. Iseloomustada trahheiide ja libriformikiude. Kas nende rakkude seina ehituses on sarnasust? Trahheiid – on piklikud õõnsad rakud, mille radiaalseintes asuvad koobaspoorid. Tüve ristlõikes mood trahheiidid radiaalsuunalisi ridasid, mille ülesandeks on anda puule meh tuge ja olla toite lahuseid juhtivateks organiteks. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega ja nendes toimub toitelahuste tõusevvool. Sügispuidu rakkude mõõtmed on väiksemad ja rakuseinad paksemad. Libriformkiud - kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all, nende arv ei ole suur. Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. 22
vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja
35. Millest sõltub puidu heliabsorbtsiooni võime? Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest. 36. Millised puidu liigid on väga head akustiliste omadustega ja sobivad muusikariistade toomiseks? Milline puiduehituslik eripära on siin oluline? Kuusk, mägivaher, grenadille. Eriti ühtlase struktuuriga (aastarõngaste laius piirides 1...4 mm). Kontsertklaverite puhul kitsa sügispuiduga (kuni 20% aastarõnga laiusest), muude muusikainstrumentide puhul 30% sügispuidu aastarõnga laiusest. Kui heliallikas lähedale asetada resoneeriv puidupind, siis võimendub heli seal peegeldumise teel ilma moonutusteta. 37. Mida tuleks teha helipuiduga, et saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu? Resonantspuidu kestev säilitamine (~50 aastat) võimaldab saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu. Nähtust seletatakse hemitsellulooside lagunemisega kestval hoidmisel. 38
survetugevus 60-70% standardse proovikeha tugevusest. o Puidu vigade (oksa max d = l/3 küljepikkusest) korral tugevus langeb umbes poole võrra moodustades 45-50% normikohaste puidust proovikehade paindetugevusest. o Paindeelemendi (tala) valikul tuleks jälgida, et oksakohad ei satuks tõmbetsooni. • Tihedus • Aastarõnga laius • Sügispuidu suhe kevadpuitu • Raku pikkus • Mikrofibrillide nurk • Keemiline koostis PUIDU TULEKINDLUS Puitu pole võimalik ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta mittepõlevaks materjaliks, seda saab muuta ainult raskelt süttivaks. Puit süttib kas otseselt leegist või suurest kuumusest. Leekide puudumisel peab süttimiseks vajalik pinnatemperatuur tõusma üle 400 °C. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, tekitades üha uusi tulekoldeid
jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja
Sooned on ristlõikes nähatavad heledate täppidena. Laiad säsikiired puuduvad. Esineb pruune väärsäsisid, mis on tekkinud seenkahjustuse tagajärjel (2-4 mm laiad ja ca 100 mm pikad). Asetsevad puidu pinnal hajali. Tamm – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. (Tamme peensooned paiknevad sügispuidu tsoonis leegikujuliste gruppidena). Saar – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2-3 kitsast radiaalset riba. Lepp – Hajulisooneline ilma lülipuiduta. Puit on punakaspruuni värvusega. Esinevad laiad säsikiired. Ristlõikes on väärsäsikiired tuhmide, läiketa ribadena. Puitu on kerge lõigata (küünega kriimustada). 7
o Taim kasvab nii kasvuhoones kui kasvuplatsil, kogu aeg samas kastis – konteineris. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Metsakultuuride algtihedus o Õigeaegne liitumine o Puidu hea kvaliteet o Puistu kõrge tootlikkus o Kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad o Laasumine on parem o Aastarõngad on kitsamad o Suureneb sügispuidu kvaliteet o Väiksema koondega Algtihedus oleneb o Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest o Kasvukohatingimustest o Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist o Istutusmaterjali vanusest o Loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik o Segakultuur o Puhtkultuur Segakultuurid on o Tootlikumad o Parandavad mulla omadusi
Puidu kõvadus Kõvadus on materjali võime avaldada vastupanu teise keha sissetungimisele.. Kõvadus iseloomustab materjali pinda. Puidu kõvadust määratakse standardiseeritud katsega. Kindlate mõõtudega ümara otsaga varras ristlõikepinnaga 1 cm 2 surutakse puidu pinda ja määratakse sissesurumiseks vajalik jõud. Puidu kõvadus sõltub : Puidukiudude suunast – suurim pikikiudu Puuliigist – suure sügispuidu osakaaluga liikidel suurem . Niiskusest – mida väiksem on niiskus, seda suurem on kõvadus. Puidu elastsus. Elastsus on materjali võime taastada pärast välismõjude kadumist oma esialgne kuju. Vastandina elastsele materjalile säilitab plastne materjal pärast välisjõu mõju lakkamist oma deformeerunud kuju. Puidu elastsus sõltub : Puuliigist Tihedusest Niiskusest Puidukahjustused.
