Koos alustassidega on kuumade jookide ja osade suppide serveerimiseks. Kohvitassid võivad olla kolmes suuruses: mokatass mahuga 10cl, keskmine kohvitass 1516cl, suur kohvitass kuni18 cl Teetass maht on 2025 cl väiksematest juuakse lahjemat piimaga kohvi ja kakaod. Puljongitassmaht 2540cl, selles serveeritakse puljongit, püreesuppe ja peenemaks tükeldatud toiduainetest suppe. Puljongitassid võivad olla ühe või kahe sangaga. KruusidServeeritakse firmajooke ja piima, mille juurde alustassid ei kuulu. Puljongitass Teetass VAAGNAD Võivad olla ümmargused ja nelinurksed, jalaga või ilma. Neis võib veel serveerida naturaalseid köögivilju, röstituid saiakuubikuid ja toidujääd. Mahtuvus on 16 portsjonit. Väikestes kaussides loputatakse aga sõrmi, kui serveeritakse toite. Serveeritakse jooke, salateid, puuja köögivilju ja kondiitritooteid. Ti...
Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus: N = I²R (...
Mehaanilist tööd ei tehta kui keha asukoht ei muutu. A=F × s × cos α Mõõtühik: džaul (J) Kuidas on defineeritud töö ning energia mõõtühik 1 J? Rakendatakse 1N suurune jõud, et keha 1m võrra nihutada. Mis see energia on, mida ta näitab? Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub? Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat. Sõltub kehaosade või kehade vastastikusest asendist. E p=mgh Millist energiat omavad kõik liikuvad kehad? Kuidas arvutatakse kineetilist energiat ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas kineetiline energia sõltub? Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat. Sõltub kiirusest ja massist. mv 2
võrdsustunud 7. Sõnasta soojusliku tasakaalu tingimus suletud süsteemis soojusülekande korral. Suletud süsteemis soojusülekande protsessis on soojema keha poolt ära antav soojushulk alati sama suur kui külmema poolt saadav ehk : Q 1+Q2Q3 =0 8. Sõnasta termodünaamika I seadus. Süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antava soojushula Q ja süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 9. Millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas sõltub gaasi poolt isobaarilisel paisumisel tehtav töö? Süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antava soojushula Q ja süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 10.Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaas teeb tööd? Paisub. 11.Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaasiga tehakse tööd? Väheneb. 12.Millistel tingimustel gaasi siseenergia kasvab? Temale antakse soojusülekandel soojushulk ja teda surutakse kokku. 13
ümber täistiiru. 7. Ehkki ühtlasel ringjoonelisel liikumisel keha kiiruse väärtus ei muutu, liigub selline keha ometi kiirendusega. Miks? Samal põhjusel ei saaks planetaarse mudeli järgne aatom, sekunditki püsida, sest elektron peaks kiirgama ja kukuks tuumale. Keha liigub kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. 8. Kuidas liigub keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega? Millistest suurustest ja kuidas sõltub esimene kosmiline kiirus? Keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega, liigub ringijooneliselt. Esimene kosmiline kiirus sõltub planeedi (vms taevakeha) mõõtmetest ja massist, millega on võimalik lahkuda planeedi pinnalt selle lähedale ringorbiidile. 9. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks ehk võnkumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 10
soojusläbikane intensiivsust. Seejuures 1 ja 2 on vastavad fluidiumide (so voolav aine, füüsikanähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik) soojusülekandetegurid, seina paksus ja seina soojusjuhtivustegur. Soojusläbikanne tekib soojusvoo liikumisel ühelt soojuskandjalt teisele läbi tahke seina; see koosneb soojusülekandest kahes fluidumis ning soojusjuhtivusest seinas. 2. Millest oleneb radiaatori soojusläbikanetegur k ? k sõltub nii soojusülekannet mõjutavatest suurustest (1 soojusülekandetegur kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale, 2 soojusülekandetegur radiaatori välispinnalt õhule) kui ka soojusjuhtivust mõjutavatest suurustest (radiaatori seina soojusjuhtivusest ja radiaatori seina paksusest ). ( vt valemit punktis 1) 3. Millised tegurid mõjutavad radiaatori välist soojusülekandetegurit 2 ? 2 arvestab nii konvektiivselt kui ka kiirguse teel radiaatori välispinnalt keskkonda kanduvat soojust.
