Probleemküsimus : Millistes tingimustes hallitab sai kõige kiiremini ? Hüpotees : Arvatavasti tekivad saiale hallitusseened kõige kiiremini kilekotis, kus on niiske ja soe keskkond. 3 2. Katse Katses vaatlen ning mõõdan, millises keskkonnas ja kui kiiresti tekib saiale hallitus. Vaatlus kestis 5 päeva. Katsevahendid : sai, kilekott, joonlaud. Päev Kirjeldus 1. p Ühte kilekotti panin kuiva saia ning sulgesin koti õhukindlalt, teise kilekotti ä panin niiske saia ning sulgesin koti õhukindlalt, kolmanda saia jätsin õhu e kätte. v 2. p Hallitusseente niidistikku ei olnud veel tekkinud. ä e v 3. p Hallitust ei olnud veel tekkinud ä e v 4. p Sai, mis oli pandud niiskelt kilekotti oli tekkinud väliselt mõõtes ~0,5 cm 2
· Filtreerisin sidrunimahla viljalihast. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamine Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt . · Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust järgmiselt. kontsentratsiooniga standardlahust pipeteerisin sobiva suurusega katseklaasi 2,5 ml, millele pipeteerisin 7,5 ml destilleeritud vett. Katseklaasi sulgesin korgiga ning loksutasin glükoosilahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Tehtud lahjendusest pipeteerisin 5 ml lahjendatud glükoosilahust teise kuiva katseklaasi ning pipeteerisin sinna sama palju destilleeritud vett. Jällegi sulgesin katselaasi korgiga ja loksutasin kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Tehtud teisest lahjendusest pipeteerisin 5 ml lahust kolmandasse katseklaasi ning samuti 5 ml destilleeritud vett. Jällegi sulgesin
Töö eesmärk Balloonist saadud CO2 molaarmassi määramine. Töövahendid CO2 balloon Korgiga varustatud seisukolb tehnilised kaalud (KERN 440-33;d=0,01g) mõõtesilinder (250 cm3) termomeeter barometer Töökäik Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud kuiv kolb (m1). Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist kolbi CO2 8,1 minuti jooksul. Vooliku ots ulatus peaaegu kolvi põhjani, aga ei olenud tihedalt vastu põhja. Sulgesin kolb kiiresti korgiga ja kaalusin(m2). Juhtisin kolbi 2 minuti jooksul täiendavalt CO2, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõtsin vee mahu 250 cm3 mõõtsilindri abil (V). Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur (t) ja õhurõhk(p) laboris.’ Katse arvutused Katse tulemused: m1 (Kolb+kork+õhk)=149,04g m2 (Kolb+kork+ CO2)= 149,16g
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul 300 ml korgiga varustatud kolvi ( m1= 143,58 g) ning tegin viltpliiatsiga märke kolvi kaelale korgi alumise serva kohale. Seejärel juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Nõuete mittetäitmisel võis juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi veel 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi. Sulgesin kolvi hermeetiliselt korgia ning kaalusin veelkord. Kuna masside m2 ja m2 vahe oli täpselt vahemikus (0,17...0,22 g.) jätkasin edasiste tööülesannetega. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi kaelale tehtud märgini toatemperatuuril oleva veega ning seejärel valasin vee mõõtesilindrisse.
Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (Avogadro seadus). Töö käik: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin selle kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris.
Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (Avogadro seadus). Töö käik: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin selle kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris.
(Töö kiiremaks läbiviimiseks ning reaktiivide kokkuhoiu mõttes kasutati süsinikdioksiidi balloonist, mis juhiti läbi absorberi.) Märgitud kolvi täitsin ära balloonist tuleva CO2-ga, hoides vooliku otsa umbes 3 mm kolvi põhjast eemal, et põhi vooliku otsa ei blokeeriks. Kolvi täielikuks täitumiseks kulus ligikaudu 8 minutit, mille jooksul panin kirja laboris oleva baromeetri ja termomeetri näidud. Peale kaheksandat minutit sulgesin kiirelt kolvi korgiga ning kaalusin ära. Seejärel suunasin kolbi umbes kahe minuti jooksul taas CO2, sulgesin kolvi ning kaalusin uuesti. Kahe esimese kaalumise tulemused erinesid ainult 0.02 g võrra, seega ei olnud vajalik kolbi taas täita süsihappegaasiga. (oletasin, et 0.01 g suurune muutus võis olla tingitud ka kiiretest liigutustest või kõrval olevate inimeste vehklemistest) Tõmbekapi all eemaldasin korgi ning täitsin kolvi kuni märgini veega, mille hiljem
metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Pärast süsisnikdioksiidi kogumist 7...8 minuti vältel eemaldasin kummivooliku, millega baloonist süsinikdioksiidi kolbi juhtisin, kolvist ning sulgesin kolbi korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduvagaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris Katseandmed.
