tuhande inimese kohta. Peres palju lapsi, kellest suureks kasvavad pooled. Lühike eluiga ja vanureid rahvastikus vähe. Rahvastikus väga aeglane kasv. Sõdade ja epideemiate tagajärjel võib hoopis kahaneda. Nüüdisaegne rahvastiku tüüp Väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine isegi kahanemine. Pereplaneerimine reguleerib sündimust, abiellumine ja seksuaalsuhted pole seoses laste saamisega. Laste osakaal rahvastikus väiksem, vanurite osakaal 20-25%. Surmapõhjused on stabiilsed ja muutuvad aastast aastasse. Demograafiline plahvatus- Rahvaarvu kiire suurenemine, suremuse vähenemise perioodil. Demograafiline kriis- suremus suurem sündimusest ja rahvaarv väheneb. 9. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis rahvastikupüramiidi analüüs etteantud riigi kohta ning rahvastiku struktuuri (noor / vanenev / vana) mõjust majanduse arengule. 10.10. Peamised rändevood maailmas, , barjäärid. Rände tagajärjed. Pagulasprobleemid maailmas
Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Eestis Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks : südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Peamised surmapõhjused Euroopas Mittenakkuslikud haigused Mittenakkuslikud haigused, nagu vähk ja krooniline kopsuhaigus, on Euroopas 80% surmajuhtumite põhjuseks. Vereringesüsteemi haigused (südamehaigused, ajurabandus jne) põhjustavad selles regioonis kõige sagedamini enneaegset surma (enne 65. eluaastat), moodustades ligi poole kõikidest surmajuhtumitest . Teine peamine surmapõhjus on vähk ning kolmas vigastused ja mürgitused, mis moodustavad
4 peamist surma põhjustavat tegurit kõrgelt arenenud riikides Pirgit Toots Mj111 Surmapõhjused Südameveresoonkonna haigused Vähk Õnnetused Liiklus Looduskatastroofid tööõnnetused Vägivald Suremus Maailma vaesemates riikides (Sierra Leone, Bangladesh, Ida- Timor) sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuueaastaseks saamist. Arenenud riikides on laste tõenäosus surra enne 6. aastat Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus, nälg. 1920. Aastatest on paljudes maades surma põhjusteks AIDS.
Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Väheneb ka väikelaste suremus. Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi kahanemine. Pereplaneerimise meetodid lubavad sündimust reguleerida. Abiellumine, seksuaalsuhted ning laste sünd pole tihedalt seotud. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb , inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal tõuseb 20-25 %-ni. Suremuse üldkordaja tõuseb. Surmapõhjused on stabiilsed. Rahvastiku vananemine Prognoositakse , et 25 aasta pärast on igast neljast Eesti elanikust üks vanem kui 60 aastat. See muudab ühiskonda. Riigid valmistuvad demograafilisteks muutusteks, tõstes inimeste enda vastutust oma pensionieapõlve sissetulekute eest, nihutades pensionipõlve hilisemasse vanusesse. Kuna vanade inimeste tervis on noorte omast kehvem, siis on oodata arstiteenuste vajaduse suurenemist ja arstimiste tarbimise kasvu
rahvaarvu väga aegalane kasv. on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 Sündimus reguleeritav. Laste Esineb palavvöötmes. saj. teisel poolel algas osatähtsus väheneb. Inimesed industrialiseerumine. elavad vanemaks ja vanurite II periood Sündimus langeb, osakaal tõuseb. Surmapõhjused suremus jääb madalaks. Eluiga pikk. suhteliselt stabiilsed. Vanainimeste osatähtsus tõuseb. 4. Rahvastiku püramiidide iseloomustus. 5. Rännete liigid, põhjused ja barjäärid 1. Riigisisene ja riikide vaheline ränne. Riigisisene ränne on valdavalt maalt linnadesse. Välisränded on valdavalt arenenud riikidesse. 2. Kestvuse alusel. Alaline, ajutine ja sessoonne ränne.