ülekandmist nim. soojuskiirguseks. 10. Sõnasta soojusliku tasakaalu tingimus suletud süsteemis soojusülekande korral. Suletud süsteemis soojusülekande protsessis on soojema keha poolt ära antav soojushulk alati sama suur kui külmema poolt saadav ehk : Q1+Q2Q3 =0 11. Sõnasta termodünaamika I seadus Süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antava soojushula Q ja süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 12. Millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas sõltub gaasi poolt isobaarilisel paisumisel tehtav töö? Gaasi temperatuur on võrdeline ruumala, seega gaasi temperatuuri suurenemisel (siseenergia suurenemisel) gaas paisub. Paisumisel teeb gaas aga tööd. Gaasile antav soojus jaguneb siseenergia suurenemise T ja töö V vahel. 13. Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaas teeb tööd? Paisub 14. Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaasiga tehakse tööd? Väheneb 15. Millistel tingimustel gaasi siseenergia kasvab?
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine
Sportlaste lihased Maratonijooksjale tuleb kasuks kergem kehakaal ning seega väiksemad lihased kauemaks vastupidavuseks, vastupidi sprinterile, kellele tulevad suuremad lihased just kasuks kiiruse saavutamisel. Samamoodi võib võrdluseks tuua rattasprinti, kus on suuremad lihased maksimaalse jõu rakendamisel lühikese aja jooksul kasulikumad, kui pikamaa ratturil. Põhiliselt oleneb igal spordialal erinevatest lihastest ja nende suurustest.
vähimruutude meetodil. Mõõtmistulemused on võrdsete kaaludega. Kuna mõõtmistulemused on võrdsete kaaludega, siis paregusel juhul neid arvestama ei pea ja kaalumaatriksit arvutustes kasutada ei ole vaja. Vastavalt ette antud võrranditele kirjutame välja maatriksid A (Tabel 1) ja L (Tabel 2), mis vastavalt koosnevad tundmatute muutujate X ja Y kordajatest ning paremal pool võrdusmärki asetsevatest suurustest (mõõtmistulemustest). Tabel 1. Maatriks A 1 2 2 -3 2 -1 Tabel 2. Maatriks L 10.5 5.5 10 Neid kahte maatriksit alusena võttes ning kasutades valemit X= (A TA)-1ATL leiame muutujate X ja Y tõenäolisemad väärtused. Maatriksite korrutamisel tuleb järgida valemis ette nähtud järjekorda. Excel’is maatriksite korrutamiseks kasutame MMULT funktsiooni, mille tarbeks tuleb esmalt ära märkida tulemusmaatriksi suurus. See
I 0.48 P U cos z U I I cos 0.278 o z 62.5 74 Graafik: 200 UL 150 UC 100 z I 50 0 20 25 30 35 40 C Kontrollküsimused: *Millistest suurustest oleneb induktiivtakistus? See oleneb f-vahelduvvoolu sagedusest ja L- pooli induktiivsusest. *Mille poolest erineb reaalse pooli takistus alalis- ja vahelduvvoolule? Alalisvoolu puhul arvestatakse oomtakistust ja vahelduvvoolu puhul aga aktiivtakistust. *Millest oleneb reaalse pooli võimsustegur? See oleneb vahelduvvoolu näivtakistusest. *Millistest suurustest oleneb mahtuvustakistus ja milline on selle selle väärtus alalisvoolule?
Füüsika 9. klassile Elekter ja elektriväli Staatiline elekter Staatiline elekter tekib, kui kahte keha omavahel hõõruda. Hõõrumise tagajärjel saavad kehad laengu. Laengud Samaliigilised laengud tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad: + ja + tõukuvad (pluss ja pluss) -Ja tõukuvad (miinus ja miinus) + ja - tõmbuvad (pluss ja miinus) Elektrijõud sõltub: · Laengu suurustest · Kehade kaugusest · Keha massist Elektroskoop seade, millega laengu olemasolu kindlaks teha. Millised ained ja kehad on head elektrijuhid, millised mitte? Juhid Mittejuhid Metall Klaas Vesi Plastik Inimkeha Puit (kuiv) Kumm Paber
................................................................................................................................................................. . 7.Miks loeme ühtesid suurusi skalaarseteks ja teisi vektoriaalseteks?.................................................... ................................................................................................................................................................. . 8:Too näiteid salaarsetest ja vektoriaalsetest suurustest millega oled ise kokku puutunud..................... ................................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................................. .. 9.Joonista graafiliselt kaks jõudu, mis on teineteisega 90 kraadise nurga all ja leia nende vektoriaalne
Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli....
