Milline oli Loomade farmi ühiskonnakorraldus võrdluses Stalini-aegse Nõukogude Liiduga? Miks oli Loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu propagandamasin niivõrd efektiivne? Kuidas täitusid plaanimajanduslikust majandusmudelist loodetud ootused? Essee on jaotatud nelja peatükki, kus on välja toodud viis peamist valdkonda, milles loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu diktatuurid toetusid. Nendeks valdkondadeks on võim, selle haaramine ja kasutamine, ühiskonnakorraldus, sunniaparaat; majandus ning propagandamasin. 2 George Orwelli "Loomade farm" kui totalitaarse Nõukogude Liidu mudel 1. VÕIMU HAARAMINE JA KASUTAMINE Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad. Üllameelse idee teostamise eestvedajateks olid sead, kes peale
iseseisva riigina vaid juriidiliselt (de jure), mitte aga reaalselt (de facto). Rahvastiku poliitiise tõlgenduse aluseks on kodakondsus. Kaitsejõud on iga riigi kolmas põhitunnus, mis tähendab, et on riigiorganite süsteem. Nimetan riigiorganid: Seadusandlik võim, ehk riigikogu Täidesaatev võim, ehk eesti vabariigi valitsus Õigus ja kaitseorganid ehk kohus ning politsei jne Valitsemisülesanded: Tagada iga inimese elu, vabadus ja omandikaitse, selleks on seadus ja riini sunniaparaat. Osutab riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, usumärgiga tagada riigi julgeolek ja areng
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve;
ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. d) sotsialistlik ideoloogia Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Sotsialistliku voolu esindajate arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. 1830ndatest alguse saanud. 3. a) riigi mõiste; riik kui poliitiline institutsioon; riigi tunnused; riigi tüübid ja ajaloolised vormid Riik- on “poliitilise võimu eriline organistioon, millele sunniaparaat, mis väljendab valitseva klassi ja kogu rahva tahet ja huve”, on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure; kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus; organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid.
arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi eeskätt tänu soodsatele välistingimustele. Maailmaturul tõusid naftahinnad ja NSV Liidu sissetulekud suurenesid, mis võimaldas Moskval Läänest importida seda, mis hädavajalik, muu hulgas muide ka teravilja. Majanduse tsentraliseeritus süvenes, sellega kaasnes ametkondade mõju kasv ühiskonnas. Poliitiline ja majanduslik võim olid tihedalt kokku kasvanud, kusjuures nende ühise kontrolli alla jäid ka õiguskaitseorganid ja sunniaparaat. Parteiaparaadi ja ametkondade ringkäendus kujunes välja ühiskonna kõigil tasandeil, andes sellega enneolematud võimalused korruptsiooniks ja varimajanduseks. Poliitika: Tegelikult püüdis Brežnev, nagu ka tema eelkäijad, allutada oma mõju alla võimalikult palju riike ja piirkondi. Seoses seniste lepingute tähtaja möödumisega koostati Brežnevi osavõtul uued kahepoolsed sõpruse, vastastikuse abistamise ja koostöö lepingud Nõukogude Liidu ja teiste Moskvale
õigusega seisnevad selles, et a) Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; b) Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jms) sõlmimise teel; c) Põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; d) Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. 3.9. ÕIGUSPEREKONNAD. ROMAANI-GERMAANI JA ANGLOAMEERIKA ÕIGUSPEREKOND. Lk 51-52 Õigusperekond õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond
tegu arenguriigiga. Sellele vastav oli ka elatustase. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud üksnes majandusega, see kajastus ja levis ka poliitikas ning vaimuelus. Majanduse tsentraliseeritus süvenes, sellega kaasnes ametkondade mõju kasv ühiskonnas. Poliitiline (parteiaparaat) ja majanduslik (ametkonnad, sealhulgas sõjatööstuskompleks) võim olid tihedalt kokku kasvanud, kusjuures nende ühise kontrolli alla jäid ka õiguskaitseorganid (prokuratuur, kohus) ja sunniaparaat (miilits, armee, julgeolekukomitee). Parteiaparaadi ja ametkondade ringkäendus kujunes välja ühiskonna kõigil tasandeil (rajoon oblast liiduvabariik keskus), andes sellega enneolematud võimalused korruptsiooniks. Kõrgemas juhtkonnas oli 1970. aastate keskpaigaks kogu võimutäiuse enda kätte koondanud Breznev, kes valitsemisel tugines vanadest sõpradest ja tuttavatest koosnevale ,,meeskonnale".
