Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Suur Prantsuse revolutsioon - sarnased materjalid

napoleon, konsul, ilis, president, kongress, hendriikide, armee, idesaatev, edukad, tapmine, senat, saarele, paavst, ukogu, rgeim, iguste, igused, hjused, ministrid, kaitsetollid, igustest, keisririik, hilised, florida, texas, lahusus, tsiviilkoodeks, georgia, telegraaf, hestatus, fordi, wilkes, otsustav, kurnatud, maafondist, bastille, leipzigi
thumbnail
3
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Suur Prantsuse revolutsioon

sealsed väikeriigid. Itaaliasse saadeti Napoleon( Bonaparte). Direktoorium alustas ka sõda, kuna Bonapart oli muututnud liiga tüütuks, ta püüdis direktooriumit ära osta, oli hea sõjaväelane ja kindral. Otsustati ta ära saata Itaaliasse. Itaalia sõjaretks algas 1796 ja see oli väga edukas. Prantsusmaal olid hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane. Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse. Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l'Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda. Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president. Meie president elab ja töötab Kadrioru residentsis, parlamendi töökohaks on Toompea loss. Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja ­kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riiklike määruste e. seaduste kogum. Demokraatlikus ühiskonnas saab seadusi täiendada või muuta üksnes parlament.

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Suur Prantsuse revolutsioon

25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Suur Prantsuse revolutsioon

giljotiini abil pea maharaiumisega. See on mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks. Asutav kogu ­ III seisuse poolt loodud Rahvuskogu, millega liitusid hiljem ka osa aadlike ja vaimulikke. Direktoorium ­ Täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, mille valis Seadusandlik Korpus. Louis Capet - 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI, keda nüüd hüüti nimega kodanik Louis Capet. Napoleon - Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni ­ Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni ­ kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli ­ Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli­ rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Prantsuse revolutsioon

Direktooriumivastased mässud vasakult ja paremalt. ,,Võrdsete vandenõu", mille juht on F. Babeuf. Tal on idee luua võrdsete ühiskond. Ta arvab, et ühiskonnas on progress siis, kui inimesed on võrdsed. Ebavõrdsuse põhjuseks on varanduslik ebavõrdsus. Terve ühiskon on küla, seetõttu peavad kõik elama külades, Suhtus umbusuga haritlastesse. Haritlased ei tee midagi kasulikku. Kõik pidid riietuma sarnaselt. Jätkuvad koalitsioonisõjad. 1792. aasta on sõjas pööre ­ Preisi armee taandub. Vallutatakse Belgia. 1793. aasta märtsis vallutab Austria Belgia tagasi ja taas Belgia Prantsusmaale 1794. Hollandist saab Bataavia Vabariik. Vajatakse uut tüüpi sõjaväge. Esile hakkab tõusma Napoleon Bonabarte. Leitakse, et Prantsuse sõjavägi võib hakata aktiivsemalt tegutsema. 1796. aasta Napoleoni Itaalia sõjakäik, mis oli Itaalia killustatuse tõttu edukas. Itaalia feodalism variseb kokku. Itaalias kehtestatakse kodanikuvabadused

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
4
doc

PRANTSUSE REVOLUTSIOON

Briti laevastiku korraldatud blokaad halvas kaubanduse suurtes Prantsuse sadamates nii, et tööstusettevõtted jäid tooraine ja müügiturgude puudumisel seisma. Kujunes arvamus, et Direktoorium ei valitse küllalt efektiivselt, ning kõlapinda leidis sisukoht, et täidesaatvat võimu on vaja tugevdada. Selline suhtumine levis eriti sõjaväelaste hulgas. Ka rahvas hakkas nõudma tugevamat võimu. Kuni otsiti sobivat kandidaati, viis kindral Napoleon Bonaparte, kes oli tuntuks saanud oma sõjakäikudega Itaaliasse ja Egiptusesse 18. brümääril (9. novembril 1799) läbi sõjalise riigipöörde. Ametlikult säilis vabariik. Viiesajanõukogu aeti laiali (molli, noh!), siis aga aeti uuesti kokku (nats veel molli), et saadikud võtaksid vastu dekreedi võimu üleandmise kohta kolmele konsulile, kellest esimene pidi olema Napoleon Bonaparte. Sellega püüti anda riigipöördele seaduslikku ilmet, kuid tegelikult tähistas 18