Elektrienergia tootmine Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et
põhjustatud voolu muutumises juhtmes endas. Tekkimiseks peab vooluga kaasnema tugev magnetväli. 14.Mida näitab induktiivsus ? + valem, ühik Näitab kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud tekib juhis kui vool temas muutub ühikulise suuruse võrra. L= / I 15.Mis on Henry seadus ? Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud sõltub induktiivsusest ja voolu muutumise kiirusest. 16.Millistest suurustest sõltub magnetvälja energia ? Valem W=L*I² / 2
mõistet niiviisi modifitseerida, et see oleks ühitatav interferentsiga kaksikpilus. Nimelt, kui mõõtmisega tehakse kindlaks, läbi kumma pilu osake lendab, siis ei saada mitte kaksikpilu interferentsimustrit, vaid kaks üksikpilumustrit. Seega mõjutab mõõtmine osakeste süsteemi olekut. Vaadeldavaid suurusi võetakse funktsioonidena ühelt olekult teisele. Nõnda ei saa süsteemi olekut enam määrata näiteks koordinaadi ja impulsi väärtuse kaudu, vaid olek tuleb vaadeldavatest suurustest ja nende väärtustest lahutada. Ei tohi unustada ka Albert Einsteini, kes tuli fotoefekti seletuseks välja teooriaga, et valguse energia on ise kvantiseeritud. Lähtudes vaadeldud asjaolust, et energiahulgad, mis valguskiir saab ainele ära anda, on võrdelised valgusesagedusega, seega valguse enda omadusega, leidis Einstein, et energianivood ei ole kvantiseeritud ainult aines, .vaid valgus ise koosnebki ainult teatud energiaportsjonitest
Tööpõhimõte : Kui rootorik olevad magnetid hakkavad liikuma siis erinevate juhtme lõikude suhtes magnetväli muutub, mille tulemusena tekib juhtmes elektrivool. 6. Mis on induktsiooni vool? Induktsiooni vool on muutuva magnetvälja tagajärjel tekkiv elektrivool. 7. Induktsiooni elektromotoorjõud (emj). Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui juhtmes puudub vool. 8. Millistest suurustest sõltub pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otstel? Valem. magnetinduktsioon U= v*l*B*sin kiirus pikkus 9. Mida näitab magnetvoog? Valem, ühik. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. 1Wb = 1T*1m2
Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Amoritüüpi asteroidid Apollotüüpi asteroidid Atenitüüpi asteroidid Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse Asteroidide vöö Asteroidide vööst kaugemal paiknevad asteroidid Kreeklased Troojalased Hildas Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja. Kuiperi vöö ASTEROIDIDE SUURUS On arvutatud, et tegelikult on 1kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. SUURIMAD ASTEROIDID Vaid 26 asteroidi on suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. ASTEROIDIDE KUJU Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, nende pinnal leidub meteoriidikraatreid .
kuulsaks saab ainult pärast surma. Paljude kirjanikega nii paraku ongi. Kunagi oli elu palju raskem ja kallim ning kirjaniku amet polnud just kõige tasuvam, puudus võimalus oma teoseid avaldada ja nii jõudsidki paljud meistriteosed meieni alles siis kui meistrid ise juba manalateele olid läinud. Tänapäeval seda muidugi väita ei saa, kuid võimalused enda loomingut avaldada ja levitada on ka palju suuremad. Isegi täppisteaduses füüsikas on aeg üks vähestest suurustest mida ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Seega on seda veel võimatum seletada üheselt kirjaniku aja näol ning siin kohal jääbki lugeja otsustada, mida pidada kirjaniku ajaks, olgu selleks siis kirjaniku eluaeg, loomeperiood, aeg millest ta kirjutab või hetk millal kunstnik ja tema looming aktuaalne on. kirjanik elab oma ajas probleemid on tänini samad tegevus toimub kirjaniku eluajal kui võib ka vastupidi
Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile (mitu miljonit kraadi Kelvini järgi) Tähed toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil Palju neid on? Inimene näeb palja silmaga umbes 800 tähte Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte Tähtede mõõtmed ... varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest ülihiidudeni, nagu Põhjanael, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb
füüsilised eripärad võivad tekkida alles siis, kui embrüo on vaid mõne päeva vanune, kuna embrüo kinnitub emaka seinale alles 6-8 päeval ning senikaua on loode ülimalt vastuvõtlik välistele mõjutustele. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine toetab väga suurel määral inimese arengu mõistmist, kuna inimese nägemismeel ning nägemismälu on väga hästi arenenud. Visuaalselt nähes saab aimdust füüsilistest suurustest ning seega on enese jaoks teatud protsesse lihtsam lahti mõtestada. Lisaks aitab mingi elusorganismi visuaalselt nägemine hiljem kaasa, kui on vaja kirjalikult või suuliselt selle ehitust kirjeldada. Millised on progeneesi etapid? Gametogenees ja viljastumine. 1. Mis on sügoot? Sügoot e üherakuline loode on viljastatud, ergastatud, lõigustumiseelne munarakk. 2. Mis on blastomeer? Lõigustumise käigus tekkiv rakk. 3. Mis on moorula? Kobarrakk. 4
Haudumine algab pärast viimase muna munemist ja kestab 28 päeva. Hauvad mõlemad vanemad (peamiselt emane). Pojad lennuvõimestuvad 35-40 päeva vanuselt, kuid jäävad veel pikaks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Sigimisvõimeliseks saavad noored 1 aasta vanuselt, kui pesitsema hakkavad 2-3 aastaselt. Pesitsusterritooriumi suuruseks hinnatakse 200- 1500 km². Toidulaud. Rabapistrik toitub põhiliselt teistest, kuni enda suurustest lindudest: tuvid, varesed, kajakad jt. Harva püüab ka väiksemaid imetajaid, nt jänest. Vaenlased. Vaenlasteks on suured kakulised, ka jahipistrik ja kaljukotkas. Arvukus. Erinevatel andmetel hinnatakse rabapistriku arvukuseks Eestis 5 paari. Euroopas elab 12.000-25.000 paari. Iseärasused. Rabapistrikku peetakse kõige suuremat kiirust arendavaks elusolendiks maa peal: saagi poole sööstes võib ta kiirust arendada kuni 320 km/h. Samas ei ole ta kõige kiirem tavalennul.
Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Rõhk on põhjustatud molekulide põrgetest. Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga (p=F/S). 1 paskal – rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Molekulide kontsentratsioon (n)– molekulide arv ühes ruumalaühikus 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? U=3/2 RT p=2/3nEk (või p=1/3m0nv2) m0 – molekuli mass, n – molekulide kontsentratsioon, v2 – molekulide kiiruste keskväärtus, Ek – kineetiline energia (Ek=m0v2) 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Ek=3/2kT
Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Praktikumitöö eesmärgiks oli tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid maeterjale ning määrata võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide kat...
9. Mis on termotuumareaktsioon? Näide! Vastus: Päikese ja teiste tähtede suure kiirusvõime aluseks on termotuumareaktsioon, kus prootonid ühinevad heeliumi tuumadeks. 10. Milliseid füüsikalisi suurusi ei saa põhimõtteliselt määrata ükskõik kui täpselt? Milline seos seda näitab? Vastus: Määramatusseos näitab, et kõiki füüsikalisi suurusi ei saa pm määrata ükskõik kui täpselt. Asukoht ja impulss ning aeg ja energia on näited suurustest,mis on omavahel määramatuse kaudu seotud. 11. Mis on tuumareaktsioon? Näide! Vastus: See on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. Näide: Uraani tuumade lõhustumine neutronite toimel tuumapommis või -reaktoris. 12. Millest sõltub seoseenergia suurus ja kuidas? Vastus: Tuumade siseenergiad on erinevad, sest tuumad on erineva suurusega. Ühe
Rõhk on põhjustatud molekulide põrgetest Impulsi jäävuse seadus 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Gaasi poolt avaldatav rõhk on molekulaarkineetilise teooria seisukohalt põhjustatud molekui põrgetest vastu anuma seina. 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand on p=nkT (p- rõhk, n- molekulaari kontetratsioon, k- Boltzmanni konstant ja T- temperatuur) Gaasi rõhk sõltub temperatuurist ja ruumalast. molekulide ruutkeskmine kiirus on kõigi aines olevate molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole enam oluline.
