ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 Sissejuhatus
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamise probleeme eesti keeles Referaat Priit Puuram Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................................3 Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad...............................................................................................
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel;
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2
Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. · Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus-Lõuna-Wales. · Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus)
Ceteris paribus kui muud tingimused on võrdsed A la samamoodi kui Vice versa vastupidi Exclusive välja arvatud De facto tegelikult Pro et contra poolt ja vastu Inclusive kaasa arvatud Laused: Heureka välja mõtlesin! Tellisin koju pizza ostsin poest coca-cola ja vaatasin cool'i filmi mille laenutasin. Minu on fan-club alati kaasas kui võistlen. Mulle meeldib rock muusika. De facto mulle ei meeldi sic! õel olla. Suur ja väike algustäht Reeglid: VÄIKESE ALGUSTÄHEGA 1. Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse väikese algustähega. NT: isadepäev, õpetajate päev, hingedepäev, suur reede 2. Tantsude nimed kirjutatakse väiksese tähega. NT: polka, valss, tango, aeglane valss, quickstep, jive, foxtrot, jenka jne 3. Nädalapäevad, kuud ja aastad kirjutatakse väikese tähega. NT: esmaspäev, reede, märtsikuu, jaanuarikuu, aprill, koera-aasta 4
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud: darvinism, kalvinism, marksism, sovinism, hernhuutlus, luterlus, budism. ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Läbiva suurtähega kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed, · Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Herakles 2) Koha- ja ehitisenimed, · Liigisõna kirjutatakse väikese tähega (meri, jõgi, linn, tänav, kaar, jalg, saal) · Idamaad, Põhjamaad · Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid (Neptuu, Suur Vanker, Koot ja Reha) · Kohanime täpsustav täiendosa (Muinas-Egiptus, Ees-Aasia,Lõuna-Eesti, Välis- Eesti, Kodu-Eesti, Uus-Lõuna-Wales) · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku
üi erandid on laensõnad rüiu ja süit. ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide -ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult -ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:
kirjutatakse sidekriipsuga. 1. Nii seletavad Tartu Ülikooli geograafid viisi, kuidas selgitati välja, et Mandri Eesti keskpunkt just Adaveres asub. Õige: Mandri-Eesti Allikas: Postimees 07/06 2. Kauges tulevikus kaovad mandrite liikumise tõttu nii Põhja Jäämeri kui Kariibi meri. Õige: Põhja-Jäämeri Allikas: Elu24 01/27 Reegel: Juhuslik täiend ei moodusta kohanimega kaksiknime ning täiend kirjutatakse väikse tähega. 1. Eesti rahvale on lubatud kõikehõlmavat riigireformi, mis tooks eelmise sajandi asjaajamise järgmisesse ning võimaldaks ehitada Tuleviku Eestit. Õige: tuleviku Eestit Allikas: Postimees 07/17 2. Uus kord nõudis ka revolutsioonilise mineviku-Tartu käsitlemist. Õige: mineviku Tartu Allikas: Tartu Postimees
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
seoses, raames, korras, osas H 13. Ühildumine. Hulgasõnad osa, enamik, muist, mitu, paar, tosin puhul on öeldis ainsuses: Saalist lahkus mitu saadikut. Kolm meest lükkavad paati vette. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes kolm meest lükkab paati vette. Ta silmad muutusid rõõmsateks > Ta silmad muutusid rõõmsaks. Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis). H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend? Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa Tellimus piletitele > piletitellimus H 15. Lisandi ühildumine. INIMESE nimi: dirigent Eri Klasile, laulja Koit Toometa, õpetaja Mari Metsaga, direktor Rein Raja sõnul ... ajaloolase Küllo Arjakase sõnul ... õpilase Peeter Piiriga, külalise Maret Maripuu sõnavõtt Meie kooli direktori Rein Raja sõnul ... Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet ... MUUD nimed:
Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar.
kasutuses Linnavalitsus, Magdaleena Haigla, Läbiv suurtäht Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Vara Põhikool Suurtäht näitab ainulisust Eesti Pank, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti pank, Eesti üliõpilaste seltsid, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Eesti muuseumid, kunstimuuseum Kunstimuuseum Kumu Kumu Riiginimi suure tähega Eesti kroon, Saksa lipp, Vene sõdur Jaapani diplomaat, Kanada Laevastik, Rootsi hümn, Prantsuse Kodanik, Hollandi kodakondsus Konkreetne ajalooline sündmus, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Esisuurtäht Kuues ristisõda, Lahesõda, Oktoobrirevolutsioon, Tartu rahu Ajaloosündmuse nimi kirjuta Suur Pauk, Verine Pühapäev,
(nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal)
4. h kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist: haare, hobune, hajameelne, hetk. 5. Sõna sees kirjutatakse silbi lõpus /' ja silbi alguses j: mai-as - ma-jas, hoi-ab - ko-jas. 6. ü ja / järel ei kirjutata üldiselt j- i: müüa, käiakse, minia, keemia. See reegel ei kehti tegijanimes ja liitsõnades: müüja, otsija, värsijalg. 1.2 Kaashäälikuühendi õigekiri Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kastma, kurke, metalne. Kaashäälikuühendi reegel ei kehti järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades: plekkpurk, allkiri, klapptool; 2) kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõnatüvi: modernne, õhkkond; 3) rõhuliidete -gi ja -ki ees: kasski, vurrgi, epohhki; 4) I, m, n, ja r järel kirjutatakse ülipikk s kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, seanss. Võõrsõnade õigekiri: 1. Pikk/ja s kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega: blufib-bluffima, guasid-guasse.
kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel: väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend,kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(nt.robinsonaad,eestlus,luterlik) *"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · Kui tekib uus mõiste, siis kokku: lapsepõlv, pikkpoiss, vanaisa, mõnikord;) · ne -ja line-liiteline omadussõna eelneva täiendsõnaga kokku; · teatud arvsõnad (-teist, -kümmend, -sada) kirjutatakse kokku. · Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22- korruseline, U-kujuline, Elva-lähedane; kui sellele eelneb täiend, kirjutatakse lahku, nt saja meetri pikkune (vrd: meetripikkune), A.H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). · Liigisõna maa kirjutatakse kokku, nt Saaremaa; kui täiendsõnaks on mingi kuu või ilmakaar, nt maikuu, juunijooks, põhjatribüün. Liittegusõnad kirjutatakse alati kokku, nt abielluma, alahindama, kümnekordistama ( abiellun, alahinnatakse, kümnekordistasime).
Tiitlit, sugulust või elukutset välendav lisand ei ühildu põhisõnaga. Teose pealkirja, tsitaadi, tähe või numbri lisand jääb algkujusse.(Romaanis ,,Sõda ja Rahu" on palju tegelasi.). !Nimi jääb nimetavasse käändesse ! Mari Lill kui hea näitleja võttis puhkust.- Kui lisandi puhul koma ei käi. Lennar Meri, Eesti Vabariigi ekspresidendi kodu asub Viimsis.-Kui järellisand on omastavas käändes, tuleb ainult üks koma. 3.Täiend(õp lk 178 ja 188) Täiend on nimisõna laiend, mis väljendab selle nimisõnaga tähistatud objekti mingit tunnust või omadust. Kõige sagedamini on täiendiks omadussõna (suur pall) või omastavas käändes nimisõna (venna ratas).Täiend väljendab omadust. Eriliigiliste täiendite ette koma ei käi- Ostsin emale punase pika mantli kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom. ! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma ! 4. Koondlause erinevad tüübid
Ahhasveros). Kokkuvõte Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10. sõidukinimed. Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures. Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: 1. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad, 2. pealkirjalaadsed üritusenimed, 3. sordinimed. Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust, mis ei ole nimed.
Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms.), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga). VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena.
.................................................................. 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi. Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid. Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. · Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse). ·Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega ·Sulghäälikutel ja f ning s-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri. Sulghäälikute õigekiri Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus
Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane Õige Tere, Tere (hüüumärk võib olla, nt Tere!) Tere Tiina (üte tuleb eraldada komaga) Tere, Tiina! Tere kallis Tiina Tere, kallis Tiina! (ütte täiend kuulub ütte juurde) Lugupidamisega, Lugupidamisega Tiit Tare Tiit Tare Tervitades, Tervitades Anne Meri Anne Meri POOLITAMINE Vigane Õige art-ikli ar-tik-li kauba-ndus kau-ban-dus
.............................................................................11 2.1. Sõnavalik...................................................................................................................12 2.2. Lauseehitus................................................................................................................12 2.3. kirjavahemärgid ........................................................................................................13 2.4. Suur ja väike algustäht .............................................................................................14 2.5. Järeldus......................................................................................................................14 3.Kokkuvõte.........................................................................................................................14 Kokkuvõte ........................................................................................................................
need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, 5 alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga). Viited ja tsitaadid Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena.
Tekib moonutus. Ei pruugita ära tunda originaalnime. Praktikas on mure kohalikele nimepanijatele. Tõlkimine tavaks on ilukirjanduses. Seal tõlgitakse nimesid vabalt. Tõlkimise funktsioon on teine. Nimed on ka kõlaliselt teksti teenistuses, seal on tõlkimisel mõtet, see annab kirjaniku taotlust paremini edasi. Nt raamatute pealkirjades on tõlkimine tavaline, samas viitamisel kasutatakse originaalpealkirja. Perioodika väljaandes ei kasuta tõlkimist. Nimedele on omane suur- ja väike algustäht. Kui suure j aväikese algustähe erinevus tekkis, siis polnud see selle funktsiooniga, mis praegu. 300-400 aasta omadus on, et kirjutame nimesid suure tähega. Rööpselt ei saa vaadata suure tähega ja nimesid. Kõiki nimesid ei kirjutata suure tähega. Maailmas on keeli, mille puhul ei eristada suuri või väikeseid tähti. Nime meelevaldsus e subjektiivsus. Oluline nime tunnus. Sõnad keeles ei vahetu. Kui termin on kasutusel, siis on raske seda ümber õpetada
15.I JA J ÕIGEKIRI ü järel ei kirjutata i, j, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüake, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: siia, laiad, riiul, minia, preemia, keemia, ioon tegijanime liide -ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija lühike sisseütlev: majja, ojja, ajju 16.KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ERANDID: liide -gi, -ki ees (tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki) sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne.
toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast. Loetelu alustatakse
jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. 5 Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast. Loetelu alustatakse
märgistega. VormingLõik Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0. (Office 2003: Vorming Taanded ja vahed; Office 2007: Lõik Taanded ja vahed) Loetelude vormistamine sõltub loetelus kasutatavate fraaside pikkusest. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat lauset uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga. Loetelu realõppu pannakse punkt. Näide Turule pääsemine on lihtne, kui: 1. turg on piisavalt suur; 2. puuduvad konkurendid. Kui kasvõi üks loetelu punktidest sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega. 6 Näide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