6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevisjon( rahvaloenduse eelkäija ) Esimene Eesti territooriumi loendus toimus 1861. Rahavastikuregistris on kõige olulisemad isikuandmed. Viimane loendus oli 31.dets 2000. 3 790 504 037 1797 4.mai SÜNDIMUS, SUREMUS, LOOMULIK IIVE Loomulik iive sündide, surmade vahe. Positiivne iise sündide arv on suurem. Negatiivne iive surmade arv on suurem. 2006 1.9 2008 0,4 2007 1,37 2009 0,3 Surmapõhjused : 1. Südameveresoonkonna haigused 2. Kasvajad 3. Liiklusõnnetused Imikusuremus mitu last sureb 1 eluea jooksul. RÄNDED JA RÄNDEIIVE Ränne e migratioon- püsielupaiga vahetus ühest riigist teise või samas riigis. Siseränne välisränne. Vabatahtlik sundränne Immigratsioon immigrant Emigartsioon emigrant. Migratsion Eestis 1 Väljaränne 19.saj lõpp, 20.saj algus maa ja töö otsingul Venemaale ( u 200 000) ja USA (u 10 000)
Pidevalt on kasvanud ka alkoholi tarbimine. 2000. aastal pruugiti Eestis ühe inimese kohta 7,6, 2001. aastal 8,4 ja 2002. aastal juba 10,3 liitrit absoluutalkoholi. Kui arvestada vaid rohkem kui 15-aastaseid elanikke, teeb see koguni 12,4 liitrit inimese kohta. Siinkohal oleks paslik mainida, et ELi liikmesriikidest oli näiteks 1997. aastal alkoholi tarbimise liiderriik Portugal - 11,3 liitrit puhast alkoholi inimese kohta. Alkoholi tarbimisega on seotud paljud tervisehäired ja surmapõhjused. Ainuüksi alkoholiga seotud vigastused on ühiskonnale toonud kulutusi 1,1 miljardit aastas. Alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu pöördus 2002. aastal ravile 750 isikut 100 000 elaniku kohta, 2000. aastal 724 isikut. Alkoholisõltuvus diagnoositi 2002. aastal 254 mehel ja 49 naisel 100 000 inimese kohta (2000. aastal vastavalt 201 ja 29). Psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumine on tõusnud 3,5 juhult 100 inimese kohta 2000. aastal nelja juhuni 100
rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus);*kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju on inimestel elu jooksul partnereid);*väärtused (millised on väärtused, mida elus kõige enam hinnatakse);*traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine... 7. Mis on peamised surmapõhjused arenenud riikides? *südame- veresoonkonna haigused, väh * õnnetused(liiklus, olme,tööstus, looduskatastroofid) * kuriteod(vägivald, terroriaktid) * toidu- ja veepuudus * sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS , sõjad 8. Millistes riikides on väga suur AIDSi-haigete hulk? Aafrika Ida- ja Lääneosas, eesti 9. Millal ja kus algas demograafiline üleminek? 1750 lääne-euroopas 10. Kirjelda traditsioonilise rahvastiku tüübi etappi
Valle-Incláni esperpentodes süzee kas puudub või on minimaalne. Kinolikus rütmis vahelduv pildijada meenutab Quevedo satiirilisi groteske. Esperpentodes kajastub reaalsuse moonutatud kirjeldus kritiseerimaks ühiskonda ning nende eesmärk oli tuua välja traagiliste situatsioonide koomiline aspekt. ,,Luces de Bohemia" peategelase Máximo Estrella kujus on üksmeelselt ära tuntud boheemlik andaluusia luuletaja Alejandro Sawa, keda ta tundis isiklikult ning kelle surmapõhjused olid vaesus, pimedus ja hullus. Ka Valle-Inclán oli kuulus oma boheemlasliku eluviisi ning värvika välimuse poolest: pikk lehviv habe ja tumedaraamilised prillid. Samuti on Valle-Incláni ja Maxi vahel märkimisväärne sarnasus, mistõttu on seda peetud ka autobiograafiliseks tegelaseks. Valle-Inclan kaotas vasaku käe, kui ta püstol õnnetul kombel lahti läks ning teda jalga ja kätte tulistas. Haiglas kosudes tegi kirjanik oma sõpradega intsidendi üle nalja: ,,Ühe käega nagu