Sõjakas sest konkurents maa pärast. Sõjakus sunnib ka paremini gruppe korraldama. Hõimuühiskonnas puudub tsentraliseeritud poliitiline juhtimine, pealik puhtalt siis autoriteedile põhinev, klannide vahel puudub hierarhia st kõik võrded ja integratsioon vabatahtlik. Sellest areneb chiefdom. Chiefdom on selgelt tsentraliseeritud süsteem. Olemas keskus, millel majanduslik tähtsus. Riigist eristab see, et puudub sunniaparaat. Pealikul olemas suur autoriteet, kuid puudub sunnivõim. Keskus siis jaotab toodetud ressurssi ümber. Tekitab majandusliku korrastatuse vajaduse. Ideaalis siis võiks olla väike piirkond, kus ökoloogilsed erinevused st ühes kohas kasulik kasvatada ühte, teises otsas mingit muud asja. Kuna paiksed, siis vajadus vahendava institutsiooni järgi, selleks siis saab pealik. Pealik kasulik kõigile, seega siis tõuseb tema autoriteet ja ühiskond temast sõltuv. Sekundaarselt
aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et 1) suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; 2) rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete sõlmimise teel; 3) põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad; 4) puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Õigusvormi mõiste ja liigid. Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 1) Õiguslik ehk
· Ansip: Meikarile ei saanud uut võimlaus anda, kuna raha kannatus on katkenud Rahva kannatus oli lihtsalt katkenud, mitte Ansipi, ega reformierakonna. POLIITILISED SÜSTEEMID · Kogukondlik süsteem, rühm- väike grupp, liidri pole, võrdsus · Hõimusüsteem, suguharu- liidrid on seadusandlust pole · Pealikuvõimuga süsteem, hõimuliit- tugeva võimuga juhud, andamid, orjus, kihistumine suguluse ausel · Riik-keskvõim, kirjutatud seadused, sunniaparaat, makstud, orjus. See on kõige keerulisem süsteem. POLIITILISED REZIIMID Aristoteles Kui palju on valitsejaid Iseenda kõikide Üks Türannia üks valitseb enda Monarhia- üks valitseb huvides kõikide eest Mõned Oligarhia- rikkad valitsevad, Aristokraadid- sellised teevadi seda oma huvides valitsejad, kes lähtuvad
Rahvusvahelise õiguse erisusteks on: 1. tema subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid 2. rahvusvahelise õiguse õigusnormide jaoks ei ole ühtset seadusandjat. Õigusnormid luuakse osavõtjate endi poolt ja seda osavõtjate kokkulepete alusel. Rahvusvahelise õiguse allikateks on riikidevahelised lepingud, paktid, konventsioonid (mida riigid omavahel loovad, millega teised riigid ühinevad). 3. puudub ka tsentraliseeritud sunniaparaat rahvusvahelise õiguse normide tagamiseks. Nendele erisustele vaatamata tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtivuse jõudu võrdselt riigisiseste normidega. Mõnedel juhtudel on rahvusvahelise õiguse normidele antud ülimuslik tähendus, nad on tähtsamad kui siseriiklikud normid. Üheks selliseks riigiks on ka Eesti Vabariik, kelle põhiseaduse § 3 näeb ette, et rahvusvahelise õiguse
.. tegelikult on konkurents kasulik nendele, kelle pärast konkureeritakse, nt tööandjatele. Poliitilised süsteemid Kogukondlik süsteem, rühm (band) väike grupp, liidrit pole, võrdsus. Hõimusüsteem, suguharu (tribe) liidrid on, seadusandlust pole. Pealikuvõimuga süsteem, hõimuliit (chiefdom) tugeva võimuga juhid (suurmehed), andamid, orjus, kihistumine suguluse alusel. Riik keskvõim, kirjutatud seadused, sunniaparaat, maksud, orjus. Poliitilised reziimid (keerulisem valitsemisvorm, eelkõige riigis. Aristoteles on pakkunud välja poliitiliste reziimide klassifikatsiooni: Türannia valitsetakse iseenda huvides, valitsejaid on üks. Oligarhia valitsetakse iseenda huvides, on mõni valitseja. Rikkaste valitsus. Demokraatia valitsetakse iseenda huvides, valitsejaid on palju. Monarhia valitsetakse kõikide huvides, valitsejaid on üks.
Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a. Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid b. Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete sõlmimise teel c. Põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad d. Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Õigusperekond 11 Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Romaani-germaani ja angloameerika õigusperekond. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on
majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jm) sõlmimise teel; põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 26. Õigussüsteem, õigusinstituut ja õigusperekonnad Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis süsteemina.