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Prantsuse revolutsioon

Lisaks olid ka koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid ühe isiku diktatuuri, olid administreerisid, täidesaatev võim Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. koondus aga Direktooriumi kätte. Ei olnud juhatajat.Juhtivaks isikuks See astus ametisse 2. novembril kujunes Maximilien Robespierre. 1795. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli 9. novembril 1799, läks Napoleon loodud Ühiskondliku Julgeoleku koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni püüdsid Napoleonit koguni vangistada. populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli Seepeale ajas Napoleoni alluv,

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prantsuse revolutsioon

Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik.Nõudis monarhia kukutamist.Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre.Sellega kukutati jakobiinid.Hinnad kujundasid nüüd turg,ning valitsus soosis eraettevõtlust ja kaubandust. 18brümäär-1799toimunud sõjaline riigipööre,kus sai tuntuks Napoleon.Peale seda riigipööret vabariik säilis.See sündmus tähistas tegelikult Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kontinentaalblokaad-1806aastal välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale.Lõpetati kõik kaubandussuhted Briti saarte ja Euroopa vahel,et Briti majandust nõrgestada.See oli ettevalmistus Suurbritanna vallutamiseks.Taheti,et Inglismaa jääks nälga ja jääks nõrgaks,et neid oleks lihtsam lüüa. Borodino lahing-1812a toimunud lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Suur Prantsuse Revolutsioon

Riiklik sõjavägi oli rindel.Marat silmis oli norm. Parlamenti pääsesid kõik 10.aug ja 2.sept. sündmuste kangelased:danton,Robespierre,vend Augustin,linnapea petion,marat jt ja üliaktiivne jakobiin Saint-Just.Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège'i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT.Valmy küla all vaenlaste armee taganema, sundis dumouriez.konvent kuulutas Vabariigi.paremal-zirondiinid,vasakull-jakobiinid,soo(Sieyes). Muudeti kalender.nädal Asendati dekaadiga. Uueks tööruumiks sai Tuileries loss.zirondiinide algatatud sõda kulges Edukalt,jakobiinide võimutaotlust ei võeta enam tõsiselt. Kuninga nõbu Philippe d'Orleans, Soovis olla kodanik Philippe Egalite.PR väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne- Sak linnad

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815

Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid ­ kuningavõimu pooldajad. · Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks (Preisimaa, Austria). · Populaarsust kogunud jakobiinid kukutasid rahvaülestõusuga zirondiinid võimult (31 mai ­ 2. juuni 1793). Vangistati zirondiinidest saadikud. b) Jakobiinide diktatuur ­ piiramatu ja vägivaldne võim: · Ettekäändeks J.P. Marat tapmine ja revolutsiooni päästmine. · Rahvapäästekomitee ­ jakobiinide revolutsiooniline valitsus (juhiks kõigi vastu sallimatu M. Robespierre). · Terror ­ sihikindel vastaste hävitamine (Hukati üle 40 000 inimese, valdavalt lihtrahvast). · Vastuolud jakobiinide leeris ­ Robenspierre lasi hukata temaga mittenõustunud kaaslased ­ Danton jt. c) Jakobiinide diktatuuri lõpp (27. juuli 1794) · Rahvas soovis terrori lõppu.

Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suur Prantsuse revolutsioon

kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud. Nende siht oli vabariik, mille ideaalid võetud antiikajast. Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee. Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre. Tekkisid jakobiinid.

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur Prantsuse revolutsioon

jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad. · Vilja, jahu ja leiva maksimumhinna seadus, tööpuudus, majandusraskused. Jakobiinide diktatuur · Apr. 1793- Rahvapäästekommitee e. Erakorralise võimu organ.Jakobiinid. 12 liiget · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine- talupoeg sai maa endale. · Juuni 1793- uus konstitutsioon- demokraatlikum üldse. · Seadusandlik korpus- · 13.juuli 1793- Marat'i tapmine, üleminek terrorile. · Surmanuhtlus- kahtlastele, zirondiinid. Kaotati kohtumõistmisel tunnistajad. Dermitoorlik konvend ja direktoorium · 27. juuli 1794 viis opositsioon läbi riigpöörde, Robesbierre ja kaaslased hukati. · 1795- Seadusandlik korpus(viiesaja nõukogu, vanematenõukogu) · Drektoorium- viis liiget, riigipea ül.(Riiki juhtisid 7 ministrit, kuid nad ei loonud valitsust.) · Riik väga ebastabiilne · 1799 uus riigipööre.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suur prantsuse revolutsioon

Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Hävitati kiriku ususümbol

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Orjade olukord ­ võlgade katteks orjusse müüdud, linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud, võõrsilt sisse ostetud barbarid. Aegamööda kujunes arusam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati kõikjal ­ suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate teenijatena. Orjad polnud põhiline tööjõud, oskustööd nad ei teinud, nad tegid raskemaid ja ebameeldivamaid töid ­ kaevandustes, kivimurdudes. Neid käsitati kui omaniku vara. Orja tapmine oli taunitav, kuid karistust polnud. 10.Kreeka: eluolu Akropol ­ kaljunukile rajatud kindlus, linn paiknes selle jalamil Agoraa ­ koosoleku- ja turuplats, linnasüda Kitoon ­ napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud, vööga kokkutõmmatud riidetükk, kandsid nii mehed kui naised Sümpoosion ­ ühine kodune pidusöök sõpruskonna ühe liikme juures; heideti pikali seina äärde asetatud

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suur Prantsuse Revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa diplomaatia seotud 1756 aastal

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjused revolutsiooni tekkeks kuna kindlas

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prantsuse revolutsioon

elanikkonnal endiselt nigel. 1795. aasta oktoobris tekkis aga uus oht valitsusele: Pariisis puhkes rojalistide ülestõus. Esialgu olid nad lootnud, et saavad võimule seaduslikul teel: avalik arvamus oli viimasel ajal kaldunud paremale ning rikkamaid kihte soosiv valimisseadus võis neile tagada edu. Kuid rojalistid otsustasid valitsuse kukutada ja lootsid kuningavõimu taastada. Siiski suutis valitsus nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil maha suruda, kes hakkas aina rohkem populaarsust koguma. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem, millest talle siiski ei piisanud ning ta hakkas kaaslastega planeerima riigipööret. 9. novembril 1799 hõivasidki Napoleoni väed Seadusandliku Kourpuse hoone ning sõjaväe survel pidid saadikud Direktooriumi laiali saatma. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsuse revolutsioon

Diktatuur hävis palju kiiremini kui see tekkis. Nüüd hakkas revolutsioon hääbuma. Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse, milles sätestati, et Prantsusmaa jääb vabariigiks ning seadusandlik võim jääb Seadusandlikule Korpusele, kuid viimane valis täidesaatva võimu eesotsa uue valitsuse ­ Direktooriumi. Direktoorium ei leidnud küll poolehoidu rahva seas, kuid kukutamiskatsedki olid esialgu edutud. Rojalistide mässukatse maha surunud Napoleon Bonaparte kogus kuulsust. Sellest väikeaadli päritolu mehest sai 1799 garnisoni ülem. Oma auahnuse ja võimujanuga valmistas ta ette riigipöörde, mille tulemusena hõivasid tema ustavad väed seadusandliku võimu hoone. Napoleonis sai 1 kolmest konsulist, kes täidesaatva võimu ametikohad hõivasid. Selle riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, kuid nüüd hakkas Napoleon püüdlema ainuvalitsemise poole.

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Prantsuse revolutsioon

Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror. Robespierre ise tapeti koos oma 115 toetajaga 1794. aastal. Napoleoni võimuletulek: Pärast Robespierre hukkamist moodustati 1795. aastal viiest liikmest koosnev Direktoorium. Vaja oli taastada kord, kuid säilitada võrdsus ja vabadus. See ülesanne läks Napoleon Bonaparte'ile. Hakati pidama vallutussõdu. 1799. aastal korraldas mees riigipöörde ja kuulutas end esimeseks konsuliks. Nii lõppes revolutsioon ja pöörduti ainuvalitsuse juurde. Revolutsiooni tagajärjed: Lõhkus varasemalt kehtinud feodaalkorra (seisuste ja privileegide kaotamine) Kuninavõim asendus vabariigiga (rahva võimalused poliitikas kaasa rääkida suurenesid; Napoleoni dikatatuur)