Kavas oli Scarlatti -Kuus sonaati, Mozarti-Sonaat B-duur KV 333, Beethoveni Sonaat d-moll op. 31 no 2 ja ka Sonaat Es-duur op. 27 no 1. Angela esitas neid palasi lummavalt ilusalt ja ka õhkkond oli väga rahulik ja vaikne. Rahulikuks tegi õhkkonna Angela klaverimängimise oskused ja ka kava ülesehitus. Kava ülesehituse juures meeldis mulle enim see, et viimane pala lõppes suurejoonelise lõpuga, mis pani kontserdile võimsa lõpppunkti. Kuulates klaveri heli , sulgesin ma oma silmad ja tundsin kuidas muusika mu sees nagu elaks, voolaks mõõda mu punaseid veresooni ülesse ja vallandaks mu peas täieliku rahu ja kire muusika vastu. Kuulates kuidas muusika voolavalt laulab ja vaadates kuidas Angela muutub väikesest vaiksest klaverit mängivast hiirepojast suureks ja võimsaks loomaks ,kes ründab klaverit ,tugevalt ,hellalt ja südamega. Angela klaverimänguoskused olid väga
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused
gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Töövahendid CO2 balloon; 300 ml korgiga varustatud seisukolb; tehnilised kaalud; 250 ml mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ≈ 300 ml kuiva kolvi, mille massiks on m1. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7-8 min vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1-2 min vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi m2 saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed
Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistasin järgmiselt: ühte katseklaasi mõõtsin 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus muutus häguseks. Selleks võtsin esimese paari, valasin lahused ühte katseklaasi kokku, sulgesin katseklaasi korgiga ning segasin katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerisin stopperiga katse alguse ning katse lõpu, kui tekkis hägu. Samamoodi toimisin teise, kolmanda ja neljanda paariga. Katsetulemused Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Tabel 1 Na2S2O3
· Peaks C-vitamiini tarbima 34 mg 1000kcal kohta ja päevas ei tohiks saada alla 10 mg ning soovitavalt ka mitte üle 1000 mg. · Askorbiinhapet toodetakse tööstuslikult glükoosist ja sorbiidist. · C-vitamiin esineb põhiliselt taimse päritoluga toiduainetes, erandiks on kumõss, toores süda ja maks. Askorbiinhappe määramine Töö käik 1. Valasin 25,96 g lillkapsa keeduvett 100 ml mõõtekolbi ja lisasin 5%-list CH3COOH kriipsuni. 2. Sulgesin kolvi, loksutasin ja jätsin 10 minutiks seisma, aeg-ajalt loksutades. Seejärel filtreerisin lahuse. 3. Pipeteerisin 10 ml filtraati koonilisse kolbi ning lisasin 0,40 g CaCO3, et viia lahuse pH 5-ni. Vahutamise lõppedes lisasin pipetiga 5 ml 5%-list Pb-atsetaadi lahust äädikhappes valkude ja redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutasin, filtreerisin. 4. Pipeteerisin väiksesse koonilisse kolbi 10 ml filtraati, lisasin 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml
10) ja lisasin 2 tilka fenoolftaleiini lahust. Täitsin büreti NaOH lahusega ning viisin läbi tiitrimise. Kordasin tiitrimist veel 2 korda, et saavutada kolm tulemust, mille NaOH mahtude erinevus ei oleks suurem kui 0,15 mL. pH mõõtmine ja arvutused Mõõtsin pH-meetriga õppejõult saadud lahuse pH. Tegin õppejõult saadud lahusest 10x lahjenduse. Selleks pipeteerisin 10 mL seda lahust 100 mL mõõtekolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. Sulgesin kolvi korgiga ning loksutasin intensiivselt. Mõõtsin saadud lahuse pH. Tegin 10x lahjendusega kontroll-lahustest 10x lahjenduse.Selleks pipeteerisin 10 mL seda lahust 100 mL mõõtekolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. Sulgesin kolvi korgiga ja loksutasin intensiivselt. Mõõtsin saadud lahuse pH. Pipeteerisin 10 mL 10x lahjendusega kontroll-lahust 100 mL mõõtkolbi, lisasin mõõtsilindriga 10 mL kullastatud KCl lahust ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega
Narkootikumid. Tõmbasin süstla vedelikku täis.Vajutasin nõela endale veeni. Ohkasin. Sulgesin silmad. Mõnus surin läbistas peagi tervet keha. Võpatasin. Haarasin ruttu teise kapsli järele, milles oli sama aine. Süstisin ka selle oma veresoonde. "Lase mind sisse!"karjus Karl tüdruku ukse taga ja kolkis sellele rusikatega. Ta avas ukse. Maret üritas oma silmi kissitada. Narkootikum, mida ta oli just tarvitanud, muutis ta nägemise uduseks. "Kus narkots on? Ma vajan seda kohe!Lao lagedale!" Vaatan häguselt enda ees tuikuvat poissi,
hakkas sadama. Minu nägu katsid külmad ja teravad vihmapiisad. Tol hetkel ma ei mõelnud enam õuntele ning haarasin ratta ja hakkasin väntama. Tee peal täitusid põhjatud augud vihmaveega mõne minutiga ja vesi muutus seal tumedaks. Mu riided olid läbi märjad ja veest raskeks muutunud ja ma sõitsin otse läbi poriste lompide. Peale mõne minutilist sõitu lendas mulle ratta alt pori näkku ja silma, ning ma sulgesin valust silmad. Silmi avades avastasin ma end porilombis ratta kõrval külmas vees. Mind oli just kui kiviga löödud. Lebasin keset porilompi ja vihma endiselt sadas. Ma teadsin, et ma ei saa jääda külma porilompi lebama, ning pean läbi vihma ja pori koju minema. Kuid ma teatsin et kiirus mind enam vihma eest ei päästa ja sel hetkel tuli mul meelde õpetlik vanasõna "Kes tasa sõuab see kugele jõuab". Minu jaoks oli üks asi kindle, et ma jõuan kunagi koju ja. Sel
4. Kitsendus, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse; 5. Kraan, millest väljub tekkib CO 2 ; 6. Absorber puhta CO 2 saamiseks, mille ülesandeks siduda HCl aurud ja niiskus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga ~300 ml kuiva kolvi. Tegin märke kolvile korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7…8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Peale vooliku välja võtmist sulgesin kiirelt korgiga ja kaalusin kolvi. Kordasin CO 2 kolvi juhtimist kahel korral 1…2 minuti vältel. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi märke piirini toatemperatuuril oleva veega ning mõõtsin vee mahu mõõtesilindriga. Fikseerisin katse ajal termomeetriga õhutemperatuuri ja baromeetriga õhurõhu laboris. 3 Katseandmed Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 140,06 g
tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter · Kasutatud kemikaal: CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: · Kõigepealt tuli kuiv ~300 ml korgiga varustatud seisukolb kaaluda tehnilisel kaalul. · Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. · Seejärel juhiti 7-8 minuti jooksul tõmbekapis kolbi süsinikdioksiidi. · Pärast seda sulgesin kolbi korgiga ning kaalusin tehnilisel kaalul uuesti. · Kolvi asetasin tagasi tõmbekappi, kus umbes 2 minuti vältel lisasin süsinikdioksiidi veel. Kaalusin kolvi veelkord ja jätkasin sama toimingut konstantse massi saavutamiseni. · Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi veega kuni viltpliiatsiga tõmmatud märkeni ja mõõtsin veemahu 250ml silindri abil. · Fikseerisin laboris oleva õhutemperatuuri ja õhurõhu. Katseandmed:
Ruti rääkis mulle, et ma pean rohima kord nädalas, kastma iga päev,kasvuhoone eest hoolitsema jne. See kõik ei tundunud üldse raske alguses. Me rääkisime ka mu palgast ja ma olin nii õnnelik töökoha üle. Päevad möödusid ja ma tegin oma tööd, mis võttis minu päevast maksimum 3 tundi. Alguses oli raske natukene. Ma pidin ärkama hommikuti kell 10 ja tegema kasvuhoone uksed lahti. Päeva jooksul ma rohisin mõnd peenart ja õhtuti kastsin ning sulgesin kasvuhoone ukse. Mida päev edasi, seda kergemaks läks. Igal nädalavahetusel sain oma nädalase palga. Mu suvi mööduski rohkem töötamisel ja kogemuste saamisel. Ma sain aru, et tööd teha ei ole alati kerge ning vastutus on siiski minul. Ma küll ei töötanud kaheksa tundi päevas, aga isegi oma rohimistundidel ei suutnud ma keskenduda tööle. Ma arvan, et see suvi oli liiga palav, töine, kiire ja vaikne minu jaoks. Ma oleks
