Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suur Prantsuse revolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
napoleon, põhiseadus, konsu, jakobiinid, konsul, president, kongress, carolina, riigivõim, konföderatsioon, armee, deklaratsioon, robespierre, omavalitsus, tapmine, mississippi, senat, kohtuvõim, kodusõda, lincoln, paavst, põhjaosariigid, edukad, turumajandus, saarele, orjad, konföderatsiooni, rahvuskogu, koguks, kuningapere, jamestownpõhimõte, revolutsiooni kalender, kiriku rolli vähendamine, mõistuse kultus 13. Juuli tapeti Marat ajalehe väljaandja (,,Rahva sõber" ajaleht, kahtlaste nimekiri) 27. juuli 1974 - hukati Robespierre' Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused: Uusrikkad (aluskiht) rahva poolt vihatud, kehv majanduspoliitika 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Konsulaat konsul oma riigi huve kaitsev esindaja, välismaal. Revolutsiooni (kestis 10 aastat) mõjul toimunud muutused ühiskonnas: Valitseja Aadel Maksud Sõjaväekorraldus
aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas sätestas inimeste põhivabadused zirondiinide kukutamise ning tõusis (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks
a. aprillis, mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. 1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine. Kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklastele kõrgeim võimuorgan Kongress, otsustas luua regulaararmee ja valise selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. Inglise valitsus kuulutas kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni poolt koostatud iseseisvusdeklaratsiooni, mis kinnitas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks puhkes sõda. Algselt sõjaline ülekaal inglastel parem relvastus, mehed, arvukam. Ameeriklastel aga suurem sisemine motiveeritus ning võeti üle indiaanlaste
Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni(kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks ) -4.07 ameeriklaster iseseisvuspäev Iseseisvussõda: -1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine
Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22
juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi).
Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11
Revolution. 1792. a. 2-7 september - Vastaste massiline hukkamine ,,puhastamaks vanglaid". Maalt lahkub teine laine aadlikke. Giljotiin. September spontaanne vägivald Pariisis; Rahvuskonvendi valimised. VABARIIK 1792-1799 Kuninga arreteerimisega on lõppenud konstitutsioniline monarhia ja oli vaja uut põhiseadust. 1792. a. 21.-22. september kuulutab Rahvuskonvent välja vabariigi. Uue vabariikliku kalendri esimese aasta algus. Kujunevad uued parteid. · montanjaarid ehk jakobiinid (110) tugev keskvõim ja kontroll eraomandi üle rahva viletsuse leevendamiseks · ,,soo" (500) · zirondiinid (165) - võrdõiguslikkus, eraomand ja omavalitsusõigus 1793. a. jaanuar kohus kuninga üle, surmaotsus 360/361 häältega. 1793. 21. jaanuar kuninga hukkamine Concorde`i väljakul. 1793. a. veebruar sõda Inglismaaga. Inglismaast saab Prantsusmaa vastase koalitsiooni juht.