kontsentratsioon? Gaasi rõhk on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seina või vastu kehasid, mis gaasis on. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Molekulide kontsentratsioon on määratletud rõhu valemist p=3/2nEk -> n=N/V 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? Ek = 3/2 kT ja p = nkT, kus k on Boltzmanni konstant. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. Pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Liidetakse kokku kõikide molekulide kiiruste ruudud, ja jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur
Inimesega võrreldes lubab ka koljuehitus arvata, et sisekõrvas olnud tasakaaluorgan oli pigem ahvi omaga sarnane, ka sõrmed olid kaardunud, mis viitab ronimisvõimele. Hetkel ei ole veel teada saadud, kas labaluud sarnanevad rohkem inimese või simpansi omadega, see viitaks omakorda selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada. Kuna kõik luud olid väga hästi säilinud andis see aimu aju ja muude organite suurustest. 2 Lucy leidmine 1974. aastal otsisid professor Donald Johanson ja tema juhendatavad tudengid Etioopias loomaluid, kuid nad sattusid aga väikesele käsivarretükile. Jphanson arvas kohe, et see kuulub hominiidile. Lõpuks leiti kokku ligi 40 protsenti skeletist. Vaagnaluu järgi
poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel kehtib seos Ik=(2/)*Im=0,637*Im siinuspinge korral aga Uk=(2/)*Um=0,637*Um Sisuliselt tähendab keskväärtusest rääkimine sinusoidi poolperioodi asendamist ristkülikuga, mille kõrgus on 0,637 amplituudväärtusest. 35. 5.3.1. Millistest suurustest oleneb induktiivtakistus? xL=2fL=L, kus f vahelduvvoolu sagedus, L pooli induktsiivsus (oleneb keerdude arvust, mõõtmetest, kujust ja südamikust H), vahelduvvoolu nurksagedus rad/s 36. 5.3.2. Mille poolest erineb reaalse pooli takistus alalis- ja vahelduvvoolule? Alalisvoolu puhul arvestatakse oomtakistust ja vahelduvvoolu puhul aga aktiivtakistust. 37. ??? 5.3.3. Millest oleneb reaalse pooli võimsustegur?
ehitusplatsil lihtsalt kokku pannakse, see on põhimõtteliselt nagu Lego. Ruumiliste moodulite valmistamine hakkab seinapaneelidest. Moodulid kujutavad endast ruumilisi karkasselemente. See koosneb: välisseintest ja siseseintest; laest ja põrandast; sisseehitatud santehnikast; lõplikust viimistlusest. Ainuke limiit nendel moodulitel on see, et nende mõõdud ei või ületada maksimaalset transpordi gabariiti ja teatud suurustest moodulite transport võib olla foto 3 - Moodulmaja kulukas. 7 3 Karkassi arvutamine Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule leviku vastava piiramisega. Arvutuse puhul on vajalik: - määrata koormused; - teostada staatilised arvutused; - kandekonstruktsioonide arvutamine; - sõlmede arvutused ja konstruktsioonid; - stabiilsusarvutused
aineosakestest Descartes · Tõsikindla tunnetuse võib anda üksnes mõistus · "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Locke · Kõik meie mõtted ja ettekujutused on vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Valgustusaeg Kant · Teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest · Välised olud ja sisemsed olud · Inimese mõistuslikul tunnetusvõimel on selged piirid Romantism · Uued märksõnad olid tunne ja fantaasia, elamus ja igatsus
Näiteks stringiteooria pakub meile, et maailmas on rohkem dimensioone, kui meile hetkel tuttavad ja tajutavad on. Me ei taju neid, seetõttu on raske tõestada, kas need üldse olemas on. Kui see teooria aga tõestust leiaks, oleks meil ettekujutus meid ümbritsevast ehk hoopis teistsugune. Seoses maailmapildiga tekivad ka küsimused: Kas kogu maailm on füüsikaliselt mõõdetav? Kas maailmapildi loomiseks piisab vaid füüsikaliselt mõõdetavatest suurustest? Võib-olla ei saa me seda kunagi teada, sest me ei tea seda, mida me veel ei tea. Aga ka ilma kõike teadmata on ilmne, et maailmapilti peab ära mahutama ka sellised mittefüüsikalised suurused, nagu lootus, usk, armastus ja muud komponendid, mille jaoks füüsikalisi suurusi pole veel leitud. Me ei tea, kas universumil on neid vaja, aga inimestel kindlasti. Elisabeth Parman, 10c
olevate neutronite arvu ja sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega. Nn- ahelreaktsiooni n-das lülis osalevate neutronite arv Nn-1- ahelreaktsiooni (n-1)-ses lülis osalenud neuronite arv k- Neutronite paljunemistegur kui k>=1, siis neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks ja ahelreaktsioon toimub. Kui k<1, siis neutronite arv ajas väheneb ja ahelreaktsiooni ei toimu Neutronite paljunemistegur oleneb suurustest- 1. Soojuslike neutronite arvust, mis põhjustavad uute 235U tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni järgmises lülis 2. Tõenäosusest, et vabanenud neutronid ei neeldu 238U tuumades 3. Tõenäosusest, et neutronid ei neeldu aeglustis- grafiidi puhul p=0,84 4. Tõenäosus, et neutronid ei välju lõhustuvast ainest. See sõltub lühustauva aine mõõtmetest ja suureneb koos mõõtmete suurenemisega.