sõltub palju kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Suremus · Vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis · Lapseiga on tänapäevani ohtlik. · Maailma vaesemates riikide nt Sierra Leone, Bangladesh, Ida-Timor, sureb iga viies laps enne kuueaastaseks saamist. · Arenenud riikides on see tõenäosus umbes 40korda väiksem. Surmapõhjused Mõned riigid: · Sõjad · Veepuudus · Nälg Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused(eriti noormeestel) · Alkohol, uimastid, ebatervislik eluviis · Vägivald DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Demograafiline üleminek(siire) · Rahvastikuprotsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmisetüüp asendub kaasaegse rahvastiku tüübiga. Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Eelkõige agraarühiskonnas
*Kõrge ja väga muutlik suremus kahanemine *Paljud surevad haigustesse, nälga ja õnnetuste tagajärjel *Pereplaneerimine *Sündimus kõrge *Lasteosatähtsus rahvastikus väheneb *7-8 last peres, täisealiseks kasvab 3-4 *Inimesed elavad vanemaks, vanurite osatähtsus suureneb *Keskmine eluiga 35-40a *Surmapõhjused stabiilsed *Rahvaarvu väga aeglane kasv *Sõdade epideemiate ja näljaaastatel võib kahaneda 6.DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU(SIIRDE) ETAPID Esimene Etapp: *Euroopas algas 18 saj. *Elutingimuste toitumise, arstiabi paranemine *Ravi paranemine, haiguste ennetamine *Eluiga pikenes, sündimus ikka kõrge *Loomulik iive suurenes, rahva arv tõusis kiiresti *Demogr. plahvatus rahvaarv kasvab mitmeid kordi. *Laste osatähtsus rahvastikus kasvab, vanurite osatähtsus kasvab, aga mitte nii kiiresti.
Loomulik surm Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Ebaloomulik surm. Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu. Õnnetused ja enesetapud on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti vähk.Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja ennesetappude tõttu. Õnnetus – ootamatu juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma või suure varalise kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja sealgi võib nende tagajärjel hukkuda palju inimesi. Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult tekitatud.
Loomulik surm Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Ebaloomulik surm. Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu. Õnnetused ja enesetapud on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti vähk.Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja ennesetappude tõttu. Õnnetus ootamatu juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma või suure varalise kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja sealgi võib nende tagajärjel hukkuda palju inimesi. Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult tekitatud. 3
kahjustust. Üldkahjustused: vool mõjub tervele organismile, olulisem mõju südamele, kopsudele, kesknärvisüsteemile. Väga nõrk elektrivool põhjustab lihaste kokkutõmbeid voolu sisenemiskoha ümbruses, raskeimal juhul südametegevuse ja hingamise lõpp. Elektri kahjulik mõju võib avalduda kohe või mõni aeg hiljem. Surm elektrilöögi tagajärjel 2 etapiline: kliiniline ja bioloogiline surm. Surmapõhjused: - südametegevuse seiskumine; - hingamisraskused; - elektrisokk. Ligikaudsel arvutusel võetakse 1 kilo-oom inimkeha takistuseks. Kannatanu vabastamine voolu alt: *pinge väljalülitamine või juhtme eemaldamine; *kannatanu haaramine kuivadest riietest või isoleerimine maast; *kannatanu panna lamama, vajadusel kunstlik hingamine ja südamemassaaz; *kui on kontaktivõimeline, peab veidi pikutama; *otstarbekas arsti juurde minna. LOENG 3
