Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega. Suurem osa sellistest vanadest orgudest on tänapäeval mattunud setete alla, mis kuhjusid orgudesse pärast jääaega. Ka Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega. Vanad orud on tugevasti mõjutanud reljeefi kujunemist jääajal. Jääaja alguses olid sügavad orud jää edasiliikumise teedeks, hilisjääajal aga kogunesid orgudesse mandrijää sulamisveed. Paljud vanad orud kõrgustiku põhjaosas on mattunud jääsetete alla, sügavaid orge on alles vaid Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi ümbruses. Pärast jääaega on orud jäänud kuivaks, vaid orgude põhjas looklevad väikesed jõed või asuvad järvesilmad. Võrtsjärvest lääne poole jääv Sakala kõrgustik on maastiku üldilmelt sarnane Kagu-Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. Kõrgustiku põhja- ja
Suuremad jõed Kõige pikem jõgi on Sloveenias Sava jõgi-Jõe lähe asub Alpides Sava Dolinska ja Sava Bohinjska ühendamisel. Voolab kagu ja ida suunas läbides Zagrebi. Suubub Belgradist paremalt Doonausse. Pikkus 940 km. Suuruselt teine on Drava jõgi,mis algab Karni Alpidest. Seejärel voolab valdavalt kagu suunas. Suubub paremalt Doonausse.Jõe pikkus on 725 km. Jõgede peamisteks toiteallikateks on mägede lume sulamisveed ja sademed. Sava Järved Sloveenias asub 321 veekogu ,mis on kõik liigitatud järvedeks. Suurim listikuline järv on Bled (147 ha). Suurim järv on järv Bohinj (318 ha). Suurim hootine järv on Cerknica (2500 ha, kui täiesti täis). Bled Bohinj Tänan tähelepanu eest!
Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrilise amplituudiga veetaseme tõusud, langused. Hiidlained-tsunamid. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Maavärinate mõju keskkonnale,inimesele ja majandustegevusele: Tsunamid, veetaseme tõusud.Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Suured purustused linnadele,majadele. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: Suits: veeaur,CO, SO2, N lõõmpilv:gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk mudavool:lume sulamisveed, vulkaaniline materjal maavärinad:nõlvade liikumine, varingud hiidkraater-kaldeere:lõõri sissevajumine, koonuse purunemine kaldeerajärv Vulkanismi mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele: KASU: viljakas pinnas, mineraalained, rohkesti maavarasid, energiaallikaks kuum vesi KAHJU:tuha alla mattuvad linnad, hävineb taimestik, mudavoolud purustavad teid ja maju, õhu saastatus. 7.Kivimite liigitamine:
põhjapoolkeral, mis jahutab vee ja õhu temperatuuri rohkem. 3)hoovuste mõju. 6.Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7.Soolsuse põhjused erinevatel laiustel on: 1)ekvaatori all väiksem- palju sademeid. 2)arktilistel aladel väiksem- magedat vett lisandub jõgedest, liustike sulamisveed, väike aurumine. 3)parasvöötmes väiksem- lisandub palju magedat vett jõgedest, aurumine väiksem. 4)lähistroopilistel aladel suurem- suur aurumine. 8.Maailmamere tähtsus: 1)vetikad toodavad suure osa hapnikust. 2)on liigiliselt väga mitmekesine, soodne elukeskkond paljudele liikidele. 3)kujundab Maa kliimat- akumuleerib päikeseenergiat, mille hoovused kannavad laiali, ühtlustab temperatuuri. 9.Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi, liikuvaid veemasse.
Sootaga.) Kuplid on künkad, mis tekkisid jääjärve põhja kuhjunud liivast ja kruusast. Sinna, kus oli jääkamakas, jäid hiljem järved, jääst väljasulanud vette aga settis nii palju kive, kruusa ja liiva, et pärast oli selle koha peal mägi. (Otepää ja Karula kõrgustik.) Oosid on järskude nõlvadega vallseljakud, mis tekkisid jääs olevatesse pragudesse. Jääsulamisvesi valgus pragudesse ja sinna kuhjus aja jooksul palju setteid.(Tapa ümbruse oosid, Pikassaare. Ka jää sulamisveed kujundasid meie maapinda, jättes järele sügavad ürgorud. Vaatame mõnd läheduses asuvat ürgorgu. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Järved Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv
moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. akala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega. Vanad orud on tugevasti mõjutanud reljeefi kujunemist jääajal. Jääaja alguses olid sügavad orud jää edasiliikumise teedeks, hilisjääajal aga kogunesid orgudesse mandrijää sulamisveed. Paljud vanad orud kõrgustiku põhjaosas on mattunud jääsetete alla, sügavaid orge on alles vaid Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi ümbruses. Pärast jääaega on orud jäänud kuivaks, vaid orgude põhjas looklevad väikesed jõed või asuvad järvesilmad. Võrtsjärvest lääne poole jääv Sakala kõrgustik on maastiku üldilmelt sarnane Kagu- Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. Kõrgustiku põhja- ja
liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende sulamisveed kandsid Eesti alale väikeseid kive ja suuri rändrahne. Kui liustikud taandusid ja maa järk-järgult mere alt vabanes, arenesid välja muld- ja taimkate ning kujunes inimasustus. Maastikke hakkas kujundama maakasutus, algul veeäärsetel aladel, hiljem üha enam ka sisemaal. Lood ja nimed kestavad põlvest põlve, kuid maakasutus võib üsna lühikese aja jooksul muutuda. Tihti varasemad jäljed kustuvad. Eestis hävisid mõisate loomisel põliskülad,
Lagedaid luhtasid on säilinud vaid üksikuid, needki on lähiajal hävimas. Seeläbi vaesub taimestiku, loomastiku ja linnustiku liigiline koosseis jõeäärtel. Luhtadel kasvab nii Eestis kui ka kogu Euroopas haruldasi taimeliike: künnapuu, madal kask, niidukuremõõk, siberi võhumõõk, käpalised jt. 4 Ürgorg ja selle kujunemine Emajõgi voolab ürgorus, mille kujunemine sai alguse juba jäätumiseelsel perioodil. Mandrijää sulamisveed kulutasid seda laiemaks ja sügavamaks. Jääaja lõpul oli Ürg- Peipsil väljavool ürg-Emajõe oru, Ürg-Võrtsjärve ja Viljandi oru kaudu praegusesse Pärnu jõkke. Umbes 8000 aastat tagasi sulgus Võrtsjärve väljavool läände (peamiselt tänu kohalike jääjärvede veepinna alanemisele ja maapinna ebaühtlasele kerkimisele järvenõgude piires). Järv kasvas ja ligikaudu 6000-7000 aasta eest murdsid Võrtsjärve veed läbi Suur-Emajõe oru suunas
Kõrgeim punkt on Loku Kaldemägi, mis on 190 meetri kõrgune. (viide 3) Kavilda ürgorg 6 7. Pinnamoe ja pinnavormide kujunemine Eesti reljeefi peamine vormimine toimus juba 11000-13000 aastat tagasi. Kõrg-Eesti arenes maismaana enne kui ka pärast jääaega. Kõik kõrgustikud, orud, lavamaad ja nõod olid olemas järelikult enne jääaega. Mandrijää ja sulamisveed muutsid neid natuke ümber, kuid enamasti jäi kõik samaks. Ning kui see ka läbi sai, kujundas meie pinnamoodi ja pinnavorme mere-, tuule ja vooluvete tegevus. Kuid ka meie ise, inimesed, oleme seda muutnud, kaevandades karjääre ja teinud maaparandusi. Tartumaa lõuna osas paiknev Otepää kõrgustik on tekkinud liustikukeelte vahele ning seda nimetatakse saarkõrgustikuks. Sood on kujunenud jääajast. Kuna jääjärvede alla kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett
Walter Pitman Columbia ülikoolist tõendid selle kohta, et umbes 5600 eKr põhjustas Bosporuse kohal olnud kaljudest läbi murdnud ja sealtkaudu sisse voolanud vesi suure üleujutuse. Jääliustike sulamisveed olid muutnud Musta mere ja Kaspia mere suurteks mageveejärvedeks, mille pind oli maailmamere pinnast kõrgemal. Kui liustikud taganesid, vähenes jõgedest saabuva vee hulk ning veetase langes. Kui 5600. aasta paiku eKr merevee tase tõusis, hakkas Vahemere vesi sisse tungima. Iga päev voolas Musta merre üle 25 km³ vett, 200 korda rohkem kui voolab alla Niagara joast. Mere täitumine kestis vähemalt 300 päeva
pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil taime või loomaorganismide kivistised. 38
pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor – ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef – moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef – moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil – taime või loomaorganismide kivistised. 38
kümnete meetrite sügavused karjäärid ning üle saja meetri kõrgused aherainemäed. 6.PINNAMOE KUJUNEMINE 6.1 Mandrijäätekkelised pinnavormid Enamik Eestis eristatavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel: mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Jääajal kujundasid liustikud ja nende sulamisveed õige vaheldusrikka reljeefi. Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Jääkulutuse tagajärjeIan tekkinud nii negatiivseid kui ka positiivseid pinnavorme. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored on leivapätsikujutised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Enamasti kujunesid voored liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke.
Kõrgustiku kaguosas, mis on üldiselt künklik-lainja reljeefiga, on tähelepandavamateks pinnavormideks sügavad (30 -40 m) ürgorud, nagu Kooraste ehk Truuta, Sirvaste, Jõksi-- Piigandi, Erastvere--Ahja, Urvaste ja Pühajõe ürgorg. Neis on rohkesti järvi. Pühajõe org paistab silma oruloogetega, mis on suurejoonelisemaid Eestis. Nende kujunemist on tõenäoliselt põhjustanud asjaolu, et kõrgustiku kõrgemast osast kagu suunas voolanud mandrijää sulamisveed olid sunnitud endale teed rajama kirde-edela-suunaliste moreen- küngastike ja mõhnastike vahel. Kõrgustiku mõlemat tiiba eraldava Pühajärve vagumuse madalam osa asub 120 - 130 m kõrgusel (Pühajärve veetase on 115 m). Otepää kõrgustiku aluspõhja moodustavad kesk- devoni liivakivid. Kõrgustiku äärmine põhjaosa jääb aruküla, valdav osa kõrgustikust burtnieki ja lõunaosa osaliselt ülemdevoni gauja lademe avamusele
2. Glatsiaalne periood. pikaajalised mandrijää kulutusprotsessid (erosioon,deflatsioon, karstumine jne.) kujunesvälja nn. vana reljeef. Laamade liikumine-vastavalt asendi muutusele, muutus Päikeselt saadav kiirgusenergia, teisenes kliima ja kujunesid uued maastikud oma elustikuga ning toimusid vastavalt paleogeograafilistele tingimustele iseloomulikud geoloogilised protsessid. 3.Postglatsiaalne periood. Kvaternaarsed mandrijäätumised, kui liustikujää ja selle sulamisveed ühelt poolt kulutasid aluspinda ning teiselt poolt kuhjasid kulutusel peenestatud kivimid teistesse kohtadesse ja kujundasid ümber reljeefi. Nende alade edasine areng üldise maatõusu foonil on tihedalt seotud Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Koos maakerkega määras see rannajoone muutused ja saarte ning poolsaarte kujunemisvõimalused, samuti rannamoodustiste tekke. 12. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium.
paarikümne kilomeetrini. Kõige laiem on see Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaarte juures (19-20 km) ning kõige kitsam (kohati vaid paarimeetrine) on see Harju ja Viru lavamaa põhjapiiril paiknevate pankade juures. (Arold 2005, Linkrus 1998) Joonis 1. Soome Lahe rannikumadalik. 2016. Eesti Entsüklopeedia. 3 1.2. Geoloogilised iseärasused Maastikurajooni geoloogilise ehituse peamiseks kujundajaks on olnud mandrijää ning selle sulamisveed. Erinevad setted ning pinnavormid on kujunenud nii mandrijäätumise käigus, peale mandrijääst vabanemist ala katnud veekogude toimel kui ka veekogude alt vabanemise järel väliste mõjude (vooluveed, tuul jms) tagajärjel. Seetõttu iseloomustavad ala väga erineva vanuse ja tekkelooga pinnavormid ja setted. Maastikurajooni kõrgemate alade vabanemine mandrijääjärgsete veekogude alt algas ligikaudu 10 000 aastat tagasi, kuid suurem osa
Eesti ala reljeefi peamine vormimine toimus 11000- 13000 aastat tagasi. Madal-Eesti oli pikka aega kaetud veega, kuhjusid merelised setted. Kõrg-Eesti arenes edasi maismaana. Jääajajärgne periood – HOLOTSEEN. Eestimaa vaheldusrikas ja künklik pinnamood on saanud oma ilme mandrijäätumiste käigus, kuid oma osa tänapäeva pinnamoe kujunemisel on olnud ka vanal aluspohjal. Korgustikud, lavamaad, nood ja sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega. Mandrijää ja selle sulamisveed kujundasid neid vaid ümber, muutes pinnamoe mitmekesisemaks. Peale mandrijää taandumist on Eesti pinnamoodi ümber kujundanud mere-, tuule ja vooluvete tegevus, soode areng ning viimase paari aastatuhande jooksul ka inimtegevus. Viimasest on märkimisväärsem karjääride ja aherainemägede rajamine ning maaparandus. 6. Erinevad pinnavormid (kõrgustikud, tasandikud, madalikud, lavamaad, orud ja nõod).
Hüdroloogilise režiimi elemendid – veetase ja veerohkuse, veetemperatuuri muutused/kõikumised. Olulisim on äravool, mis iseloomustab veerohkust. Äravoolu saab väljendada: Veehulga (vooluhulga) Q, R kaudu Äravoolumahu W kaudu Äravoolumooduli M (q) kaudu Äravoolukihi h (Y) kaudu Jõe voolurežiim (hüdrograaf) sõltub toitumisest ning ala kliimast ja pinnamoest. Jõgede toitumine: sulamisveed sademed põhjavesi teised veekogud Jõe toitumine määrab ka tema veerežiimi. Jõe äravoolu režiim sõltub: kliimast aastaajast jõe geograafilisest asendist pinnamoest muld-ja taimkattest maakasutusest Geograafiliselt kõrgmatel aladel paikneva jõe vooluhulk/äravooluhulk on kogu aasta vältel kõrgem, kui madalamatel kohtadel asuvatel jõgedel
· Eestis rannajoon Sakala ja Pandivere kõrgustiku loodenõlvadel · Hakkas eristuma kõrg ja madal Eesti · Balti jääpaisjärve lõpp 8213 e.Kr. dateeritud viirsavide abil · Jääpaisjärv oli kõrgem maailmamere tasemest Joldiameri · Holotseeni alguses 10 200 9300 (jääajajärgne aeg) · Suhteliselt väike veekogu · Kliima jahe ja niiske · Eesti läänepoolsed alad vee all · Soolsus oli väike (liustike sulamisveed) · Joldiamere nimetus tuleneb limusest Ehheneismeri · Madala soolsusega üleminekuline veekogu Antsülusjärv · Kliima oli soe ja kuiv · Katkes ühendus maailmamerega · Liustik oli väikseks muutunud · Vesi muutus magedaks · Tekkis ühendus maailmamerega läbi Taani väinade Litoriinameri · Püsiv ühendus maailmamerega u 6000 a. t. kõige soolasem periood · Veepinna kõrgus muutus pidevalt
Hilisemad uuringud on näidanud, et tal oli õigus selles osas, mis puudutas Kagu-Aasia toidu 51 tootmise suurt vanust ja juurviljade tähtsust (vanimad tõendid juurviljade kasvatamisest saadud Tais on dateeritud u 9000 eKr). Lewis Binford: toidu tootmist soosis demograafiline surve. Oletas, et pleistotseeni lõpul liikusid mõningad rannikul elavad inimrühmad vähem rahvastatud aladele. Põhjus: jääliustike sulamisveed uputasid rannikuid üle, inimesed pidid mujalt elupaiku otsima, samas kadus võimalus pikkadeks rännakuteks, muututi paiksemaks. Paikseks muutumisel oli tõsine demograafiline tagajärg. Populatsioonide arvukus hakkas järsult kasvama (paikses ühiskonnas pole piiranguid laste arvu osas) demograafiline surve. Hakatakse tarbima alternatiivseid toiduvahendeid. See toimus seal, kus leidus potentsiaalselt kodustatavaid taimi ja loomi viljelusmajanduse areng oli kasulik nende alade elanikele
Panga jalamil on näha vanemaid kivimeid Kambriumi kiltsavi ja liivakivi.)) Devoni ajastu lõpust kuni Kvaternaari alguseni (1,5-2 miljonit aastat tagasi) oli Eesti maismaa, kus valdasid kulutusprotsessid. Seetõttu puuduvad meil nooremate ajastute (Karbon, Perm jt) settekivimid. Kvaternaari setetest kujunenud pinnakate on erinevate mandrijäätumiste (mida arvatakse olevat olnud 3-6) tagajärg. Need kujundasid sügavaid orge ja vormisid künkaid. Jääliustikud ja nende sulamisveed kandsid Skandinaavia mäestikust siia rohkesti materjali. Jääsulamisveest tekkinud järved katsid Eestit veel kaua pärast liustike taandumist. Peamiselt moreenist koosnev pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. Liustike kulutavat tegevust oli rohkem Põhja-Eestis, seetõttu on sealsetel paepealsetel aladel pinnakate õhem. --- 29 Liustikud taandusid Eesti alalt lõplikult umbes 11 000-13 000 aastat tagasi. Territoorium
kasvuomaduste suhtes. Kui see vastab nõuetele või seda on võimalik kasvumulla lisamisega parandada, kasutatakse pinnas uuesti ära. Lisatav kasvumuld ei tohi sisaldada lagunemata orgaanilist ainet, mille lagundamiseks kasutavad mullaorganismid ära juurtele vajaliku hapniku. Väljakaevatud, kasvumullaga parandatud pinnas laotatakse süvendisse tagasi. Istutusala viimistletakse tänavapinnast kõrgemaks, et valdavalt lumetõrjesoolaga saastunud sulamisveed ei koguneks istutusalale. Puude istutamise käigus paigaldatakse ka kastmissüsteem. Alla 3 meetri laiusele eraldusribale võib puid istutada vaid siis, kui kasvupinnas eraldatakse külgneva tänava aluskihtidest spetsiaalse toestava tõkkega, mis hoiab ära tee aluskihtide valgumise taimede kasvupinnase sisse. See on vajalik ühelt poolt kasvupinnase omaduste säilitamiseks ning teiselt poolt tänava aluskihtide säästmiseks ning tugevusomaduste säilitamiseks
kombinaadid, korterelamud, sillad, alleed jne) Kaasaeg, Postmodernism (kõrghooned, rohealad, üksikelamud jne) Eesti maastike kujunemisest Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende sulamisveed kandsid Eesti alale väikeseid kive ja suuri rändrahne. Kui liustikud taandusid ja maa järk-järgult mere alt vabanes, arenesid välja muld- ja taimkate ning kujunes inimasustus. Maastikke hakkas kujundama maakasutus, algul veeäärsetel aladel, hiljem üha enam ka sisemaal. Lood ja nimed kestavad põlvest põlve, kuid maakasutus võib üsna lühikese aja jooksul muutuda. Tihti varasemad jäljed kustuvad. Eestis hävisid mõisate loomisel põliskülad,
annaabi.ee 