22. Ainuke aine, mida atmosfääris võib leida looduslikult nii tahke, vedela kui ka gaasina. vesi 23. Normaalne õhurõhk ei ole 1000 hPa 24. Mingi atmosfääri omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse advektsiooniks 25. Olulisim põhjus, miks suved lõunapoolkeral pole soojemad kui põhjapoolkeral, peitub selles, et üle 80% lõunapoolkerast on kaetud veega 26. Missugune järgnevatest füüsikalistest suurustest on molekulide keskmise kiiruse mõõduks. temperatuur 27. Missugune järgnevatest ei ole soojusülekandeprotsess atmosfääris konvergents 28. Pilved ___neelavad_____ infrapunakiirgust ______peegeldavad____ nähtavat kiirgust. 29. Kui maa poolt ilmaruumi kiiratud kiirgus iga aasta poleks ligikaudu võrdne sellega, mille maa saab päikeselt, siis muutuks atmosfääri keskmine temperatuur. 30
Geomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine on horisontaalkiirega nivelleerimine. Lattidelt saadakse lugemid, millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv hAB=i-e hAB kõrguskasv i punkti A lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on kaldkiirega nivelleerimine, kus mõõdetakse kaldenurk ja punktidevaheline kaugus ning nendest suurustest arvutatakse kõrguskasv. hAB=s·tan +i-e s punktide A ja B vahelise kauguse horisontaalprojektsioon punktis A mõõdetud kaldenurk i instrumendi kõrgus punkti A kohal e viseeritud punkti kõrgus punkti B kohal
MUUTUJA VAHETUS MÄÄRAMATA INTEGRAALIS Meil on funktsioon y = f(t). See tähendab, et suurus t on suuruse igrek funktsioon, y sõltub suurusest t. ÄRME UNUSTA, ET FUNKTSIOON POLE MIDAGI MUUD KUI MUUTUV SUURUS, MIS SÕLTUB mingil viisil MINGITEST TEISTEST SUURUSTEST. Aga seisame vastu olukorrale, kus ka t sõltub omakorda teisest muutujast: t=( x), mis tähendab, et t on omakorda x funktsioon. Nii saame kokkuvõtlikult kirjutada, et y= f[(x)]. Sellist põhimõtet saab kasutada ka integreerimises, kui meil on funktsiooni f(x) integraal f(x) dx , aga me ei saa integraali otseselt leida, kuna meil on tegemist liitfunktsiooniga ja suurus x sõltub omakorda mingist teisest suurusest.
· tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest · tekkinud üheaegselt komeetidega · tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad · tekkinud hüpoteetilise planeedi Phaeton lagunemisel Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. On arvutatud, et 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest on teada vaid 5%, 100 meetri suurustest kehadest ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv on arvatud umbes 2000 ringis olevat. METEOORID Meteoorid ehk langevad tähed või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit.