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur prantsuse revulutsioon

rahvuspäästekommitee juhiks, ütles lause: robespieree, sa tuled mulle järele · Robespierre-´´hea kõnemees, sest usub kõike mida räägib.´´. tõusis rahvuspäästekommitee ette otsa peale dantoni, koondas paari abilisega enda kätte võimu, oli rahvahulgas vihatud, tappis need kes temaga ei nõustunud. 1794 arreteeri ta ja tapeti järgmisel päeval. Sellga oli ka jakobiinide diktatuur läbi. · Napoleon Bonaparte- oli väga edukas väejuht, 1799 sai temast garnisoni ülem, plaanis koos lähedastte sõpradega riigi pööret: revolutsioonile lõpu panija, kui tungis 9. nov 1799 oma vägedega seadusandliku korpuse hoonesse; tekkis konslaadi ajastu, oli üks kolmest konsulist Aastaarvud: · Bastille vallutamne e. SPR´i algus ­ 14.juuni 1789 · SPR-i lõpp- 1799 · Vabariigi väljakuulutamine- 22.september 1792 Hüüdlaused:

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
6
docx

USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

a. aprillis, mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. 1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine. Kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklastele kõrgeim võimuorgan Kongress, otsustas luua regulaararmee ja valise selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. Inglise valitsus kuulutas kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni poolt koostatud iseseisvusdeklaratsiooni, mis kinnitas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks ­ puhkes sõda. Algselt sõjaline ülekaal inglastel ­ parem relvastus, mehed, arvukam. Ameeriklastel aga suurem sisemine motiveeritus ning võeti üle indiaanlaste

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Prantsuse revolutsioon

9.Tähtsamad revolutsionäärid ja nende tegevus. Georges Jaques Danton ­ tema algatusel puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati Tuileries' kuningaloss. Etendas Rahvapäästekomitees algul juhtivat osa. Maximlien Robespierre ­ juhtiv roll Rahvapäästekomitees. Astus välja dekristianiseerimise ja ateismi vastu, kaitses ristiusku. Kõrgema Olevuse kultus. Konvent vahistas koos 21 kaaslasega. Paul de Barras ­ direktooriumi esimene president, etendas olulist osa 9. Termidoori riigipöörde ettevalmistamisel Emmanuel Joseph Sieyes Jean Paul Marat - Revolutsiooni populaarne juht, radikaalne jakobiin. Toimetas revolutsioonilist ajalehte. Tema tapmine ajendas kehtestama terrorit. 10. Miks oli Pr. Kuningate küsimus kogu Euroopa kun.kodade jaoks oluline? Sest rev. liikumine ja vastuolud olid eeskujuks kogu Euroopale. Küsimus kuningavõimu autoriteedist eeskujuks ka teistele kuningakodadele, kuidas ühiskonnas vastuolusid lahendada.

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Prantsuse revolutsioon

TERROR ­ vagivald poliitilises võitluses, mis viib sageli ka surmani. Jakopiinide diktatuuri ajal hukati väga palju ka neid, kes esialgu olid ka revulatsiooni pooldajad : käsitöölised, talupojad, kaupmehed jne. ROJALISTID ­ kuningavõimu pooldajad. Revulatsiooni ajal võeti kasutusele drikoloor. Proespierre hukati 1794, sellega algas revulatsiooni taandumine. 1797 ­ muutusid aktiivsemaks uusrikkad ja rojalistid. Moodustati valitsus ehk DIREKTOORIUM. 1799 ­ korraldas riigipöörde Napoleon Bonaparte koos oma kaaslastega ja võttis võimu prantsusmaal enda kätte, nimetades end KONSUL Uuendused 1.uus aja arvamine ­ revulatsiooni kalender. 2.võeti kasutusele meetermõõdustik. 3.kõnetlusvormiks sai kodanik ja sina. 4.kirikumõju vähenes. 5.uuendused moes. Revulatsiooni positiivsed tagajärjed : 1.monarhia kukutamine. 2.rahvustunde tõus. 3.valgustusideede leving teistesse maadesse. Negatiivsed tagajärjed : 1.suur vägivald ja terror. 16. peatükk

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Prantsuse revolutsioon

kukutamine · Robespierre saatis giljotiini alla temaga mittenõustuvad kaaslased. · Rahvas leidis, et diktatuur ei kergenda lihtrahva seisundit · 1794. juulil arreteeriti Robespierre ja tema lähiskaaslased, kõik neist hukati järgmisel päeval Revolutsiooni taandumine · Tühistati 1793. a põhiseadus · Poliitiline amnestia · 1795 uus põhiseadus, Prantsusmaa on vabariik · Ühiskondlik rahulolematus ei vaibunud. · Direktoorimi ei suudetud kukutada Napoleon · 1796-1797 võitlustes väismaaga Prantsusmaa võitis · Rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks · Napoleon Bonaparte surus 1795. a kindlakäeliselt maha direktooriumi vastu suunatud rojalistide mässukatse. · Prantsusmaa revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajastu, Napoleon ainuvalitseja. Video: · https://www.youtube.com/watch? v=VEZqarUnVpo&feature=youtu.be Aitäh kuulamast!

