SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest n...
Minu suhtlemisoskused Ma olen suhteliselt kinnine inimene, väga vähesed teavad minust kõike. Mulle ei meeldi eriti enndast rääkida. Eriti võõrastele, ainult nendele inimestele kellest mina juba tean kõike ja keda ma olen kaua tunndnud. Aga muidu ma võin suhelda kõigiga ja täiesti vabalt, aga lihtsalt sellistel üldistel teemadel. Sisemised kontaktioskused. Mulle vähemalt tunndub, et ma saan täitsa aru enndast ja tean omi piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inime...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid ted...
Veetlemine, mõjutamine välimuse abil- ilusale inimesele omistatakse tavaliselt häid iseloomujooni. 6. Psüühiline või füüsiline vägivald. 21. Temperamendi tüübid Koleerik-avatud ja närviline-aktiivne,optimistlik,impulsiivne,rahutu.. Sangviinik-avatud ja tasakaalukas-jutukas,energiline,elav,muretu.. Flegmaatik-suletud ja tasakaalukas-passiivne,ettevaatlik,mõtlik,kannatlik.. Melanhoolik-suletud ja närviline-vaikne,pessimistlik,tagasihoidlik,tujukas.. 22. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand- spontaanne käitumine rõõmus,loominguline laps/viril,hädaldav laps. Täiskasvanu- asjalik, ratsionaalne käitumine. Vanem- kujuneb peamiselt oma vanemate käitumise põhjal heasoovlik, nõuandev, kiitev / kritiseeriv, käskiv, keelav. 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) 1. Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine. 2
Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 17. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 18. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 19. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil
mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 18. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 19. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 20. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil
Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 21. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 22. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. ...
Mõni kord ei saagi kõike välja rääkida, peab oska vaikida asjadest, mis ei tohigi päevavalgele jõuda. s) Oska alluda ja juhtida- kui ma tunnen, et inimesed kellega koos töötan on minust targemad ja nähtavalt suuremad juhid, siis loomulikult võin neile alluda, kuid kui tunnen, et ei saada ülesannetega hakkama, siis olen harjunud ohjad enda kätte haarama ja inimesi juhtima. Minu arust on see loogiline. 5. Suhtlustasandid. (milliseid kasutad, milliseid mitte. Too näiteid). a.) Lapse tasand- Kasutan igapäevaselt, sest tahan kõike teada, millest ka minu uudishimu, sõbralikkus, rõõm, lõbutsemine, ,,nunnutamine", nali, samas ka hirm ja endaga rahulolematus, igapäevasuhtlemisel annan endast edasi palju erinevaid emotsioone näiteks vihatunne, kui keegi kas ütleb midagi halvasti või solvab, mõnikord võib see olla ka lausa püsiv. b
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