ümbritsevate esemete ja nähtuste mitmekesisusest, sellest et kõik elus toimub ajas ja ruumis; arendada kaemuslik-praktilist mõtlemist ja sensoorseid võimeid, luua eeldused mõtlemise loogiliste vormide kujunemisele. 1999.a õppekava eesmärgid olid kujundada ja/või korrastada esemete maailm, et laps suudaks orienteeruda, mõista ja kasutada olulisemaid ajalisi-ruumilisi seoseid ning sooritada igapäevatoiminguid; luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest. 2008.a õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki, järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal, tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas; mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikud; tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; näeb matemaatilisi seoseid
6. Normaaljaotuse korral jääb vahemikku kõikidest väärtustest ligikaudu 95% 7. Millised väited kehtivad normaaljaotuse korral, kui standardhälve suureneb? Jaotuskõver muutub laiemaks ja madalamaks. 8. Millised väited kehtivad normaaljaotuse korral? a. keskväärtus ja mediaan langevad kokku b. mediaan ja mood langevad kokku c. sümmeetriakordaja on null. 9. Normaaljaotuse kõvera kuju ja asukoht sõltub järgmistest suurustest: keskväärtus, standardhälve. 10. Poes müüakse päevas saia keskmiselt 3400 pätsi päevas standardhälbega 500 pätsi. Tellimuste planeerimisel on vaja teada, kui suure tõenäosusega müüakse rohkem kui 5000 pätsi päevas. Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Normaaljaotus. 11. Millised suurused võivad omada negatiivseid väärtuseid? Millised allpool toodud suurustest keskväärtus, mood. 12
Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus o Puidu tugevusklass C24 Katsetatava naelühenduse kandevõime leitakse avaldisega Rd = Rd,min*m o Rd,min naela minimaalne arvutuslik kandevõime o m naelte arv ühenduses Rd,min on minimaalne järgmistest suurustest. Äärmise elemendi muljumine k = 350 kg/m3 t1 = 32 mm kmod = 0,9 M = 1,3 fh,1,k = 0,082*k*d-0,3 = 0,082*350*4-0,3 = 18,93 MPa Fv,Rk = fh,1,k*t1*d = 18,93*32*4 = 2,42 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =2,42*0,9/1,3 = 1,68 kN Keskmise elemendi muljumine fh,1,k = fh,2,k = 18,93 MPa t1 = t1 = 32 mm Fv,Rk = 0,5*fh,2,k*t2*d = 0,5*18,93*32*4 = 1,21 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =1,21*0,9/1,3 = 0,84 kN Naela paindumine keskelt = fh,1,k/fh,2,k = 1
Võib juhtuda, et kui minult tellijaid on ühekorraga väga palju, ei jõua kõike õigeks ajaks valmis teha. Et seda ei juhtuks ei tohiks ma omale ühe päeva peale võtta rohkem kui kahte tellimust. 7) Hinnakujundus Olenevalt kookide suurusest ning nende valmistamiseks kulunud ajale, kavatsen oma toote hindadeks panna 25-40 eurot. Toorainele kulunud hind on keskmiselt 7-9 eurot. Kasum on niisiis umbes kuni 30 eurot. Hinnaalandus ning hinna tõusmine sõltuvad kõik kookide suurustest. Algselt ei plaani ma teha ühtegi kliendikampaaniat, kuid püsiklientidele olen nõus paari euro võrra torte ning kooke odavamalt müüma. 8) Äriplaani elluviijad Algselt plaanin ma olla oma ettevõttes üksinda, kuna arvan, et algul saan ma ise tootmisega hakkama ning kulutused selle võrra väiksemad, ma ei pea hakkama palku välja maksama, mulle endale jääks rohkem raha kätte. Kui tootmine suureneb siis olen arvatavasti sunnitud omale lisatööjõudu palkama. Töötajal
c. Ettevõtete kasumid ja ettevõtjate intressimaksed krediitide eest d. Riigihanked ja töötasu e. Eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid 14. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. kroonilt 60 mlrd. kroonile ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. Ei muutu b. Suureneb c. Väheneb d. Ei saa esitatud andmete alusel arvutada e. Kõik eelnevad vastused valed 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: a. Koguinvesteeringud b. C+I+G c. Kaupade ja teenuste puhaseksport d. Kaupade ja teenuste riiklik ost e. Töötasu ja palk 16. Isiklik tulu (PI) – see on: a. Aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus b. Majapidamiste poolt aastas saadud tulu c. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist d
Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Asteroidide suurus Teadlased on arvutanud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100- meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit,