2.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud on kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) kasvukohatingimustest 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Eesti metsanduses kasutatakse järgmiseid keskmisi algtihedusi: ● Männil keskmiselt 3500-6000 tk/ha ● Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha
Puidutekstuur · Tekstuuriks nim. Aastarõngaste,säsikiirte,puidukiudude ja soonte poolt puidu pinnale moodustatud joonis. · Tekstuuril on otsene seos puiduehitusega.Korrapärase ja lihtsa ehituse tõttu on okaspuidu tekstuur silmale vastu võetav seevastu paljud lehtpuu liigid paistavad silma oma keerulise ehituse ja huvitava ja omapärase tekstuuriga näitlikuse osa. · väga tähtis on tekstuuri juures ka lõikesuund. · Need puuliigid mis paistavad silma kevad ja sügispuidu kontrastusega,omavad ilusat tekstuuri tangelsiaal lõikes n:ka tamm,pähkel,lehis,saar. · Tangelsiaallõike tähiseks võib joonisel kasutada . · Silmatorkavate säsikiirtega puiduliigid omavad ilusat tekstuuri n:pöök,vaher,tamm. · Otslõiget kui niisugust kasutatakse väga harva n:pakk parketti juures . · Eriti ilus tekstuur on ots tangelsiaal lõikel sellel tähis puudub,seda kutstakse ka salmsalmiseks.saadakse N:pahkadest,seenhaigustega puudest,maarjakask.
Aktiivse kaitse moodustavad aga alles vigastu- se tekkimise järel käivituvad vastureaktsioonid, mis võivad olla nii keemilise kui füüsikalise iseloomuga. Nende reaktsioonide eesmärgiks on isoleerida nakatu- nud puit tervest puidust. Alex L. Shigo nimetab seda puu mädanikukaitse keemiliste ja füüsikaliste mõju- rite kompleksi CODITiks (Compartmentalization of Decay in Trees – mädaniku kapseldumine puidus). • Aastarõngastes vahelduvad kevad- ja sügispuidu kihid on tõkkeks seene levikule tüve välispin- nalt tüve keskosa suunas. • Radiaalselt paiknevad säsikiired moodustavad sektorikujulisi barjääre. • Vertikaalselt kulgevad juhtsooned ummistu- vad täiteainetega ja pidurdavad mingil määral seeneniidistiku vertikaalsuunalist arengut. Sel- lele vaatamata levib mädanik just vertikaalsuu- nas siiski kiiremini kui horisontaalsuunas, sest
3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui *juurdekasvupuuri abil metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks aastarõngad on kitsamad ja suureneb ei tohi inimene metsa looduslikku allkirja vastu või toimetatakse kätte sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see väljastusteatega tähtkirjaga. kasvanud puud väiksema koondega. on seotud kaitseala või püsielupaiga Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on Algtihedus oleneb: kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas. vajalik järgmistel juhtudel: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest
10.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. * Männil keskmiselt 3500- 6000 tk/ha *Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha. *Lehist kui valgusnõudlikku puuliiki 1000-1500 tk/ha. *Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha. Puuliigi valik
sertifitseerimissüsteemid. Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid? 39. Millest sõltub metsakultuuride algtihedus? Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. 40. Sanitaarraie. Miks ja millal tehakse? Sanitaarraie - Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus ning tavaliselt tehakse
juurdekasvust). Aastarõngad (-ringid) tekivad alljärgnevalt: kevadel pärast puhke- pausi vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium rohkesti suuremõõtmelisi trahheede ja trahheiidide rakke, vähem väiksemõõtmelisi puidukiude, mistõttu näib kevadpuit värvuselt heledam. Suve teisel poolel toodab kambium rohkem väiksema läbimõõduga trahheiidirakke ja rohkem ka puidukiude. Kuna rakkude mõõtmed on väiksemad, paiknevad nad tihedamalt ja sügispuit näib tumedamana. Üleminek sügispuidu ja järgmisel kevadel tekkivate suuremõõtmeliste ning heledamate rakkude vahel on kontrastne, seepärast ongi piir aastarõngaste vahel terav ja paljudel puuliikidel üsna selgesti eristatav. Selged on aastarõngad eeskätt piirkondades, kus kliimat iseloomustab suur suviste ja talviste temperatuuride erinevus. Troopikas, kus temperatuur on aastaringselt enam-vähem ühesugune, pole võimalik puidus aastarõngaid peaaegu eristada. Kõige selgemad on aastarõngaste piirjooned okaspuudel.
annaabi.ee 