Rahvusvahelise õiguse normid on väljendatud rahvusvahelistes lepingutes, paktides. Sanktsioonid võivad olla poliitilised, majanduslikud, moraalsed. Erinevused riikide õigussüsteemidees ei anna põhjust sõjaks. Erinevuseks teistest õigusharudest: 1) Subjektid on riigid 2) Normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, norme loovad suhtest osavõtjad ise lepingute, konventsioonide ja muu sellise teel 3) Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat, täitmise kindlustavad osavõtjad ise. 4) Põhilisteks õigusallikateks on lepingud ja tavad Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma
ametnikust kohtunik. Sellel ametnikust kohtunikul on keisri otsene volitus. Samuti muutus kogu protsessi käik bürokraatlikuks, kuid mitte tingimata halvemaks. Kohtukutse toimetasid vastandina varasemale kätte kohtukantselei teenrid, tekkisid advokaatide kolleegiumid, seati sisse kohtulõiv. Kui kostja kohtusse ei ilmunud, oli võimalik teha tagaseljaotsus (seni ei olnud see võimalik). Kuna eesmärgiks oli kõigi kodanike heaolu, riiklik sunniaparaat oli aga vahepeal tugevnenud, siis oli ka riigi osatähtsus protsessis üha suurem. Pooltele võimaldati ka appellatsioonikaebuse esitamine. Protsess oli kirjalik ning samuti protokolliti istungid. Otsuski anti kirjalikult. Ekstraordinaarses protsessis puudusid konkreetsed formula’d. Hagi ei kujutanud endast enam mingit konkreetses vormis olevat protsessivõimalust, vaid kattus praktiliselt materiaalõigusliku nõudega. Kohtuotsust ei tulnud enam täita eraldi
kohustuslikult Volkssturmi koosseisu ja rakendati totaalkaitsel. NSV Liidus pidid enne II Maailmasõda peaaegu kõik sõjaväekohuslased läbima ettevalmistuse OSOAVIAHIM-s (lennuorganisatsioon). 14 reetnud liikmele surmaotsuse ja tagas täideviimise). Viimane juht eeldab, et korporatiivsel ühikul on vastav sunniaparaat. Riikluse kujunemise varasemates faasides olid korporatiivsed organisatsioonid tunduvalt autonoomsemad kui tänapäeval, mil nende tegevuse aluseid ja korda reguleeritakse ja seejuures paljuski piiratakse riigis kehtiva seadusandlusega. Nii korporatiivsete organisatsioonide endi kui ka nende normistiku osas on kaasajal seega määravaks suhe riigiga - tegemist võib olla kas legaalsete (seaduslike; formaalsete) või
vabariiklus; kodanikud, võõrad (välismaalased); civitas Romanus; ius civile, praetor peregrinus; selle maa tavad; maapealne riik, taevariik; maailmariik (suurimpeerium); kosmopoliitilised teooriad; ühiskondlik kokkulepe ehk ühiskondlik leping; kõikide sõda kõikide vastu; riigipea; rahvas; kõrgema riigivõimu allikas; konstitutsioonid ehk põhiseadused; riik kui eriline organisatsioon; karismaatiline isiksus; riigi poliitiline süsteem; korra tagamise spetsiaalne organisatsioon; sunniaparaat; sise- ja välisfunktsioon. 24 TEEMA 3. RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE KAASAJAL § 1. RIIKIDE TEKKIMISE ALUSED P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE)Kaasajal ei ole see enam võimalik, enam ei ole mida koloniseerida. Selle mõiste sisu ei eelda vastava maa-ala absoluutset inimtühjust - piisab formaaljuriidilisest alusest ehk kui ükski riik ei tunnista sellele oma
Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et o suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; o rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jm) sõlmimise teel; o põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; o puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. 16 Õiguse alused Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 5. ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD 5.1. ÕIGUSVORMI MÕISTE JA LIIGID
9 1) suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; 2) rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jms) sõlmimise teel; 3) põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; 4) puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Mõnikord on nende erisuste tõttu seatud kahtluse alla rahvusvahelise õiguse kuuluvus siseriiklikku õigussüsteemi. Ent kõigile nendele erisustele vaatamata tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kohaselt "rahvusvahelise õiguse
Rahvusvaheline õigus Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnalt. Suhte subjektid on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, neid loovad suhetes osalejad ise. Põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad. Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmiseks. 217 EV ERAÕIGUS Eesti eraõigus kuulub süsteemi ja põhiliste instituutide poolest Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi. Eesti eraõiguse kujundamisel on eeskujuks olnud eelkõige Saksa Liitvabariigi eraõigus, rahvusvahelise kaubandusõiguse mudelseadused ja põhimõtted, rahvusvahelised konventsioonid ning Euroopa Liidu õigus. Teiste kogemusest õppimise tulemusena on Eestil
annaabi.ee 