territooriumil. WOSM-i kuulub praeguse seisuga kokku üle 155 riigi skaudiorganisatsiooni. WOSM-i liikmeksvõtmise peamised eeldused on kohaliku riikliku organisatsiooni liikmeskonna suurus, mis peab ületama 1000 liiget, majandusliku kandepinna omamine, et olla suuteline teenima oma liikmeid ja kandma WOSM-i poolt pandud kohustusi ning eeldatakse territooriumi riiklikku iseseisvust, kus organisatsioon paikneb (viimane on juriidikas vajalik). Sõltumata riikide suurustest on organisatsioonis kõigil võrdne hääleõigus. WOSM jaotub kuueks regiooniks: Ameerika, Aasia-Vaikse ookeani, Aafrika, Araabia, Euroopa ja Euraasia. Eesti Skautide Ühing (ESÜ) kuulub siis vastavalt WOSM-i Euroopa piirkonda. Koos infoajastu saabumise ja infoühiskonna järk-järgulise tekkimisega on skautlus oma väljundi leidnud ka internetis: skautide infolistid, kirjasõprus e-maili teel, üksuste ja organisatsioonide koduleheküljed. 1997. a. 18. - 19
elementi 5) Valim - on osa hulgast ehk üldkogumist, ehk võetud mingi arv elemente ja selle valimi alusel tehakse otsuseid ja järeldusi kogu üldkogumi kohta. 6) Valimimaht -väljavõtukogumis objekti väärtuste arv 7) Empiirilised väärtused- uuringu üksiktulemused (vaatluse tulemused) 8) Sündmus - fakt, juhtum, tegevusprotsessi tulemus 9) Võrreldavus - ei saa võrrleda summeerida ega leida keskmisi väärtusi eritunnulistest suurustest tunnuse väärtused liigitatakse järgmiselt: nominaad - nimiväärtus (väljendub sõnades) ordinaal - järjestusväärtus (hierarhia) meetriline - mõõtmisväärtus tunnused liigitatakse hulgaliste väärtuste järgi. Kvantitatiivsed omadused on tunnused, mille väärtused kuuluvad ühte liiki ja nad erinevad ainult kvalikteedi poolest. nt pikkus, kaal temp. Kvalitatiivsed tunnused, mille väärtused on eriliigilised ja neid väljendatatakse sõnades. nt must, valge
Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. On ka suuremaid täheparvi. 4 The Pleiades Star Cluster Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,7 miljardi aastani (universumi arvatav vanus). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, vaevalt suurlinna suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni (ülimassiivsete tähtedeni) nagu Põhjanael (Polaartäht) ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit. Samas on viimaste tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks massiivsemaid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena
peakvantarvuks. Joonisel on toodud vesiniku aatomi esimesed orbiidid ja valguse kiirgumine ja neeldumine vesiniku aatomis. Bohri teooria seletas hästi küll vesiniku kiirgusspektrit, aga mitte teiste elementide omi. Hilisemad täpsemad aatomimudelid, mis kasutavad rohkem kvantarve ja teisi mõisteid kui Bohr kinnitavad, et Bohri poolt arvutatud elektronide orbiitide raadiused on kõige tõenäosemad kaugused tuumast ja elektronide energia oleneb ka teistest suurustest, mida nimetatakse orbitaalkvantarvuks, magnetkvantarvuks ja spinniks. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli (W. Pauli) printsiibiks. Aga jutt elektroni hüpetel tuumale lähemale või sealt kaugemale ja sellega kaasnevast energia kiirgumisest või neeldumisest vastab tõele. Valguse kiirgumine ja neeldumine Valgus kiirgub ja neeldub aatomis
edasisi arvutusi 3) ainus keskväärtuse näitaja, mida saab kasutada nominaaltunnuse korral 24 Moodi puudused: 1) raske välja tuua keskmist 2) on olukordi, kus mood ei iseloomusta keskmist 25 Õpilased tegid kontrolltöö, mille eest saadi järgmised punktisummad: 24, 15, 28, 12, 13, 29, 13, 24, 10, 30, 20, 13 Leia aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Võrdle neid ja mida järeldad saadud suurustest. Mida peaks veel kindlasti teadma 26 Numbe 40 41 42 43 44 45 46 r Saged 2 6 8 9 5 1 1 us Leia aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. 27 Hajuvusmõõdud: 1) minimaalne ja maksimaalne element 2) variatsioonirea ulatus 3) alumine kvartiil, ülemine kvartiil 4) dispersioon, standardhälve 5) variatsioonikordaja 28
3); (80) Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda.( aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur.) Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. (kiirus, kiirendus ja jõud) 5.Mis on vektori moodul? (3.1.3); (81) Vektori pikkust nimetatakse vektori mooduliks. 6. Millised pkt 3 loetletud füüsikalistest suurustest on: a) skalaarsed; b) vektoriaalsed? skalaarsed: pikkus, pindala, rõhk, punktmass vektoriaalsed: jõud, kiirus, kiirendus, 7.Mille poolest erinevad eri mõõtmelised ruumid? Too 3 näidet, kui objektide võrdlemiseks on tarvis ühe-, kahe- või kolmemõõtmelist ruumi. (3.2.2); (84-85) Olukorra kirjeldamiseks ei pea me ruumi ette kujutama keerulisemana kui ühemõõtmelisena. Mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks saab kasutada ruumi kahemõõtmelist mudelit
annaabi.ee 