Välisvaenlaste (Austria, Preisi jt) vägede sissetung Prantsusmaale. Kaos Prantsuse armees. Ülemjuhataja põgenemine preislaste poole üle 1.Rahvapäästekomitee, erakorraliste volitustega valitsus. 12 liiget. Kuulsaimad juhid Danton, Robespierre 2. Üldise Julgeoleku Komitee (salapolitsei) 3. Revolutsiooniline tribunal erakorraline kohtuorgan Võitlus revolutsiooni vastastega. Kahtlaste seadus. Surmanuhtlus giljotiini läbi u 40 tuh inimest. Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused:
Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma arvamuse välja ütlema. Otsus: kuningas tuleb hukata, seda ka tehti 21. jaanuaril 1793. Konventi kuulusid parempoolsed zirondiinid, kes ei pooldanud revolutsiooni jätkamist, vasakpoolsed jakobiinid, kes pooldasid revolutsiooni jätkamist ja soo, kellel polnud kindlaid poliitilisi seisukohti. Prantsusmaal tekkisid suured majandusraskused, sest samal ajal peeti sõdu Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Itaalia riikidega ja Saksa riikidega. Aprillis 1793 leiti, et zirondiinid ei saa valitsemisega hakkama. Loodi Rahvapäästekomitee, mille liikmed kuulusid kõik jakobiinide hulka (juhtivad tegelased algul Georges Jacques Danton, hiljem Maximilien Robespierre)
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9
aasta 20. juuni südaööl koos kuninganna Marie-Antoinette'ga Prantsusmaalt põgeneda, kuid ta võeti kinni ja toodi Pariisi tagasi. Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Viidi ellu võimude lahususe teooria. Põhiseaduse järgi seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpuselele, täidesaatev- kuningale, kellele allusid ministrid. Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud. Põhiseadus kaotas sisetollid ja tsunftid. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Korpus, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid hakati nende kogunemiskoha- Püha Jakobi kloostri- järgi nimetama jakobiinideks
ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta. Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et
seadusi. Seisusevahe kadus, kõik moodustasid ühtse võrdse kodanikkonna rooma rahva populus Romanus. Kuid tegelikku võrdsust polnud, juhtimine jõukate käes. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest, siis ei tugevnenud võim liialt. Tasu ei makstud, ainult jõukad said kandideerida. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastat. Konsul võis kokkuleppel senatiga määrata ametisse piiramatu võimuga diktaatori, kui riiki ähvardas oht. Pärast tähtaega pidi sooritatu kohta vastust andma. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, võisid ka sõjaväge juhtida, konsulit asendada. Tsensorid olid 5 aastat, valiti endiste konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukombeid.
/ Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine
Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid alustasid zirondiinide tapmisega,kõik keda kahtlustati kuninga toetamises ka tapeti. ,,Revolutsioon õgib oma lapsi", kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma.
Pariisis olid väljas sildid'' kes kuningat rõõmuhäältega tervitab saab peksa'' Louis suleti oma lossi ja välismaailmaga ei lubatud suhelda. 1791 ka esimesed üldised VALIMISED Prantsusmaal. Uueks seadusakndlikuks võimuks Asutava Kogu asemel Seadusandlik Kogu. Revolutsiooni käigus kaks parteid ehk rühmitust JAKOBIINID- pooldasid revolutsiooni ja nende sõnul ei olnud revolutsioon veel läbi. Mõned inimesed arvasid, et konstitutsiooni jms on ju rev. läbi. Jakobiinid olid ja karmid ja täielikult kuningavõimu vastased. Pooldasid vabariiki. ja ZIRONDIINID- mitte nii radikaalsed. Veidi liberaalsemad ja leidsid, et eesmärk on täidetud ja kuninga võim on vähenenud. Oldi rahul, et on konstitutsiooniline monarhia.Revolutsioon tuli nende arvates kuulutada lõppenuks. Terve revolutsiooni jooksul nende vahel võitlused ning võitjateks võib lugeda jakobiine. Seadusandlikus
- 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel. Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu.
teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord. Müüdi ära ka osa aadlimaid. Saavutasid edu, võitsid sõja. Päriselus oli diktatuur ehk tugev võim. 13. Miks kujunes rahulolematus jakobiinidega= suur terror ehk vastaste füüsiline hävitamine. 14. Jakobiinide juht= Maximilien Rebespierre. 15. Miks kutsutakse jakobiinide võimuloleku aega diktatuuriks= Riiki juhtis 12 liikmeline rahvakomitee. Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser.
hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata. Jakobiinide võimu algus ja Jean-Paul Marat' tapmine Peale zirondiinide väljaheitmist Konvendis ei saavutanud jakobiinid tegelikult selles enamust, kuid Pariisi kommuuni brutaalsest käitumisest ehmunud "Soo" kaldus enamuses siiski neid kui revolutsiooni ainsat pääsemisvõimalust toetama. Olukord rindel oli toone üpris ärev, kuna kindral Dumouriez oli rojalistide poole üle läinud ning armee kaotas ühe lahingu teise järel. Ka riigisiseselt olid asjad väga pinevad: Vendée oli täielikult rojalistlike jõudude käes ning Lõuna-Prantsusmaal valitsesid kümned kohalikud võimukeskused
10.Millal toimus Iseseisvussõda? - 1775-1783 a. - Kolooniad vs Briti võim - Võtavad kasutusele oma lipu(13 tähte) - Loovad oma armee, mille juhiks on George Washington - Thomas Jefferson koostas Iseseisvusdeklaratsiooni, 4.juuli 1776 a., põhineb valgustusideedel 11.Mis oli ameeriklaste eelis Iseseisvussõjas? - Võitlesid oma maa ja vabaduse üle, tulistasid varjus, prantslased ja hispaanialased toetasid 12.Mis muutus pärast Iseseisvussõda? - I president oli George Washington, kes oli tasakaalukas riigijuhr, vältis monarhistlikke ambitsioone; valitsuse juht (peaministrit pole); valitakse 4 aastaks- rahvas valib valijad, kes valivad presidendi - Uus pealinn- Washington, et mitte anda kellelegi eelist - Uus osariik=vähemalt 60 000 meest 13.Kellel on seadusandlik võim? - Kongressil, mis on 2-kojaline - Esindajate koda- saadikud valitakse 2 aastaks, proportsionaalselt osariikides
· Maundid = keskaegsed muldrajatised, ing. mound Kesk-Ameerika tempelpüramiidide tagasihoidlik variant (ehitati kuni eurooplaste tulekuni) Indiaanikultuuri piirkonnad · nt. Hopwelli kultuuri ühed kandjad Illinois indiaanide esiisad (esimesed sajandid pkr. , pildil nende pealik uusajal) · Võimas irokeeside poliitiline liit 16. saj : asutaja Hiawatha · Hõime: nt. mohikaanid 7. Idaranniku lõunapoolsed alad: · Tänapäeva lõunapoolsetes osariikised, nt. Carolina, Georgia, Alabama · Tserokiid: arenenud ühiskonnakorraldusega hõimud · Vt eelmine pilt: Inglismaale viidud tserokiid 1762. aastal 8. Lääne preeriaindiaanid (siuud, saiennid): · Neid pole enne 1650. aastaid · Pööre: varauusajal idapoolsed alad võetakse kasutusele äsjaleiutatud vibu ja nooled · Veidi hiljem saavad hispaanlastelt hobused ja tulirelvad · Võimaldab efektiivse piisonite küttimise (arv enne 1840. aastaid 60-70 milj), paljud
"revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis võeti vastu 24. juunil 1793. See oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel
1776 võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon 7.Iseloomusta USA kodusõda. Millal? Osapooled? Tagajärjed? 3p. Ameerika Ühendriikide kodusõda, setsessioonisõda 1861–65 USA 23 kapitalistliku põhjaosariigi ja 11 separatistliku orjust säilimist taotleva lõunariigi vahel. Esialgu sai põhjaosariikide vägi lüüa, 1864–65 purustati lõunaosariiklased. Orjus kaotati 1863. Majandus arenenes ja kujunes ühtne riik 8.Iseloomusta USA riiklikku korraldust. 4p 1789. a hakkas kehtima põhiseadus, milles fikseeriti föderalistliku suuna võit. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanudse küsimustega. Seadusandlik võim kuulub Kongressile. Täidesaatev võim presidendile, kohtuvõimu teostab ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Osariikide seadusandlikud organid on seadusandlikud kogud, täidesaatev võim kuulub kubernerile
esinduskogu.(üle 150a polnud koos käinud). Kokku tuli 1200 saadikut, 1/4 aadlike, 1/4 vaimulikke, 1/2 kolmasseisus. Kolmandalt seisuselt tuli nõue, et hääled loetak isikute, mitte seisuste kaupa. Rahvuskogu- 17.juuni 1289 3.seisus kuulutas välja oma rahva esinduskogu. Ütlesid, et nende sõna on kõrgem, kui kuninga oma. Louis XVI saatis nad laiali. RK liikmed kogunesid ballimängussali Versaille’s lubaduseks kokkujääda nii kauaks, kui põhiseadus on vastuvõetud. Hakkas pöörama tähelepanu abi andmisele vaestele, annetamist peeti patriootiliseks tegevuseks. Necker- finantsminister, kelle Louis XVI vallandas(Necker oli saavutanud rahva poolehoiu). Tema vallandamises nähti vastu sammu kuninga poolt. Levisid kuuldused, kuninga sõjavägi koondub Pariisi ümber(alusetu); Bastille' vallutamine- 14.juuli 1789, Bastille oli kui despotismi sümbol, mida rünnati ja purustati tormijooksuga. Peetakse
Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu seadustik, millega venemaal seadustati sunnismaisus ehk pärisorjus. (Eestis 1648(1668)-1816(1819))(Venemaal 1649-1861) Absolutism Venemaal Peeter I reformis L-Euroopa eeskujul Venemaad. 1703 asutas ta Peterburgi. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste-kolleegiumide loomist. 1717. Aastaks oli rajatud kolleegiumide süsteem, millele rajati Peterburgi spetsiaalne hoone. Kolleegiumi juhiks oli president, tema abilisteks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Igalt mehelt hakati küsima pearahamaksu(Eesti ja Liivimaa kubermangud olid vabastatud) ja nekrutiandmise kohustus. Nõudis parukakandmist, kuubede kandmist, habememaks, nõudis naiste seltskonda tulemist, õpetas tantsima, korraldas regulaarselt assambleele pidustusi. 1722 kehtestati riigiaparaadi süstematiseerimiseks teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased jm riigiametnikud jagati 14
projekti, mille alusel kuuluks seadusandlik võim 3 aastaks valitavale parlamendile - Suurele nõukogule (eesotsas peapresident). 1774 kogunenud I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga, lootes veel konflikti rahumeelsele lahendusele. II kontinentaalkongress lõi kõigepealt regulaararmee ja valis ülemjuhatajaks G.Washingtoni. Kuningas nimetas kolooniaid mässajateks ja ähvardas nende juhid üles puua, mille peale võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. Iseseisvuse võitsid ameeriklased Iseseisvussõjas. Iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid. Alguses sidus 13 asumaad Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Ühine organ oli Kongress. Pärast sõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni. Põhiseaduse teksti kirjutas J.Madison, konstitutsioon
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu
pühad õigused. Deklaratsioon on tänini Prantsusmaa põhiseaduse lahutamatu koostisosa. Kuninga kolimine Versailles'st Tuileries lossi (,,naiste marss Versailles'sse"). Näljamarss, naiste marss Versaillesse, kus toodakse rahva nõudmisel Louis XIV koos õukonnaga Pariisi, kuna seal on põhisündmused ja kuningas peaks olema rahva silme ja kontrolli all. Louis XVI ja konstitutsioon. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. Kuningas kirjutas alla, temast sai mitte aseadusandlik võim, vaid täitesaatev. Konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Koosnes zirodiinidest (jõukas haritlaskond ja kodanlus), jakobiinidest (nõudsid uusi muutusi ja aina enam kuningavõimu piiramist) ja soost. Põhiseaduse järgi on seadusandlik võim nende käes. Sankülotid Alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 10
24. Ameerika iseseisvussõda millal, kelle vahel, kes võitsid? Nimeta põhjuseid, miks õnnestus ameeriklastel võita suurema armeega Inglismaad! · 1776 1783 · Ameeriklaste ja inglaste vahel, sõitsid ameeriklased · Põhjused ameerklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, sõjapidamis tavadest loobumine ja teiste riikide toetused 25. Kes oli George Washington? Ameerika esimene president 26. Kuidas mõjutas USA iseseisvumine maailma ajalugu? Suurim esimene koloonia kes saavutas vabariikluse iseseisvalt. 27. Ameerika iseseisvusdeklaratsioon mis see oli, millest seal kirjutati? Deglaratsioon, mis kuulutas 13 kolooniat iseseivateks riikideks. 28. Prantsuse revolutsioon miks toimus, millal? Kirjelda, mis põhjustas Prantsuse revolutsiooni tekke? Toimus 1789, kuna rahvale ei meeldinud Louise XVI võim, ainuke valitseja. Teket põhjustas näljahäda ja rahapuudus. 29
annaabi.ee 