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsuse revolutsioon

olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja priiskava eluviisi tõttu. Prantsusmaa elas revolutsiooni ajal kahtlemata üle oma võimete, unustades, et enam ei toimi riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne ühiskond endiselt suuri summasid nii luksuslikuks ,,heaks eluks" kui ka sõdadeks. Setõttu hakkas riik makse tõstma, mida pidi maksma kolmas seisus, kuhu kuulusid nii talupojad ja linnarahvas kui ka pankurid, kaupmehed, arstid ja advokaadid. See aga viis majanduslanguseni, sest inimeste sissetulekutest läks üle poole maksudeks.

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Prantuse revolutsioon

4.Jakobiinide võimuloleku aeg?1793 kevad Riigi lääneosas tõusis mäss kuninga pooldajate poolt.1793 märtsis loodi rahvapäästekomitee mis pidi riigi kaitse mille ette otsa tõusis Danton.Poolehoid tõusis jakobiinidel ja vähenes zirol...Jakoii.... kutsusid rahvast väljha zirol.. vastu.1793 mai lõpul kukutati zirol... võimule jäid jakopiinid.1793 suvel võeti vastu uus põhiseadus mille järgi pid Pran.. jääma jaotamatuks.Diktatuuri kehtestamine(võim vähenes eanmusel)J.P Marati tapmine uus juht M.Robespierre.Seadus kahtlaste kohta(tapeti ligikaudu 40 00 inimest enamasti III seisusest)Kohtut mõisteti südametunnistuse järgi.1794 juulil kukutati Robespierre. 5.Tirektoorium ja revolutsiooni lõpp?1793 aasta põhiseadus tühistati. Kuulutati välja poliitiline amnestia. Paljud jakobiinide ja nende pooldajad saadeti giljotiini alla.1795 uus põhiseadusuus täidesaatev võimuorgan Dirktoorium.Edukad sõjad. Napoleon Vonaparte`i populaarsuse kasv

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Prantsuse revolutsioon

· Maksimum hindade vanglatest kehtestamine Negatiivsed jooned · Meeletu terror ja · Rahvaga ei arvestatud massilised hukkamised · Kujunes tõusiklus 12. 9. nov. 1799. riigipööre. Rahulolematus ühiskonnas ei kadunud, sest rahva olukord jäi endiselt viletsaks. Esile hakkas kerkima Napoleon, kes 9. novembril 1799. aasta (18. brümäär) viis läbi sõjalise riigipöörde. Sellega lõppes Prantsuse revolutsioon ja võim läks kolmele konsulile. 13. Revolutsiooni vastukajad Euroopas (TV 60). Prantsusmaa vastane 1. ja 2. koalitsioon. Esialgu pooldati revolutsiooni kui valgustusideede täideviimist, hiljem revolutsiooni süvenedes, see vaimustus vaibus, kuna hukati kuningas, kes oli veresugulane paljude teiste kuningatega. (kehtestati terror)

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Prantsuse revolutsioon ja Saksamaa

/ Uus pöördumine ­ üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal ­ prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim ­ KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon ­ eluaegne konsul, hiljem keiser ­ 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsuse kodanlik revolutsioon

kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla. Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha ebapopulaarsemaks muutus, võib välja tuua just valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Napoleon ja Prantsuse revolutsioon

3) feodaalse kultuuripärandi mõju vähendamine - raamatute, losside, kunstiteoste hävitamine 4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine; rev sõdade pidamine Eur 5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine (138-142!) 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 4. Napoleon. 1799-1815(valitsemisaastad) suri 1821. Püha Helena saarel. 3 perioodi : 1) Konsulaat - 9 nov 1799-1804. 1804 krooniti keisriks. 2) Suur Impeerium e keisririigi aeg 1804-1814. Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?). 3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l’Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda. Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president. Meie president elab ja töötab Kadrioru residentsis, parlamendi töökohaks on Toompea loss. Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja –kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riiklike määruste e. seaduste kogum. Demokraatlikus ühiskonnas saab seadusi täiendada või muuta üksnes parlament.

Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun