SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest n...
Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inimene teab millest ta räägib siis kuulan alati lõpuni. Aeg on minu jaoks väga oluline, kuigi kahjuks kipun siiski alati hilinema. Inimeste vastu tunnen huvi viisakusest, mitte et mind see päriselt huvitaks. Aga on ka erandeid. Tagarääkida ei meeldi mul kedagi, sest ma ei taha, et ka mind tagaräägitaks. Suhtlustasandid. Ma kasutan kõiki tasandeid võrdselt, kuna mul on 3 nooremat õde siis ma pean olema päris tihti vanema ja täiskasvanu tasandil. Vanust on mul paarikümmne aasta ringis seega ühiskonnd eeldab minult juba käitumist täiskasvanud inimese moodi. Aga sõprade seltsis olen jätkuvalt lapse tasandil ja mulle tunndub, et nii jääb see kuni surmani. Suhtlusstiilide testi põhjal sain ma kõik read 32-37 vahel 10-50 skaalal. Aga kõige suurem oli
õpetamine ja laitmine. Sellisel tasandil käitumine võib paljudele inimestele olla vastumeelne ning sellise inimesega lihtsalt ei suhelda, sest kellele ikka meeldiks suhelda inimesega, kes ei ütle midagi head, ainult vigasid leides. Eelnevaid suhtlust mõjutavaid tegureid analüüsides ja toetudes tunnis läbi mängitud rollimängule olen mina üldiselt täiskasvanu tasandil ja pigem kehtestav suhtleja. Arvan, et suhtlustasandid on muutuvad, olenevalt sellest, kellega suhtlen. Kui minu juurde tullakse murega, siis üritan seda analüüsida, panna end teise inimese kingadesse, et olukorrast saada aru nii tema kui ka enda seisukohalt ja otsin lahendust. Samas kui minu juurde tullakse plaaniga olla minu üle kontrolliv ja oma soove peale suruda siis ma ei jää käed rüppes istuma ja ei alistu, üritan võimalusel enda õiguste eest seista, samas teiste omi mitte rikkudes, ning jagan vastutust
Veetlemine, mõjutamine välimuse abil- ilusale inimesele omistatakse tavaliselt häid iseloomujooni. 6. Psüühiline või füüsiline vägivald. 21. Temperamendi tüübid Koleerik-avatud ja närviline-aktiivne,optimistlik,impulsiivne,rahutu.. Sangviinik-avatud ja tasakaalukas-jutukas,energiline,elav,muretu.. Flegmaatik-suletud ja tasakaalukas-passiivne,ettevaatlik,mõtlik,kannatlik.. Melanhoolik-suletud ja närviline-vaikne,pessimistlik,tagasihoidlik,tujukas.. 22. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand- spontaanne käitumine rõõmus,loominguline laps/viril,hädaldav laps. Täiskasvanu- asjalik, ratsionaalne käitumine. Vanem- kujuneb peamiselt oma vanemate käitumise põhjal heasoovlik, nõuandev, kiitev / kritiseeriv, käskiv, keelav. 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) 1. Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine. 2
Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 17. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 18. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 19. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil
mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 18. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 19. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 20. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil
Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 21. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 22. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine
Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne. Hea suhtlemisoskus eeldab: Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad Oma põhirollide valdamist Oskust paindlikult rolli siseneda ja rollist väljuda kui situatsioon muutub Oskust kujutleda ennast partneri rolli Oskust nii iseenda kui teiste juures vahet teha rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel SUHTLUSTASANDID Jagatakse kolmeks laps, täiskasvanu ja lapsevanem. Ei sõltu meie vanusest ega sotsiaalsest positsioonist, ehk sellest, kas me oleme lapsevanem või mitte. Kunagi kirjutas üks õpilane suhtlustasanditest nii: laps pole ma enam ammu, lapsevanemaks ei kavatse niipea hakata, järelikult suhtlen täiskasvanu tasemel. Üldiselt võib teha järelduse, et suhtlustasandite mõiste oli jäänud talle arusaamatuks. Loodan, et mõistate: me kasutame
Mõni kord ei saagi kõike välja rääkida, peab oska vaikida asjadest, mis ei tohigi päevavalgele jõuda. s) Oska alluda ja juhtida- kui ma tunnen, et inimesed kellega koos töötan on minust targemad ja nähtavalt suuremad juhid, siis loomulikult võin neile alluda, kuid kui tunnen, et ei saada ülesannetega hakkama, siis olen harjunud ohjad enda kätte haarama ja inimesi juhtima. Minu arust on see loogiline. 5. Suhtlustasandid. (milliseid kasutad, milliseid mitte. Too näiteid). a.) Lapse tasand- Kasutan igapäevaselt, sest tahan kõike teada, millest ka minu uudishimu, sõbralikkus, rõõm, lõbutsemine, ,,nunnutamine", nali, samas ka hirm ja endaga rahulolematus, igapäevasuhtlemisel annan endast edasi palju erinevaid emotsioone näiteks vihatunne, kui keegi kas ütleb midagi halvasti või solvab, mõnikord võib see olla ka lausa püsiv. b
4 Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline (aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne, rahutu, muutlik) · sangviinik avatud ja tasakaalukas (jutukas, energiline, elav,muretu) · flegmaatik suletud ja tasakaalukas(passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne, kontrollitud, kannatlik) · melanhoolik suletud ja närviline (vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil, tujukas, tundlik) Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) · Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav · Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine · Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) · Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil
tgähendusega, midagi teeme teisiti. Kuidas sõltub tähendus ühest või teisest nähtusest keeles? Mis oppe kasutada ka kuidas selest sõltub tähendus! See on oluline! Tänapäeval: suhtlemine on vastastikune mõjutamine! Ka õpilased mõjutavad õpetajat. Oluline, kuidas ja kui plaju mõistetakse seda, mida öeldi? Kui palju jõuab õpilaseni ja mis ta sellest aru saab?! Suhtlemine algab lapsel juba 1 elukuul. In kasutab sisi lõpuks mentaalseid kujutlusi (tsk- na). SUHTLUSTASANDID: Üks ja sama in võib kasutada mitut maneeri. Siiski paljudel on valdav 1-2. Põhjusi on palju: sõltub see iseloomust, hoiakutest teiste suhtes jne. Ka õpil kasutavad eri maneere. Kasulik neid mõista. Ka õps suhtleb vanematega, kolleegidega, ka seal on maneere kasulik mõista/tabada. *primitiivne tasand kas mina (kõneleja) suudan teise paika panna või ise mängin kuulekat tegelast. (Lastekampades levinud see: keegi kamandab, keegi allub jne).
annaabi.ee 