15 kuni 64 ,65+ 13. Võrdel Eesti keskmist eluiga Rootsi ja Venemaa keskmise elueaga. Millise riigi elanikele prognoositakse kõige pikemat eluiga aastaks 2025? Milline on vahe naiste ja meeste keskmise eluea prognoosis? Eesti 71,2 rootsi 78,7 venemaa 65,4 .pikimat eluiga prognoositakse rootsi elanikele. Vahe on keskmiselt 5-6 aaastat. 14. Millised on levinumad surmapõhjused Eestis? Vereringkonna haigused ,kasvajad, vigastused,muu. 15. Võrdle meeste ja naiste erinevat määra vanaduspensionäride ja töövõimetus pensionäride hulgas. Miks see nii on? · Vanaduspensionäre: Mehed :92 064 Naised: 204 819 · Töövõimetuspensionärid Mehed : 30 897
inimeste kogu. Demograafilise ülemineku teooria Demograafilise ülemineku kulgemine: ülemineku algus üleminek ja ühiskonna muutused ülemineku sotsiaalne levik Suremus demograafilisel üleminekul: oodatava eluea muutus suremuse languse põhjused ühiskonnamõjud suremusele kiiremad kui sündimusele epideemiline üleminek (välistekkelised, sisetekkelised surmapõhjused, eluea kasv, surmade nihkumine vanematesse vanuserühmadesse ehk vananemine) Sündimus demograafilisel üleminekul: sündimuse muutus aeglasem pere suurus enne ja pärast demograafilist üleminekut mitmekesine tegurite komplekt (otsesed, kultuurilised, majanduslikud) väärtusüleminek ja laste tähenduse muutumine Ränne demograafilisel üleminekul: muutused pere suuruses ja ränne väljarände suunad
näiline vastuolu seletub rahvastikuprotsesside inertsusega: põlvkondade elujõu murenemine ei sünni lühikese aja jooksul. Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata hakkas suremus Eesti rahvastikutervises toimunud muutusi kajastama alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama.) Surmapõhjuste struktuur Eestis on sarnane teistele demograafiliselt arenenud rahvastele. Endogeensed surmapõhjused koos vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumitega moodustavad üle 95% kõigist surmajuhtudest. Surmapõhjuste osas eristub Eesti Euroopast eelkõige vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumite kõrge osatähtsuse poolest, mis ulatus 1990. aastal meeste hulgas 16,4 ja naiste hulgas 5%ni. Meeste poolt sooritatud enesetappude sageduse poolest on Eesti põlisrahvastik juba alates 1960. aastatest olnud Euroopa esimeste hulgas,
Joonis 3. Näeme seagripi peamised sümtomeid inimesel. [13] 1. Süsteemne- palavik 2. Ninaneelus- nohu, kurguvalu 3. Psühholoogiline- letargia, isutus 4. Hingamisteedes- köha 5. Maos- iiveldus, oksendamine 6. Sooles- kõhulahtisus Joonis 3. Seagripi peamised sümtomid [13] Seagripi diagnoosi kinnitamine nõuab laborikatseid hingamisteede proovist (proov võetakse ninast ja kõrist). Kõige levinum surma põhjus on hingamisteedehäired. Muud surmapõhjused on kopsupõletik (sepsisest), kõrge palavik (mis viib neuroloogiliste probleemideni), dehüdratatsioon (tugev oksendamine ja kõhulahtisus), elektrolüütide tasakaalu häired ja neerupuudulikkus. Väikelastest ja eakatest on hukkunuid rohkem. [7] 11. juuni 2009 kuulutas Maailma Terveseorganisatsioon (WHO) välja seagripi (A/H1N1) pandeemia. See oli esimest korda viimase 40 aasta jooksul, kui maailmas on välja kuulutatud pandeemia
sünni lühikese aja jooksul. Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata hakkas suremus Eesti rahvastikutervises toimunud muutusi kajastama alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama. 5 Surmapõhjuste struktuur Eestis on sarnane teistele demograafiliselt arenenud rahvastele. Endogeensed surmapõhjused koos vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumitega moodustavad üle 95% kõigist surmajuhtudest. Meeste poolt sooritatud enesetappude sageduse poolest on Eesti põlisrahvastik juba alates 1960. aastatest olnud Euroopa esimeste hulgas, viimastel aastatel on järsult suurenenud suremus tapmiste ja liiklusõnnetuste tagajärjel. Suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on üha sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole vähenenud ka vähisuremus.
