LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled
ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon, ärevushäire või agressiivsus. Eesti lapsed näevad uuringu andmeil lahendust ennekõike rangemas karistamises ja kontrollis. Vähest konflikti lahendamise oskust näitab, et vaid 15% vastanuid ütles, et õpilaste endi käitumine võiks aidata, ning kõigest 5,6% uskus, et head teeb probleemist rääkimine. Seda tervitatavam on spetsialistide algatus panna koolikavva suhtlemisõpetus, mis lisaks juba õppekavas olevatele inimese- ja ühiskonnaõpetusele peaks andma noortele teadmisi ning tegelike olukordade läbimängimise kaudu ka kogemuse vägivallatult läbi saada. Praegu õpetatakse seda koolis minimaalselt. Kahjuks võib hea algatus juba õige pea põrgata õppekava arendusega seotud segadusele. Veel aasta alguses loodeti hakata juba sel sügisel õpetama uue õppekava järgi, mis muu hulgas ühendaks inimese- ja ühiskonnaõpetuse. Institutsiooniliste
1999). Algkooli lõpuks ja põhikoolis on iga laps teadlik kas murdeea, seksuaalsel teel levivate haiguste vältimise, rasedaks jäämise, omavanustega läbisaamise või mõne muu teema kohta. Eestis käsitletakse seksuaalhariduse teemasid inimeseõpetuse aine raames, mis on kooli õppeprogrammis kohustuslikku ainena kirja pandud alates 1996. aastast. 4.6. klassi inimeseõpetuse ainekavas on terviseõpetus (tervis, sooline areng, haigused) ja suhtlemisõpetus (suhtlemine teistega ja iseendaga, enesekehtestamine ja enesekontroll, sotsiaalne kompetentsus, erinevuste aktsepteerimine). 7.9. klassis pakub inimeseõpetuse kursus õpilastele olulisi teemasid arengu seisukohalt (inimese elukaar ja murdeiga, inimene ja tervislik eluviis). Gümnaasiumi osas on mitmed seksuaalhariduse teemad seotud perekonnaõpetuse (noorte suhted, abielu, perekonnaelu) ja psühholoogia (psüühika ja aju, inimestevahelised erinevused) kursusega
Kasutamise kuupäev: 09.11.2014, allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Konflikt Randmann L Käitumine konfliktisituatsioonis. Kasutamise kuupäev: 17.11.2014, allikas: http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3540%20- %209.%20seminar%20-%20Konfliktide%20lahendamine.pdf LISAD 15 Lisa 1. Kuidas lahendada konflikte Meie panemegi sinu meeskonna tööle! meeskonnakoolitused, juhtimiskoolitused, väärtuskasvatus, suhtlemisõpetus, uudne lähenemine tiimitööle Kuidas lahendada konflikte? 7. sept 2007 - 0 Comments Autor:Anneli Salk, Celestis OÜ koolitaja-psühholoog, Allikas: www.juhtimine.ee 07.09.2007 Ka kõige paremas töökollektiivis tuleb vahel ette üksteise mittemõistmist ja möödarääkimist. Kui ei suudeta tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada, võib see viia konfliktini. Konfliktsituatsiooniga toimetulek sõltub suures osas kõigi osapoolte sotsiaalsest
N. jt. Marketing III ed. USA, 1992, lk 34. 5. Osborn, M., Osborn ,S. Public Speaking III ed. - USA, 1994, lk 47. 6. Virovere, A., Alas, R. & Liigand, J. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim, 2008, lk 80-81. 7. Suur, Ü. Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikus. Tallinn: Kentaur, 2007, lk 160-161. 8. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tallinn: Väikevanker, 2007, lk 9-10. KASUTATUD INTERNETIALLIKAD 9. Turba, V. Suhtlemisõpetus. Tallinn: 2009. http://cmsimple.euni.ee/suhtlusopetus/?Millest_suhtlemine_koosneb%3F 10. Kooskora, M. Efektiivne suhtlemine. Tallinn: 2007. http://www.juhtimine.ee/efektiivne-suhtlemine 32 LISAD LISA 1. SUHTLEMISOSKUSE KÜSIMUSTIK KAS OLED HEA SUHTLEJA? Vali üks kolmest vastusevariandist ja märgi see ära vastuste lehele. 1. Kas võtad vastu küllakutse inimeselt, kes ei ole Sulle kuigi sümpaatne? a) Jah.
Tekstilingvistika, kirjeldab tekstide struktuuri, sidusust (see on sisuline ja formaalne sidusus, et eelmine lause mõjutab eelmise sõnajärge, ja sisuline, et ei hüppa ühest teemast teisele. Teksti sidusus, et kas ta väljendab mingit mõtet. Teha tekst jõukohaseks sihtrühmale on oluline! Vestluse analüüs - mis on ütluse motiiv, eesmärk, strateegia, sõnastus, ja siis tuletame (meelde), mis jäi välja ütlemata, aga kuidagi saab tõlgendada/tuletada jne. Suhtlemisõpetus on teglt meie metoodikas suht nõrk! Arvutilingvistika keeleüksuste struktuur, semantika, arvutiprogrammid omavahel seoses või üritab olla vähemalt. Tekst kui teabeväli. PsL - - kliiniline keeleteadus. Kliiniline keeleteadus: kõnehälvete uurimine lingvistiliste meetoditeka Neurolingvistika, keelekasutuse aeose kõnetegevust juhtivate piirkondadega ajus; lokaalne kahjustus avaldumine. (kõneloome ja taju operatsioonid), nende (keelekasutus, keele jne areng/lagunemine) ..
annaabi.ee 