vahelahused. 4. Seejärel asetasin kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendasin alalisvoolu toiteallikaga. 5. Avasin ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendava kraani, nii et kolloidlahus tungiks võimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Selleks oli antud katses destilleeritud vesi. 6. Kraani hoidsin lahti seni, kuni külgvedelik tõusis elektroodideni. 7. Seejärel sulgesin kraani lõplikult ja määrasin piirpinna asukohad kolloidlahuse ja destilleeritud vee vahel mõlemas U-toru harus. 8. Lülitasin pingeallika sisse ja reguleerisin vastava pinge elektroodidele, fikseerides ka aja. 9. Ettenähtud aja (30 min) möödudes lülitasin pinge välja ja määrasin piirpinna edasiliikumise ulatuse ja suuna. Katsetulemused ja arvutused
Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent C1%=1,7% Valmistatava lahuse molaarsus CM=0,469 mol/l Konts. Soolhappe tihedus 1=1,179g/cm3 Konts. Soolhappe massiprotsent C2%=36,0% Vaja on võtta konts. Hapet 4,03ml Vaja on võtta vett 95,97ml Katse: Kui arvutused olid tehtud läksin katse juurde. Mõõtsin mõõtesilidriga 250 ml koonilisse kolbi 95,9ml vett ja lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga 4,03 ml konsentreeritud soolhapet. Tõmbe all sulgesin kolvi korgiga ja segasin lahuse ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappest tegin viie kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust, lisasin vett kriipsuni,sulgesin korgi ning loksutasin intensiivselt. Pipetid ja büreti loputasin eelnevalt töölahusega. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud kolbi 10 ml viie kordse lahjendusega HCl lahust ja
HCl mass lahuses on 2,02 g · Leian valmistava lahuse molaarsuse: · Leian lahjendatud HCl lahuse massi · HCl mass lahuses · Leian konts. soolhappe massi · Leian konts. soolhappe mahu · Leian valmistava vee mahu Kui olin vajalikud arvutused teinud, siis alustasin katset. Mõõtsin mõõtesilidriga 250 ml koonilisse kolbi 95,2ml vett ja lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga 4,75 ml konsentreeritud soolhapet. Tõmbe all sulgesin kolvi korgiga ja segasin lahuse ringikujuliste liigutustega.Saadud soolhappest tegin viie kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust, lisasin vett kriipsuni,sulgesin korgi ning loksutasin intensiivselt. Pipetid ja büreti loputasin eelnevalt töölahusega. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. Pipeteerisin
Katse: Võtsin metalli paberist välja ning mähkisin filterpaberisse (mitte väga tihedalt) Tegin filterpaberi märjaks destilleeritud veega. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5 - 6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetasin metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis olid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohtinud veel happega kokku puutuda). Märkisin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Loksutasin, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub
cm³), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat: 2) Kasutatud ained: CO2, kraanivesi 3. Töö käik 1) Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud kuiva kolvi ( 306 cm³). Tegin kolvi kaelale viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2) Juhtisin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 8 minuti vältel. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin kolvi uuesti. Juhtisin kahe minuti vältel kolbi täiendavalt CO2 ja kaalusin uuesti. Kordasin eelnevat tegevust veel kaks korda, kuni sain järjestikku kaks võrdset mõõtetulemust. 3) Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1 ( kolb + kork + õhk kolvis) = 143,95g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,14g V (kolvi maht) = 0,306dm³
Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m ). Kolvi kaelale tegin 1 viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolvi sulgesin kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Jätkasin kolvi täitmist konstantse massi (mass m ) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin 2 kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris.
fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse (samuti katsele eelnenud arvutuste alusel)HCl. Sulgesin kolvi ning segasin seda tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tegin saadud lahusest 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml
parema käega vasakule randmele. 6. Kaalusin tehnilistel kaaludel keeduklaasi, klaaspulga ja seguri. 7. Ampulli kaalusin tehnilistel kaaludel alguses tühjalt ja siis koos soolaga. 8. Ainet võtsin ~6 g. 9. Keeduklaasi valasin destilleeritud vett, mille hulga mõõtsin mensuuriga. 10. Vett kas soojendasin või jahutasin kuni saavutasin vajaliku temperatuuri. 11. Keeduklaasi asetasin metallanuma põhjas asuvale korgitükile. 12. Kalorimeetri sulgesin kaanega. 13. Läbi kaane panin ampulli, Beckmanni termomeetri ja seguri. 14. Ampulli asetasin klaaspulga, mida kasutasin ampulli purustamiseks. 15. Vett kalorimeetris ühtlaselt segades jälgisin temperatuuri muutumist iga minuti järel. Kui temperatuuri muutumine oli ühtlane, alustasin algperioodiga. 16. Kirjutasin üles temperatuuri muutumise iga minuti järel. Selleks kasutasin luupi. 17. Algperioodi jälgisin 10 minuti vältel. 18
mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik 1. Valmistasin sobiva kontsentratsiooniga ensüümi lahuse. Uurisin vedelat preparaati, seega lisasin 0,25 ml vedelat preparaati pipetiga gradueeritud katseklaasi, millele lisasin atsetaatpuhvrit (pH=4,8) kuni lahuse maht oli 10 ml. Seega teostasin 40 x lahjenduse. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin lahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. 2. Võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati, milleks oli 7% sahharoosi lahus atsetaatpuhvris(pH=4,8). Katseklaasile panin korgi peale ning asetasin 10 minutiks vesitermostaati 30±1C° juurde. 3. Võtsin kolm 250 ml koonilist kolbi, kuhu pipeteerisin 10 ml komplekslahust, milleks oli Cu(II)-triloon B kompleks. 4
Ma ei näinud teed selgelt, oli pime ja lumi sadas otse näkku. Jõudsin sillani, mille all voolas Lootuse jõgi. Lihtslt istusin maha. Mõtted olid peas segi. Daniel, miks sa jätsid mu siia maailma üksi. Ma lihtsalt ei saa ise hakkama, mul pole mõtet enam elada. Külm tuul puhus näkku. Ta kuis peksis mind vitsadega. Tõusin püsti ja nuusutasin venna pluusi. Habisesin värisedes :" ma armastan sind igavesti, Daniel !" Ja ma lihtsalt hüppasin. Ma lendasin. Mul oli hea olla. Sulgesin silmad ja olin valmis igavesesse unne vajuma. Tegin silmad lahti. Mind ümbritses ere valgus. Kas ma olen taevas ? Peas kumisesid inimeste hääled. Nad kõik jooksid paaniliselt mu ümber. Rahunege maha. Ma tahan vaikuses olla. Valu oli mind endasse neelanud. Ma ei tundnud oma keha. See oleks nagu tükkideks rebitud. Süda jättis lööke vahele. Tundsin seda selgelt. Ma ei saanud silmi lahti hoida, ümbritsev eredus tegi haiget. Arstid olid veel rohkem paanikas kui ennem
NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik • Soolhappe lahuse lahjendamine Tegin soolhappelahuse 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin (pipetiga, mida olin eelnevalt lahusega kokku teinud, et lahuse konsentratsioon säiliks) 100 mL mõõtkolbi 20mL lahust, lisasin destilleeritud vett, kuni mõõtejooneni (ehk kuni mõõtekolbis oli 100mL täitunud). Mõõtekolbi sulgesin korgiga ning loksutasin, et aine seguneks destilleeritud veega. • Soolhappe lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 𝑚𝑜𝑙 Võtsin kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (0,1004 𝑑𝑚3 ) ja valasin selle büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Mõõtsin pipeti abil koonilisse kolbi 10 mL HCl hapet ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiini
See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest. Katalüsaatorina kasutan HCl, mille kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl on ainult katalüsaatori rollis ja reaktsioonist osa ei võta. Katse käik Pipeteerisin klaaskorgiga suletavasse kuiva kolbi 5 ml 3n HCl, 4 ml etüületanaati ja 1 ml etaanhapet. Sulgesin kolbi ja jätsin seisma nädalaks ajaks. Iga reagendi hulga määrasin ka kaalumise teel. Selleks võtsin hulgad, mida kasutasin lahuste tegemisel ja lasin pipeti tühjaks voolata kaaluklaasi, sain ainete massid. Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5145n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel.
See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest. Katalüsaatorina kasutan HCl, mille kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl on ainult katalüsaatori rollis ja reaktsioonist osa ei võta. Katse käik Pipeteerisin klaaskorgiga suletavasse kuiva kolbi 5 ml 3n HCl, 3 ml etüületanaati ja 2 ml etaanhapet. Sulgesin kolbi ja jätsin seisma nädalaks ajaks. Iga reagendi hulga määrasin ka kaalumise teel. Selleks võtsin hulgad, mida kasutasin lahuste tegemisel ja lasin pipeti tühjaks voolata kaaluklaasi, sain ainete massid. Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5180n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel.
Termomeetri kalibreerimiseks hoidsin termomeetrit umbes 20 minutit toatemperatuurist veidi soojemasse vette. Seejärel, katkestasin elavhõbedasamba kapillaari ning tagavarareservuaari ühenduskohas, lüües ettevaatlikult termomeetri ülaosa vastu rannet. Kaalusin tehnilisel kaalul töövahendid ning ampulli ilma ning koos ainega. Seejärel võtsin 5,94 g ainet, valasin keeduklaasi destilleeritud vett 392,58 g. Asetasin keeduklaasi metallanuma põhjas asuvale korgitükile, sulgesin kalorimeetri korgiga. Panin läbi kaane ampulli, Beckmanni termomeeteri ja seguri. Asetasin ampulli klaaspulga mida kasutasin ampulli purustamiseks. Kui temperatuuri muutumine oli ühtlane alustasin aja mõõtmisega. Segades ühtlaselt kalorimeetris olevat vett kirjutasin iga minuti järel üles vee täpse temperatuuri. Üheteistkümnendal minutil purustasin ampulli ning seejärel jälgisin ja märkisin jälle iga minuti järel ples vee temperatuuri, kuni see saavutas miinumumi.
Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. HCl lahuse massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalu kontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel
Katse: Valisin endale metalltükk paberis (Nr 362). Võttsin metalltükki paberist välja ja mahkisin filterpaberisse. Mahkisin mitte väga tihedalt, et paber saaks katse käigus avaneda. Tegin filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõtsin mõõtsilindriga 5 cm3 10%-st soolhappelahust ning valasin seda hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasin metalltükk filterpaberiga katseklaasi ning sulgesin seda hermeetiliselt nii, et metalltükk ei kukkunud happesse. Liigutasin burette nii, et vee tasemed oleksid ühes tasapinnas. Märkisin näit ühelt büretilt (V1). Katselaasi järsult liigutades kukutasin metalltükk happesse. Algas reaktsioon ja vee tasemed büretides muutusid. Ootasin, kui reaktsioon on lõppenud. Lastin eraldatud vesinikul 3 min jahutada. Vee tasemed enam ei muutunud. See tähendas et, seade oli hermeetiline ja katse õnnestus.
k oli antud ja see oli 0,1. Vastavalt valemitele arvutasin: 2 1,8 Vt = * * 31,4 = 79,86cm 3 2 V g = k * Vt = 7,986 V x max = 79,86 - 7,986 = 71,874 71,874 n= = 35,957 36 2 Sain siis, et fraktsioonide üldarvuks tuleb 36. Seejärel eemaldasin kolonni ülaosast üleliigse vedeliku lastes sel voolata mööda kolonni väiksesse keeduklaasi. Kui vedeliku nivoo oli geelisambaga peaaegu samal kõrgusel ( umbes 2mm kõrgemal) siis sulgesin kraani ja doseerisin pipetiga geelisamba pinnale 0,5ml uuritavat proovi. Proov koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin ja DNA-aspartaat. Seejärel keerasin kraani vaikselt tilkuma ja panin sinna alla kolvi. Kui uuritav proov oli geeli imendunud, lisasin natuke juurde puhvrit, seejärel uuesti väikese koguse ja lõpuks lisasin rohkem, et puhvri maht ulatuse kolonni ääreni. Lasin eluaadil kolbi tilkuda seni, kuni esimene värviline riba ( sinine) jõudis kolonni põhjani ja
Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pehmendatud vee jääküldkareduse määramiseks pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi. Lisasin 5 mL puhverlahust ja indikaatorit ET-00. Kuna lahus värvus juba indikaatori lisamisel siniseks, siis polnud vaja tiitrimist läbi viia. E. Sulfaatioonide kontsentratsiooni määramine Täitsin katseklaasi ¾ ulatuses uuritava veega, lisasin 5 tilka BaCl 2 lahust, segasin, sulgesin korgiga ning jätsin umbes 20 min seisma. 20 min möödudes võrdlesin enda tehtud lahust etalonlahustega, et määrata ligikaudne sulfaatioonide kontsentratsioon vee läbipaistvuse järgi. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A. iooni sisalduse (KK) määramine B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine C. Katlakivi moodustumise uurimine 1. Keemiseni kuumutatud vesi: Moodustunud katlakivi mass (1 L vee kohta): Reaktsioonivõrrand:
Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass ). Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO väljub 2 voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgesin kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitasin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil.
Lahustina kasutan atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Mõõdan automaatpipetiga 1 ml vedelat ensüümpreparaati ning viin selle gradueeritud katseklaasi. Lisan 9 ml atsetaatpuhvrit. Alglahus: 0,2 ml, 50 x lahjendus kokku 10 ml Sulen katseklaasi korgiga, lahust loksutan kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüs) läbiviimine Pipeteerisin 50 ml mahuga katseklaasi 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi korgiga ning asetasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema 10 minutiks. Pipeteerisin kolme 250 ml-sse koonilisse kolbi 10 ml komplekslahust. Kui substraat oli saavutanud termostaadis temperatuuri 30°C, lisasin sinna 1 ml invertaasi töölahust, loksutasin ning võtsin sellest reaktsioonisegust 1 ml lahust ja viisin ühte komplekslahusega kolbi (0-proov). Seejärel asetasin katseklaasi tagasi termostaati.
Töö käik: 1. Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine: Tuleb valmistada vajalik kogus sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Lahustina kasutan atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Mõõdan pipetiga 0,5 ml vedelat ensüümpreparaati ning viin selle gradueeritud katseklaasi. Lisan 9,5 ml atsetaatpuhvrit. 2. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Pipeteerisin 50 ml mahuga katseklaasi 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi parafilmiga ning asteasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema. Pipeteerisin kolme 250 ml koonilisse kolbi 10 ml komplekslahust. Kui substraat oli saavutanud termostaadis temperatuuri 30°C, lisasin sinna 0,5 ml invertaasi töölahust, loksutasin ning võtsin sellest reaktsioonisegust 1 ml lahust ja viisin ühte komplekslahusega kolbi (0-proov). Seejärel asetasin katseklaasi tagasi termostaati.
sassi, kuid närv vedas mind alt. Lavale jõudes mu käed värisesid ja ma ei osanud neid takistada. Tänu käte nõrkusele ebaõnnestus üks mu kava põhielementidest ja ma kukkusin näoli põrandale. See oli hetk, mil ma oleksin tahtnud saalist minema joosta. Vastupidiselt sellele tõusin ma püsti, keerasin publikule selja ja hakkasin sügavalt sisse- välja hingama. Muusika mu kõrvus hajus ja ma ei tea siiani, kas see pandi päriselt kinni või mitte. Sulgesin silmad ja kordasin endale, et ma suudan uuesti ringi keerata ja kava uuesti esitada, just nagu oleksin kodus ja teeksin peaproovi. Avasin uuesti oma silmad, seekord keskendunult. Andsin helimehele mu ees märku, et ta paneks loo uuesti algusest ja ma esitasin oma kava uuesti ja nii hästi kui ma suutsin. See oli minu jaoks eneseületus Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. Kõik unistused võivad täituda, kui uskuda, et need on võimalikud
Vxmax = Vt Vg = 72,63 7,273 =65,357 cm3 · Arvutasin fraktsioonide üldarvu teades, et ühe fraktsiooni maht on 2ml. n = Vxmax/2 = 65,357 / 2 33 · Nummerdasin katseklaasid Praktiline töö · Avasin kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt tilkuma keeduklaasi. · Reguleerisin kolonni voolutuskiiruseks ligikaudu 1ml/min · Kui vedeliku tase langes geeli pinnani sulgesin kiiresti väljavooluava. · 1ml pipetiga sisestasin ühtlaselt geeli pinnale uuritava proovi, mis koosnes: 1. Dekstraansinisest 3mg/ml 2. Müoglobiinist 6mg/ml 3. ONP aspartaadist 0,3mg/ml · Kolonn oli eelnevalt täidetud elueerimislahusega mille pH = 7,5 ja koosnes: 1. 20mM Tris/HCl 2. 0,15M NaCl · Kandsin pipeti abil proovile umb
Pidin valmistama 5 mL lahust kontsentratsiooniga 1,5 mg/mL. Selleks kaalusin analüütilistel kaaludel 0,0080 g ehk 8 mg savinaasi, panin selle gradueeritud katseklaasi ning lisasin puhverlaust. Segasin lahust senikaua, kuni ensüüm oli täielikult lahustunud. Ensüümireaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin 50 mL mahuga suure katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 mL 2%-list kaseiini lahust, mille pH oli eelnevalt reguleeritud ensüümile sobivale väärtusele. Sulgesin katseklaasi korgiga ja panin vesitermostaati 30 C juurde u 10 minutiks soojenema. Võtsin 4 kuiva katseklaasi ja nummerdasin need. Seejärel pipeteerisin igasse katseklaasi 3 mL 5%-list TKÄ lahust. Pärast kaseiinilahuse soojenemist, alustasin ensüümireaktsiooni. Selleks pipeteerisin kaseiinile juurde 1 mL valmistatud proteaasi töölahust, loksutasin ning võtsin puhta kuiva pipetiga kiiresti 3 mL reaktsioonisegu, mille viisin esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi, loksutasin
CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. HCl lahuse massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalu kontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel
Erineva kontsentratsiooniga NaS2O3lahused valmistasin järgmiselt: 1)Esimesse katseklaasi mõõtsin 6 cm3Na2S2O3lahust, 2)teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, 3)kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4)neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutus häguseks. Selleks võtsin esimese katseklaaside paari ja valasin lahused ühte katseklaasi kokku, sulgesin katseklaasi korgiga ning segasin katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil panin käima stopperi, et fikseerida katse algus ning, kui tekkis hägu, panin stopperi kinni ja fikseerisin katse lõpu. Samamoodi toimisin ka teise, kolmanda ja neljanda katseklaasi paariga. Mõõdetud ajavahemikud fikseerisin tabelisse. Katse 2- Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Ühe katseklaasi igast paarist täitsin 4 cm3 väävelhappelahusega, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahusega.