Keskmiselt sureb 35-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja mitmsug õnnetuste tagajärjel. Pere palju lapsi (7-8), kellest täiskasvanuks kasvab vaid 3-4. Keskm eluiga madal. kaasaegne rahvastiku tüüp sisuliselt eelmise vastand. Madal sündivus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv ja mõningane kahanemine. Rahvastiku vananemine. Pereplaneerimine tähtis. Lapsi peredes vähe. Surmapõhjused on üldiselt seotud suuresti veresoonkonnahaigustega. demograafiline plahvatus rahva kiire kasv rahvastiku vananemine sündimus väike, suremus suur. Omane üldiselt kaasaegsele rahvastikutüübile. sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine RAHVASTIK JA ASUSTUS Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
*demograafiline plahvatus sellel perioodil kasvas rahvaarv mitmeid kordi 3. Demograafilise ülemineku teine etapp *sündimus ja loomulik iive hakkavad langema *rahvaarvu kasv aeglustub *väheneb väikelaste suremus 4. Kaasaegne rahvastiku tüüp *madal sündimusnäitajaid ja suremus *rahvaarvu väga aeglane kasv või mõningane kahanemine *pereplaneerimise meetodid *inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal ühiskonnas suureneb *surmapõhjused on stabiilsed ja muutuvad aastate lõikes vähe Järgmise etapina on välja pakutud 0rahvastiku arengu teooria. Selle kohaselt jäävad nii suremus kui sündimus tulevikus madalale ja teineteist tasakaalustavale tasemele. Loomulik iive on siis null. Eesti rahvastikuprognoos näitab, et kui praegused rahvastikuprotsessid jäävad samaks, siis 25 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 60 aastat. PõhjaAmeerika ja Euroopa on kaasaegse rahvastiku tüübi esindajad
Sageli väheneb ka huvi seksuaalelu vastu. Mehed on küll seksuaalsem sugu, kuid meeste seksuaalsuse langus algab umbes kolmekümnendal eluaastal. Vanemad mehed omavad küll intiimsuhteid, aga neid pigem läheduse kui rahulduse pärast. Vananedes hakkavad inimesed suguelust vähem huvituma, nad ei pea seda enam nii oluliseks, kui nooremana, aga kindlasti ei peaks intiimelu vanemas eas jätma. (Postimees, 2011) (Delfi, 2011) (Postimees, 2014) 6. Peamised surmapõhjused 9 Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb 75% üle 65-aastastest mingi haiguse või terviserikke tagajärjel, olgu selleks südamehaigus, vähk või midagi ootamatut nagu insult või südamerabandus. Lisaks sellele vaevavad vanainimesi arvukad mured ja tõved. Südameinfarkt tekib ootamatult ja seda põhjustab veresoone sulgemine nt trombi tõttu. Infarkti ajal tunneb inimene rinnus tugevat valu ja tihti kaasneb sellega hirm
suunamine ja mõjutamine. terviseindikaator e tervisenäitaja – mingi spetsiifilise tegevuse, nähtuse või tulemuse mõõtmise näidik, vahend, kuvar või tähis, mida kasutatakse kvaliteedi parendamiseks, hindamiseks ja seireks. Mõõdetav üksikisiku, elanikkonna või keskkonna iseloomustaja, mida võib kasutada tervise ühe või enama aspekti kirjeldamisel (kvaliteet, kvantiteet ja aeg). Nt pindala, rahvaarv, tulumaks, asustustihedus, demograafilised näitajad, suremus, surmapõhjused, kasvajad, traumad, vaimne tervis, lapsed, suitsetamine, toitumine, füüsiline aktiivsus, kehakaal, vererõhk, keskkond, õhu kvaliteet, töökeskkond, finantseerimine, haiglaravi tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus. Tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja
Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Väheneb ka väikelaste suremus. Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi kahanemine. Pereplaneerimise meetodid lubavad sündimust reguleerida. Abiellumine, seksuaalsuhted ning laste sünd pole tihedalt seotud. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb , inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal tõuseb 20-25 %-ni. Suremuse üldkordaja tõuseb. Surmapõhjused on stabiilsed. Rahvastiku vananemine Prognoositakse , et 25 aasta pärast on igast neljast Eesti elanikust üks vanem kui 60 aastat. See muudab ühiskonda. Riigid valmistuvad demograafilisteks muutusteks, tõstes inimeste enda vastutust oma pensionieapõlve sissetulekute eest, nihutades pensionipõlve hilisemasse vanusesse. Kuna vanade inimeste tervis on noorte omast kehvem, siis on oodata arstiteenuste vajaduse suurenemist ja arstimiste tarbimise kasvu. Kuna naised elavad meestest kauem, siis
Vaim ja Keha on omavahel lahutatud, kuid nende vahel on koostöö. Koostöö on piiratud. Vaim on mittematerjaalne. Keha on materjaalne, nad on sõltumatud, kuid koostöö on võimalik . Keha nähti kui masinat. Hakati otsima, kas keha ja vaim on ikkagi ühendatud. Esimene lahkamine 315 aastal. 18. sajandile pandi rõhku ümbritsevale keskkonnale. Kuna levisid erinevad epideemiad. Kanalisatsioon, prügimäed.. Nakkushaigused olid peamised surmapõhjused. Tervis, kui haigust ei ole. Lahkamine oli arengus. Jõuti teadmiseni, et haigus on seotud rakutasandil, mitte kehavedelikega. Biomeditsiiniline lähenemine- haigus läbi rakutasandi, tehnoloogia arenes, inimese oma osalus madal. Diagnostika arenes läbi tehniliste vahendite. Reduktsionistlik lähenemine- vaim, keha ja käitumine on seletatav ja taandatav rakutasandi, bio Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel
perearsti koduvisiidid 70 0,1 Statsionaarne arstiabi, 2011 Arv 10 000 elaniku kohta Ravivoodid 7 165 53,5 Hospitaliseeritud haiged 241 980 1 806,3 Peamised surmapõhjused, 2002–2011 Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 600 500 400 Vereringeelundite haigused 300 200 Kasvajad Õnnetusjuhtumid,
Vigastus sõidukiõnnetustest ehk transpordil tekkinud vigastus, sh liiklusvigastus, vigastus tule ja vingugaasi toimel. Põletused. Uppumine. Mehaaniline lämbus (võõrkeha, toidutüki või maosisu hingamisteedesse aspireerimisest või varingu alla jäämisest). Külmumus. Kukkumine. Vigastus elektrivoolu toimel. Milleks investeerida vigastuste ennetamisesse? Vigastused on peamised surmapõhjused 5-44aastaste seas. Suured sotsiaalsed kulud (Norra – 19% GDP tahtmatute vigastuste kulu) Tohutu potensiaal ennetuseks – 500 000 surma aastas, olenemata, kui kõik riigid oleksid turvalisemad. Efektiivsed ennetusmeetodid on olemas. See on teostatav – mõned Euroopa riigid kuuluvad maailma kõige turvalisemate maade hulka. Moodulid Kukkumised, põletused, uppumised, mürgistused. Laste ja eakate väärkohtlemine.
Mehi on ,,Harala elulugudes" kokku 114 ehk 67,8%. Naisi on 51 ehk 30,36%. Kaks tegelast paigutusid tundmatu kategooria alla, sest nende puhul oli raske kindlaks teha, kummast soost nad olid. Nendeks isikuteks osutusid Postiljon Sinivee ja A. Jänes. 63 Meeste suuremat osakaalu võib põhjendada sellega, et Eestis on meeste eluiga palju lühem kui naiste oma ning nendega juhtub pealegi rohkem õnnetusi. 5.3. Surmapõhjused Kõik tegelased "Harala elulugudes" peale ühe (Jaan Kuusemägi) on surnud. Seepärast on neid võimalik surmapõhjuste alusel rühmadesse liigitada. Analüüsist selgus, et enim on loomulikku surma surijaid (84). Selle rühma alla kuuluvad ka need inimesed, kelle kohta pole täpselt öeldud, kuidas nad surid. Võib järeldada, et nad surid siis tavaliselt, loomulikult. Suuruselt teine rühm on õnnetusjuhtumid (29). Nende alla kuuluvad nii
annaabi.ee 