Invertaasi aktiivsus avaldatakse vedela ensüümipreparaadi korral mikrokatalites ensüümilahuse 1 ml kohta (kat/ml). 2. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine (vedelast ensüümipreparaadist) Lahustina kasutatakse atsetaatpuhvrit, mille pH = 4,8. Juhendaja etteantud andmetel tuli töölahust valmistada 5 ml, ehk teha vedelast invertiinist 50-kordne lahjendus. Automaatpipeti abil võtsin 100l invertiini ning lisasin 5-ml kriipsuni atsetaatpuhvrit. Sulgesin katseklaasi korgiga ning loksutasin, et kontsentratsioon ühtlustuks Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine · Võetakse 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml substraati (7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris), katseklaas suletakse korgiga ja jäetakse vesitermostaati ~30 juurde soojenema. · Võetakse kolm 250 ml mahuga koonilist kolbi, kuhu pipeteeritakse 10 ml komplekslahust
mikrokatalites 1 g kohta. Katse käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistasin vajaliku koguse sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Selleks kaausin 0,0108g tahket ainet invertaase ja lisasin sellele 5 mL atsetaatpuhvrit, mille pH oli 4,8. Loksutasin katseklaasi. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin sobiva suurusega katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 mL 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi ning panin 10 minutiks vesitermostaati 30C juurde. Kolme 250 mL-sse koonilisse kolbi, pipeteerisin igasse ühesse 10 mL komplekslahust. Võtsin termostaadist 30C-ni soojendatud substraadi ning pipeteerisin sinna 1 mL valmistatud invertaasi töölahust. Loksutasin reaktsioonisegu, siis võtsin kohe 1 mL lahust sealt ning lisasin ühele komplekslahusele kolvis. See oli 0-proov ja iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel.
Ainehulkade kindlakstegemiseks kogutud fraktsioonides kasutatakse spektrofotomeetrit. Töö käik Kontrollisin kolonni vertikaalsust. Tegin vastavaid mõõtmisi (kõrgus L ja diameeter d) ja kirjutasin endale Sephadex'i mark ja seda iseloomustav tegur k. Avasin kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonni alla asetatud anumasse tilkuma. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava (tuleb vältida, et vedeliku nivoo ei langeks geelipinnast allapoole ja õhk ei tungiks geelikihti). Sisestasin 0,5 ml uuritavat proovi «DB+Lysozyne+DnAsp» kolonni, jättes umbes 5 mm kaugusele geeli pinnast. Proov lastakse tilkuda geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. Kui proov on sisestatud, avasin väljavool ja lisasin kiiresti pipeti abil väike kogus eluneti (NaCl). Seda tegevust korratakse kuni proov on täidisesse imbunud
ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO2 baloon, ~300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli ~300 ml-ne korgiga varustatud kuiv kolb kaaluda tehnilisel kaalul. Seejärel tuli juhtida tõmbekapis kolbi 7 minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin uuesti. Asetasin kolvi tagasi tõmbekappi ja lisasin süsinikdioksiidi uuesti, seekord ~2 min. Kaalusin kolvi veekord ja jätkasin kolvi täitmist kuni konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi veega ja mõõtsin vee mahu mõõtesilindri abil. Katse sooritamise ajal fikseerisin õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 =139,40g
loomulik elu tsükkel. Ma sünnin kellegi uuena." Nüüd see juhtus- ema emotsioonid pääsesid lahti koos kogu veevärgiga. Ta embas mind. "Pojake, Hamlet, ma ei suuda seda uskuda, ma kaotasin korraga kogu oma pere. Mida ma tundma peaks? Mul ei ole midagi parata! Ma hakkan sind igatsema kallis poja!" Ema embus tundus soojem kui tavaliselt. Ma olin ema embuses üle tunni, kui tundsin, et minu lõpp on lähedal. "Ema, see juhtub. Hüvasti!" Ma laususin vaevaliselt need sõnad ja sulgesin silmad, igaveseks. Nõndaviisi, läbi direktori käe lõppes minu ebatavaline elu. Nii lõppes minu, Hamleti, ebatavaline elu!
annaabi.ee 
